4. Millised on mükobakterite olulisemad reservuaarid? 5. Iseloomustage mükobakterite epidemioloogiat. 6. Loetlege olulisemad mükobakteritel esinevad virulentsusfaktorid. 7. Tuberkuloosi patogenees. 8. Kirjeldage lühidalt, millistest põhimõtetest tuleb juhinduda mükobakterite antibakteriaalse ravi korral. 9. Mis on tuberkuliin? Milleks teda kasutatakse? 10. Kuidas diagnoosida tuberkuloosi? 11. Kirjeldage lühidalt mükobakterite profülaktika põhimõtteid. 12. Leepra tekitaja ehitus, elutegevuse iseärasused, reservuaar, epidemioloogiam, haigusvormid, ravi. 13. Kirjeldage lühidalt korünebakterite morfoloogiat. 14. Nimetage olulisemad korünebakterite poolt põhjustatud infektsioonid. 15. Millised on korünebakterite olulisemad reservuaarid? 16. Iseloomustage difteeria epidemioloogiat. 17. Loetlege olulisemad difteeriatekitajal esinevad virulentsusfaktorid. 18
A-hepatiit Levib otsese kontakti kaudu nakatunud verega (ka sülje, rinnapiima, sperma ja tupevedelikuga) Peiteperiood: võib ulatuda kuni poole aastani. Sümptomid: isutus, iiveldus, oksendamine, kollased silmavalged, tume uriin B- ja C hepatiit Kahtlastest toiduainetest hoidumine (oluline toidu ja vee hügieen ja käte pesemine) Vaktsineerimine Köhimisel ja avastamisel kaitsta nägu http://www.youtube.com/watch?v=-caUuzWp_uY Profülaktika Äge viiruslik haigus Kulgeb mööda hingamisteid Põhilised gripiviirused on A ja B Gripp Nakkusallikaks on haige inimene Ülemiste hingamisteede kaudu Nakkuse võib saada ka katsudes samu esemeid Levik Haiguse äkiline algus Kõrge palavik Pea-, kurgu või lihasvalu Hingamisraskused Haigusnähud Enamasti piisab sümptomaatilisest ravist- voodireziim, palju juua, vajadusel palavikku alandavad ja köha leevendavad preparaadid.
SUGUELUNDKOND Natalja Ivanova 1 HO-1-2kj SISUKORD 1. Tervitamine.................................... 1 2. Sisukord......................................... 2 3. Sissejuhatus.................................... 3 4. Naise suguelukonna haigused........ 4 5. Mehe suguelukonna haigused........ 5 6. Herpes............................................ 6 7. Haiguse olemus ja sümptomid........ 7 8. Haiguse ravi.................................... 8 9. Profülaktika..................................... 9 10.Kasutatud kirjandus....................... 10 11.Tänamine....................................... 11 2 Sissejuhatus SUGUELUNDKOND. NAISE SUGUELUNDKOND. MEHE SUGUELUNDKOND. 3 NAISE SUGUELUNDKONNA HAIGUSED.
Ebola ja rõuge viirused ning Kongo palavik Katrin Orav Bioloogilised ohutegurid jagunevad 4 klassi, millest viimasesse kuuluvad: 1. Ebola viirus; 2. Kongo hemorraagilise palaviku viirus; 3. Rõugeviirus · põhjustavad tõsiseid haiguseid · nakkusoht on suur, epideemia · tavaline profülaktika on tulemusteta Ebola viirus · Tõsine, tihti surmaga lõppev; · Esineb nii inimeste kui ahvide, simpansitel ja gorillade seas; · Viiruse täpne päritolu, asukoht, loomulik levila on tuvastamata; · Avaldunud on ainult Aafrika mandri piires; · Levikumoodused pole veel täpselt teada, kuid arvatavasti nakatutakse nakatunud loomade liha süües ja haigestunud inimeste vereseguste eritistega kokkupuutudes; · Inkubatsioon võib kesta 2- 21 päeva;
PUUKENTSEFALIIDI JA PUUKBORRELIOOSI VÕRDLUS ERINEV SARNANE Tekitaja X Nakkusallikas X Nakkusülekanne X Haiguspilt X Diagnoosimine X Ravi X Profülaktika X PUUKENTSEFALIIT PUUKBORRELIOOS Tekitaja Viirus, mis on võimeline tungima kesknärvisüsteemi. Bakter, spiroheet Borrelia burgodorferi Nakkusallikas Zonoosid e. loomad Looduslik reservuaar - närilised, kitsed ja Metsikud närilised ja teised imetajad (mutid, siilid, põdrad (nende vere imemisel nakatuvad
• Kiirmeetodid: proteiin A seostub IgG Fc-osaga. Latekspartiklil IgG Fc vaba, tekib aglutinatsioon. Saab määrata ka koagulaasi. • Kultiveerimine: lamba verega söötmel, β-hemolüüs. Manniitagaril võimalik teistest mikroobidest eristada. Streptokokkidest eristab katalas, SA toodab koagulaasi. HI kontrolliks tüpiseeritakse tüvesid antibiogrammil, biokeemiliste omaduste alusel, fagotüpeerimisel (bakteriofaag lüüsib spetsbakterit), molekulaarmeetoditel. ravi ja profülaktika. <10% stafülokokkidest penitsilliin-tundlikud (β-laktamaasi tootmine, plasmiididega). MRSA: Oksatsilliinile Eestis resistentsus 0,2% (uued PBP). MRSA on resistentsed β-laktaamidele, β- laktaamresistentsetele penitsilliinidele, tsefalosporiinidele, aminoglükosiididele, sageli ka klindale, erütromütsiinile. VISA: vankomütsiinile mõõdukalt resistentne SA. (mehhanism teadmata). USAs 1 juht VRSA-d 2002. aastal. Oht: resistentsuse ülekanne enterokokkidelt
gammainterferooni hulga määramisel lümfotsüütidest pärast nende inkubeerimist PPD-ga 24 tunni jooksul · Kopsutuberkuloosi kahtlusel on uuritavaks materjaliks haige röga · Algmaterjali värvitakse karboolfuksiiniga (Ziehl-Neelseni meetod), dekoloriseeritakse happe- alkoholi lahusega ning seejärel järelvärvitakse metüleensinisega. · Preparaati hinnatakse valgusmikroskoobiga 11. Mükobakterite profülaktika põhimõtteid · Elusvaktsiin · Sünnitusmajas, hiljem revaktsineerimine. Efektiivsus ca 50-70%. Kaitseb eeskätt M. tuberculosis'e disseminatsiooni eest organismis 12. Leepra tekitaja ehitus, elutegevuse iseärasused, reservuaar, epidemioloogia, haigusvormid, ravi · Morfoloogia. Meenutavad TBC tekitajat. Morfoloogiliselt saledad, kergelt kõverdunud pulgad, esineb ka teralisi ja hargnevaid vorme. Algmaterjalis paralleelsete pakettidena. · Füsioloogia
KLIINILINE trombemboolia (KATE) KASUTAMINE: Süvaveenitromboos Ortopeedia – VTE INR↑ KLIINILINE (SVT) – ravi ja profülaktika. Jõhvikamahl KASUTAMINE: profülaktika Kodade Müokardiinfarkt. Hõlmikpuu virvendusarütmi Süvaveeni Küüslauk
........................................29 2.1. Ajend kui kuritegeliku käitumise alus ..........................................................29 2.2. Eneseteostuse ajendid .............................................................................30 2.3. Kättemaksuajend ..................................................................................41 3. Viktimoloogia võimaluste kasutamine kuritegude orofülaktikas .......................................46 3.1. Viktimoloogilise profülaktika alused ............................................................46 3.2. Esmane profülaktika ...............................................................................47 3.3. Sekundaarne profülaktika .........................................................................50 3.4. Individuaalne viktimoloogiline profülaktika rakendatuna erineva viktiimse käitumisega kannatanutele......................................................................................................
