Bakterid Salmonella- Bakteriaalne toidumürgitus on mürgiseid baktereid sisaldava toidu söömise tagajärjel tekkiv tervisehäire. Salmonelloosi põhjustavad looduses laialt levinud mikroorganismid salmonellad. Haigestutakse tihti tooreste munade või munatoitude söömisest. Mürgistus ilmneb juba paar tundi pärast saastunud toidu söömist, vahel ka hiljem, pea- ja kõhuvalu, kõhulahtisuse ja kõrge palavikuga. Salmonelloosiga võib kaasneda liigesevalu. Salmonella kuulub proteobakterite hulka. See on suurim, mirmekesisem ja üks tähtsamaid rühmi baktereid. Clostridium perfringens- On varraste kujuline, anaeroobne ja Gram-positiivne bakter. Ta on laialt levinud keskkonda. Enamikul juhtudel, tegelik põhjus mürgistuse C. perfringens on temperatuuri kuritarvitamine valmistoidul. Väike hulk organisme on sageli pärast keetmist. Toidumürgitus enamasti tekib siis, kui toidu (enamasti liha) on ette valmistada ja hoida soojas mitu tundi enne serveerimist. Li...
Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid Salmonella Salmonelloos on tüüpiline ja kõige sagedamini esinev bakteriaalne toidumürgitus, mis on levinud kogu maailmas. Haigusetekitaja - Salmonelloosi tekitajaks on Salmonella bakter, millel on erinevatel andmetel üle 2500 serotüübi. Kõige sagedamini põhjustab haigestumist serotüüp Salmonella enteritidis. Nakkusallikas - Nakkusallikaks on inimene (haige, paranev haige, bakterikandja), kanad, kanapojad, kalkunid, veelinnud, sead, veised, närilised, lemmikloomad (kilpkonnad, sisalikud, roomajad, närilised), koerad ja kassid. Haigustekitajate levimine - Salmonellad paljunevad nakatunud inimese, looma või linnu seedekulglas. Inimene nakatub haige või bakterikandja (eriti ohtlikud bakterikandjad on toidukäitlejad) inimese, looma või linnu roojaga saastunud toidu (liha, munade jm) söömisel või toorpiima, vee joomisel. Küllalt sageli levivad haigusetekitajad rist-saastumise teel, ...
o., koguneb kudedesse (neerud, prostata, kopsud, fagotsüüdid), läbib halvasti HEBi, metaboliseerub oluliselt maksas (inhibeerib CYP450), T1/2=5h, renaalne ekskretsioon Tsiprofloksatsiin FD: inhibeerib bakteriaalse DNA güraasi ehk topoisomeraas II > takistub DNA transkriptsioon ja replikatsioon Kasutamine: P. aeruginosa tsüstilise fibroosiga patsientidel, krooniline gram-neg. osteomüeliit, Salmonella typhii kandluse kõrvaldamine, siberi katk KT: hospitaalinfektsioonide ravis võib areneda Cl. difficile ülekasv, GI-trakti häired, nahalööbed, noortel inimestel artropaatiad, KNSi kõrvaltoimed (peavalu, -pööritus, krambid) Antimikroobsed ained → valgusünteesi inhibiitorid → makroliidid
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TÕ 12-1 Olga Jazeva LEUKOTSÜÜTI FÜSIOLOOGIA JA LEUKOTSÜÜTIDE FUNKTSIOONIHÄIRED Iseseisev töö füsioloogias ja patoloogias Tallinn 2011 LEUKOTSÜÜTIDE FÜSIOLOOGIA Organism koosneb rakkudest ja rakukude poolt moodustatud vaheainest. Rakk (cellula) on organismi väiksem struktuuriüksus. Arvatakse, et inimese keha koosneb 10 14 rakust. Rakkude suurus on erinev. Suurimad rakud on munarakk ja närvirakk, kõige väiksem aga vererakk lümfotsüüt. Kujult võivad rakud olla lamedad, kuubikujulised, käävjad, jätketega. Vaatamata rakkude kuju ja suuruse varieeruvusele on raku ehituse põhistruktuur ühesugune: peamised osad on tuum ja tsütoplasma. Rakkude koostisse kuulub umb...
