Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Add link

Bakterid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Bakterid #1 Bakterid #2 Bakterid #3 Bakterid #4 Bakterid #5 Bakterid #6 Bakterid #7 Bakterid #8 Bakterid #9 Bakterid #10 Bakterid #11 Bakterid #12 Bakterid #13 Bakterid #14 Bakterid #15 Bakterid #16 Bakterid #17 Bakterid #18 Bakterid #19 Bakterid #20 Bakterid #21 Bakterid #22 Bakterid #23 Bakterid #24 Bakterid #25 Bakterid #26 Bakterid #27 Bakterid #28 Bakterid #29 Bakterid #30 Bakterid #31 Bakterid #32 Bakterid #33 Bakterid #34 Bakterid #35 Bakterid #36 Bakterid #37 Bakterid #38 Bakterid #39 Bakterid #40 Bakterid #41 Bakterid #42 Bakterid #43
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 43 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor damnina Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
170
pdf

Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

Pseudomonas’t on leitud pinnasest, veest ja taimedelt, ta on suuteline kasvama erinevates keskkonna niššides: kraanikaussides, lillevees, puhastusvedelikes, ravimites ja isegi desinfitseeriva iseloomuga seepides. Infektsioone inimestel põhjustab juhul, kui koloniseerib langenud kaitsevõimega isikuid või satub organismi traumajärgselt. • Vibrio cholerae - on eriti ohtliku nakkushaiguse koolera tekitaja. Morfoloogiliselt gramnegatiivne, komakujuline, ühe viburiga bakter. Tähtsamad virulentsusfaktorid on neuraminidaas- ja mutsinaasensüümid ning LT ja ST enterotoksiinid. • Campylobacter spp. - on gramnegatiivne kruvisarnane oksüdaaspositiivne ja katalaaspositiivne bakter, võib põhjustada enteriiti. Uuritav materjal KÕHUTÜÜFUS. Uuritavateks materjalideks on veri, roe, duodenaalmahl, luuüdipunktaat ja vereseerum. • Haigelt võetav uuritav materjal sõltub haiguse staadiumist

Bioloogia
thumbnail
39
docx

Mikrobioloogia

Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide ­ mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2),

Mikrobioloogia
thumbnail
58
pdf

Viirused

Viirused mõmm :) 05/06 Inimese papilloomiviirused (HPV) Struktuur. Võimelised põhjustama peremeesrakust sõltuvalt lüütilisi, kroonilisi, latentseid, tranformeeruvaid (immortaliseerivaid) infektsioone. HPV-d põhjustavad tüükaid, mitmed genotüübid seotud vähktõvega. On vähemalt 100 tüüpi, mida jagatakse 16 gruppi (A-P). saab jagada ka kutaanseteks ja mukoosaHPV-deks vastuvõtliku koe alusel. Ikosaeedriline kapsiid, diameeter 50…55 nm, kaks struktuurset valku moodustavad 72 kapsomeeri. Kodeerib valke, mis soodustavad rakukasvu, see omakorda võimalda lüütilist viirusreplikatsiooni. Väike, ümbriseta, ikosaeedriline. Kaheahealaline rõngas-DNA. Genoomi iseloomustus replikatsiooni all. Epidemioloogia. HPV on inaktivatsioonile resistentne, persisteerib elututel objektidel nagu mööbel, vannitoa põrand, rätikud. Infektsioon saadakse otsesel kontaktil väikeste naha-