intraepiteliaalse tserviksi neoplaasia ja vähiga. 40…70% düsplaasiatest regresseerub. Diagnostika. • Tsütoloogia: ogarakkude hüperplaasia, liigne keratiiniekspressioon. Koilotsüütsed (vakuoliseerunud tsütoplasmaga) lameepiteelirakud. • Valikmeetodid in situ hübridisatsioon ja PCR (emakakaelaproovidest, koematerjalidest). • Võimalik ka Southern blot, immuunfluorestsents, elektromikroskoopia. • Kultuuris ei kasva. Antikehi ei määrata (v.a. teadusuuringutes). Ravi ja profülaktika. Kosmeetilistel põhjustel eemaldatakse, kasutades krüoteraapiat või keemilisi vahendeid, kuigi taasteke on sage. Kõripapilloomide puhul võib olla vajalik kirurgiline sekkumine. Sisuliselt on nad kõik isetaanduvad. Kasutatakse loomuliku immuunsuse ja põletikuvastuste stimulaatoreid. Cidofovir võib toopilisel manustamisel tappa selektiivselt HPV-infitseeritud rakke. On valmimas uus vaktsiin, mis sisaldab kapsiidivalku viiruslaadsetes partiklites.
MIKROBIOLOOGAI ERIOSA KORDAMINE BAKTERIOLOOGIA Loetletud bakterite: · Taksonoomia (põhivorm, Gram-värvuvus) · Spetsiifiline või oportunistlik haigustekitaja · Mikroobi poolt põhjustatud haigus või haigused · Mikroobi virulentsusfaktorid (toksiinid, ensüümid jne) · Mikroobi esinemine väliskeskkonnas · Profülaktika ja ravi Gram-positiived pulgad Listeria monocytogenes Corynebacterium diphtheriae Mycobacterium leprae Mycobacterium tuberculosis Eoseid moodustavad: Clostridium perfringens Clostridium tetani Clostridium botulinum Clostridium difficile Gram-positiivsde kokid Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Streptococcus pyogenes Streptococcus pneumoniae Enterococcus faecalis Gram-negatiivsed kokid Neisseria gonorrhoeae Neisseria meningitidis Gram-negatiivsed pulgad E. coli
Infektsioosne mononukleoos Sisukord Seletus Inkubatsiooniperiood Nakkusohtlik periood Nakkusallikas Nakkuse ülekane Kliiniline pilt Õendusdiagnoosid Profülaktika Kasutatud kirjandus Seletus Infektsioosne mononukleoos (IM) on kliiniline sündroom, mille tekitajaks 90%-l juhtudest on gammaherpesviiruste perekonda kuuluv Epsteini-Barri viirus (EBV). Ülejäänud juhtudel võivad haigust põhjustada tsütomegaloviirus, herpesviirus 6, toksoplasmoos, HIV ja adenoviirus. Mononukleoos poetakse sageli läbi juba lapseeas. Väikelastel kulgeb nakkus enamasti sümptomiteta, kuid noortel ja täiskasvanutel kujuneb välja mononukleoosi haiguspilt.
