Juriidiline isik (1)

Sisukord:

Sisukord: 1
Sissejuhatus 2
Juriidilise isiku mõiste 3
Juriidilise isiku õigus- ja teovõime 3
Juriidiliste isikute liigid 3
Täisühing 4
Usaldusühing 5
Osaühing 5
Aktsiaselts 7
Tulundusühistu 9
Sihtasutus 11
Mittetulundusühing 13
Juriidilise isiku nimi ja asukoht. 14
Juriidilise isiku organid 15
Juriidilise isiku vastutus 15
Juriidilise isiku lõpetamine 15
Juriidilise isiku sundlõpetamine 16
Juriidilise isiku lõppemine 16

Sissejuhatus

Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidilise isiku õigussubjektsus sõltub tema asutamise eesmärkidest ja tema funktsioonidest ning on määratud asutamise dokumentidega ja põhikirjaga. Juriidilised isikud liigitatakse esindatavate huvide alusel eraõiguslikeks ja avalik-õiguslikeks juriidilisteks isikuteks. Eraõiguslik juriidiline isik on loodud erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Nende juriidiliste isikute asutamise kord, juhtimisstruktuur , tegutsemise põhimõtted, vastutus, likvideerimise kord kehtestatakse seadustega. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse suhtes kohaldatakse juriidilise isiku kohta sätestatut niivõrd, kuivõrd seadusest ei tulene teisiti. Avalik-õiguslik juriidiline isik ei või omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku asutamisleping või asutamisotsus loetakse pärast juriidilise isiku registrisse kandmist kehtivaks ka juhul, kui lepingu sõlmimisel või otsuse tegemisel esinesid lepingu või otsuse tühisust kaasatoovad asjaolud. Eraõigusliku juriidilise isiku asutamislepingut või asutamisotsust ei saa pärast juriidilise isiku registrisse kandmist tühistada. Juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juriidilise isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht. Juriidilisel isikul on nimi, mis peab teda eristama teistest isikutest. Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. Kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu. Eraõigusliku juriidilise isiku organi pädevus nähakse ette seaduse ja põhikirja või ühingulepinguga. Juriidilise isiku organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule. Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus nähakse ette seadusega. Juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks.
Juriidilise isiku organi liige ei või oma seadusest tulenevaid organi liikme õigusi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmeks võib olla üksnes teovõimeline füüsiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juriidilise isiku osanikud , aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.

Juriidilise isiku mõiste

Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ja ta võib tekkida kahel viisil:

teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel, näiteks aktsiaselts asutatakse äriseadustikus aktsiaseltsi kohta kehtestatud sätete alusel.

otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Nii on juriidiliste isikutena asutatud meie põhiseaduslikud institutsioonid , nagu näiteks Vabariigi Valitsus.
Juriidilise isiku õigussubjektsus sõltub tema asutamise eesmärkidest ja tema funktsioonidest ning on määratud asutamise dokumentidega ja põhikirjaga. Juriidilised isikud liigitatakse
esindatavate huvide alusel eraõiguslikeks ja avalik-õiguslikeks juriidilisteks isikuteks.

Juriidilise isiku õigus- ja teovõime

Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline
isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes
inimesele.
Juriidilise isiku teovõime on sama, mis füüsilisel isikul. Juriidilise isiku õigusvõime
tekkimisega tekib automaatselt ka teovõime. Juriidiline isik ei saa olla piiratud teovõimega.
Juriidilisel isikul on õigus- ja teovõime alati koos.
Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses ettenähtud registrisse kandmisest.
Selliseks registriks on äriühingutele äriregister, sihtasutustele ja mittetulundusühingutele aga
mittetulundusühingute ja sihtasutuse register . Eraõiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri või
ühinguleping.
Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. See isik võib
omada ainult selliseid tsiviilõiguslikke õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema
eesmärgiga. Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende organite pädevus sätestatakse
seadusega. Avalik-õiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri, kui see on ette nähtud juriidilise
isiku kohta käiva seadusega.

Juriidiliste isikute liigid

Juriidilised isikud liigitatakse eraõiguslikeks ja avalik-õiguslikeks.
Eraõiguslik juriidiline isik
Eraõiguslik juriidiline isik asutatakse juriidilise isiku vastava liigi kohta käiva seaduse alusel. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, ühistu,
sihtasutus ja mittetulundusühing. Äriseadustiku kohaselt eraõiguslikest juriidilistest isikutest
äriühingud on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Peale
tulundusühistu reguleerib kõigi teiste äriühingute loomise, juhtimise ja likvideerimise korda ning tegevuse põhimõtteid äriseadustik, mis näitab ära ka äriühingute erisused .
Tulundusühistute asutamist ja tegevust reguleerib tulundusühistu seadus.

Täisühing

Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osaniku tegutsevad ühise ärinime all ja
vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Täisühingu osanikuks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Täisühingu osanikuks ei või olla riik ega kohalik
omavalitsusüksus. Uue osaniku võib täisühingusse võtta ainult kõigi osanike nõusolekul.
Täisühingu asukoht on koht, kust ühingut juhitakse, või koht, kus ühing tegutseb. Täisühingu
asukoht määratakse ühingulepinguga. Täisühing tegutseb osanike sõlmitud ühingulepingu
alusel.
Osanikud lepivad kokku:
1) täisühingu ärinimes ja asukohas;
2) täisühingu tegevusalas või tegevusalades;
3) osanike sissemaksete suuruses;
4) muudes seaduses sätestatud kohustuslikes tingimustes.
Osanikud võivad kokku leppida ka muudes tingimustes, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui kokku on lepitud tingimustes, mis on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut.
Ühingulepingut võib muuta ainult kõigi osanike nõusolekul. Ühingulepinguga võib ette näha
juhud , mil ühingulepingut võib muuta häälteenamusega. Ühingulepingut ei või muuta
väiksema häälteenamusega kui 3/4 kõigist häältest.
Ühingulepinguga võib osaniku nõusolekul ette näha, et tal on teistest osanikest erinevad
õigused ja kohustused. Neid õigusi ja kohustusi võib muuta või lõpetada ainult selle osaniku
nõusolekul.
Äriregistrisse kandmise avalduses märgitakse nimetatud andmed. Avaldusele kirjutavad alla
kõik osanikud.
Avaldusele lisatakse täisühingut esindama volitatud osanike allkirjade näidised ning
täisühingu sidevahendite (telefon, faks vms.) numbrid .
Äriregistrile esitatavale muule avaldusele kirjutab alla ühingut esindama õigustatud osanik .
Kui osanikud on õigustatud ühingut esindama ainult ühiselt, peavad avaldusele alla kirjutama kõik ühingut ühiselt esindama õigustatud osanikud.
Kui äriregistrile esitatava avaldusega taotletakse kande muutmist või uue kande tegemist,
tuleb avaldusele lisada vastav osanike otsus. Uue osaniku registrisse kandmise ja registrist
kustutamise korral peab registripidajale esitatavale avaldusele alla kirjutama ka see osanik,
välja arvatud juhul, kui ta on ühingust välja arvatud või surnud.
Äriregistrisse kantakse:
1) täisühingu ärinimi;
2) täisühingu asukoht ja aadress;
3) täisühingu tegevusala , samuti täisühingu majandusaasta algus ja lõpp;
4) osanike nimed, isikukoodid või registrikoodid ja elukohad või asukohad;
5) täisühingut esindama volitatud isikud ja kes neist on õigustatud esindama ühingut ühiselt;
6) muud seaduses ettenähtud andmed.

Usaldusühing

Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja
vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga
ning vähemalt üks neist isikutest ( usaldusosanik ) vastutab ühingu kohustuste eest oma
sissemakse ulatuses.
Usaldusühingule kohaldatakse täisühingu kohta käivaid sätteid, kui sätestatust ei tulene teisiti.
Usaldusosa kohta ei või välja anda väärtpaberit. Täis- ja usaldusosanikule kohaldatakse
täisühingu osaniku kohta käivaid sätteid, kui ei ole sätestatud teisiti.
Usaldusosanikul ei ole õigust usaldusühingut juhtida, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud
teisiti. Usaldusosanik osaleb usaldusühingu osanike otsuste tegemisel nagu täisosanik.
Usaldusosanikul ei ole õigust usaldusühingut esindada, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Usaldusosanikule antud õigus esindada usaldusühingut tuleb kanda äriregistrisse.
Sissemakse täielikult tasunud usaldusosanik ei vastuta usaldusühingu kohustuste eest. Kui
usaldusosanik ei ole tasunud sissemakset täielikult, vastutab ta usaldusühingu kohustuste eest
tasumata sissemakse ulatuses. Usaldusosaniku sissemakse vähendamine on kolmanda isiku
suhtes kehtiv äriregistrisse kandmisest. Kui täisühingusse astub usaldusosanik, loetakse
täisühing ilma lõpetamiseta ümberkujundatuks usaldusühinguks. Kui usaldusühingust
lahkuvad või arvatakse välja kõik usaldusosanikud ja alles jääb vähemalt kaks täisosanikku,
loetakse usaldusühing ilma lõpetamiseta ümberkujundatuks täisühinguks.
Ümberkujundamise kannab äriregistrisse registripidaja omal initsiatiivil või ühingu avalduse
alusel. Äriregistrisse kandmise avalduses märgitakse lisaks, samadele andmetele mis oli
vajalik täisühingu äriregistrisse kandmiseks, usaldusosaniku sissemakse suurus, mis kantakse
äriregistrisse.

Osaühing

Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital . Osanik ei vastuta isiklikult
osaühingu kohustuste eest, ühing aga vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osaühingul peab osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. Osaühingu võib asutada üks või
mitu isikut. Asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Osaühingu asutamiseks
sõlmivad asutajad asutamislepingu.
Asutamislepingus märgitakse:
1) asutatava osaühingu ärinimi, asukoht, aadress ja tegevusala;
2) asutajate nimed ja elu- või asukohad;
3) osakapitali kavandatud suurus;
4) osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel;
5) kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht;
6) kui osa eest tasutakse mitterahalise sissemaksega - mitterahalise sissemakse ese, selle hindamise kord ja väärtus.
7) juhatuse ja, kui moodustatakse nõukogu, selle liikmete andmed;
8) prokuristi või audiitori määramise korral nende andmed;
9) asutamiskulude eeldatav suurus ja nende kandmise kord.
Asutamislepingu sõlmimisega kinnitavad asutajad asutamislepingu lisana ka osaühingu
põhikirja. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud ja
neile kirjutavad alla kõik asutajad. Asutaja esindaja võib asutamislepingule ja selle lisana
kinnitatud põhikirjale alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt tõestatud.
Põhikirja muutmine pärast äriregistrisse kandmist toimub sätestatud korras ega nõua
asutamislepingu muutmist.
Kui osaühingul on üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud
notariaalselt tõestatud asutamisotsus.
Osaühingu põhikirjas märgitakse:
1) osaühingu ärinimi, asukoht ja tegevusala;
2)osakapitali suurus, mis võib olla määratud kindla suurusena või miinimum- ja
maksimumkapitalina, kusjuures miinimumkapitali suurus peab olema vähemalt ¼
maksimumkapitali suurusest ;
3) osade eest tasumise kord;
4) osaga seotud õiguste või osaniku õiguste erisused;
5) kui osa eest tasutakse mitterahalise sissemaksega - mitterahalise sissemakse hindamise
kord;
6) reservkapitali suurus;
juhatuse ning nõukogu olemasolu korral ka selle liikmete arv, mis võib olla väljendatud
kindla suurusena või ülem- ja alammäärana;
7) muud seaduses sätestatud kohustuslikud tingimused.
Põhikirjas võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirja
säte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut.
Asutamislepinguga kinnitatud põhikirjale kirjutavad alla kõik asutajad. Äriregistrisse
kandmise järel muudetud põhikirjale kirjutab alla vähemalt üks juhatuse liige või kui juhatuse
liikmed on õigustatud ühingut esindama ainult ühiselt, siis kõik ühiselt ühingut esindama
õigustatud juhatuse liikmed.
Sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline. Osa eest tasutakse rahas, kui põhikirjaga ei
ole ette nähtud mitterahalise sissemaksega tasumist. Asutajad peavad tasuma osa eest
täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist , kui asutamislepinguga ei
ole ette nähtud varasemat tähtpäeva. Osa eest tasutavat summat ei või tasaarvestada töötasu,
honorari ega teiste sarnaste väljamaksetega asutatavast osaühingust ega muude nõuetega
asutatava osaühingu vastu. Asutajad avavad asutamisel oleva osaühingu nimele pangaarve ,
kuhu nad tasuvad oma rahalised sissemaksed. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mis
tahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet. Mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus ega tehtav töö ega ka asutajate tegevus osaühingu asutamisel. Osanik peab teatama kolmandate isikute õigustest mitterahalisele sissemaksele.
Osaühingu äriregistrisse kandmiseks esitab juhatus äriregistrile avalduse, milles näidatakse ära nimetatud andmed ja sellele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.
Avaldusele lisatakse:
1) asutamisleping;
2) põhikiri;
3) panga teatis osakapitali sissemaksmise kohta;
4) nõukogu liikmete, audiitorite olemasolul ka nende nimed, isikukoodid ja elukohad;
5) juhatuse liikmete allkirjanäidised;
6) mitterahalise sissemaksega tasumisel - sissemakse osaühingule üleandmise leping ning sissemakse väärtust tõendavad dokumendid , samuti audiitori poolt allakirjutatud arvamus mitterahalise sissemakse hindamise kohta;
7) sidevahendite (telefon, faks vms.) numbrid;
8) muud seaduses sätestatud dokumendid.
Äriregistrile esitatavale muule avaldusele kirjutab alla juhatuse liige. Kui
juhatuse liikmed on õigustatud ühingut esindama ainult ühiselt, peavad avaldusele alla
kirjutama kõik ühingut ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed. Juhatus on kohustatud
esitama avalduse äriregistrisse kandmiseks kuue kuu jooksul, alates asutamislepingu
sõlmimisest.
Äriregistrisse kantakse:
1) osaühingu ärinimi;
2) osaühingu tegevusala, asukoht ja aadress;
3) osakapitali suurus;
4) asutamislepingu sõlmimise aeg;
5) juhatuse liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad;
6) kes juhatuse liikmetest võib esindada osaühingut
7) osaühingu majandusaasta algus ja lõpp;
8) muud seaduses sätestatud andmed.

Aktsiaselts

Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta
isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest, aktsiaselts aga vastutab om kohustuste täitmise eest
kogu oma varaga. Aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000 krooni. Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu isikut. Asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Aktsiaseltsi asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu.
Asutamislepingus tuleb märkida:
1) asutatava aktsiaseltsi ärinimi, asukoht, aadress ja tegevusala;
2) asutajate nimed ja elu- või asukohad;
3) aktsiakapitali kavandatud suurus;
4) aktsiate arv, nimiväärtus ning erinevat liiki aktsiate väljalaskmisel nende tähistus ja
aktsiatega seotud õigused, samuti aktsiate jaotus asutajate vahel;
5) kui palju tuleb aktsiate eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht;
6) kui aktsia eest tasutakse mitterahalise sissemaksega - mitterahalise sissemakse ese ja selle hindamise kord;
7) juhatuse ja nõukogu liikmete, samuti audiitori andmed;
8) prokuristi määramise korral tema andmed;
9) asutamiskulude eeldatav suurus ja nende kandmise kord.
Asutamislepingu sõlmimisega kinnitavad asutajad asutamislepingu lisana ka aktsiaseltsi
põhikirja. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud ja
sellele kirjutavad alla kõik asutajad. Asutaja esindaja võib asutamislepingule alla kirjutada,
kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt tõestatud. Põhikirja muutmine pärast
äriregistrisse kandmist toimub sätestatud korras ega nõua asutamislepingu muutmist.
Kui aktsiaseltsil on üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud
notariaalselt tõestatud asutamisotsus.
Aktsiaseltsi põhikirjas peab olema märgitud:
1) aktsiaseltsi ärinimi, asukoht ja tegevusala;
2) aktsiakapitali suurus, mis võib olla määratud kindla suurusena või miinimum- ja
maksimumkapitalina, kusjuures miinimumkapitali suurus peab olema vähemalt ¼
maksimumkapitali suurusest;
3) aktsiate nimiväärtused;
4) erinevat liiki aktsiate väljalaskmise korral erinevat liiki aktsiate tähistus, igat liiki aktsiate nimiväärtus ja nendega seotud õigused;
5) üldkoosoleku kokkukutsumise ja otsuste vastuvõtmise kord;
6) juhatuse ja nõukogu liikmete arv, mis võib olla väljendatud kindla suurusena või ülem- ja
alammäärana;
7) kui aktsia eest tasutakse mitterahalise sissemaksega - mitterahalise sissemakse hindamise kord;
8) reservkapitali suurus;
9) muud seaduses sätestatud kohustuslikud tingimused.
Põhikirjas võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirja
säte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Asutamislepinguga
kinnitatud põhikirjale kirjutavad alla kõik asutajad. Äriregistrisse kandmise järel muudetud
põhikirjale kirjutab alla vähemalt üks juhatuse liige või kui juhatuse liikmed on õigustatud
aktsiaseltsi esindama ainult ühiselt, siis kõik ühiselt seltsi esindama õigustatud juhatuse
liikmed.
Asutajad ei või võtta endale mingeid õigusi, mis ei tulene aktsiatest.
Aktsiaseltsi äriregistrisse kandmiseks esitab juhatus avalduse, milles näidatakse andmed ja sellele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.
Avaldusele lisatakse:
1) asutamisleping;
2) põhikiri;
3) panga teatis aktsiakapitali sissemaksmise kohta;
4) mitterahalise sissemaksega tasumisel - sissemakse aktsiaseltsile üleandmise leping ning sissemakse väärtust tõendavad dokumendid, samuti audiitori poolt alla kirjutatud arvamus mitterahalise sissemakse hindamise kohta;
5) nõukogu liikmete, samuti audiitorite nimed, isikukoodid ja elukohad;
6) juhatuse liikmete allkirjanäidised;
7) sidevahendite (telefon, faks vms.) numbrid;
Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja teatis aktsiate registreerimise kohta;
8) muud seaduses sätestatud dokumendid.
Äriregistrile esitatavale muule avaldusele kirjutab alla juhatuse liige. Kui juhatuse liikmed on õigustatud aktsiaseltsi esindama ainult ühiselt, peavad avaldusele alla kirjutama kõik aktsiaseltsi ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed. Juhatus on kohustatud esitama avalduse äriregistrisse kandmiseks kuue kuu jooksul, arvates asutamislepingu sõlmimisest.
Äriregistrisse kantavad andmed
Äriregistrisse kantakse:
1) aktsiaseltsi ärinimi;
2) aktsiaseltsi tegevusala, asukoht ja aadress;
3) aktsiakapitali suurus;
4) põhikirja kinnitamise aeg;
5) juhatuse liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad;
6) kes juhatuse liikmetest võib esindada aktsiaseltsi
7) majandusaasta algus ja lõpp;
8) muud seaduses sätestatud andmed.

Tulundusühistu

Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad:
1) tarbijate või muude hüvede kasutajatena;
2) hankijatena;
3) tööpanuse kaudu;
4) teenuste kasutamise kaudu;
5) mõnel muul sarnasel viisil.
Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest. Põhikirjaga võib ette näha, et liikmed vastutavad ühistu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga (täielik isiklik vastutus) või põhikirjaga kindlaksmääratud ulatuses (lisavastutus). Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust ühistu kohustuste eest, peab osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. Kui põhikirjaga on ette nähtud ühistu liikmete lisavastutus, peab liikmete lisavastutuse summa olema vähemalt 40 000 krooni. Ühistu liikmeks ei saa olla riik. Ühistu võib asutada vähemalt viis isikut.
Asutajaks võib olla füüsiline või juriidiline isik. Ühistu asutajaid võib olla vähem, kui neist vähemalt kolm on ühistud. Ühistu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu.
Asutamislepingus märgitakse:
1) asutatava ühistu ärinimi, asukoht ja aadress;
2) ühistu eesmärk;
3) asutajate nimed ja elu- või asukohad;
4) osakapitali kavandatav suurus;
5) kui ühistu liikmed ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest – osakapitali suurus asutamisel;
6) asutajate kohustused ühistu suhtes;
7) juhatuse liikmete ja, kui moodustatakse nõukogu, siis ka selle liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad;
8) audiitori ja revidendi nimi, isikukood ja elukoht;
9) prokuristi määramise korral tema nimi, isikukood ja elukoht;
10) asutamiskulude eeldatav suurus ja nende kandmise kord.
Asutamislepingu sõlmimisega kinnitavad asutajad asutamislepingu lisana ka ühistu põhikirja.
Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja neile kirjutavad alla kõik asutajad. Asutaja esindaja võib asutamislepingule ja selle lisana kinnitatud põhikirjale alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt tõestatud.
Ühistu põhikirjas märgitakse:
1) ühistu ärinimi ja asukoht;
2) ühistu eesmärk;
3) osamaksu suurus ja tasumise kord;
4) summa, mille liige võib ühistule tasuda lisaks osamaksule, või selle suuruse määramise kord;
5) liikmetele lisakohustuste määramise kord;
6) kui osamaksu või muu sissemakse võib tasuda mitterahalise sissemaksena – mitterahalise sissemakse hindamise kord;
7) üldkoosoleku kokkukutsumise kord ja tähtaeg;
8) juhatuse liikmete arv, nõukogu olemasolu korral ka selle liikmete arv, mis võib olla väljendatud kindla suurusena või alam- ja ülemmäärana;
9) ühistu kontrollorganid, nende pädevus ja volituste tähtaeg;
10) ühistu majandusaasta algus ja lõpp;
11) kahjumi katmise kord;
12) vara jaotamise kord ühistu lõpetamisel;
13) muud seadusega sätestatud kohustuslikud tingimused.
Põhikirjaga võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seadusega sätestatut. Kui põhikirjaga ei ole ühistu tähtaega ette nähtud, loetakse, et see on asutatud määramata tähtajaks. Põhikirjaga võib määrata, et ühistu liikmel võib olla rohkem kui üks osamaks ning sätestada seoses sellega lisatingimusi. Põhikirjaga võib määrata ka ühistu liikme kohustuse osaleda ühistus mitme osamaksuga (kohustuslik osalus), kusjuures kohustuslik osalus peab olema võrdne kõigi liikmete suhtes või sõltuma liikme poolt ühistu vara või muude võimaluste kasutamise mahust. Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku ega lisavastutust ühistu kohustuste eest, kohaldatakse mitterahalise sissemaksega tasumisel osaühingu kohta sätestatut.
Äriregistrisse kandmise avaldus
Ühistu äriregistrisse kandmiseks esitab juhatus äriregistrile avalduse, milles näidatakse kõik nimetatud andmed. Avaldusele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Avaldusele lisatakse:
1) asutamisleping;
2) põhikiri;
3) juhatuse liikmete, audiitori ja revidendi, nõukogu olemasolu korral ka selle liikmete nimed ja isikukoodid;
4) tulundusühistu sidevahendite andmed (telefoni ja faksi numbrid, e-posti ja Interneti kodulehe aadress jms);
6) muud seadusega sätestatud dokumendid.
Äriregistrile esitatavale muule avaldusele kirjutab alla juhatuse liige. Uue juhatuse liikme äriregistrisse kandmise avaldusele kirjutab alla uus juhatuse liige, kes peab avalduses kinnitama , et tal on seaduse kohaselt õigus olla juhatuse liige. Kui juhatuse liikmed on õigustatud ühistut esindama ainult ühiselt, peavad registrile esitatavale avaldusele alla kirjutama kõik ühistut ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed.
Ühistut ei kanta äriregistrisse, kui avaldus äriregistrisse kandmiseks esitatakse pärast ühe aasta möödumist asutamislepingu sõlmimisest.
Äriregistrisse kantud andmete muutmise avaldusele tuleb lisada muutmise otsustanud ühistu organi otsus ja koosoleku protokoll ning muud kande aluseks olevad dokumendid.
Organi koosoleku protokolli asemel võib registripidajale esitada väljavõtte protokollist, millesse on kantud ainult registriandmete aluseks olev otsus. Väljavõttele ei pea lisama otsuse suhtes eriarvamusele jäänud isiku eriarvamust, kirjalikke ettepanekuid ja avaldusi . Protokolli väljavõte peab olema notariaalselt tõestatud, kui sama koosoleku kohta koostatud protokoll on notariaalselt tõestatud. Muus osas kohaldatakse protokolli väljavõtte sisule , allkirjastamisele ja väljavõttele lisatavatele dokumentidele vastava organi koosoleku protokolli kohta sätestatut.
Äriregistrisse kantavad andmed
Äriregistrisse kantakse:
1) ühistu ärinimi;
2) ühistu eesmärk, asukoht ja aadress;
3) põhikirja kinnitamise aeg;
4) juhatuse liikmete nimed ja isikukoodid;
5) kes juhatuse liikmetest võib esindada ühistut
6) ühistu majandusaasta algus ja lõpp;
7) ühistu liikmete andmed, kui põhikirjaga on ette nähtud ühistu liikmete täielik isiklik vastutus või lisavastutus;
8) muud seadusega sätestatud andmed.
Liikmeks astumise tingimused
Ühistu liikmeks võib astuda füüsiline isik või juriidiline isik. Ühistu võib uusi liikmeid vastu võtta pärast äriregistrisse kandmist. Põhikirjaga võib ette näha tingimusi, millele liikmed peavad vastama. Põhikirjaga liikmetele kehtestatud nõuded peavad olema mõistlikud.
Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjaga sätestatud korras. Liikmeks vastuvõtmiseks peab isik esitama kirjaliku avalduse. Kui ühistu põhikirjaga on ette nähtud liikmete täielik isiklik vastutus või lisavastutus, peab avalduses olema väljendatud nõusolek nende kohustustega.
Liikmete nimekiri
Ühistu juhatus peab ühistu liikmete nimekirja, millesse kantakse:
1) liikme elu- või asukoht, isiku- või registrikood, Eesti isikukoodi puudumisel sünnipäev, -kuu ja -aasta;
2) liikme osamaksu suurus;
3) tasutud osamaksu suurus ja tasumise aeg;
4) andmed osamaksu tagastamise ja liikmesuse üleandmise kohta;
5) liikmeks vastuvõtmise, ühistust väljaastumise või väljaarvamise kuupäev.
Liikmete nimekirja võib kanda ka muid andmeid. Äriregistri pidajal on õigus nõuda ühistu juhatuselt ühistu liikmete nimekirja kehtivate andmete esitamist. Põhikirjaga võib ette näha liikmesuse tõendamiseks kirjaliku dokumendi väljaandmise. Kui ühistu liige tuleb kanda äriregistrisse, esitab juhatus avalduse ühistu liikme registrisse kandmiseks ja sealt kustutamiseks. Avalduse enda kustutamiseks võib esitada ka iga liige, kes on ühistust välja astunud või välja arvatud, samuti on vastav õigus surnud liikme pärijal ja juriidilisest isikust liikme likvideerijal. Avaldusele tuleb lisada väljaastumis- või väljaarvamisotsus või muud liikmesuse lõppemist tõendavad dokumendid.

Sihtasutus

Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutuse õigusvõime tekib mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (register) kandmisest ja lõpeb registrist kustutamisega. Sihtasutust ei ole lubatud ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks . Seaduses võib sätestada piiranguid sihtasutuse majandustegevusele. Sihtasutus ei või anda laenu ega seda tagada sihtasutuse asutajale, juhatuse ega nõukogu liikmele, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sihtasutus võib kasutada oma tulusid üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutus ei või olla täisühingu osanik ega usaldusühingu täisosanik ega juhtida täis- ega usaldusühingut. Sihtasutus asutatakse ühe või mitme asutaja poolt määramata ajaks, seatud eesmärgi saavutamiseni või tähtajaliselt. Sihtasutuse asutaja võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Sihtasutuse võib asutada testamendi alusel. Kui sihtasutuse asutavad mitu asutajat, võivad nad kõiki asutaja õigusi teostada ainult ühiselt, kui asutamisotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Asutaja õigused ei lähe üle tema õigusjärglasele. Isik, kes annab vara sihtasutusele üle pärast selle asutamist, ei omanda sellega asutaja õiguslikku seisundit . Sihtasutus asutatakse asutamisotsusega, milles tuleb märkida:
1) sihtasutuse nimi, asukoht ja aadress;
2) asutajate nimed ja elukohad või asukohad ning aadressid , samuti isikukoodid või registrikoodid;
3) asutaja poolt sihtasutusele üleantav rahasumma või muu vara ja selle väärtus;
4) juhatuse ja nõukogu liikmete nimed, elukohad ning isikukoodid.
Asutamisotsusega kinnitavad asutajad asutamisotsuse lisana ka sihtasutuse põhikirja.
Asutamisotsusele ja sellega kinnitatud põhikirjale kirjutavad alla kõik asutajad. Asutamisotsus ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud. Asutaja esindaja võib alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt tõestatud.
Sihtasutuse põhikiri peab olema kirjalik. Põhikirjas tuleb märkida:
1) sihtasutuse nimi;
2) sihtasutuse asukoht;
3) sihtasutuse eesmärk;
4) sihtasutusele vara üleandmise kord;
5) soodustatud isikute ring, välja arvatud siis, kui soodustatud on kõik isikud, kellel on õigus saada väljamakseid, lähtudes sihtasutuse eesmärgist;
6) sihtasutuse tähtaeg, kui see asutatakse tähtajaliselt;
7) sihtasutuse vara jaotus sihtasutuse lõpetamise korral;
8) juhatuse liikmete määramise ja tagasikutsumise kord, samuti nende volituste kestus;
juhatuse liikmete arv, mis võib olla väljendatud kindla suurusena või ülem- ja alammäärana;
9) nõukogu liikmete määramise ja tagasikutsumise kord, samuti nende volituste kestus;
10) audiitori määramise ja tagasikutsumise kord, samuti tema volituste kestus;
11) põhikirja muutmise kord;
12) kas ja millistel tingimustel on asutajal õigus sihtasutust lõpetada;
13) juhatuse ja nõukogu liikmete tasustamise kord;
14) vara kasutamise ja käsutamise kord;
15) muud seaduses sätestatud tingimused.
Põhikirjas võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirjasäte
on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kui põhikirjas ei ole ette nähtud sihtasutuse tähtaega, loetakse, et see on asutatud määramata tähtajaks.
Sihtasutuse registrikaardile kantakse tema kohta järgmised andmed:
1) registrikood ja registrikannete järjekorranumbrid;
2) nimi;
3) asukoht ja aadress;
4) eesmärk;
5) juhatuse liikme andmed;
6) pankrotihalduri andmed;
7) likvideerija andmed;
8) juhatuse liikmete ja likvideerijate esindusõiguse kord, kui see erineb seaduses ettenähtud üldreeglist;
9) asutamisotsuse tegemise aeg;
10) põhikirja muutmise aeg ja muudatuste sisu üldine kirjeldus;
11) tegutsemistähtaeg, kui sihtasutus on asutatud tähtajaliselt;
12) lõpetamine;
13) ühinemine ja jagunemine;
14) pankroti väljakuulutamine ning pankrotimenetluse lõppemine;
15) registrist kustutamine;
16) likvideeritud sihtasutuse dokumentide hoidja andmed;
17) kande kuupäev ning kandemääruse täitnud isiku ja kande otsustamiseks pädeva isiku allkiri, nimi ja amet;
18) viited varasematele ja hilisematele kannetele ning muud märkused.
Registrisse kantud andmete muutumisel peab juhatus esitama avalduse muudatuste registrisse kandmiseks. Avaldusele tuleb lisada muutmise otsustanud organi koosoleku protokoll, mis sisaldab andmeid koosoleku toimumise aja ja koha ning hääletustulemuste ja vastuvõetud otsuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud organi liikmed.
Organi koosoleku protokolli asemel võib registripidajale esitada väljavõtte protokollist, millesse on kantud ainult registriandmete aluseks olev otsus. Väljavõttele ei pea lisama otsuse suhtes eriarvamusele jäänud isiku eriarvamust. Muus osas kohaldatakse protokolli väljavõtte sisule ja allkirjastamisele vastava organi koosoleku protokolli kohta sätestatut. Registrile kohaldatakse mittetulundusühingute seaduses sätestatut. Registrile esitatud avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud. Avaldus võib sisalduda asutamisotsuses.