Bioloogia
thumbnail
21
docx

Patogeensed bakterid

Põhiühik ­ liik ­ võib jaotuda ALAMLIIKIDEKS ­ SUBSPECIES Familia (perekond): Chlamydiaceae CHLAMYDIAE (Klamüüdiad) Klamüüdiad on väikesed Gram-negatiivsed obligaatselt intratsellulaarsed (rakusisesed) bakterid 1 Klamüüdiaid kirjeldati esmalt 1907. a. orangutangi silma haigestunud konjunktiivist. Aktiivselt hakati neid uurima 1923. a., kui leiti, et ägedat kopsupõletikku, millesse nakatusid haigete papagoidega kokkupuutunud inimesed, põhjustavad just need bakterid. Tegelikult võivad kõik klamüüdiad põhjustada kopsupõletikku. Sarnaseid baktereid isoleeriti ka uretriidihaigete meeste ureetra limaskestalt. Klamüüdiate elutsükkel kirjeldati 1932. a. Neid on peetud algloomadeks, siis viirusteks ja alles 1960ndatel aastatel bakteriteks. Klamüüdiad on imetajate ja lindude rakusisesed parasiidid. Tuntuimad perekonnad on *Chlamydia ja *Chlamydophila. Klamüüdiatel on väike genoom ja nad on energeetilised parasiidid

Bioloogia
thumbnail
102
docx

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia

1. Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia – ARMP 02.024 (3 EAP) 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia teaduste roll meditsiinis ja selle erinevates distsipliinides:  ülesandeks on uurida neid rakulise immuunsuse nihkeid, mis määratlevad autoimmunisatsiooni kujunemise  immunoloogia põhieesmärgiks on antigeensete märklaudmolekulide ja nendega seotud immuunreaktsioonide uurimine rea autoimmuunhaiguste ja mikroorganismide poolt indutseeritud põletike korral.  saada uut informatsiooni antikehade ja rakkude poolt vahendatud immuun-mehhanismidest autoimmuunhäirete korral  töötada välja uued seroloogilised ja molekulaarsed meetodid nende häirete korral esinevate immuunreaktsioonide iseloomustamiseks.  olulisemaks praktiliseks ülesandeks on uute immunoloogiliste diagnostiliste ja ravi jälgimiseks sobivate laboratoorsete mee

immunoloogia
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
thumbnail
8
doc

Bakterid ja seened

Samblikel puuduvad organid, tema keha on tallus e. rakis. Jagunevad kasvuvormide järgi: * kooriksamblikud ­ pole võimalik pinnasest eraldada * lehtsamblikud ­ nii ülemine kui ka alumine koorkiht, võimalik pinnaselt eraldada * põõsassamblik ­ vormilt põõsjas; ripuvad/kasvavad ainult ülipuhtas keskkonnas - seal hulgas habesamblik ­ eraldi rühm Bakterid (arhed). * arhede membraan sarnaneb päristuumsete omale * bakterid on väikseimad ainuraksed organismid Bakteri ehitus. * katab üldjuhul limakapsel e. kihn * alla jääb kest ­ ülesanded: kuju, kaitse, ainevahetus * rakumembraan, teatud bakteritel kahekordne * puuduvad kõik tavalised siseorganellid * väljakasvud e. piilid on bakteri kinnitumiseks substraadile ja ka üksteise külge * viburite arv ja asukoht sõltub liigist * viburid on liikumiseks * tsütoplasmas paikneb vabalt 1 rõngaskromosoom = 1 DNA

Bioloogia
thumbnail
147
docx

Mikroobifusioloogia

............23 3. Bakterite membraanid...................................................................................... 25 3.1. Tsütoplasmamembraan.............................................................................. 25 3.2. G(-) bakterite välismembraan....................................................................28 4. pH homöostaas................................................................................................. 33 4.1. Mehhanismid, mille abil hoiavad bakterid tsütoplasma pH-d stabiilsena. . .34 4.1.1. Tsütoplasma pH reguleerimine prootonite transportimise abil.............36 4.1.2. Prootonite tarvitamine või genereerimine metaboolsete ensüümide abil................................................................................................................. 37 4.1.3. Passiivsed mehhanismid, mis toetavad pH homöostaasi.....................38 4.2. Ekstremofiilide kohanemine pH-ga...........................................