Kliiniline psühholoogia Kliiniline psühholoogia käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud psühholoogilisi probleeme. Haiguste ennetuse 3 tasandit: Esimene tasand suunatud neile, kellel probleemi ei ole Teine tasand suunatud probleemi varasele avastamisele, riskirühmadele Kolmas tasand suunatud inimestele, kellel on probleem juba välja kujunenud (haiguste ravi, rehabilitatsioon, kaasnevate haiguste profülaktika) Vaimse tervise spetsialistid: Probleemid: Psühhiaatrid Kutse psühholooge puudu Kutseaasta ei ole riiklikult rahastatud HK psühhoteenuste hinnad madalad Psühholoogid Kliinilised psühholoogid 3+2+1 õppekava Koolipsühholoogid Psühholoognõustajad
Meditsiin Kelly Klippberg Palivere Põhikool 8.Klass Mis on meditsiin? · Meditsiin ehk arstiteadus on rakendusbioloogia haru · Uurib ja tegeleb inimese tervise kaitse ja tugevdamisega · Tugineb loodus ja sotsiaalteadustele Põhivaldkonnad · Diagnostika · Haiguste profülaktika · Teraapia ehk teaduslik ravikunst · Eelravi · Taastusravi Wilhelm Conrad Röntgen · Oli saksa füüsik · 1895.aastal avastas röntgenikiired · Tema järgi on mõõtühik röntgen Edward Jenner · Oli inglise arst · Võttis kasutusele rõugetevastase vaktsiini · Veiserõuged panid aluse ka sõnale "vaktsiin" · Eestisse jõudis lehmarõugetega vaktsineerimine juba 1800. aastal Rene Laennec · Oli prantsuse arst
Kopsuvorm on raske kopsupõletik, mida põhjustab siberi katku eoseid sisaldava tolmu sissehingamine. Soolevorm tekib pärast haige looma liha söömist; nähud on verine roe, tugev valu, kõhulahtisus ja oksendamine. Loomad põevad siberi katku naha- ja soolevormi, neil kulgeb haigus raskelt. Nähud: kõrge kehatemperatuur, nahal tursed ja põletikukolded, veriroe, põrn on suur ja must. Ravi: antibiootikumide ja gammaglobuliini süstimine. Profülaktika: haikete loomade hävitamine, korjuste põletamine, desinfektsioon, haigusest ohustatud inimeste ja loomade vaktsineerimine. Ajalugu Siberi katku tekitaja avastas 1856 Tartu veterinaariakooli prof. F.bBausell (1808-82). Tsaarilikul Venemaal oli siberi katk laialt levinud, taude puhkes eriti põua- ja ikaldusaastail. Puhanguid on olnud USA-s, Iraanis, Kreekas, Türgis jm. Nõukogude Liidus ja Eestis on täheldatud üksikjuhte. Inimeste, lindude ja loomade ühised haigused. Kanakatk
- hüperrefleksia - suurenenud sülje produktsioon samaaegse januga - valud hammustuse kohal - agressiivsus Hingamis neelamis ja vahel ka halvatus võivad esineda tingitud marutaudist. Kuna marutõbi kuulub vaktsiin-välditavate nakkushaiguste hulka, on Eesti tervisekaitseteenistus aastakümneid registreerinud loomahammustuste tagajärjel arsti poole pöördumisi. Veterinaarid, uurijad, loomade talitajad, marutõveviirusega kokku puutuvad labori töötajad peaksid ennast vaktsineerima profülaktika mõttes. Marutõbi on levinud ülemaailmselt, välja arvatud Austraalia ja Antarktika. Ülemaailmselt 50 000 100 000 haigusjuhtu aastas (inimestel) Esimene teade Eestis marutõppe surnud inimese kohta pärineb Luteri usu kirikuraamatust sissekandega 1713 aastast Kullamaalt, viimane juhtum 1986 aastast.
nakatumise vältimiseks tuleb hoiduda kassi väljaheidete ja nendega kokkupuutes olnud esemete(ka kassiliiva)katsumisest. Kes on toksoplasma peremees, kes vaheperemees? Ta on vaheperemees, peremees on kass. Miks on kahjulik rasedale? Haige inimene ei ole nakkusohtlik ega vaja isoleerimist. Haigus kulgeb valdavalt subkliiniliselt. Raseduse ajal nakatunud naine on nakkusallikaks lootele. Loote nakatumine ei ole raseda naise isoleerimisega välditav. Mida teha, et mitte nakatuda toksoplasmadega(profülaktika)? Toksoplasmaga nakatumise vältimiseks tuleb hoiduda kassi väljaheidete ja nendega kokkupuutes olnud esemete (ka kassiliiva) katsumisest. 2. Malaaria e halltõbi, tekitajaks malaariaplasmoodium Plasmodium falciparum. Milline näeb välja tekitaja? Millistes inimese rakkudes ta elab? Arenevad hallsääse kehas ainult neis piirkondades, kus õhutemperatuur ei lange alla +15´ C. Kes on malaaria siirutaja? Millised on haigussümptomid, haiguse kulg?
hüpertoonia, suhkruhaigus 3. pärilikud haigused – määratud geenidega ja avalduvad igal juhul põhjustatud vigadest geenides näit. hemofiilia, lühinägelikkus, kurtus põhjustatud muutustest kromosoomide arvus näit. Downi tõbi Haiguste diagnostika suguvõsa uuringud kromosoomide uurimine DNA analüüs Haiguste ravi Dieet ja asendusravi Kirurgiline ravi Geeniteraapia – geenide muutmine või siirdamine Haiguste profülaktika (ennetamine) Mutageenide vältimine e. geneetiline keskkonnakaitse Sugulusabielude keelustamine Sünnieelne diagnostika – DNA analüüs GMO – geneetiliselt muundatud organism Geenide muutmise võimalused 1. Mutatsioonide esilekutsumine mutageenidega Puudused: a).... b)... c)... d)... Kellel kasutatakse? ................................. Miks? a)... b)... c)... 2
Gastriit (äge ja krooniline) Äge gastriit Põhjused: peamiselt eksogeensed: liigsöömine, põletikuvastased ravimid (ASA), riknenud toiduained, alkohol, toksiinid trauma, shokk, operatsioonijärgne seisund Patogenees: mao limaskesta pindmine kahjustus kuni erosioonideni Kliinik: isutus, iiveldus, oksendamine, röhayised, rõhumine ülakõhus, ebameeldiv maitse jne Diagnoos: kaebused, endoskoopia, histoloogia Ravi: põhjuste kõrvaldamine, antatsiidid Profülaktika: põhjuste vältimine Krooniline gastriit (1) Mitu klassifikatsiooni, jaotatakse: A-tüüp e. autoimmuunne gastriit, mis lokaliseerub mao korpuse osas. Põhjust ei teata. Patogenees: autoantikehad parietaalrakkude hävimine anatsiidsus (akloorhüüdria) ja B12- vitamiinvaegus (e. pernitsioosne aneemia) B-tüüp e. Helicobacter pylori gastriit, mis lokaliseerub mao antrumi osas. Põhjus ja patogenees: H. pylori infektsioon parietaalrakkude arvu vähenemine osaline
CLOSTRIDIUM TETANI Koostaja: Berit Noormets TK II MORFOLOOGIA Sale, ümarate otstega, liikuv ja eoseid moodustav batsill. Pikad peritrihhiaalsed viburid Väliskeskkonnas säilib aastaid Raske söötmetel kultiveerida Iseloomulik roomav kasv üle kogu söötmetassi Ühine somaatiline antigeen EPIDEMIOLOOGIA Laialt levinud pinnases, võib koloniseerida loomade ja inimeste seedetrakti Vegetatiivsed vormid hapnikutundlikud Eostel pikk eluiga Tänapäeval arenenud riikides väga harvaesinev Kogu maailmas suremus 3050% Miljon haigusjuhtu aastas Eestis keskmiselt 1 teetanuse juht aastas PATOGEENSUS JA IMMUUNSUS äge nakkushaigus, mis kulgeb kesknärvisüsteemi kahjustusega. sissepääsuväratiks on vigastatud nahk. areneb eelkõige haavades, milles on rohkesti nekroosi, halb verevarustus või nad on kitsa, sügava haavakanaliga (laske, lömastus või torkehaavad). Sattunud soodsa...
ainultühest ühesttaime taimeliigist. liigist. AROOMITERAAPIA PÕHILISED KASUTUSALAD ON: 1. Inimese, kui terviku mõjutamine * keha eneseravimisvõime taastamine * keha energiakeskuste tasakaalustamine * keha ja meele häirete korrigeerimine * haigusi ennetav profülaktika 2. Taastusravi * Traumad, armid, verevalumid, paistetused, lümfi- ja vereringe häired * Haiguste järgne taastumine 3. Iluravi nahahooldus * Erinevate nahatüüpide hooldamine * Nahahaiguste profülaktika ja ravi AROOMITERAAPIAS AROOMITERAAPIASJAGATAKSE JAGATAKSEEETERLIKE EETERLIKEÕLIDE ÕLIDE KASUTAMINE KASUTAMINEKOLME KOLMEERINEVASSE
ja lai) Kaksikute meetod - päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse uurimine ühemunakaksikute abil või ühe - ja erimunakaksikute võrdluse teel 7. Kombinatiivse muutlikkuse tõttu tekkinud haigused. Näiteid. Haigused, mis tekivad mutatsioonide tõttu sugurakkudes. Näiteid. Päriliku eelsoodumusega haigused. Näiteid. Mida teha nende ennetamiseks? Vähkkasvajate tekkepõhjused. Pärilike haiguste profülaktika ja ravi. Vastus: Kombinatiivne - (Retsessiivsed alleelid satuvad homosügootsesse seisundisse) kurtus, lühinägelikkus, daltonism Mutatsioonid sugurakkudes - Downi sündroom, Päriliku eelsoodumusega haigused - kõrgvererõhktõbi, suhkruhaigus, reuma, skisofreenia Ennetamine: PROFÜLAKTIKA – sünnieelne diagnostika, see võimaldab uurida inimese kromosoome enne sündi ning leida mutatsioone. Kromosoomuuringud on soovitavad peredele, kus on
haigusetekitajad suu kaudu organismi või kantakse nad üle toiduainetele, mida ta hiljem tarvitab. Sümptomid q Sigella jõuab suu kaudu jämesoolde ja tungib limaskestarakkudesse, kutsudes esile limaskestade turse, hüpereemia, haavandid, palaviku ja üldise halva enesetunde q Haigetel võib esineda ka kõhuvalu ning oksendamine ja sellega kaasnev iiveldustunne. q Roe on vedela konsistentsiga. Roojamine võib olla valulik. Profülaktika q Oluline on elementaarsetest hügieeninõuetest kinnipidamine q Värskete juur ja puuviljade pesemine q Puhta joogivee tarbimine q Reostunud veekogudes viibimise vältimine q Kindlasti tuleb lasta end vaktsineerida,eriti enne reisimist ebapiisavate hügieenitingimustega piirkondadesse (nt. Aafrika, Kaug- Ida ja India piirkond, Lõuna- Ameerika riigid) Ravi q Düsenteeria raviks kasutatakse näiteks sulfoonamiidi koos trimetroprimiga või
Pleotüstoos > 1000 rakku/l otsida teist põhjust CT korras, MRT ja EEG-s ebaspetsiifilised muutused Diagnostika Mõelda marutõvele ! Spetsiifilised antikehad RT-PCR väga sensitiivne ja spetsiifiline Antikehade uurimine immunofluorestsentsmeetodil ajubiopsiast, kaelapiirkonna nahabiopsiast või sarvkestalt, süljes ja liikvoris Postmortaalne aju histoloogiline uurimine Negri kehake Profülaktika Metsloomade ja koduloomade vaktineerimine Haava pesemine vee ja seebiga,surnud koe eemaldamine, teetanuse vastane profülatika Passiivne ja aktiivne vaktsineerimine peale kokkupuude - marutõve vaktsiini manustamine 0, 3, 7, 14, 28 päeval - antiraabiline immunoglobuliini ( "Imogam" ) annuses 20 IU/kg kohta. Profülaktiline vaktsineerimine - veterinaarid, uurijad, loomade talitajad, marutõveviirusega kokku puutuvad labori töötajad, turistid
erineva kõrgusega heli stimuleeriv toime erinevatele organitele - muusikateraapia heli sagedusega 500-8000 Hz 115 dB 30’ jooksul soodustab ajurakkude hingamisfunktsiooni madalsageduslik vibratsioon suurendab kudede hapniku tarbimist, intensiivistab hingamist vibratsioon stimuleerib bakterite & pärmiseente kultuuri kasvu ultraheli 350 kHz 1-3’ tõstab kartuli saagikust vibroteraapia kui profülaktika vibromassaaž kui bioloogiliste funktsioonide stimulaator vibratsioon 70 Hz 30’ tõstab valgusünteesi luuüdis vibratsioon 50 Hz 30’ tõstab mao koliinesteraasi aktiivsust vibratsioon 100 Hz 30’ tõstab 3x lihaskoe fermentatiivset aktiivsust lokaalne vibratsioon soodustab haavade paranemist
• Kõige sagedasem • Hõlmab masseter lihaseid (iseloomulik irve) • Risus sardonicus • Süljeeritus, higistamine, seljaspasmid • Võivad esineda südame rütmihäired, vererõhukõikumine, vedelikukaotus. Lokaalne teetanus • Haigus püsib infektsioonikohas Neonataalne teetanus Nakatutakse nabanööri otsa kaudu õib muutuda generaliseerunud teetanuseks urm on 90% ja ellujäänutel on arenguhäired Diagnoosimine ja profülaktika • Kliiniline diagnoos pannakse iseloomulike haigustunnuste esinemisel • Vajadusel tehakse haavast võetud materjalist mikrobioloogiline uuring haigusetekitaja avastamiseks • Teetanuse profülaktikas on tõhusad teetanuse toksoidi sisaldavad vaktsiinid • Laste vaktsineerimiseks kasutatakse difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi ja hemofiilsusenakkuse komponente sisaldavat liitvaktsiini
TUBERKULOOS Bioanalüütiku õppekava üliõpilane Diana Didenko Tuberkuloos on väga laialt levinud ohtlik nakkushaigus, mis võib kulgeda nii ägedalt kui ka krooniliselt Tuberkuloosi tekitajaks inimesel on bakter Mycobacterium tuberculosis Nakkusallikaks on eeskätt hingamiselundite lahtist tuberkuloosi põdev haige, kes levitab haigustekitajaid põhiliselt rögapiiskadega Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel haigestub tuberkuloosi maailmas igal aastal hinnanguliselt kaheksa miljonit ning sureb kaks miljonit inimest TUBERKULOOSI KLIINILISED SÜMPTOMID Palavik Öine higistamine Köha Hemoptüüs (verine köha) Kehakaalu langus Väsimus Rindkere valud Tuberkuloosi haigustunnused võivad sarnaneda paljude teiste tervisehäiretega ning tuberkuloos võib kulgeda mõnikord ka asümtomaatiliselt. UURINGUMATERJAL Mükobakterite suhtes on võimalik uurida kõiki kehavedelikke, eritisi ning...
• II : võib kulgeda pärsitud vormina, mille käigus saabub surm tavaliselt südame või hingamise seiskumise tõttu. HAIGUSE ENNETAMINE (PÄRAST HAMMUSTUST) • pesta saastunud piirkonda rohke vee ja seebiga • töödelda haava joodipiirituse lahusega • panna peale steriilne side • viivitamatult pöörduda arsti poole, kes korrastab haava ja otsustab vaktsineerimise vajaduse Spetsiifilist ravi ei ole. Oluline on esmaabi ja profülaktika. Kindlasti tuleb oma koduloomad vaktsineerida marutõve vastu. HAIGUSE ENNETAMINE (ENNE HAMMUSTUST) • kodu- ja metsloomade vaktsineerimine • kokkupuute haigete loomadega vältimine • kokkupuute metsloomadega vältimine • riskirühmadesse kuuluvate inimeste vaktsineerimine. • Esimene teade Eestis marutõppe surnud inimese kohta pärineb luteri usu kiriku meetrikaraamatu sissekandena 1713. aastast Kullamaalt
kas sääsehammustuste vältimine või selle kombinatsioon kemoprofülaktikaga. Üldjuhul alustatakse malaaria kemoprofülaktikaga üks nädal enne malaariapiirkonda jõudmist, preparaatide võtmist jätkatakse kogu reisi vältel ja vähemalt nelja nädala jooksul pärast reisilt naasmist. Samuti on oluline välja selgitada ravimi sobivus ja võimalikud kõrvaltoimed juba enne reisile minekut. Peab siiski arvestama sellega, et malaariavastane profülaktika vähendab oluliselt malaariasse haigestumise riski, kuid ei taga 100%-list kaitset. Malaariapiirkonnad on Aafrika, Lõuna- ja Kagu-Aasia, Kesk-Ameerika ning Lõuna- Ameerika põhjaosa. 80% malaariajuhtumitest esineb Sahara-taguses Aafrikas. Igal aastal haigestub malaariasse 300...500 miljonit ja sureb sellesse 1,5...2,5 miljonit inimest.Eestis oli malaaria (nn halltõbi) arvatavasti levinud vähemalt keskajal; kindlaid teateid on alates 18.
1)Pärilikud haigused: *Pärilikud haigused kombinatiivse muutlikuse tagajärjel Retsessiivsed alleelid satuvad homosügootsesse seisundisse. Näiteks kurtus,lühinägelikkus,hemofiilia,daltonism. *Pärilikud haigused mutatsioonilise mutlikuse tagajärjel Geen,kromosoom või genoommutatsioonid tekitavad sugurakkudes,mis võivad põhjustada ainevahetushäireid,väärarenguid,kasvajaid. Näiteks Downi sündroom,Klinefelteri sündroom. *Pärilike haiguste profülaktika Mutageenide vältimmine, sest võimalikud kahjulikud tegurid võivad mõjutada munarakke. Hoidumine sugulusabieludest. Sünnieelne diagnostikaDNA dianostika võimaldab uurida inimese kromosoome enne sündi ning leida mutatsioone.Kromosoomuuringud on soovitatavad peredele,kus on teada raske pärilik haigus,ja üle 35aastatele last otavatele naistele ,sest naise vanuse suurenedes kasvab risk sünnitada genoomihaigusega laps. *Pärilike haiguste ravi
informatsiooni vahetamine) kapsel, kest, membraan Elavad alati koloonias Bakterite konjugatsioon varu DNA jagamine (bakterite seksimine) Bakterite energia aeroobsed bakterid – aeroobne hingamine anaeroobsed bakterid – (teisi anaeroobseid organisme ei ole) Bakteriaalsed haigused Tuberkuloos õhkpiisknakkus kopsud ja nende lümfisõlmed peiteperiood 2-12 nädalat äge verine köha profülaktika: ruumide tuulutamine, vahetusjalanõud, riiklik vaktsineerimiskava Veel hingamisteede haigusi Difteeria – õhkpiisknakkus ja kurgu paistetus Katk – enamasti näriliste hammustuste kaudu Düsteeria sigellabakterid, kes elavad peensooles levib saastunud vee ja toiduga tüüpiline troopikas ja arengumaades kõhulahtisus, nõrkus jne Salmanelloos tekitajaks bakter salmonelle haiguse tunnused – kõhulahtisus, palavik, …
(Labotkin 2004) Vähktõve ennetamine: Vähi profülaktikas on tähtis inimese organismi soodumus kasvaja tekkele ja inimese alulaad. Viimane sõltub juba igast inimesest enesest, tema teadmistest ja oskustest oma elu hügieeninõuetele vastavalt korraldada. Väga olulised on niisugused inimese eluviisist sõltuvad asjaolud, nagu toitumine, suitsetamine, samuti kutsetegurite arvestamine. Kokkuvõttes taandubki kogu vähktõve esmane profülaktika praktiliselt kahe ülesande lahendamisele- soodsa elukeskkonna ja innimeste elulaadi säilitamine ning kujundamines selliselt, et kantserogeenne oht oleks välistatud või minimaalne. Nüüdisaegsete arusaamade järgi on sel viisil kuni 1/3 vähijuhtudest välditavad. Kutsekasvajate profülaktika: · Individuaalsed meetmed maskide, respiraatorite kasutamine; erirõivaste kandmine; naha puhastamine, hooldamine; kinnaste, põllede kandmine; enese jälgimine;
· Astsiidi tõttu hospitaliseeritud patsientidest kuni 30%, haiglas suremus 25% · Bakterite translokatsioon seedetraktist · Tekitajad: E coli ja teised Gram- seedetrakti bakterid, Gram+ Streptococcus viridans, Staphylococcus aureus, Enterococcus sp · Neutrofiile > 250/mm3 · Sümptomid: palavik, teadvusehäired, leukotsütoos, kõhuvalu või ebamugavustunne · Võib-olla asüptomaatiline · Ravi 2. pk tsefalosporiin nt tsefotaksiim · Vaariksite verejooksud profülaktika SBP vastu · Tervenenud profülaktiline AB 1x nädalas Hepatorenaalne sündroom · Raskest maksapuudulikkusest tingitud neerupuudulikkus ilma otsese neerupatoloogiata · 10% tsirroosihaigetel · Hemodünaamikahäiretest neeru veresoone vasokonstriktsioon · Tüüp 1 HRS - kiiresti progresseeruv neerupuudulikkusprogressive renal failure, - seerumi kreatiniin >221 mol/L (2.5 mg/dL) - kratiniini kliirens < 20 mL/min üle kahe nädala · Tüüp 2 HRS
c)sugulisel kontaktil(süüfilis,tripper) d)otsesel kokkupuutel e)siirutajate kaudu(borrelioos) 5. Bakterite kasulikkus inimorganismile a)Jämesooles elavad bakterid aitavad orgaan. Aineid lagundada b) Jämesoole bakterid toodavad K- vitamiini c) jämesoolde asunud bakterid, kes ei lase sinna elama patogeenseid baktereid. 6. Bakterhaiguste ravi a) Vaktsineerimine b)hoidumine nakatumisest c)ennetav profülaktika d) ravimine antbiootikumidega e) isiku- ja toiduhügieen f) toidu õieti läbiküpsetamine 7. Bakterite roll looduses a) muudavad orgaanilise aine mineraalaineks b) mügar- ja azotobakterid seovad õhulämmastikku ehk teevad taimedele lämmastiku kättesaadavaks. 8. Pastöörimine toimub 70-90°C ,hävivad bakterirakud ja toimub 60-120 sekundit 9. Steriilimine toimub 110-120°C, hävivad bakterirakud ja spoorid toimub 20- 30 min 10
Kliinilise pildi alusel Seroloogiline uuring (kaitsekehad veres) Ravimine Spetsiifiline ravi puudub Sümptomaatiline ravi valuvaigistite ja palavikku alandavate ravimitega (ibuprofeen, paracetamol) Voodireziim, eriti palaviku ajal, Tursunud süljenäärmete piirkonda hoida soojas. Rohkesti juua, aga mitte hapusid jooke (suurendavad süljeeritust) Mumps paraneb iseeneslikult nädala või paariga, pärast põdemist tekib eluaegne immuunsus. Profülaktika Vaktsineerimine 12 kuu vanuselt Revaktsineerimine 13 aasta vanuselt NB! Võimalikud kõrvaltoimed: palavik ja 7-10 päeva pärast tekkiv peenetäpiline lööve. Väga harva võib ca 3 nädalat pärast vaktsineerimist tekkida mumpsi sarnane kõrvasüljenäärme turse. Sel ajal ei ole laps teistele nakkusohtlik. Vaktsineerimata inimestel tuleks hoiduda kokkupuutest nakatunuga. Allikad: Raivio, K., Siimes, M. toim. (1999). Lastehaigused
enneaegset vananemist. Östrogeenide tarbimisel langeb vitamiin E efektiivsus organismis. Vitamiin E normtase veres : Lapsed(2…10 aastat) 5…8 mg/l, noorukid 5…9 mg/l, täiskasvanud 6…16 mg/l. Täiskasvanutel võib vitamiin E tase varieeruda kuid alla 5…5,5 mg/l viitab defitsiidile Vitamiin E preparaatide kasutamisest ja toksilisusest Vitamiinpreparaatidel on oma kindel ja väga vajalik koht nii haiguste kompleksse ravi komponendina kui ka tõepoolest efektiivse profülaktika kompleksi komponendina. Seda aga vaid juhul, kui nende kasutamine baseerub biokeemilis-kliinilistel tipptedmistel ja teaduslikult argumenteeritud adekvaatsel infol. D-alfa-tokoferooli oskuslik/adekvaatne manustamine võib olla ravi ühe komponendina efektiivne ateroskleroosi, stenokardia, müokardi infarkti, veresoonte tromboosi, aneemia, hemorroidide, diabeedi, insuldi, veenide varikoosi, osteoporoosi,
Nitraadid Isosorbiiddinitraat · Näidustus: stenokardia profülaktika ja ravi · Ravimvormid: tabletid, retardkapslid, pihusti, sublingvaalne tablett · Suu limaskestalt imendub kiiresti, toime avaldub 1-2 minutiga; seedetraktist 30 min, imendub täielikult, allub maksapassazhile, tekivad aktiivsed metaboliidid (mononitraadid); eritub meatboliitidena neerude kaudu. Korduval manustamisel toime väheneb (tolerantsus) · Lõõgastab veresoonte silelihaseidvasodilatatsioon (peamiselt veenid); väheneb
......................9 5. MIKROKLIIMA....................................................................................10 2.4 Kõrgused alarõhk.............................................................................10 2.5 Mägitõbi...........................................................................................10 2.6 Külmakoormus.................................................................................10 2.7 Profülaktika .....................................................................................10 6. VENTILATSIOON ...............................................................................11 7. ULTRAHELI .........................................................................................11 2.8 Ultraheli kasutamine ........................................................................11 2.9 Toime organismile .......................................................................
13. 14.Kromosoomhaigused põhjustavad varast surma, raskeid arenguhäireid või viljatust.Geeni muutustest tingitud kurttummus, veritsustõbi(hemofiilia), naha soomustõbi, kõrge kolesteroolitase veres. 15.Pärilike haiguste diagnoosimiseks uuritakse haige suguvõsa, tema rakkuda ehituse ja ainevahetuse iseärasusi ning kromosoome ja DNA-d. 16.Tänapäeval pärilike haiguste ravi jaoks on mitmeid võimalusi:asendusravi,dieetravi,kirurgiline ravi,eriõpetus. 17.Pärilike haiguste profülaktika seisneb eeskätt mutageenide vältimises. 18.Organismide pärilikkuse muutmiseks mõjutatakse neid tugevatoimeliste mutageenidega, näiteks kiirguste või keemiliste ühenditega. 19. Mutatsioone kutsutakse esile kunstlikult just mikroobidel, sest mikroobide muutlikkust suurendades tekib suurem võimalus nende kunstlikuks valikuks 20.Proovitakse lahendada mirmeid väga olulisi probleeme, nt tõsta kultuurtaimede haiguskindlust. 21.Geneetiliselt muudetud toidu eelised on, et pole
hepatiit ja luude kahjustused. Rasedus võib lõppeda spontaanse abordi, loode surma või enneaegse sünnitusega. Kaasasündinud punetiste korral võib lastel tekkida diabeet või türeodiit. Diagnoosimine toimub põhiliselt vereanalüüside põhjal. Värskele nakkusele viitavad IgM või IgG antikehad. Teiste meetoditega ei ole võimalik täpselt diagnoosi määrata. Ravi. Spetsiifiline ravi puudub. Trombotsüütide arvu vähenemise korral manustatakse immunoglobuliini (i/v). Profülaktika. Eestis immuniseeritakse punetiste vastu koos mumpsi ja leetritega 12 elukuul ja 13 eluaastal, kuid on olemas ka monovaktsiin punetiste vastu, kui mingil põhjusel plaanijärgne immuniseerimine ei ole toimunud õigeaegselt. (http://inimene.ee/p/punetised, Ülle Pärm, Viia Parv, 2002, Nakkushaigused, Härmamaetsa Talu kirjastus)
tunnused kõrge kasv, pikad käed/jalad, lõtvus, loidus, vaimne alaareng, suguvõimetud, naiselikud proportsioonid. · Esmakordselt kirjeldati 1942. aastal. ABI · Asendusravi - näiteks suhkrutõve puhul insuliini süstimine verre · Dieetravi - näiteks fenüülketoonia puhul fenüüalaniinivaba toit · Kirurgiline ravi - näiteks liigsõrmsuse korral · Eriõpetus - näiteks Down'i sündroomiga laste puhul Profülaktika · Mutageenide vältimine · Sugulusabieludest hoidumine · Sündide vähendamine riskiperekondades · Sündide vähendamine üle 38-aastastel naistel · Loote üsasisene diagnoosimine ja haiguse korral raseduse katkestamine
Haiguste ravivõimalused ja organismi osa tervenemisel Haigused võivad olla pärilikud, mittepärilikud või päriliku eelsoodumusega. Pärilikud haigused võivad tekkida kombinatiivse muutlikkuse tagajärjel.(Retsessiivsed alleelid satuvad homosügootsesse seisundisse) Need haigused on näitkes kurtus, lühinägelikkus, daltonism. Pärilikud haigused võivad tekkida ka mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel. Näiteks Downi sündroom. PROFÜLAKTIKA sünnieelne diagnostika, see võimaldab uurida inimese kromosoome enne sündi ning leida mutatsioone. Kromosoomuuringud on soovitavad peredele, kus on teada raske pärilik haigus ja ka üle 35-aastastele last ootavatele naistele, sest naise vanuse suurenedes kasvab risk sünnitada genoomhaigusega laps. Asendusravi- organismi viiakse puuduvaid ensüüme või hormoone. Insuliin suhkruhaiguse korral Dieetravi rakendatakse pärilike ainevahetushaiguste korr...
Pärilike haiguste diagnoosimiseks uuritakse haige suguvõsa, tema rakkude ehituse ja ainevahetuse iseärasusi ning kromosoome ja DNAd. Pärilike haiguste ravi: 1)Asendusravi organismi viiakse puuduvaid hormoone või ensüüme. 2) Dieetravi loobutakse sellest toidu või toitainest, mida organism omastada ei suuda. 3) Kirurgiline ravi saab kõrvaldada pärilikke väärarenguid. 4)Eriõpetus kasutatakse vaimupuudega inimestel. Pärlike haiguste profülaktika: 1)Mutageenide vältimine 2)Suguabielude hoidumine 3)Sünnieelne diagnostika Organismide pärilikkuse muutmiseks mõjutatakse neid tugevatoimeliste mutageenidega. Sellega kaasnevad puudused:1) mutatsioonid tekivad juhuslikult ja nii ei saa soovitud omadustega organismi teket planeerida. 2)Mõjutada tuleb väga paljusi isendeid. 3)Organismid ei saa enam normaalsel viisil elada. 4)Saavutatud kasulik omadus võib kaduda.