Hematogeenne pneumoonia endokardiidile kaasuvana; KOKi, tsüstilise fibroosi pt-del aspiratsioonipneumoonia sage tekitaja, esineb ka imikutel. • Osteomüeliidile eelneb trauma/nahainf. Sümptomid: valu, palavik, 50% (+) verekülv, abstsess. Septilise artriidi sagedasem tekitaja lastel (täiskasvanutel gonokokk). diagnostika. • Uuritav materjal: nahainf-d – nahk, (veri); pneumoonia – röga, veri; endokardiit – veri; artriit – liigesevedelik, seerum, (veri); osteomüeliit – luubiopsia, (seerum); naha eksfoliatiivne sündroom – neelulima, (nahk), (veri); toidumürgistus – toit, oksemass, (roe); TSS – tupp, (veri), (nahk). • Kliinilise materjali mikroskoopia: üksikud rakud, väiksed grupid. • Verekülv uuritakse pärast 24 h inkubeerimist 37°C. • Kiirmeetodid: proteiin A seostub IgG Fc-osaga. Latekspartiklil IgG Fc vaba, tekib aglutinatsioon. Saab määrata ka koagulaasi. • Kultiveerimine: lamba verega söötmel, β-hemolüüs
Organism ei saa toota piisavalt Hgb. Kabused: kahvatu nahk, ärrituvus, õhupuudustunne, madal vererõhk, söögiisu vähenemine, haprad küüned jne. Ravi: dieedi muutused, Fe prep (pantohemageen kapslid, kelsinfe) eelistada biokompakseid tooteid. KROONILINE ANEEMIA: haigused võivad põhjustada vereloome muutsi , mis viib Er eluea lühenemisele, Fe sialduse lngusele vereseerumis, luuüdi akt. Vähenemisele. Areneb kerge või mõõdukas aneemia.Põhjustavad: bakteriaalne endokariit, osteomüeliit (luuüdi põletik), reumatoitartiit, põletikuline soolehaigus, reuma, neerupuudulikkus. Ravi ja uuringud: hematokrit, hgb madal, retikulotsüütide Bret (mitteküpsed ER) hulk madal. S-ferritiini tase , S-fe sisaldus, rausidumisvõime, kr haiguste või inf ravi. MEGALOBLASTILINE ANEEMIA: er on normaalsest suuremad ja vähenenud L ja Tr hulk, B12 ja foolhappe defitsiit, leukeemia, ravim merotreksaat põhjustab. Tingitud vere erütrotsüütide tootmisega kuid võrreldes teistega palju rohkem
1 Lahemaa Tervisekool 2007 REFERAAT ,,Alaselja vaevused" Kadri ja Valdo Herzmann ,,Täna peame endale ausalt tunnistama, et me ei tea, miks inimestel selg valutab. Küll teame seda, et 90%-l juhtudest on seljavalu iseparanev ning kõiksugu meditsiinilised ja mittemeditsiinilised ,,nipid" selle paranemise kiirendamiseks on teaduslikult tõestamata".1 Katrin Gross-Paju Neuroloog, meditsiinidoktor Lääne-Tallinna Keskhaigla Närvihaiguste Keskuse juhataja Lahemaa Tervisekool 2007 Valdo Herzmann Referaat ,,Alaselja vaevused" Kadri Herzmann 2 ...
kroonilise haigusega, mille tekkepõhjused on teadmata. Reumaatiliste haigustega patsientidel on ortopeediliste haigetega sarnased probleemid: valu, turse ja funktsioonihäired. Tingitud reumaatilise haiguse pikast kestvusest ning ravimite toest, peab füsioterapeutilist käsitlust kohandama vastavalt patsiendile. Sageli on füsioterapeut reumaatilise haige puhul tervishoiutöötajate meeskonna liige. Luu haigused Luustikku mõjutavad haigusi on palju ning erinevaid. Näiteks osteomüeliit (luupõletik- bakterite tekitatud luuüdipõletik, mis hematogeenselt algab luuüdist ja võib levida teistesse luuosadesse ja sellest väljapoole)- võib olla tekkinud trauma tagajärjel, osteosarkoom (luukasvaja)- tekib teadmata põhjuste tagajärjel ning osteoporoos, millel võib olla seos vananemisest tingitud muutustega. Ka nende haiguste puhul on füsioterapeut ravimeeskonna 2
käigus tekib mädakolle, nimetatakse abstsessiks. Sõltuvalt lokalisatsioonist nimetatakse abstsessi kas mädapustuliks ehk follikuliidiks (karvanääpsu põletik); furunkliks (karvanääpsu ümbritsevate kudede põletik) või karbunkliks (mitmekoldeline suurema pinnaga mädapõletik) S. aureus põhjustab sageli traumaatiliste ja postoperatiivsete haavade infektsioone. • Süsteemseid infektsioone - sepsis, septiline artriit, endokardiit, meningiit, osteomüeliit, samuti abstsesse kopsus, põrnas, maksas, neerudes. S. aureus’e pneumoonia võib sageli olla sekundaarne, tekkides peale viirusliku gripi põdemist, harvem leetrite järgselt. • Toksiini poolt indutseeritud kahjustusi.. S. aureus võib kahjustatud nahalt või ninast sattuda toitu. Kui tegemist on enterotoksiini tootva tüvega, tekib stafülokokiline toidumürgitus. Mõned tüved toodavad
võimalik. Näidustused Kiire veenitee vajadus, kui perifeerne punktsioon ebaõnnestub / on võimatu Kliiniline surm Šokk 810 Põletus Epileptiline staatus Vastunäidustused Luumurd Eelnev punktsioon samal luul 24 tunni jooksul – ekstravasatsioon! Luuhaigused: osteogenesis imperfecta, osteopetroos Naha ja pehmete kudede infektsioon sisenemiskohas – osteomüeliit! Tselluliit Põletus Raskus anatoomiliste orientiiride leidmisel: rasvumine Varustus Luunõela paigutamise komplekt Teostamine Punktsioonikoht/kohad Tibia proksimaalne ots – tuberositas tibia’st 1–3 cm distaalsele tibia sileda eespinna (mediaalse pinna) keskel Tibia distaalne ots – 1 cm mediaalsest päksist kõrgemale (proksimaalsele) v. saphena magna’st tahapoole Suuremad lapsed, kellel luu pindkiht paksem: