kubemekanal (seinad, sisu, avaused). 33. Rinna ja kaela lihased (jaotus, algus- ja kinnituskoht, funktsioon, innervatsioon; kaela. fastsiad. 34. Vahelihas (osad, seda läbivad elundid, funktsioon, innervatsioon). 35. Lahkliha: lihaskihid (vaagna-ja kusesuguvahes), fossa ischiorectalis. 36. Õlavöötme, õlavarre, küünarvarre, käe lihased (võimaluse korral ainult rühma algus ja-kinnituskoht, funktsioon, innervatsioon). Käe sünoviaaltuped (palmaaarsed, dorsaalsed) ja luulis-fibroossed kanalid. 37. Ülajäseme topograafilised piirkonnad:cavum axillare, fossa cubiti,for.tri- et quadrilaterum (piirid, läbivad närvid ja veresooned). 38. Vaagnavöötme, reie, sääre, jala lihased (võimaluse korral rühma algus ja kinnituskoht, funktsioon, innervatsioon ). 39. Alajäseme topograafilised piirkonnad: canalis obturatorius, for.supra- ja infrapiriforme, fossa poplitea (piirid,läbivad
sünoviaaltuped ja seesamluud. Fastsiad esinevad kogu lihastikku katva pindmise sidekirmena ja üksiklihaseid või lihaste rühmi ümbritseva süvasidekirmena. Sünoviaalpaunad esinevad neis kohtades, kus kõõlused liiguvad oma naaberorganite suhtes. Sünoviaalpaunad kujutavad endast sidekoelise kihnuga ümbritsetud pilukujulisi õõnsusi, mis sisaldavad sünooviasarnast vedelikku. Sünoviaalpaunad aitavad vähendada hõõrdumist kõõluste ja nende naaberorganite vahel. Kõõluste sünoviaaltuped esinevad jäsemete distaalsetes osades ja neid saab võrrelda kahe teineteise sisse asetatud silindriga, milles seesmine ümbritseb kõõlust, olles sellega kokku kasvanud, ning välimine seostub ümbritsevate kudedega. Seesamluud on väikesed luukesed, mis esinevad mõnede lihaste kõõlustes nende kinnituskoha läheduses. Seesamluud lükkavad kõõlust luudest eemale, soodustades kõõluste libisemist. Lihase jõu
alanevat aorti. Kude- organismi ehitusmaterjal; ühetaoliste ja ühesuguse päritolu ning talitlusega rakkude ja rakkudevahelise aine koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes moodustavad organi. Jaotus :epiteelkoed,tugikoed,rasvkoed,sidekoed,kõhrude,luukude,lihaskoed,närvikude. Lihaste abiseadeldised – arenevad lihaseid ümbritsevast sidekoest ja nad soodustavad ning kergendavad lihaste talitlust. Abiseadeldiste hulka kuuluvad fastsiad, sünoviaalpaunad, kõõluste sünoviaaltuped ja seesamluud. Fastsiad esinevad kogu lihastikku katva pindmise sidekirmena ja üksiklihaseid või lihaste rühmi ümbritseva süvasidekirmena. Sünoviaalpaunad esinevad neis kohtades, kus kõõlused liiguvad oma naaberorganite suhtes. Sünoviaalpaunad kujutavad endast sidekoelise kihnuga ümbritsetud pilukujulisi õõnsusi, mis sisaldavad sünooviasarnast vedelikku. Sünoviaalpaunad aitavad vähendada hõõrdumist kõõluste ja nende naaberorganite vahel.
Lihased – 2 küsimust ! Lihased a) lihaste abiaparaadid: fastsiad, sünoviaaltuped, sünoviaalpaunad, seesamluud ja seesamkõhrad, rasvkehad, plokid b) m. masseter algus ja kinnituskoht – a. - arcus zygomaticus, k - tuberositas masseterica mandibulae c) foramen trilaterum – ülalt – m. teres minor, alt - m. teres major, lateraalselt – m. triceps brachii caput longum d) M.quadriceps femoris. a. nimetada osad ja alguskohad – m. vastus intermedius (facies anterior femoris), m. vastus lateralis (linea aspera labium laterale), m
Pikad lihased esinevad peamiselt jäsemetel. Lühikesed lihased paiksevad peamiselt selgroolülide ja roiete vahel. Laiad lihased on plaatjad ja kinnituvad laiadele luudele. 10. Lihaste abiseadeldised Kõõlused on tihedast sidekoest väätjad moodustised, mis koosnevad peamiselt kollageensetest kiududest. Sidekirme e fastsia on tihedakiuline sidekoeline kest üksikute lihaste ja lihasgruppide vahel. Kõõluste sünoviaaltuped sisaldavad sünooviat ning esinevad jäsemete distaalsetes otstes, ümbritsedes lihaste kõõluseid. Nende ülensandeks on vähendada hõõrdumist. Sünoviaalpaunad esinevad sagedamini lihaste kinnituskohtade lähedal kõõluse ja naha all. Nad kujutavad endast pilujaid sünooviat sisaldavad õõnsusi, mis samuti vähendavad liikumisel tekkivat hõõrdumist kõõluse ja naaberstruktuuri vahel. 11. Seedeorganite üldiseloomustus
lihasekiud. Kaheli- ja mitmetisulgjates lihastes lihasesisene kõõlus hargneb. Lihase jõud oleneb lihasekiudude arvust ning kontraktsioonivõime kiudude pikkusest, seega dünaamilistel lihastel on suurem kontraktsioonivõime ning sulgjad lihased on tugevamad. 20. Lihaste abiseadeldised Abiseadeldised arenevad lihaseid ümbritsevasdt sidekoest ja nad soodustavad ning kergendavad lihaste talitlust. Nende hulka kuuluvad fastsiad ehk sidekirmed, sünoviaalpaunad, kõõluste sünoviaaltuped ja seesamluud. Fastsiateks nim. tihekiulist sidekoelist kesta üksikute lihaste ja lihasrühmade vahel. Fastsiad esinevad kohu lihastikku katva pindmise sidekirmena ja üksiklihaseid või lihaste rühmi ümbritseva sidekirmena. Pindmine fastsia on õrnema ehitusega ning paikneb vahetult nahaaluse rasvkoe all ja on seoses nahalihastega. Süvafastsiad moodustavad lihaseid üksteisest eraldavaid ja neid kindlates ruumilistes suhetes hoidvaid sidekoeplaate.
Pikad lihased esinevad pea- miselt jäsemetel. Lühikesed lihased paiksevad peamiselt selgroolülide ja roiete vahel. Laiad lihased on plaatjad ja kinnituvad laiadele luudele. 9. Lihaste abi seadeldised Kõõlused on tihedast sidekoest väätjad moodustised, mis koosnevad peamiselt kollageen- setest tõmbetugevust andvatest kiududest. Sidekirme e. fastsia on tihedakiuline sidekoeline kest üksikute lihaste ja lihasgruppide vahel. Kõõluste sünoviaaltuped sisaldavad sünooviat ning esinevad jäsemete distaalsetes otstes, ümbritsedes lihaste kõõluseid. Nende ülensandeks on vähendada hõõrdumist. Sünoviaalpaunad esinevad sagedamini lihaste kinnituskohtade lähedal kõõluse ja naha all. Nad kujutavad endast pilujaid sünooviat sisaldavad öönsusi, mis samuti vähendavad liikumisel tekkivat hõõrdumist kõõluse ja naaberstruktuuri vahel. 10. Rinna-, kõhu- ja vaagnaõõs (algus, lõpp)
käävjas lihas 2. kakspealihas 3. kakskõhtlihas 4. kõõlusviigudega lihas 5. kahelisulgjas lihas 6. 90. nimeta 5 erinevat lihase kujutüüpi! anat lk 65 joonis 48 ühelisulgjas lihas 91. nimeta 3 erinevat lihase abiseadeldist! 1. fastsiad e sidekirmed 2. kõõluste sünoviaaltuped 3. sünoviaalpaunad 4. seesamluud 5. plokid LF slaid 12; anat lk 65 92. mille ümber on perimüüsium? Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on varustatud sidekoelise ümbrisega e perimüüsiumiga LF slaid 11; anat lk 64 93. mille ümber on endomüüsium? Iga lihaskiud on ümbritsetud endomüüsiumiga LF slaid 11; anat lk 64 94
välimisest perimüüsumist ja sellega ühenduvast, lihase sees asetsevast ja viimast erineva suurusega lihasekimpudeks jagavast sisemisest perimüüsumist. Iga lihasekiud on ümbritsetud õrna sidekoelise kestaga endomüüsumiga. 14) Lihaste abiseadeldised lihaste abiseadeldised arenevad lihaseid ümbritsevasty sidekoest ja nad soodustavad ning kergendavad lihaste talitlust. Abiseadeldiste hulka kuuluvad fastsiad ehk sidekirmed, sünoviaalpaunad, kõõluste sünoviaaltuped ja seesamluud. Fastsiateks ehk sidekirmeteks nimetatakse tihekiulist sidekoelist kest üksikute lihaste ja lihasrühmade vahel. Fastsiad esinevad kogu lihastikku katva pindmise sidekirmena ja üksiklihaseid või lihaste rühmi ümbritseva süvasidekirmena. Sünoviaalpaunad esinevad neis kohtades, kus kõõlused liiguvad oma naaberorganite suhtes. Kõige sagedamini leidub neid lihase kinnituskoha lähedal kõõluse ja luu vahel. Sünoviaalpaunad
skeleti alaosadele rühmitatakse lihaseid naha, kere, pea ja jäsemete lihasteks. 12. Lihaste abiseadeldised: Abiseadelised arenevad lihaseid ümbritsevast sidekoest ja nad soodustavad lihaste talitlust. Fastsiad ehk sidekirmed – tihekiuline sidekoe kest üksikute lihaste vahel. Süviaalpaunad – esinevad seal kus kõõlused liiguvad oma naaberorganite suhtes. Sellised paunad aitavad vähendada hõõrdumist kõõluste ja nende naaberorganite vahel. Kõõluste sünoviaaltuped - esinevad jäsemete digitaalsetes osades ja neid saab võrrelda kahe teineteise sisse aetud silindriga Seesamluud- on väikesed luukesed Seesamluud lükkavad kõõlust luudest eemale, soodustades kõõluse libisemist. Seesamluud tõhustavad lihase tõmbetegevust. 13. Seedeaparaat: Seedeaparaat koosneb toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning seedimata toiduosade kõrvaldamiseks ühinenenud organitest, mis moodustavad toruja seedekanali ehk seedetrakti
, - funktsiooni järgi - painutaja (flexor), sissepööraja (pronator) jne. Lihaste abiaparaadid: Lihastel, nagu liigestelgi, on abiaparaadid, mis nende tööd abistavad. Osa neist abiaparaatidest on ühised liigestega, osa kuulub vaid lihaste juurde: - fastsiad - sidekoelised kiled, võimaldavad lihastel üksteise suhtes liikuda, eraldavad lihaseid muudest struktuuridest, sageli ka (lisa)kinnituskohad lihastele; - sünoviaaltuped (kõõlustuped) - kahekihilised sidekoelised torud ümber kõõluste, välimise ja seesmise kihi vahel on sünoviaalõõs (nagu liigesel), mis väldib kõõluse hõõrdumist ümbritsevate struktuuride vastu; - sünoviaalpaunad (bursad) - ehitus ja ülesanded sarnased kõõlustupega, kuid ei ümbritse kõõlust tervenisti; -seesamluud ja seesamkõhred - kõõluste sisse tekkinud luud ja kõhred, mis on kaetud liigespinnaga ja väldivad hõõrdumist lisaliigeste moodustamise teel;
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivates...
INIMESE ANATOOMIA KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest...
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivates...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