12. Herpesviirused - haigustekitajaid, millega nakatumisel võivad tekkida olenevalt viirusest mitmed erinevate sümptomitega haigused. Näiteks: huuleherpes, genitaalherpes, vöötohatis ja tuulerõuged. 13. Papilloomviirused - v iirus, mis paljuneb epiteelkoe rakkude tuumas, põhjustades rakkude vohamist. 14. Marutõbi - h aigus, kus inimene nakatub haigestunud looma puremise tagajärjel. Spetsiifilist ravi ei ole. Oluline on esmaabi ja profülaktika. Kindlasti tuleb oma koduloomad vaktsineerida marutõve vastu. 15. Rinoviirused - v iirus, mis põhjustab ülemiste hingamisteede põletikke. Haigus allub hästi ravile, ohustab soojaverelisi loomi. Haigustekitaja ründab kesknärvisüsteemi. 16. Hepatiidid - ehk maksapõletik võib olla põhjustatud viie erineva hepatiidiviiruse poolt. Kõik need viirused kutsuvad esile maksakoe ägeda põletiku.
aminoasobenseen, tolueendiaminosulfaat, pürokateool, formaldehüüd, diaminotolueensulfaat ja lateks. Töötool säästab juuksuri selga ja jalgu. Londonis (St. John'i nahahaiguste kliinikus) uuriti 60 juuksurit, kel oli diagnoositud käteekseem. Neist 70% olid positiivsed mitu tööallergeeni, 37% oli positiivne nikkel, 35% parafenüleendiamiin, 10% ammooniumpersulfaat, 5% Peruu palsam ja 7% mitmesugused ravimid. On oht nakatuda nahaseenhaigusse, kui klient seda haigust põeb. Profülaktika. Teatud tööetappidel peab kindlasti kasutama kaitsekindaid, kuid needki (lateksi sisalduse tõttu) võivad põhjustada allergiat. Allergikutel ei ole soovitav õppida juuksuriks. Juuksuritel võivad tekkida varikoossed (veenikomulised) laiendid alajäsemetel. See on veeniseina või -klappidenõrkusest johtuv haigus, mille puhul veenisein venib välja. Kaevatakse jalgade väsimuse ja valude üle. Veenilaiendeid täheldatakse muudegi elukutsete puhul: müüjad, kudujad, ketrajad, kokad jt
Biofüüsika- käsitleb organismides toimuaid füüsikalisi protsesse Biogeograafia- uurib taimede ja loomade ning nende koosluste levikut Maal Biomeetria- matemaatiliste meetodite kompleks organismide ja nendega seotud protsesside modelleerimiseks ning organismidega katsete planeerimiseks. Looduskaitse- elukeskkonna, loodusvarade ja bioloogilise mitmekesisuse säilituamine. Meditsiin- uurib ja tegeleb inimese tervise kaitse ja tugevdamisega, haiguste, nende diagnoosimise, profülaktika ja ravi ning eluea pikendamisega. Biotehnoloogia- bioloogiliste protsesside raknedamisel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muundamiseks Geenitehnoloogia- molekulaargeneetika rakendusharu, DNA-fragmentide (geenide) siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. Mis on biotehnoloogia?
• Tapamajas registreeriti muutused liigesekõhres küünarliigeses, põlveliigeses ja kannaliigeses. • Kõige tõsisemaks kahjustuseks oli liigesekõhre täielik hävinemine, mille tagajärjel paljastusid luupinnad. Taolisi kahjustusi leiti sagedamini küünarliigeses. • Ka mittelonkavate sigade liigeseid kontrolliti ning leiti 8%-l sigadest liigeseõõnes M. hyosynoviae. Liigesekahjustusi aga esines neil sama palju kui lonkavatel sigadel. UURING LONKAMISE PÕHJUSTEST Profülaktika: • Ainult 3% 8-nädalastest põrsastest olid nakkuskandjad. • Kui selle uurimuse käigus viidi 4- ja 8-nädalased põrsad puhtasse nakkusvabasse sektsiooni, oli tõenäoline, et enamik võõrukeid neis eraldipeetavates rühmades ei nakatu. • Järelikult tuleks rakendada põhimõtet kõik sisse–kõik välja nii võõrutamisel kui edaspidi, et erinevate vanuserühmade loomad ei seguneks. LAHANGULEID JA LABORDIAGNOSTIKA • Lahanguleid: • Liigese liikuvus vähenenud
On piisavalt kaua aktiivne ning ei lagune ega välju organismist enneaegselt Ei soodusta antimikroobse resistentsuse teket Täiendab või aitab kaasa organismi kaitsevõimele Püsib aktiivsena ka siis, kui on kehavedelikes ja koes lahustunud Lihtsalt viidav infektsioonikohta Mõistliku hinnaga Ei sekku peremeesorganismi tervislikule seisundile probleeme (allergia või teise takkuse teke) Mõisted: kemoteraapiline ravim, profülaktika, antimikroobne kemoteraapia, antibiootikum, poolsünteetiline ja sünteetiline ravim. Kemoteraapiline ravim – kemikaal, mida kasutatakse ravis, kergendusravis või profülaktikas Profülaktika – ravimi abil haiguste ennetamine Antimikroobne kemoteraapia – kemoterapeutilise ravimi kasutamine infektsiooni kontrollis Antibiootikum – aine, mida toodetakse loodusliku metaboolse protsessi käigus mõne mikroorganismi poolt, mis inhibeerib või hävitab teise
antibiootikum, rögalahtistid, limaskesta rohke joomine; ravi; antiviiruslikud turset alandavad vitam.rikas toit; aerosoolravi, ravimid- preparaadid vedeliku neuraminidaas ülekanded inhibiitorid profülaktika Organismi Nagu teiste respirat. üldvastupanu Infektsioonide korral tõstmine, püsida kodus, kanda maski, enesekaitse meetmeid rakendada, vaktsineerimine, C- vitamiini tarvitamine Viirus Rinoviirusinfektsioon Koroonaviirusinfektsioon - NOHU Tekitaja RNA viirused,millel 1. Koroonaviirus
Klinefelter'i sündroom Põhjus: Liigne Xkromosoom meestel (XXY) Esinemissagedus: 1:700-1000 vastsündinud poisil. Iseloomulikud tunnused: Kõrge kasv, pikad käed/jalad, lõtvus, loidus, vaimne alaareng, suguvõimetud, naiselikud proportsioonid. Abi *Asendusravi- nt. suhkrutõve puhul insuliini süstimine verre. *Dieetravi- nt. fenüülketoonia puhul fenüüalaniinivaba toit. *Kirurgiline ravi- nt. liigsõrmsuse korral. *Eriõpetus- nt. Down'i sündroomiga laste puhul. Profülaktika *Mutageenide vältimine. *Sugulusabielust loobumine. *Sündide vähendamine riskiperekondades. *Sündide vähendamine üle 38-aastastel naistel. *Loote üsasisene diagnoosimine ja haiguse korral raseduse katkestamine.
annaabi.ee 
