· Suhkurhapped nt. glükoonhape, C-1 keto- või aldehüüdrühma asemel karboksüülrühm. NB! Ei tsükliseeru. · Suhkuralkoholid nt. mannitool, glütserool. NB! Ei tsüklseeru. C-1 asendis hüdroksüülrühm. · Desoksüsuhkrud nt. 2-desoksü-D-riboos DNAs. Üks või mitu hüdroksüülrühma asendatud vesinikuga. · Suhkurestrid nt. ATP. Mõni hüdroksüülrühmadest fosforüleeritud. · Aminosuhkrud nt. beeta-D-glükoosamiin. Aminorühm C-2 asendis hüdroksüül-rühma asemel. · Atsetaalid, ketaalid, glükosiidid alus oligo- ja polüsahhariidide tekkeks. 16. a) D-glükoos ja D-mannoos = epimeerid b) D-glükoos ja D-fruktoos = aldoos-ketoos c) alfa-D-galaktoos ja beeta-D-galaktoos = anomeerid d) D-riboos ja D-ribuloos = aldoos-ketoos 17. Suhkur on redutseeriv, kuna on vaba hemiatsetaalne ots. (Koosneb kahest beeta-D-glükoosist NB
3. Monosahhariidide derivaadid: suhkurhapped, suhkuralkoholid, desoksü- ja aminosuhkrud, suhkrute estrid, glükosiidid. Suhkrute derivaadid 1. Suhkurhapped: karboksüülrühm C-1 keto-või aldehüüdrühma asemel 2. Suhkuralkoholid: hüdroksüülrühm C-1 asendis (näit. glütserool, inositool lipiidides) 3. Desoksüsuhkrud: üks või enam hüdroksüülrühmi on asendatud vesinikuga (2- desoksü-D-riboos DNAs) 4. Suhkurestrid: mõni hüdroksüülrühmadest on fosforüleeritud (5'-dATP) 5. Aminosuhkrud: aminorühm C-2 asendis hüdroksüülrühma asemel (leidub oligo- ja polüsahhariidides) 6. Atsetaalid, ketaalid ja glükosiidid: näiteks metüül-, etüülglükosiidid. 4. Oligosahhariidid. Glükosiidsidemete tüübid ja nende tähistamine, glükosiidid. Redutseerivad ehk taandav ja mitteredutseerivad ehk mittetaandavad oligosahhariidid. Olulisemad disahhariidid (struktuur: sahharoos). Moodustuvad O-glükosiidsideme abil. Suhkur on taandav kui tema anomeerse süsiniku küljes on vaba OH rühm
Monosahhariidide tähtsamad esindajad (struktuurid: glükoos, fruktoos, riboos). Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on aldehüüdid või ketoonid, mis sisaldavad vähemalt ühte hüdroksüülrühma. D- ja L-suhkrud on enatiomeerid. Looduses esinevad peamiselt D-konfiguratsiooniga suhkrud. D,L-deskriptorid määravad kõrgeima järjekorra numbriga stereogeense süsiniku konfiguratsiooni. 3. Monosahhariidide derivaadid: suhkurhapped, suhkuralkoholid, desoksü- ja aminosuhkrud, suhkrute estrid, glükosiidid. Suhkurhapped: karboksüülrühm C-1 keto-või aldehüüdrühma asemel. Suhkuralkoholid: hüdroküülrühm C-1 asendis. Desoksüsuhkrud: üks või enam hüdroksüülrühmi asendatud vesinikuga. Suhkruestrid: mõni hüdroksüülrühmadest on fosforüleeritud. Aminosuhkrud: aminorühm C-2 asendis hüdroksüülrühma asemel. Atsetaalid, ketaalid ja glükosiidid: nt metüül-,etüülglükosiid. 4. Oligosahhariidid
Desoksüsuhkrud - Üks või mitu hüdroksüülrühma (OH) on vesinike asemel asendatud. Reeglina on see teise süsiniku juures (C-2). Näiteks: 2-desoksü-D-riboos Suhkruestrid - Mõni hüdroksüülrühm (OH) on asendatud fosfaatrühmaga (fosfoesterside). Näiteks: riboos-5-fosfaat, glükoos-1-fosfaat ja teised. Fosfaatrühm võib asuda ükskõik millise süsiniku küljes, kindlaid reegleid ei ole. Aminosuhkrud - Aminorühm on asendatud C-2 juures OH asemel! Aminosuhkrud esinevad oligo- ja polüsahhariidides. Näiteks: glükoosamiin, galaktoosamiin. Glükosiidid - hemiatsetaalne OH rühm on kondenseerunud alkoholiga. Selline juhtum on ainult siis kui alkoholiks on teine oligo- või polüsahhariid! 11. Kirjutage järgmiste monosahhariidi derivaatide struktuurivalemid Haworth'i projektsioonis. Panen netist leitud pildid siia! a) alfa, D-2-desoksüriboos b) beta, D-2-glükoosamiin c) 6-desoksü-alfa-L-galaktoos (L-fukoos)
Suhkuralkoholid e alditoolid on lineaarsed molekulid. Saab sünteesida aldoosidest ja ketoosidest karbonüülrühma taandamisel pehmete taandajatega. Desoksüsuhkrud: üks või enam hüdroksüülrühmi asendatud vesinikuga (ntks 2-desoksü-D-riboos DNAs) Suhkruestrid: mõni hüdroksüülrühmadesr fosforüleeritud (ntks 5'-ATP). Suhkurestrid on olulised metaboolsed intermediaadid. Aminosuhkrud: aminorühm C-2 asendis hüdroksüülrühma asemel (leidub oligo- ja polüsahhariidides, ntks kitiinis) 1 Atsetaalid, ketaalid ja glükosiidid: metüül-, etüülglükosiidid. Lehekülg 4
KESKKONNAMIKROBIOLOOGIA konspekt Koostanud Jaak Truu (T molekulaar-ja rakubioloogia instituut) e-mail: [email protected] 1. MIKROORGANISMIDE MITMEKESISUS Traditsiooniliselt phineb koosluste mitmekesisuse hindamine liigilise koosseisu mramisel, konkreetsete liikide arvukuse hindamisel ja iga liigi funktsiooni teadmisel. Mikroorganismide puhul on kigi nende nitajate usaldusvrne mramine hetkel veel vimatu. Miste mitmekesisus kasutamine mikroorganismide puhul on erinev kui makro-organismide korral. Mikroorganismide puhul ei ole vimalik mitmekesisuse hindamiseks kasutada ksnes organismi morfoloogilisi ja anatoomilisi tunnuseid, vaid tuleb kasutada lisaks veel spetsiifilisi fsioloogilisi tunnuseid. Rohkem kui 100 aastat phineski mikroobide mitmekesise hindamine fenotbilistel tunnustel ning mikroobide sarnasuse hindamiseks kasutati numbrilist taksonoomiat. 20 aastat tagasi arvati, et ca 40% prokarootidest on teada, praegusel hetkel on isegi ...