Mittetulundusühing

Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Mittetulundusühingu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Mittetulundusühing ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel. Seaduses võib sätestada erisusi teatud liiki mittetulundusühingute asutamise, tegevuse ja lõpetamise kohta. Mittetulundusühingu ümberkujundamine teist liiki juriidiliseks isikuks ei ole lubatud. Enam levinud mittetulundusühingud on korteriühistud, mittetulindusühinguteks on ka mitmesugused poliitilised, kutse- ja huvialaühendused (seltsid, liidud). Mittetulundusühingu võivad asutada vähemalt kaks isikut. Asutajateks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud. Mittetulundusühingu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu.
Asutamislepingus tuleb märkida:
1) asutatava mittetulundusühingu nimi, asukoht, aadress ja eesmärk;
2) asutajate nimed ja elu- või asukohad, samuti asutajate isiku- või registrikoodid;
3) asutajate kohustused mittetulundusühingu suhtes.
4) juhatuse liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad.
Asutamislepingu sõlmimisega kinnitatakse selle lisana ka mittetulundusühingu põhikiri. Asutamislepingule ja sellega kinnitatud põhikirjale kirjutavad alla kõik asutajad. Asutaja esindaja võib asutamislepingule alla kirjutada, kui talle on selleks antud volikiri. Mittetulundusühingu põhikiri peab olema kirjalik. Põhikirjas tuleb märkida:
1) mittetulundusühingu nimi;
2) mittetulundusühingu asukoht;
3) mittetulundusühingu eesmärk;
4) mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise ning mittetulundusühingust väljaastumise ja väljaarvamise tingimused ja kord;
5) liikmete õigused;
6) liikmete kohustused või kord, kuidas võib liikmetele kohustusi kehtestada;
7) osakondade olemasolu korral nende õigused ja kohustused;
8) üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord, samuti otsuste vastuvõtmise kord;
8.1) juhatuse liikmete arv või nende ülem- ja alammäär;
9) mittetulundusühingu vara jaotus ühingu lõpetamise korral;
10) muud seaduses sätestatud tingimused.
Põhikirjaga võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui
põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kui põhikirjaga ei ole mittetulundusühingu tähtaega ette nähtud, loetakse, et see on asutatud määramata tähtajaks. Põhikirjas võib kasutada mittetulundusühingu organite ja osakondade kohta teistsuguseid nimetusi kui seaduses, kuid sel juhul peab põhikirjas olema näidatud, millisele seaduses sätestatud nimetusele see vastab.
Mittetulundusühingu liikmeks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab mittetulundusühingu põhikirja nõuetele. Mittetulundusühingul peab olema vähemalt kaks liiget, kui seaduses või põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat liikmete arvu. Juhatus korraldab mittetulundusühingu liikmete arvestuse. Registripidajal on õigus igal ajal nõuda mittetulundusühingu juhatuselt andmeid mittetulundusühingu liikmete arvu kohta. Kui mittetulundusühingu liikmete arv langeb alla kahe või muu seaduses või põhikirjaga ettenähtud suuruse, peab juhatus kolme kuu jooksul esitama mittetulundusühingu lõpetamise avalduse. Kui juhatus nimetatud tähtaja jooksul avaldust ei esita, algatab registripidaja mittetulundusühingu sundlõpetamise. Liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga. Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras.
Avalik-õiguslikud juriidilised isikud
Avalik-õiguslikud juriidilised isikud on riik, kohalik omavalitsus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Nende suhtes kohaldatakse juriidilise isiku kohta käivaid sätteid niivõrd, kui seadusest ei tulene teisiti. Avalik-õiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri, kui see on ette nähtud juriidilise isiku kohta käiva seadusega.
Riik ja kohalik omavalitsus – riigist on põhjust rääkida kui avalik-õiguslikust juriidilisest iskust siis, kui ta on tsiviilõigussuhte subjekt .
Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud – ainult see, kellel on tema enda kohta käiv seadus. Nt: Eesti Pank , Rahvusraamatukogu , Teater Estonia, Haigekassa, Töötukassa, Liikluskindlustusfond, Kaitseliit jpm.

Juriidilise isiku nimi ja asukoht.

Igal juriidilisel isikul peab olema nimi, mille alusel saaks seda identifitseerida. Nimest peab tulenema, mis liiki juriidilise isikuga tegemist on (TÜ Nimi, OÜ Nimi, AS Nimi jne) v.a avalik-õiguslikud tuntud nimed (Tartu Ülikool, Eesti Pank, Rahvusraamatukogu jne.).
Asukoht on reeglina juriidilise isiku juhatuse või juhatust asendava organi asukoht. Täisühingul ja usaldusühingul ei ole juhatust – nende puhul on täisosanikud juhatust asendavad organid. Juriidilise isiku asukoht on see, kust juhitakse, mis määratakse ühingulepingus. MTÜ ja SA puhul võidaks põhikirjaga määrata ka muu asukoht, mis ei ole juhatuse asukoht. Teiste puhul selline asi võimalik ei ole. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute asukoht on näidatud kas nende kohta käivas seaduses või põhikirjas.

Juriidilise isiku organid

Juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ. Juriidilist isikut saab tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendav organi liige, kui põhikirjas või seaduses ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada juriidilist isikut ühiselt. Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. Kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu. Eraõigusliku juriidilise isiku organi pädevus nähakse ette seaduse ja põhikirja või ühingulepinguga. Aktsiaseltsi organiks on lisaks ka nõukogu. Osaühingul peab olema nõukogu, kui osakapital on üle 400000 krooni ja OÜ juhatuses on vähem kui 3 liiget või kui see on ettenähtud OÜ põhikirjas. Juriidilise isiku organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule. Juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks. Juriidilise isiku organi liige ei või oma seadusest tulenevaid organi liikme õigusi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmeks võib olla üksnes teovõimeline füüsiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus nähakse ette seadusega.

Juriidilise isiku vastutus

Juriidilise isiku vastutus on kindlaks määratud nende tegevust reguleerivate õigusaktidega. Juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele. Kahju hüvitamist juriidilisele isikule võib nõuda ka juriidilise isiku võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada juriidilise isiku vara arvel. Võlausaldajal on õigus nõue esitada ka juhul, kui juriidiline isik on nõudest juhtorgani liikme vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu. Võlausaldajal on õigus nõue esitada ka juhul, kui juhtorgani liikme vastutust on seaduses sätestatuga võrreldes piiratud. Juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest

Juriidilise isiku lõpetamine

Juriidiline isik lõpetatakse:
1) üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega;
2) isiku, organi või asutuse otsusega, kellele seadusega on antud õigus lõpetada avalik-õiguslik juriidiline isik;
3) seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel;
4) tähtaja möödumisel, kui juriidiline isik on asutatud tähtajaliselt;
juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist;
5) võlausaldajate üldkoosoleku otsusega pankrotimenetluses;
6) kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu;
7) kohtuotsusega sundlõpetamise kohta;
8) muul seaduse, põhikirja või ühingulepinguga ettenähtud alusel.

Juriidilise isiku sundlõpetamine

Juriidiline isik lõpetatakse kohtumäärusega siseministri või muu selleks seadusega õigustatud isiku või asutuse nõudel (sundlõpetamine), kui:
1) juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, avaliku korra või heade kommetega;
2) juriidilise isiku asutamisel on oluliselt rikutud seadust või asutamislepingu sõlmimisel või asutamisotsuse tegemisel esines asjaolu, mis toob kaasa lepingu või otsuse kehtetuse, ja rikkumist ei saa hiljem kõrvaldada;
3) juriidilise isiku põhikiri on olulisel määral vastuolus seadusega;
4) juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele;
5) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi volitused on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust või seda asendavat organit ei ole valitud;
6) esineb muu seaduses sätestatud alus.
Kohus võib anda juriidilisele isikule tähtaja punktides 1 ja 3–5 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks. Kohus võib sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel , kui seadusest ei tulene teisiti.

Juriidilise isiku lõppemine

Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist, raha hoiustamist, tagatise andmist ja allesjäänud vara õigustatud isikutele väljajagamist esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks.
Eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb.
Avalik-õiguslik juriidiline isik lõpeb seadusega ettenähtud korras.
Lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht.
Likvideerimine
Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetlusele sätestatud korras.
Likvideerimise korraldavad likvideerijad, kelleks on juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmed, kui seaduse, põhikirja või ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerimise alustamisega lõpevad juhatuse või seda asendava organi volitused.
Likvideerijatel on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerijad vastutavad oma kohustuste rikkumise eest nagu juhatuse liikmed. Likvideerijad lõpetavad juriidilise isiku tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jagavad allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Likvideerijad võivad teha ainult neid toiminguid , mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks. Likvideerijad avaldavad viivitamatult vastava teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Nad peavad saatma likvideerimisteate ka teadaolevatele võlausaldajatele. Selles teates tuleb märkida, et võlausaldaja esitaksid oma nõudmised nelja kuu jooksul teate avaldamisest. Kui teadaolev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud , hoiustatakse temale kuuluv raha. Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha hoiustamist võib allesjäänud vara kuue kuu möödumisel õigustatud isikule välja jagada.
Kui sundlõpetamine toimub põhjusel, et juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus karistusseadustiku, avaliku korra või heade kommetega, jääb pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist juriidilise isiku järelejäänud vara riigile. Kui likvideeritava isiku varast ei piisa kõigi võlausaldajate nõudmiste rahuldamiseks, lõpetatakse juriidiline isik pankrotimenetluses, kusjuures pankrotiavalduse võib esitada võlgnik ise või võlausaldaja. Kui äriühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljemalt kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest kohtule pankrotiavalduse. Kui likvideerimismenetlus on lõppenud, esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Reistrist kustutamisega lakkab juriidiline isik olemast. Avalik-õiguslik isik lõpeb seaduses sätestatud ajal. Juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule, neid säilitatakse 10 aastat. Dokumentide hoidja nimi ja elukoht (asukoht) märgitakse registrisse. Likvideerimise ajal aga tuleb juriidilise isiku nimele lisada märkus «likvideerimisel».
Kasutatud kirjandus:

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12806823

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13188675

Advig Kiris , 2007, Õigusõpetus, Tallinn: „Külim“
2