Karolingide Kunst Kauri Vaab X Klass Loo Keskkool Karolingide võim Karl Suure järgi Karolingi dünastia Frangi riik suurriigiks Lääne-Euroopas Püüti leida eeskuju Roomast 8.-9. sajand kunsti antiiktraditsioonide elavnemine Kultuuritase oli madal Kirjaoskajaid mõni tuhat Arhitektuur Sagenes kivihoonete püstitamine Aachenis püstitati lossikabel Kaheksatahuline tsentraalehitis, ümbritseb madalam ümbriskäik San Vitale kirik eeskujuks Sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid Sambad on toodud Itaaliast Valitsev kirikutüüp basiilika Sarnaneb varakristlike basiilikatega Kaks transepti ja pikaks venitatud apsiid Arhitektuur tagasihoidlik, kuid saab alguse keskaegne ehituskunsti suur õitseng Säilinud joonistus pärgamendil, kujutab kloostrikavatist Omamoodi tüüpprojekt 9. sajand kirik tähtis ainult mitte vaimuelus...
haritlasi, laskis ümber kirjutada antiikaegseid raamatuid jne. Arhitektuur(eeskujud, näited) Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks, püstitati lossikabel. See on 8-tahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb pisut madalam ümbriskäik. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarelised arkaadid. Osa detaile (sambad) on toodud Itaaliast. Mõõtmetelt on Aacheni lossikabel kaunis väike. Valitsevaks kirikutüübiks oli Karolingide basiilika. Tolleaegne arhitektuur oli üldiselt veel väga tagasihoidlik. 9 sajandil olid kloostrid tähtsaimad vaimuelu ning majanduselu keskused. Karolingide kujutavas kunstis märkame samuti antiiktraditsioonide elustumist. Miniatuurmaalis, mis jäi ka nüüd juhtivaks, tugevnesid loodusläheduse taotlused. Ilmselt kasvas tehniline meisterlikkus, milleks oma osa andsid vist ka Bütsantsist pärit meistrid. Tänapäeva miniatuurmaaliski sagenevad inimeste ja loomade kujutised. Abstraktse
Karolingide renessanss Üheks väheseks näiteks on Aacheni lossikabel. Tegemist oli tsentraalehitisega. Peamiselt tehti basiilikaid. Säilinud on Sankt Galleni kloostri põhiplaan. Saint Riquier abtkonna kiriku põhiplaan. MAALIKUNST Peamiseks oli miniatuurmaal. Eristatakse erinevaid koolkondi: Reimsi koolkond - antiiksete traditsioonide järgimine (Karl Suure evangeliaar, Utrechti psalter - kirikulaulude kogu), Corbie koolkond - Reimsi mõju all, (Karl Kolmanda Paksu piibel) Toursi koolkond - iiri ja anglosaksi mõjud (Karl Teise Paljaspea piibel) Metzi koolkond - algustähed olid suurtes raamides (Drogo sakramentaar) Nendest koolkondadest sai alguse Prantsuse maalikunst, Trieri e. Reichenau koolkond - Godescalci evangeliaar(Kristust kujutati blondi habemeta aarialasena) Sankt Galleni koolkond - iiri mõjudega (Kuldne psalter) Skulptuuri näited puuduvad, v.a Karl Suure ratsafiguur, tänapäevani säilinud. ROMAANI STIIL iseloomustas: 10.-12. sa...
Karolingide impeeriumi lagunemine Karl suri 814 Ludwig Vaga suure vaevaga valitseb hiigelriiki Sõda tema poegade vahel 843 Verduni leping: Lääne Frangi riik Ida Frangi riik Lõuna Frangiriik Viimase valitsejale jäi keisritiitel, kuid mitte võim Veidi aja pärast jagati LõunaFrangi alad kahe esimese vahel Ida ja Lääne Frangi riik kaugenesid üksteisest ajapikku Läänes vanaprantsuse keel, Idas vanasaksa keel Viikingid Tulid põhjast (normannid) 9. sajandi keskel Ründasid vaikselt kloostreid, linnu Nõudsid lunaraha elupäästmise või vabastamise eest Saratseenid Moslemid Tulid Põhja Aafrikast või Hispaaniast Galliasse ja Itaaliasse Võtsid vange, keda hiljem orjadeks müüdi Ungarlased Tulid ida poolt Meenutasid hunne julmad, osavad sõjamehed 955 said lüüa ...
Pärast Karl Martelli surma päris võimu tema poeg Pippin Lühike (741-768), kes võitis vaimulike poolehoiu, tunnistades laialijagatud maavaldusi kiriku omandina. Rooma paavsti ähvardasid langobardid ja linnas sees rahulolematu rahvas. 754-756 a. korraldas Pippin Itaalia-sõjakäigu, mille tulemusel loovutasid langobardid Rooma lähipiirkonna, millest tekkis Paavstiriik e. Kirikuriik. Paavst kroonis Pippini ja sellega tulid võimule Karolingid. Karl Suur (768-814), oli kuulsaim Karolingide soost valitseja, geniaalne väejuht, raudse rusikaga, kuid ka kirjaoskamatu. 774a. tegid frangi väed lõpu lagobardide kuningriigile, ning Karl võis pähe panna Itaalia krooni. 778a. saadi lüüa araablastelt Hispaanias Zaragora all, 801a. vallutati aga Barcelona, kuhu rajati Hispaania mark (kindlustatud ääremaa, mida juhtis markkrahv). Reini ja Elbe vahel asunud saksid alistati 772-804 aastatel kestnud kampaania sees toimunud Weizeri lahinguga(782), Saksimaa jagati krahvkondadeks. 788a
terroriseerinud viikingite kunst. Tuntud on nende laevaninasid kaunistanud nikerdatud lohepead. Paljudesse kohtadesse, isegi kaugele Ameerika mandrile on nad jätnud nn. ruunikive. Huvitavad on ka Norra nn. püstpalkkirikud. Karl Suure ratsakuju Püha Markus Ebbo Lindau evangeeliumi evangeeliumist esikaas Hoopis looduslähedasemaid kujutisi näeme raamatutes Karolingide ajal. Sellele valitsejasuguvõsale andis nime Karl Suur (742 814). Kuigi keiser ise õppis lugema alles vanul päevil, soodustas ta igati kunsti ja teadust. Tema loss Aachenis (praegusel Saksamaal ) muutus omamoodi kultuurikeskuseks, kus ei puudunud ka kirjutustuba. Seal tarvitatud kirjutustähed minusklid elavad edasi meieaegsetes väiketähtedes. ( meie suurtähed pärinevad roomaaegsetest nn. majusklitest. )
Iirimaa kultuuri õitsengu lõpetasid viikingid. 751. a. sai Frangi riigi kuningaks Pippin Lühike, kelle poja Karl Suure järgi nim. uut valitsejadünastiat Karolingideks. Karl Suurele allusid suured maa-alad. Lääne-Euroopa kultuuritase oli sel ajal siiski väga madal, vaid väga vähesed oskasid lugeda ja kirjutada. Siiski oskas Karl Suur kõrgelt hinnata kirjasõna tähtsust ja koondas oma õukonda haritlasi ja laskis ümber kirjutada antiikajast pärit käsikirju. Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl lasi endale püstitada mitmeid losse, kuid meieni on säilinud ainult Aacheni lossikabel. See on kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Eeskujuks oli San Vitale kirik. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid. Osa detaile on toodud Itaaliast. Mõõtmetelt väga väike. Sama tüüpi tsentraalehitisi ehitati ka mujal, kuid valitsevaks kirikutüübiks oli basiilika, millel oli omapäraseid jooni
Igapäevaesemeid kaunistati loomamotiividega, paelornamenti, metalli ühendati värviliste kividega. 5. Merovingid kasutasid ainult madalreljeefi. 6. Skriptoorium kirjutustuba ( seal kirjutati käsikirju ümber vaimulike jaoks) 7. Initsiaal keerulise vormiga täht, mis on üleni kaetud peene mustriga. 8. Pärgament väga hinnaline ja tugev materjal, kuhu kirjutati käsikirju. KAROLINGIDE AEGNE KUNST 1. Karolingide dünastia oli võimul 751-905. 2. Karl suure keisririiki kuulusid Pranstusmaa, Belgia, Holland, Lääne- ja lõunasaksamaa, põhja- ja keskitaalia ja kirdehispaania. 3. Karl püüdis taastada ladinakeelset kirjandust. Selleks moodustas ta akadeemia. 4. Peamisteks ehitisteks olid lossid, kloostrid ja kirikud. Säilinud on Aacheni lossikabel, mille ehitamiseks võeti eeskujuks San Vitale kirik Ravennas. 5
kloostritest said küla ühiskonna vaimse elu keskused on säilinud külakirikud ja loodusesse paigutatud kiviriste kloostrites levis kirjakunst ja miniatuurmaal. Kunistati initsiaalidega- seotud paelornamendi ja loomastiilis kujutistega, põimitud ka kristlikud sümbolid idagoodid rajasid 5 saj lõpul oma riigi Põhja-Itaaliasse pealinnaga Ravenna. Sellest ajast on Theoderichi mausoleum (6 saj algus) katab ühes stiilis 10 m kuppel, ümar hoone KAROLINGIDE KUNST Taust: 732. a peatas viimane Merovingide kuningas (Karl Martell) islami pealetungi Euroopas tema poeg Philippe Lühike- esimene karolingide dünastia kuningas kõige kuulsam kuningas Karl Suur (valitses 768-814). Frangi riigi valitseja. 800 laseb end kroonida Rooma keisriks, kujuneb välja esimene suurriik Euroopas, pealinn Aachen (Saksamaal). Võttis eeskujuks Rooma riigi tugeva keskvõimu
1340-1410) ning tema õpilane Andrei Rubljov (u. 1370-1430). Theophanese laad on jõulisem, tumedate selgete piirjoontega, Andrei Rubljov esindas aga peenemat ja lüürilisemat suunda. Kaunid ja õrnad on ta värvikooskõlad, inimlikult väljendusrikkad tegelased ta maalidel. Omapäraseks ja iseseisvaks jäi vene kunst kuni 18. sajandi alguseni, mil tsaar Peeter I "raius akna Euroopasse". Merovingide ja Karolingide kunst Varasel keskajal - mida kunstiajaloos Frangi riigi valitsejasuguvõsa järgi nimetatakse Merovingide ajastuks - olid esiplaanil hoopis teised kunstialad kui praegu. Kõige arenenum oli kunstkäsitöö. Barbarid tõid endaga kaasa oma rahvakunsti ja omad arusaamad ilust. Rikkalikult kaunistati isegi igapäevaseid tarbeesemeid. Palju kasutati nn. pael- ehk põimornamenti. See koosneks nagu lõputust ribast, mis põimudes katab tihedalt kogu kaunistatava eseme pinna
Indulgentside müük toimus kindlate reeglite kohaselt korraldatud kampaaniatega. Põhilised maksud siiski maavaldustest ja mitmesugustest maksudest (kümnis, pearaha). Karolingide renessanss Kultuuri tõus Frangi riigis 8. saj teisel poolel ja 9. saj alguses, "positiivsete sammude rada". Hakati taas väärtustama antiikaja kultuuripärandit (avaldus antiikautorite käsikirjade kogumises, ümberkirjutamises ja matkimises), õukond kogus enda ümber teadlasi, kunstnikke ja kirjamehi. Karolingide renessansi keskus oligi Karl Suure õukonna nn akadeemia, kuhu kutsuti silmapaistvaid teiste maade õpetlasi. Kultuuris oli eesmärk saavutada Antiik-Rooma tase. Rajati õppeasutusi. Kujunes lõplikult välja kloostrite tähtsus käsikirjade ümberkirjutamises ja teaduse õpetamises. Hakati taas tootma kohalike münte Karl Suure rahareform. Samuti tulid kasutusele uued põllutööriistad. Karolingide renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega
Kirik sarnanes põhiplaanilt T-tähega. Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline niss altari paigutamiseks apsiid Kiriku sisemust kaunistati seinamaalide ja mosaiikidega. Mosaiigid on värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Kirikutes kujutati enamasti piibli sündmusi või pühakuid, kui kunagi ei kujutatud alasti keha. Basiilika põhiplaan Mero- ja Karolingide kunst Varasel keskajal - mida kunstiajaloos Frangi riigi valitsejasuguvõsa järgi nimetatakse Merovingide ajastuks. Sel ajastul oli esiplaanil käsitöö. Rikkalikult kaunistati erinevaid tarbeesemeid. Palju kasutati nn. pael- ehk põimornamenti. See koosneks nagu lõputust ribast, mis põimudes katab tihedalt kogu kaunistatava eseme pinna. Erilisel kohal oli raamatumaal, mis kirjutati pärgamendile. Selliseid raamatuid nimetatakse
freskomaalija on kreeklane Theophanes Grek.(Syndinud Bytsantsis ja Venemaal t66tas yle 40 aasta).Tema t6id on v2he s2ilinud.V2ljendusviis on lihtne,vorm antnud suurelt ja pinnaliselt ja koloriid>pind pruun ja piirjoon tume.Greki k6ige kuulsain fresco on Noah. Skulptuur Ei olnud eriti arenenud v2ljaarvatud yksikud pisikeded puunikerdused Vladimiris.Omap2raseks ja iseseisvaks j2i Vene kunst kuni 18 saj alguseni.Mil tsaar Peeter esimene raidus tee Euroopasse. Merovingide ja karolingide kunst Merovingid 4>6 saj toimus Euroopas h6imude liikumine,mida tuntakse suure rahvaster2nde all.Rooma riigi territooriumil tekkis ja lagunes hulk riike,neist k6ige v6imsam ja pysivam oli frangiriik,kes hakkasid arenema feodaalsuhted.Kunstiperiood on oma nime saanud frangiriigi valitsejate dynastia j2rgi. L22ne Rooma riigi langusega h2vis k6rgelt arenenud antiikkultuur.Barbaritel oli oma usund,k2sit66 oskus.K6rgel tasemel oli metallic t66tlemine.Levinud olid looma
arhitektuur: Theoderichi mausoleum- parim merovingide kunsti näide. 10-nurkne ja pealt kupliga. Käsitöös võeti palju üle roomast (jooginõud, kirikuriistad). Merovingide ajastu tähtsaim pärand on käsikirjad, millest areneb välja kirjakunst ja illustratsioonid. Kasutatakse initsiaale-suur esitäht, neid kaunistati paljude ornamentidega. inimeste kujutamine oli kohmkas. iiri kunsti õitseaeg- st.patrick! Karolingide kunst Hoopis looduslähedasemaid kujutisi näeme raamatutes Karolingide ajal. Sellele valitsejasuguvõsale andis nime Karl Suur (742 814). Kuigi keiser ise õppis lugema alles vanul päevil, soodustas ta igati kunsti ja teadust. Tema loss Aachenis (praegusel Saksamaal ) muutus omamoodi kultuurikeskuseks, kus ei puudunud ka kirjutustuba. Seal tarvitatud kirjutustähed minusklid elavad edasi meieaegsetes väiketähtedes. ( meie suurtähed pärinevad roomaaegsetest nn. majusklitest. ) Mõnikord kaeti nendega raamatute kaaned. Veel enam aga kasutati raamatukaante
Lisaks leheküljesuurustele kaunistustele kujundati erilise toredusega tekstileheküljede esimene täht - initsiaal, mis võtab enda alla suure osa leheküljest. Iirimaa omapärase usuelu tunnistajatena on säilinud väikesi külakirikuid ja loodusse paigutatud kiviriste. Viimaste reljeefid kujutavad endast parimat osa tolleaegsest skulptuurist. Iirimaa kultuuriõitsengu lõpp 8.sajand, mil viikingid hakkasid sinna röövretki tegema. KAROLINGIDE KUNST Karolingideks või ka Karolingide dünastiaks ja ka Frankide dünastiaks, nimetatakse dünastiat, mis sai oma nime Karl Suure järgi. Alates majordoomus Pippin Herstalist (687714) valitsesid Karolingid Frangi riiki. Karolingide võimu ajal sai Frangi riik esimeseks suurriigiks Lääne-Euroopas pärast mitmesajandilist vaheaega. Karl Suurele allusid maa-alad, kus asuvad praegused Parantsusmaa, Sveits, Belgia, Holland ning suur osa Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast. Noor feadaalriik püüdis Roomast eeskujusid leida