Mikroobifüsioloogia



Märksõnad

Mõisted

enterotoksiin a, riskirühmad, enterokoliit, toidumürgistus, mrsa, muundunud ots, cons, vre, enterococcus, adhesiinid, tsütolüsiin, agregatsioonisubstants, enterokokiline pinnavalk, lipoteihhoiinhape, želatinaas, feromoonid, efektiivsed, sisenemisvärat, katalaas, valdavalt 5, erinevus tss, penitsilliin, katalaas, rasedatest, skriinimine 35, penitsilliin, kihn, endoteelirakud heb, meningiidirisk, mikroskoopia, penitsilliin, konjugeeritud 7, sageduselt std, aeroobne g, välispinnaantigeenid, ainus sisenemisvärat, kandlus, kandlus, kulg mädane, preparaadis g, penitsilliin, algab 1, iseloomulikud punakas, pneumoniae, pneumoonia, ampitsilliin, anthracis, cereus, riskipopulatsioon, võimaliku penitsilliin, katalaas, valikravim, oksüdaas, toksiinil, elek, kaitseb antikeha, patogeneesis plasmiid, vahendavad stx, stx, patogeneesis plasmiid, roe, antibiootikumravi kasutamiseks, tmp, paratyphi, asümptomaatiline kandlus, kaitseb antikeha, põhiline reservuaar, vaktsiinid, koosneb o, inkubatsiooniaeg 1, endeemiliselt lõuna, aluselisus, primaarsed enterobacter, bakteriofaag, inkubatsiooniaeg 5, profülaktikas, shigelloosile, äge diarröa, antimikroobne ravi, nakatumistõenäosus, gastroenteriit, jejuni, mikroskoopia, gastroenteriit, spiraalne g, pyloriga nakatunuid, infektsioonid, maohaavanditest, väike g, vähenõudlik, antimikroobne teraapia, tmp, tundlik tmp, pseudomallei, normaalses suu, infektsiooni risk, pärast 7, mikroskoopia, põhinevad testid, profülaktikas, atsellulaarses vaktsiinis, loomreservuaarid, infektsioosne doos, pcr, gentamütsiin, tsefalosporiinid, järgneb ekso, imikubotulism, inkubatsiooniperiood, toksiin, relaps, külv söe, põhinevad testid, valikravimiteks, lühike g, batsillaarne angiomatoos, vektor, väiksed g, haemophiluse, corrodens, isoleerida, kolooniaid, materjali võtmisel, penitsilliin, normaalses suu, tähtsamad g, fragilis, prevotella liigid, anaeroobseid g, anaeroobe, fragilis, mikroskoopia, liigitasandil, tähtsaim inimpatogeen, immuunkompromiteeritutel, rakusein, rakusein, rakusein põhistruktuur, mükobakteri sein, valgud, kolooniad, africanum, riskiga, diagnostikas, aidsihaigetel makroliid, 13 liigist, teiste treponema, emakeeli framböösia, primaarne kahjustus, gripilaadsed sümptomid, granulomatoossed kolded, mittetreponeemsed reagiintestid, spetsiifilised, penitsilliin, mikroskoopia, leptospirad, pneumoniae, pneumoniae kolooniad, proportsionaalselt, hominis, tetratsükliin, ureaplasmad, elementaarkehake, retikulaarkehake, histoloogiliselt, infektsioonid, amplifikatsioonitestid, bakter, knsi haaratus, väike g, elementaar, klamüdioos, lgv, bakterid, mitmete biosünteesi, peamine reservuaar, riskikontigent, inkubatsioon 2, mif, doksütsükliin, närilised, liigist sõltuvalt, olulised vektorid, gripilaadne haigus, mikroskoopia, valikmeetodid, doksütsükliin, rakuväline vorm, palju reservuaare, tetratsükliinid, riskipopulatsioonid, haigestumine, ilmneb 2, liikvori mikroskoopia, puukborrelioos, punasuse tekkel, reservuaariks, protsendist, puukborrelioos

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun