feodaalidele teatud riigifunktsioonide täitmise eest *kuni 11.saj määras uue keisri vana keiser, hiljem isalt pojale *hierarhia *talupoegadel maksukohustus, küla vastutas võlglaste eest. Justinianus: 6. saj purustas vandaalide väe, Bütsantsi sõjaväekorraldus: palgaarmee; teemad e sõjaväeringkonnad, milleks maa jaotati; strateeg e juht oma teemas nii strateegilist kui ka tsiviilvõimu; peale muutust stratioodid e maakaitseväelased moodustasid sõjaväe põhiosa; ratsavägi- enamik strateegidest, Bütsantsi olulisim väeliik; stratioodid said teenistuse eest maatüki; 11.saj-ks oli vabade talupoegade sõjavägi ammendanud ja asendati feodaalide ratsaväega. Välisvaenlased: bulgaarid, lõunaslaavlased, araablased, türklased-seldzukkid, langobardid, viikingid, Kiievi-Venemaa. Kirik ja kultuur 1054 kirikulõhe. Läänekirik: Püha
Kuni 13. saj kasutati nii maal kui ka linnas orje, kes olid väga hinnatud kaup, eriti veel oskustöölised. Seoses araablaste sissetungiga 7. saj muudeti ka sõjalist süsteemi-barbariseerunud ebalojaalne palgasõjavägi muutus riigile väga kulukaks ning asendati see 4000-5000 talupojast (stratioodidest) koosnevate maakaitsevägedega, keda juhtusid asehaldurid ehk strateegid, kes omakorda valitsesid teatud piirkondades ehk teemades. Stratioodid said selle eest pärandatavat jaosmaad. 11. saj kaotas ka selline maakaitsevägi tähtsuse, kuna enamik stratioote laostus suutmata osta moodsat relvastust. Asemele asusid suurfeodaalidest koosnevad ratsaväed, mis viisid feodaalühiskonna suurenemiseni. 1054. a kirikulõhe tekkis Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vastasseisus slaavi maade ristiusustamisega. Neljandas ristisõjas vallutasid rüütlid Konstantinoopoli, kuid 1261. a suudeti taastada Bütsantsi riik
mütoloogia kohta. Bütsants Keiser piiramatu võimuga valitseja Metropoliidid piirkondlikud kirikujuhid Senat - Konstantinoopoli aristokraatlik Ikoon pühapilt vanemate nõukogu Ikonoklastid ikoonipurustajad keiser Leon Teemad sõjaväeringkonnad III-ga. Strateegid juhtivad väepealikud Ikonoduulid ikoonide austajad Stratioodid maakaitseväelased Hagiograafia pühakute elulood Kolleegium äri-ja ametiühing Konstantinoopoli hakati varasema kreekapärase nimetuse järgi kutsuma Bütsantsiks. Ametlikult oli riik aga Rooma keisririik ja elanikud roomlased. Enamik rääkis neist kreeka keelt, millest sai VII sajandil ka Bütsantsi riigikeel. Riigi tuumikaladeks kujunesid Balkani poolsaar ja Väike-Aasia. Keiser Justinianuse valitsusajal püüti taastada Rooma impeeriumi muistset hiilgust. 1
sigivust. Suured genitaalid. Saagad muinasislandi jutustus, suuline, anti põlvest põlve edasi. Erik Punase saaga, Ynglingerite saaga. 15. Peatükk Keiser Justinianus (517-565) Püüti eduka vallutuspoliitika abil taastada Rooma impeeriumi muistset hiilgust. Sõjaväekorraldus palgaarmee. Maa jagati sõjaväeringkondadeks ehk teemadeks, kus olid väepealikud strateegid, kellele kuulus seal nii sõjaline kui tsiviilvõim.Väe põhiosa moodustasid maakaitseväelased ehk stratioodid, kes said teenistuse eest maatüki. Nad olid enamasti ratsaväelased. Talupojad said palka. Bütsantinism [mai tea mis see on] Hagia Sophia 537 ehitati Konstantinoopolisse. Katedraal. [Ma ei tea eriti selle kohta. Peast panin need asjad] 17. Peatükk Rjurik varjaagi pealik, kes väidetavalt kutsuti venelasi valitsema. 862 sai võimule Novgorodi linnas. Vladimir vene vürst, lasi end koos kaaskonnaga ristida 988. aastal ja kehtestas uue usu ka oma riigis. Ta on ka õigeusu pühak.
Keisrivimu prandamine isalt pojale muutus tavaliseks alles XI sajandist alates. Keisrile allusid mitmesugused riigielu valdkondi korraldavad ametkonnad. Mnikord nnestus ka madalat pritolu meestel tnu heale haridusele teha karjri riigiametnikuna. Btsantsi sjave tuumiku moodustas antiikaja lpul palgaarmee. Maa jagati sjaveringkondadeks ehk teemadeks, kus juhtivatele vepealikele ehk strateegidele kuulus nii sjaline kui ka tsiviilvim. Sjave phiosa moodustasid nd maakaitsevelased ehk stratioodid. Talupojad: Maaharijad moodustasid enamiku Btsantsi elanikkonnast, olid isiklikult vabad, kuid maksukohustuslikud. Talupoegadelt laekuv maks moodustas olulise osa riigi tuludest. Alalised maksuraskused sundisid talupoegi sageli laenu vtma. ha enam talupoegi ji maata. Nad muutusid rentnikeks vi suundusid linna elatist otsima. Talupoegade laostumisest sai XI sajandil suur probleem. See ti kaasa sjave nrgenemise ja oli vib-olla ks Btsantsi allakigu peamisi phjuseid.
Keisrile allusid mitmesuguseid riigielu valdkondi korraldavad ametkonnad. Kõrgemad ametnikud määras keiser enemasti aristrokraatide hulgast. Bütsantsi sõjaväe tuumiku moodustas antiikaja lõpul palgaarmee, mis alates VII sajandist põhjalikult ümber korraldati. Maa jagati sõjaväeringkondadeks ehk teemadeks, kus juhtivatele väepealikele ehk strateegidele kuulus nii sõjaline kui ka tsiviilvõim. Sõjaväe põhiosa moodustasid nüüd maakaitseväelased ehk stratioodid. Enamik stratioote võitles ratsaväes, millest sai keskaegse Bütsantsi olulisim väeliik. Maaharijad moodustasid enamiku Bütsantsi elanikkonnast, olid isiklikult vabad, kuid maksukohustuslikud. Talupoegadelt laekuv maks moodustas olulise osa riigi tuludest. Alalised maksuraskused sundisid talupoegi sageli laenu võtma, kusjuures võla tagatiseks jäi nende endi maatükk.Võla katteks ostsid suurmaavaldajad sellised maatükkid kokku ning üha enam talupoegi jäi maata
Nad piirasid edutult ka Konstantinoopolit 9-10. Sajand. 11. sajandil kujenesid Bütsantsi peamisteks vaenlasteks petseneegide kõrval türklased, kes said 1071. Aastal Mantzikerti lahingus Bütsantsi üle suure võidu. Seoses araablaste pealetungiga 7. Sajandil mindi üle uuele kaitsesüsteemile. Palgasõjaväge oli liiga kulukas pidada. Provintside asemele kerkisid uued piirkonnad teemad, mille eesotsas seisid sõjalise ja tsiviilvõimuga asehaldurid ehk strateegid. Stratioodid 4000-5000 meheline talupoegade maaikaitsevägi. 11. Sajand kaotas maakaitsevägi sõjalise tähtsuse, stratioodid laostusid. Vastuolusid Lääne-Euroopaga süvendas 1054. Aasta kirikulõhe. Bütsants eraldus Lääne-Euroopa katoliiklusest lõplikult, mis jaotas kristliku maailma kahte vaenulikku leeri. Bütsants mõjutas Euroopa renessansskultuuri väljakujunemist 14-15. Sajandil. Bütsantsi õpetlased hakkasid humanistidele kreeka keelt õpetama. Sellele mõjus
Bütsants Riigi korraldus keiser oli piiramatu võimuga, senat oli ainult nõua andmiseks. Keiser oli sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülekohtunik ja ülim seadusandja. Keisrile allusid ametkonnad, kes korraldasid erinevaid riigielu valdkondi. Riigivõimuorganid tegutsesid efektiivselt. Sõjavägi selle tuumiku moodustas palgaarmee, mis põhjalikult ümber korraldati. Maa jagati sõjaväeringkondadeks ehk teemadeks, kus võim kuulus strateegidele. Sõjaväe põhiosa moodustasid stratioodid ehk maakaitseväelased. Nad said sõjaväes teenimise eest endale maatüki. Olulisemaks väeliigiks sai ratsavägi. Teenistuses olid ka talupojad kes selle eest palka said. Hiljem koosnes sõjavägi peamiselt suurmaavaldajatest. Talupojad nad olid isiklikult vabad, kuid maksukohustusega. Maksmise eest vastutas kogu kogukond, makseraskustes võeti laenu, mille tagatiseks anti oma maatükk. Laenude tõttu jäid paljud talupojad maata
Senjöör isand Vasall sõjamehest sõltlane Lään feood, maatükk Läänimees feodaal, maavaldaja Pärusvaldused läänidest kujunes välja Bondid Skandinaavia taluperemehed Tingid koosolekud Skandinaavias Alltingid ühiskoosolekud Skandinaavias Kongun kuningas Hipodroomi parteid rahva jagunemine värvide järgi millist kaarikut toetati. Teemad sõjaväeringkonnad Strateegid juhtivad väepealikud Stratioodid maakaitseväelased Metropoliidid kirikujuhid (piirkondlikud) Ikoonid pühapildid Ikonoklastid Leon III ja tema pooldajad Ikonoduulid ikoonide austajad Hagiograafia pühakute elulood
Vahel tuli ette ka õukondlaste vandenõusid ja sõjaväe mässe. Pikka aega polnud Bütsantsi keisrivõim päritav. Uue keisri kroonis Bütsantsi kirikupea Konstantinoopoli patriarh.Keisrile allusid mitmed riigelu valdkondi korraldavad ametkonnad.Bütsantsi sõjaväe tuumiku moodustas antiikaja lõpul palgaarmee.Maa jagati teemadeks, kus juhtivatele väepealikele ehk strateegidele kuulus nii sõjaline kui tsiviilvõim.Sõjaväe põhiosa moodustasid maakaitseväelased ehk stratioodid, kes said riigilt sõjaväeteenistuse eest maatüki ja pidid seda harides end ära elatama. Linn,käsi. kaup.:Ka Bütsantsis tõi hilisantiik kaasa linnaelu teatava languse. Konstantinoopol püsis ikkagi suurlinnana ja kaubavahetus idamaadega ei katkenud.Suur osa Euroopa ja idamaade kaubandusest toimus bütsantsi kaudu.Bütsantsi kaubandussidemed ulatusid Indiani, Hiinani, idaslaavlaste ja soome- ugrilasteni.Konst. käsitöölised ja kaupmehed koondusid äri-ja ametiühnigutesse, s.o
dünastia keisrid maade endale haaramist seadustega pidurdada. 13. saj-ni kasutati orjatööjõudu (hinnatud tööjõud). Kuna barbariseerunud sõjaväge oli kulukas ülal pidada, moodustati provintside asemele teemad, mille eesotsas seisid kõrgema sõjalise ja tsiviilvõimuga asehaldurid e strateegid, kes käsutasid 4000-5000 mehelist talupoegade – stratiootide maakaitseväge, kes said sõjaväeteenistuse eest pärandatava jaosmaa. 11. sajandist kaotas maakaitsevägi tähtsuse, kuna stratioodid ei suutnud osta moodsat raskerelvastust. Professionaalsete sõjameestena tõusid esile suurfeodaalidest ratsaväelased, mille üksused sarnanesid Lääne-Euroopa rüütliväega - Bütsantsi ühiskonna feodaliseerumine, mis süvenes ristisõdadega. Vastuolusid Lääne-Euroopaga süvendas 1054.a kirikulõhe - Bütsantsi õigeusu kirik eraldus Lääne-Euroopa katoliiklusest lõplikult, jagades kristliku maailma 2 vaenulikku leeri
Pikka aega polnud keisrivõim päristav. Ktegelikkuses keiser määras ise endale järeltulija, kes oli ka tema kaasvalitseja. See pidi tagama uuele keisrile alamate ustavuse ja sujuva võimuletõusu peale eelmise valitseja surma. Uue keisri kroonis kirikupea ehk patriarh. Maa jagati sõjaväeringkondadeks ehk teemadeks, kus juhtivatele sõjaväepealikele(strateegidele) kuulus sõjaline kui ka tsiviilvõim. Sõjaväe põhiosa moodustasid maakaitseväelased ehk stratioodid. Nad said riigilt maatüki ja pidid seda harides end elatama ning relvastama. Enamik stratioote võitlesid ratsaväes. Sõjamehi värvati talupoegade seast. 10. Sajandil toimus talupoegade laostumine, ning toimusid ümberkorraldused sõjaväes. Armee koosnes peamiselt suurmaavaldajate relvastatud kaaskondadest. Talupojad moodustasid peaaegu enamiku Bütsantsi elanikkonnast. Nad olid isiklikukt vabad kuid pidid maksma makse. Maksu tasumise eest vastutas kogu külakogukond, ehk kui
surnuks üle 30000 inimese. Ülestõusuni viis raskest maksukoormast tingitud rahulolematus, samuti ketserite, eriti monofüsiitide tagakiusamine. Mantzikerti lahing 11.saj alates kujunesid Bütsantsi peamisteks vaenlasteks petseneegide kõrval türklased, kes said 1071. a Bütsantsi üle esimese suure võidu. Teemad 7. saj Bütsantsis provintside asemele moodustatud uued piirkonnad, mille eesotsas seisd kõrgema sõjalise tsiviilvõimuga asehaldurid ehk strateegid. Stratioodid talupojad Hagiograafiad pühakute elulood Gallia roomlaste nimetus gallide(keltide) asualale.Selle piirkonna etapid: 1. iseseisev keltide Gallia aeg(1.saj keskpaigani Ekr), mille lõpetas Caesari vallutus. 2. Rooma-Gallia aeg(1.saj. Ekr 3.saj pkr ), mille lõpetas frankide vallutus. 3. Merovingide Gallia aeg: (5-8.saj) 4. Karolingide Gallia aeg: (8-10.saj) Frangid germaani hõimurühm, kes asusid 3.saj Ekr Reini jõe paremal kaldal. Laisad kuningad 7
Kogukond kindlustas riigimaksude laekumise olles keskvõimule oluliseks sotsiaalseks toeks. · Orjaks müüdi suur osa sõjavange. Orjad, eriti oskustöölised olid hinnatud kaup. · Seoses araablaste pealetungiga 7.saj. moodustati provintside asemele uued piirkonnad teemad, mille eesotsas seisid kõrgema sõjalise ja tsiviilvõimuga asehaldurid strateegid. Käsutasid talupoegade stratiootide maakaitseväge. Stratioodi said väeteenistuse eest pärandava jaosmaa. · Alates 11. Saj. Stratioodid laostusid, ei jaksanud enam varustust osta maakaitsevägi kaotas oma sõjalise tähtsuse. · Esile tõusid suurfeodaalidest ratsaväelased. · Kirikulõhe süvendas vastuolusid Lääne Euroopaga. (1054) · Büts. õigeusukirik eraldus L-Eur. Katoliiklusest lõplikult, jagades kogu kristliku maailma kahte vaenulikku leeri. · 1204 rüütlid vallutasid Neljandas ristisõjas Konstantinoopoli. (tapatalgud, kultuuriväärtuste hävitamine) · 1261 liidus Genovaga õnnestus riik taastada.
Konstantinoopoli laevaomanikke toetati rahaga. Jõukamate kaupmeeste seas oli ka vaesemaid väikekaupmehi. 11 sajandil hakkas linn taas esile tõusma ja lubati Itaalia kaupmeestel riiki asuda. g) Sõjavägi Bütsantsi sõjavägi moodustas antiikaja lõpul palgaarmee, mis korraldati ümber 7 saj. Maa jagati sõjaväeringkondadeks ehk teemadeks, kus juhtivale väepealikule ehk strateegile kuulus nii sõjaline kui tsiviilvõim. Sõjaväe põhiosa moodustasid nüdü maakaitsevägi ehk stratioodid, kes said riigilt sõjaväeteenistuse eest maatüki ja pidid seda hairdes end elatama ning relvastama. Olulisem väeliik oli ratsavägi, kus olid enmasti stratioodid. Sõjamehi värvati ka talupoegade hulgast ning neile maksti ka plaka. Nii koosnes Bütsantsi sõjaväi enamasti talupoegadest, kes olid usaldusväärsed. Sõjaväe teenistus andis meestele võimause karjääri teha, sest osad on tõusnud isegi kesritroonile. Kui talupojad laastusid, siis see tõ ikaasa sõjaväe ümberkujundamise
o Võim ei olnud verega päritav, keiser määras endale asemiku, kes oli eluajal tema kaasvalitseja. Uue keisri kroonis kirikupea Konstantinoopoli patriarh. Võimu hakati vere läbi pärandama 11 sajandil, riigi languse ajal. o Riiki korraldas keisri valitud aristokraatlik ametkond. Bütsants 'i sõjavägi oli alates 7 sajandist jaotatud strateegide juhitud teemadeks ehk ringkondadeks. Sõjaväe põhiline osa oli maakaitsevägi ehk stratioodid, kellele anti maatükk millega end elatada ja relvastada. TALUOPOJAD o Maaharijad moodustasid enamiku elanikkonnast, nad olid vabad ja maksukohustusega, mis oli riigi üks peamiseid sissetulekuallikaid. Talupojad omasid maad, ent maksujõuetuse korral võeti neilt maa ära. Hiljem tekkis probleem suurmaaomanike kokkuostmisest, ehkki riik püüdis talupoegi aidata, oli 11 sajandiks nende laostumine sõjaväe
jumalik loomus. · 8-dal saj käis öge võitlus ikonoklastide (ei pühapildid) ja ikonoduulide (ja pühapildid) vahel. Võitsid ikonoduulid. · Riigis moodustasid enamiku vabad talupojad. Tänu sellele lai siseturg. · Tugev keskvõim · Riik jagati teemadeks (halduslik üksus), mille eesotsas asusid strateegid- piirkonna asevalitsejad, kes omasid kõrgemat tsiviil- ja sõjalist võimu. · Sõjaväe põhituumiku moodustasid stratioodid- talupojad-sõjaväelased · Silmapaistvamad valitsejad olid: 1. Justinianus I (527-565) · Ehitas Hagija Sofia katedraali · Tema korraldusel anti välja nn. Justinianuse koodeks (seadusekogu) · Välispoliitiliseks eesmärgiks oli Rooma Keisririigi taastamine endistes piirides. Osaliselt, ajutiselt õnnestus · Bütsantsi poliitilist ajalugu iseloomustas territooriumi ajutine laienemine, mis
türklaste kätte 5) 15. saj Balkan, türklastele. KEISER- sõjaväe juht, ülemkohtunik, ülem seaduseandja, algul pärandus võim kaasvalitsejale, hiljem pojale. Määras ihukaitseväe Määras Patriarhi. Määras senati määras hipodroomi parteid Ametkonnad – hierarhilised, kõrgemad ametnikud aristrokaadid Strateegid – valitsesid teemat, sõjaline ja tsiviilvõim Stratioodid – said maatüki, mida pidid valitsema talupojad. 9. SLAAVLASED. VANA VENE RIIGI TEKE Slaavlaste algkodu piirkond oli Mustast meres loodes, Karpaatide ja Dnepri jõe vahel. U. 5. sajand algas väljaränne tänu kliimajahenemisele. Neid ajendas veel rändama hunnide rünnakud ja avaarid. Nad asusid elama tänase Poola, Tšehhi, Slovakkia, Valgevene, Lääme-Ukraina aladele. Veneedid- laienesid Lääne-Loode suunas, tänapäeva lääneslaavlaste
Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga valitseja, eksisteeris ka aristokraatlik senat, nõuandmiseks, nähti ainult pidulikel sündmustel. Keisri nimetas ametisse senat, armee ja rahvas. Algul polnud keisrivõim päritav, keiser ise määras järeltulija. Uue keisri kroonis Konstantinoopoli patriarh. Langusajal hakkas ametikoha pärandamine. Bütsantsi sõjaväe moodustasid palgaarmee. Sõjaväeringkonnad ehk teemad, kus võim kuulus sõjaväepealikele ehk strateegidele. Peaosa moodustasid stratioodid ehk maakaitseväelased. Enamiku bütsantsi elanikest moodustasid maaharijad, kelle olid kindlad maksud, mis oli suurem osa riigi tuludest. Võeti palju laene ja mindi rentnikeks või linna elatist otsima. Võis olla üheks langemise põhjuseks. Konstantinoopol jäi kaubavahetuslinnaks , kaubandussidemed ulatusid indianini, hiinani ja soome-ugrilasteni. Tõeline suurlinn... Kolleegiumid mõeldud käsitöölistele ja kaupmeestele, riigi kontrolli all.
Bütsants muutis seejärel provintsid teemadeks, mille eesosas seisis asehaldur e. strateeg, selle käigus tugevdat maakaitseväge(4000- 5000stratiooti). 10.sajandil vallutati Egeuse meri. meri 1017.aastal toimus Manzkerte lahing, lahing mis kaotati peamistele vaenlastele türklastele. Seejärel laostuvad stratioodid, mille käigus rajatakse rüütlivägi. 1054.aastal kiriku lõhenemine. 11.sajandil dünastia teke.. 1261.aastal Bulgaaria ja Genova riik. riik 13.sajandil valitsesid ristiusulised, roomlased tulis Bütsantsile appi. 14.sajandil laostuvad talupojad, talupojad nad ei jõua enam sõjarelvastuse eest maksta, sõjavägi muutub muutub nõrgaks.
kohtunik ja ülim seadusandja. Armee senat ja rahvas nim keisri ametisse. Rahvas jagunes hipodrooomiparteidesse vastavalt toetatud meeskonnale. Keiser valis järeltulija. Kirikupea kroonis. Allusid ametkonnad. Ametnikud aristrokraatiast. Petriarh allus keisrile. Aristrokraatlik nõuandev senat. Elanikud maaharijad ja maksukohuslased. Sõjaväe tuumiku moodustas palgaarmee. Jagati ringkondadeks. Juhtivad väepealikud olid strateegid. Neil oli sõjaline ja tsiviilvõim. Põhiosa stratioodid, maakaitseväelased. Olulisim oli ratsavägi. Kirik keisri võimu all. Konstantinoopoli patriarhi vlaisid ametlikult vaimiulikud rahvas ja metropoliidid. Viimane sõna keisril. Suurenesid ida ja lääne erinevused. 1054 vande alla. Idas ikoonid. Antiikkreeka eeskuju. Õppeained: grammatika, retoorika, õigusteadus ja filosoofia. Enamik talupoegi kirjaooskamatud. Platoni ja Aristotelese tekste seoti ristiusu tõdedega. Justinianus 1 (527-565). Pani aluse rooma õigusele 3 osa
Gregorius III (731-741) pani kirikuvande alla nii Bütsantsi keisri kui ka patriarhi, mis omakorda tõi kaasa kõigi kirikuvarade konfiskeerimise Lõuna-Itaalias. Ühtlasi süvenesid Bütsantsi ja Frangi riigi omavahelised vastuolud. 4. Makedoonia dünastia 867 1057 Makedoonia dünastia keisrid üritasid seadusandlikult kaitsta vabu talupoegi suurmaaomanike, eriti kiriku ja kloostrite eest, kuid feodaalkora kujunemist see ei peatanud. Senised stratioodid muutusid järjest enam sõltuvateks talupoegadeks (paroikideks). 10.-11. saj. algus oli Bütsantsi tõusuaeg. Riigi majandusilmet kujundasid taas linnad, maal kasvas suurmaaomand, tugevnes aadel ning kujunes välja feodalism. Viimase olemasolu on küll diskuteeritav, erinedes nii idamaade tüüpilisest despootiast kui ka Lääne-Euroopa feodaalkorrast. Karl Suure kroonimine keisriks 800.a. tekitas kestvaid pingeid ida ja lääne suhetes.
annaabi.ee 