dünastiad ja nendeaegne kunst Anneli Kuldkepp Teelia Vanna Johanna Miedel 10.A Merovingide kunst Merovingid on 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Frangi riiki valitsenud kuningate suguvõsa tähtsaimaks pärandiks on käsikirjad Ainsaks kindlamaks asutuseks oli kirik Suurim tähelepanu kirikuriistael levis looma stii Juhtivaks kunstiliigiks oli tarbekunst Raamatud olid kirjutatud käsitsi Karolingide kunst Karolingide kunst, Frangi riigi kunst 8. sajandi lõpust 10. sajandi keskpaigani. Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Valitsevaks kirikutüübiks oli Karolingide basiilika. 9 sajandil olid kloostrid tähtsaimad vaimuelu ning majanduselu keskused. Karolingide dünastia ja selle lõpp Dünastiad said Karolingide nime suguvõsa kuulsaima esindaja Karl Suure järgi Alates majordoomus Pippin Keskmisest (687–714) valitsesid
Romaani stiil: Esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil ;10. sajandi lõpust kuni 13. sajandini ;Tekkis pärast karolingide kunsti ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni ;Tugines Karolingide, Bütsantsi, varakristlikule, Rooma ja islami kunstile ;Avaldub peamiselt arhitektuuris Eestis: Jõudis enne gooti stiili lõplikku võitu 13. saj algul ;Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist, sest gooti stiil tuli asemele; Uuesti levis romaani stiil 19. sajandi teisel poolel neo- ehk pseudoromaani stiilina. Skulptuur: Avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina - skulptuurteose kujutis eendub
madal reljeefina. Kirja oskuse ja raamatu kunsti arenemisel oli tähtis osa kloostril. Seal kirjutati käsikirju ümber, koostati kroonikaid ja grammatikaid.raamatud , eriti kirikuteenistuseks vajalikud teosed olid keskajal suures lugupidamisesja neid austati võrdselt pühaku säilmetega. Ainus maaliliik on sellest ajast miniatuurmaal. Käsikirjade jaoks kasutati pärgamenti. Teksti kirjutamiseks ja kaunistamiseks tarvitati suure püsikindlusega värve. Karolingide kunst Frangi riigi ühtsus ja võimsus taastati Karoingide dünastia ajal (751-905). Franki riigi õitseng on Karl suure valitsemise ajal. Frankide valdustesse kuulusid tänapäeva prantsusmaa, belgia, holland, lääne ja lõuna saksamaa, põhja ja kesk itaalia, kirde hispaania. Aastal 800 krooniti karl suur rooma keisriks. Selleks ajaks oli välja kujunenud feodaalkord. Karl suur, olles küll ise kirjaoskamatu koondas oma residentsi teaduse ja kirjamehi, kes moodustasid niinimetatud akadeemia
Ja 756. Kaks sõjakäiku itaalias, mille tulemusel loovutasid langobardid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna. 16. Kuidas tulid Frangi riigis võimule Karolingid?(1) Paavst seadustas pippini õigluslikuks mõttes kahtlase trooninõudluse ja sellega Frangi dünastia vahetuse. 17. Kes oli Pippin Lühikese järeltulija ja mida tegi?(2) Karl Suur, hukkutas avalikult sõjavange, tema järgi sai dünastia nime, kirjaoskamatu, kroonis ka Pippini ametlikult. 18. Kirjelda Karolingide impeeriumit.(3) Seal elas 15-18 mln inimest. Seda maalahmakat hoidsid koos relvad. 19. Millisteks osadeks lagunes Karolingide impeerium?(3) 20. Kuidas kujunesid feodaalsuhted? Miks?(3) 1.Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. 2.Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. 21. Joonista läänipüramiid. 22. Mis on rendihärrus?(1) Rendihärrus tähendas, et kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid sellekasutamise eest renti. 23. Mis oli mõisahärrus?(1)
3) Naturaalmajandus majandus, milles saadusi ei toodeta vahetamiseks, vaid isiklikuks tarbimiseks. 4) Domeen Kuninga maavaldus 5) Benefiits maavaldused ilma pärandamisõiguseta. 6) Feood pärandamisõigusega lään 7) Alloodid nii kutsuti maavaldust, mis oli vasallsuhetest vaba, s.t kohustustest täielikult vaba maavaldus. 8) Basiilika kirikuarhitektuur, pikliku põhiplaaniga hoone, mis sambaridadega jagatud löövideks. 9) Karolingide renessanss - Karl Suure aja kultuurielu elavnemist tavatsetakse ajalookirjanduses nimetada Karolingide renessansiks. See renessanss ei seisnud mitte uute ideede sünnis, vaid olemasolevate mõtete levitamises ja süstematiseerimises. Näiteid Karolingide renessansist: · Koolide rajamine. Aachenisse asutati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks. Selle eeskujul hakati kogu impeeriumis rajama too- ja kloostrikoole.
saj Bütsantsis provintside asemele moodustatud uued piirkonnad, mille eesotsas seisd kõrgema sõjalise tsiviilvõimuga asehaldurid ehk strateegid. Stratioodid talupojad Hagiograafiad pühakute elulood Gallia roomlaste nimetus gallide(keltide) asualale.Selle piirkonna etapid: 1. iseseisev keltide Gallia aeg(1.saj keskpaigani Ekr), mille lõpetas Caesari vallutus. 2. Rooma-Gallia aeg(1.saj. Ekr 3.saj pkr ), mille lõpetas frankide vallutus. 3. Merovingide Gallia aeg: (5-8.saj) 4. Karolingide Gallia aeg: (8-10.saj) Frangid germaani hõimurühm, kes asusid 3.saj Ekr Reini jõe paremal kaldal. Laisad kuningad 7.saj keskpaigast alanud ajastu. Tegelik võim koondus Majordoomuste kätte, kes kujutasid endast algselt kuninga koja ja majapidamise krorashoiu eest vastutavaid isikuid, hiljem aga suurmaapidajad ja piirkondade valitsejad. Karolingide renessanss Kõigi nende sõdadest ja verevalamisest kantud aastate vältel toimunud Frangi riigis oluline kultuuriline edasiminek.
võimu kasv. 680. aastatel kujunes võimsaimaks nende seast Austraasia (tänapäeva Ida- Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa lääneosa) majordoomus Heristali Pippin (Pépin d'Herstal), kes valitses küll Merovingide soost kuninga nime, kuid tegelikult oli iseseisev. Karolingid 8.-10. saj Kuigi alates Heristali Pippinist on võim Frangi riigis tema järglaste käes, valitsevad formaalselt ikka veel Merovingid. Alles pärast kolmveerandi sajandi pikkust võimuolekut istuvad nad Karolingide nime all troonile. Heristali Pippini sohipoeg Karl Martell (Charles Martel) (valitses 714-741); nimi Martell tähendab vanaprantsuse keeles vasarat. Tema loobus majordoomuse tiitlist ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karl Martell võitis islamiusulisi 732. aastal Poitiers' lahingus. Sellega pandi seisma araablaste edasitungimine Euroopas. Islamiusulised pöördusid tagasi Pürenee poolsaarele, kuhu jäid ligi 800 aastaks
Euroopas Andres Oja juhendaja: Aimar Rolf Avinurme 2010 Varane keskaeg Ajastut, mis algas pärast viimase Lääne- Rooma keisri kukutamist aastal 476, nimetatakse Euroopas keskajaks ja see kestis üle tuhande aasta. Varane keskaeg oli Lääne- Euroopas segane, sõdaderohke ja kultuurivaene ajajärk. Varase keskaja kunst jagunes kaheks: merovingide ehk rahvaste rändamise aegne kunst 58. saj. eelromaani ehk karolingide kunst (810. saj.) Merovingide kunst Merovingide aegses kunstis on kõige tähtsam koht rahvaloomingul, kunstkäsitööl. Tarbekunst Raamatukunst Skulptuur Reljeefsed raamatukaaned Tarbekunst Pael e. põimornament http://kunsti.paideyg.ee/merokaroling/viiking/pildileht/pilt8.html Tarbekunst http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf
Varakeskaegne Euroopa kas ühiskonna areng või langus? Varakeskaeg saab alguse 5. sajandil peale Kristust Lääne-Rooma keisririigi langemisega 476. aastal. Tegemist oli ülekasvamis- ja muutuseajastu algusega. Lääne-Rooma lagunemisega tekib uus elukorraldus feodaalkord, areneb läänikord ning toimub katoliikluse kindlustamine. Keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. Põhijoontes kujunesid need välja Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal ning kandusid sealt edasi mujale Euroopasse. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel vasalliteedisidemetel. Vasallisuhe oli lepinguline, s.t., et vasall ei sattunud senjööri võimsama isiku ehk nö isanda võimu alla, vaid kummalgi olid oma õigused ja kohustused. See aga põhjustas lepingupoolte ebavõrdsust ja nii kujunes vasalliteedi kaudu läänipüramiid ehk feodaalne hierarhia, mille tipuks oli kuningas ja aluseks väikevasallid
Paganlus: · Mitu erinevat jumalat kelle poole pöörduda · Ei pidanud käima kirikus ja jälgima reegleid Ristiusk: · Üks jumal · Kõik olid võrdsed 4. Mõisted ja isikud Ariaanlus- 4.7. sajandil levinud kristlik õpetus Nikaia kirikukogu- see on esimene üritus jõuda konsensusele kirikus läbi üleüldise arutelu Hereesia- ehk ketserlus on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus Karolingide renessanss- oli kultuuriline edasiminek keskajal Karolingide dünastia valitsemisajal Frangi riigis, mille eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase Verduni leping- oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks. See lõpetas kolmeaastase Karolingide kodusõja. Majordoomus- Frangi riigis Merovingide ajal kuninga majapidamise juhataja ja sõjalise kaaskonna ülem
a usupuhastuse ehk reformatsiooni algus. · Lääne-Euroopas oli keskajal tegemist feodaaltsivilisatsiooniga, mille tunnuseks olid: 1. Feodalism, tootmissuhete ja ühiskonna korraldusena. 2. Ristiusk katoliiklikul kujul kui religioon ja ideoloogia. 3. Seisuslik ühiskond Need tunnused hakkasid kujunema läänemere idakaldal ( ka Eestis) 2 aastatuhande algul Liivimaa ristisõja ajal. 3. Frangi riik, tähtsamate valitsejate kaudu, mõisted: majordoomus, karolingide renessanss. · 486.a Frangi riigi rajamine Clodovechi poolt. · 751.a Majordoomus Pippin Lühikese kroonimine. · 843.a Frangi keisririigi ladunemine. Valitseja Sisepoliitika Välispoliitika Clodovegh 486.a frangid vallutasid suure osa Galliast. (481-511) 495 võttis vastu ristiusu. Sõdis ariaanlastest Muutis kuningavõimu naaberrahvaste vastu
2) Kadus kontroll maa üle, andis võimu “alamatele” 3) Talupoegadest said sunnismaised * Feodaalsüsteemi ja naturaalmajanduse seos- Naturaalmajanduste tingimustes oli maatükkide jagamine sobivam viis sõjameestele teenistuste eest tasuda. Kuidas nõrgendas feodaalsüsteem kuningavõimu? Kuningad ei suutnud vasalle enam oma võimu all hoida, hakkas suurenema poliitiline ebastabiilsus. KAROLINGIDE RENESSANSS- kultuurililne edasiminek, mille eesmärk oli saavutada Antiik- Rooma tase. Karolingide dünastia Frangi riigis. MISJON- ristiusus ulatuslik levitamine, sai alguse Briti saartelt (Iirimaalt) APOSTEL PEETRUS- Rooma I piiskop, paavstluse alusepanija (loe) PIPPIN LÜHIKE- Paavstist sai ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. PÜHA BENEDICTUS- Ermiit, kes rajas kloostri ja pani paika reeglid. (alandlikkus ja distsipliin) PÜHA PATRICK- misjonär, rajas mitmeid kloostreid, levitas ristusku. KARL SUUR- frangi riigi kungingas, pani aluse Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale.
üleminek täiesti rahumeelselt ainult Iirimaal. Varakeskaegses Euroopas aitas ühiskonna arengule kaasa eelkristlik kultuur, kuna see oli tuntud oma värvikate jumaluste ja rikkaliku mütoloogia poolest, seda eriti Skandinaavia maades. Austati loodusesemeid ja esivanemate hingi. Usuti Valhallasse- langenud võitlejate riiki. Kõige rohkem austati taevajumal Thori. Arengule aitas see kaasa, kuna see usk oli nendest vabast tahtest, mitte ei olnud peale surutud. Karolingide renessanss oli kultuuriline edasiminek Frangi riigis, eesmärgiks oli saavutada Antiik-Rooma tase. Taheti saavutada tase, mis ei jääks alla minevikutegelastele. Loodi õppeasutusi, millest kuulsaim on Aachenis. Lõplikult kujunes välja kloostri tähtsus käsikirjade ümberkirjutamises ja teaduse õpetamises. Viidi läbi Karl Suure rahareform, mis kehtestas uue vääringu kogu Frangi riigis. Karolingide renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega.
Keskaeg Frangi riigi valitsejad ning nende teod Frangi riik Keltide Gallia, Rooma Gallia, Merovingide Gallia, Karolingide Gallia Glodovech Lõi Frangi riigi 496 võtab vastu ristiusu Riik jagatakse ta poegade vahel Majordoomus – Kuninga koja ülem Karl Martell Esimene Frangi hertsog Pippin Lühike Algab karolingide ajastu Algas ka kirikuriik Karl Suur *Oli elu lõpuni kirja oskamatu Kuulsaim Karolingide soost valitseja Võrreldi kuningas Saalomoniga Vallutas Itaalia, Barcelona Rolandi laul Kroonitakse keisriks Feodaalsuhted Põhjused Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Senjööri kohustused vasalli ees Kaitsta teda
Itaaliast ja Hispaaniast. Millised tiitlid olid Karl Suurel? Karl Suur laskis end aastal 800 Rooma keisriks kroonida. Milliseid eesmärke ja eeskujusid järgis Karl Suur kultuuris? Mis on seejuures hämmastav? Karl Suur õppis lugema alles vana mehena ja kirjutamisoskus jäigi talle peaaegu tundmatuks. Siiski oskas ta kõrgelt hinnata kirjasõna tähtsust ja koondas oma õukonda selleaegseid haritlasi, laskis ümber kirjutada antiikajast pärit käsikirju jne. Nimeta kuulsaim Karolingide ehitis? Milline on selle põhiplaan? Milline ehitis võis olla sellele eeskujuks? Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks, püstitati lossikabel. See on kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Eeskujuks võeti Ravennas asuv bütsantsi arhitektide ehitatud San Vitale kirik. Mida saame öelda karolingideaegsete basiilikate kohta? Valitsevaks kirikutüübiks oli Karolingide ajal basiilika. Üldmuljelt sarnaneb kirik varakristlike basiilikatega. Siiski
Tema järglased ei viitsinud valitseda(nn. Laisad kuningad) vaid lasid majordoomustel valitseda., Karl Martell-Purustas araablaste väed 732 aastal Poitersi lahingus. Sõjaväereform sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks(lõi rüütlite raskeratsaväe)Võeti kasutusele jalused., Pippin Lühike-Laskis frangi ülikkonnal end kuningaks kuulutada. Tekkis kirikuriik-756 võitis Pippin langobarde ja andis osa riigist Paavstile. Paavst pühitses ta uuesti kuningaks ja seadustas Karolingide dünastia., Karl Suur Võimule tulles ei osanud ei lugeda ega kirj. Ning kuni elu lõpuni ei osanud kirjutada. Vallutas langobardide riigi ja kuulutas end langobardide ja frankide kuningaks. Ristiusustas paganliku Saksimaa. Vallutas Baieri hertsogkonna 788. 791- 796 alistas ta Avaarid Pannoonias. Ründas Bütsantsi. Karolingide renessanss. 800 kroonis paavst Leo III ta Rooma keisriks(krahvid-provintside asevalitsejad, markkrahvid-piirialade asevalitsejad). Soosis kloostreid,
laiendas oma piirkonda väga usinasti. 486. aastal hõivas ta viimase Rooma asevalitseja piirkonna ja hakkas peale seda naabreid vallutama. Lõpuks suutis ta vallutada peaaegu kogu Gallia. Samal ajal kõrvaldas ta kõik põhikonkurendid ja muutus kõikide frankide kuningaks. 7. Miks oli ristiusu vastuvõtmine Frangi valitsejale ja riigile tähtis? Vastus: Selleks et teised inimesed franke omaks võtaksid ja, et piiskopid ja kloostrid neid toetaks. 8. Kirjelda Karolingide dünastia võimule tulemist. Vastus: 732. Aastal peatas paleeülem Karl Martell araablaste sissetungi Galliasse. Karl omandas kristluse kaitsja oreooli ja sai oma sõjaretkedega õhtumaa võimsaimaks meheks. Tema poeg Pippin Lühike kõrvaldas troonilt viimase Merovingide soost kuninga ja pani aluse Karolingide dünastiale. Et kuningatiitlit kindlustada sõlmis Pippin paavstiga liidu, kus paavst isiklikult kroonis Pippinit ja tänutäheks sai paavst Itaalia keskosa valitseda. 9
Keskaeg jaguneb: Varakeskaeg 510 saj Kõrgkeskaeg 1113 saj Hiliskeskaeg 1415 saj Vanauusaeg 1618 saj Keskaeg oli euroopas. Keskaega võib piiritleda alaga kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. 2) Nimetage Frangi riigi tõusu, õitsengu ja lagunemise põhjused. Frankide võimu haripunkt oli Karl Suure valitsus ajal, aastatel 768814. Ta laiendas riiki (Saksamaa, Itaalia). Karl pani aluse Karolingide dünastiale. Ta krooniti keisriks. Tänu sellele oli keisrivõim ajutiselt LääneEuroopas taastatud. (Karl SuurEuroopa isa). Karl Suure pojad jagasid Verduni lepinguga valdused kolmeks (843). Keisri tiitel kaotas autoriteedi. Seda killustatust kasutasid ära paljud välisvaenlased. 3) Miks hääbus linnaelu ja kaubandus keskajaalguses? Lõuna Euroopa linnu hakkasid sagedamini tabama saratseeni piraatide röövretked. Olukord halvenes kui araablased vallutasid Põhja Aafrika ja Hispaania
Suures osas langeb Frangi riigi territoorium kokku tänapäevase Prantsusmaaga (siit pärineb ka Prantusmaa nimetus la France). Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast. 751 võttis Karl Martelli poeg Pippin Lühike endale kuningatiitli; tiitlit kinnitas paavst tänuks Pippini abile langobardide vastaste sõjakäikude järel tekkinud Paavstiriigi loomisel. Pippinist sai alguse Karolingide dünastia. Pippini poja Karl Suure (768814) ajal saavutas Frangi riik suurima võimsuse: vallutati langobardide riik Põhja-Itaalias, Saksimaa ning Baieri. Karolingide valitsemise all olevat Frangi riiki tuntakse ka kui Karolingide impeeriumit . Karli järglase Ludwig I Vaga (814840) ajal hakkas Frangi riik lagunema. Verduni lepinguga (843) jagati Frangi riik kolmeks osaks, millest hiljem kujunesid Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Aitäh vaatamast !
Keiser Marcus Aureliuse surm, millest alates lagunes Rooma rahu (180). Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol (330). Ida- ja lääneosa eraldumise lõplik kinnistumine (395) - sündmused kriisikõveral, mis läbib tõusude -langustega terveid sajandeid. Keskaja piirid. Varakeskaeg jaguneb 2 perioodiks: 1) 5. saj - 9. saj algus, ülekasvamis- ja muutuseajastu algus, feodaalkord, Lääne-Rooma impeeriumi varemetel sündinud Frangi riik. 2) 9. saj. algus -11. saj algus, Karolingide impeerium laguneb, katoliiklus, roomakatoliku kirik, romaani ja germaani kultuur. Vahekeskaeg -11. saj algus -14. saj II pool, õitsenguperiood. 13. saj - kõrgkeskaeg. Vahekeskaja lõpp - kliima halvenemine, Saja-aastase sõja puhkemine, katk Must Surm, reformatsioon, läänekristluse lõhenemine - läbi hiliskeskaja kulgenud teekond varauusaega. Religiooniks katoliiklus; feodalism, feodaaltsivilisatsioon. Feodaaltsivilisatsioon
feodaalkord, vasall, senjöör, feood, pärusvaldus, sunnismaisus, kirikukümnis, Karolingid, Karolingide renessanss, Vene õigus, kirillitsa, veetse, Kaardid lk. 74, 77, 93 ning 104. Feodaalkorra teke. Linnade allakäigu põhjused varakeskajal (erisused Põhja- ja Lõuna-Euroopa vahel). Talupoegade õiguslik seisund antiikajal ja varakeskajal (võrdlus). Keskaja kolm peamist seisust. Kiriku ülesehitus varakeskajal. Benedictuse kloostrielu reeglid (lk. 86). Ülevaade Karolingide renessanssist. Skandinaavia (vt. töölehte). Bütsants (vt. töölehte). Ristiusu vastuvõtmine Venemaal. Vana-Vene riigi lagunemise põhjused. Novgorodi tähtsus ja eripära. Küsimused õpikust: 1-2 lk. 79, Arutle ja analüüsi blokist 1 ning 6 lk. 121, Minevikust tänapäeva blokist 1-4 lk. 121. VASTUSED 476- Keskaja algus viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse võimult tõukamist 496- ristiusu vastuvõtmine , Chlodovech
Feodaalsuhted rajanesid: 1) Valli ja senjööri vahelisel suhtel, pärandatav valdus, kuninga maa. 2) Talupoja ja isanda suhe. Rendihärrus ja mõisahärrus (teorent ja orjus). Martelli murrang sõjavarustuse paranemine, mis pani aluse 600a. võitmatule sõjaväeliigile. Dünastiate vahetus Martelli poeg Pippin Lühike pakkus hädasolevale Rooma paavstile, mis lõppes edukalt, ning paavst seadustas pippini troonile. Karl Suure impeerium - oli karolingide impeerium, sest see oli Karli elutöö vallutuste tulemus ja ta oli karolingide soost. Naturaalmajandus - alaarenenud, sest raharinglus puudus, ning kaubandus ei edenenud. Karolingide renesanss kultuuri edenemine, ilmalikud õppeasutused, hariti järeltulijaid roomlaste moodi, kloostrite areng. Slaavlaste algkodu dnepri ja dnestri vaheline ala. Vana- Vene riik loodi 882 kui suri Rjuriku, Oleg koondas hõimud ja vallutas Kiievi. Jaroslav Tark sidemed ulatusid lääne euroopasse,
VARAKRISTLIK KUNST 2.-6.saj . (Keskaeg) · Varakristlik aeg ; vara keskaeg (merovingide ja karolingide kunst); kõrg e klassikaline keskaeg(roomani ja gooti kunst) ; hiliskeskaeg (hilisgooti ja vara-renessanssikunst) · Katakombid, kirikud, freskod ja mosaiigid · trantsept põikihoone · narteks vestibüül - sammaskoda · rotund ringikujulise põhiplaaniga ehitis VARAKESKAJA KUNST 5.-11.saj. · Merovingide kunst : ristimiskirikud, kabelid, kloostrid, käsikirjad , kunstkäsitö
Aleksander Suur 5.saj.lõpp-6.saj. Võimu tugevdamiseks Vallutas alad Gallias algus ei valnud vahendeid Karl Martell 714-741 Mimajordoomus; Poiters lahing(peatati sõjaväe arendamine araablaste vallutused) Pippin 741-768 Kirikuringi teke. 754-756 Karolingide dünastia 2 Itaalia sõjakäiku algus Karl Suur 768-814 Sisemiselt killustunud Vallutas Itaalia, suur impeerium Saksimaa, Põhja- Karolingide renessanss Hispaania, Balkani, Baierimaa
germaani rahvad ristiusku pööratud. · Briti kloostrikultuur huvitus ladinakeelsest kristlikust kultuurist ja keldi keeles talletatud kohalikust pärimusest. · Iirimaal kujunes keldi kirjakeel. · Beda Venerabilis Põhja-Inglismaa kloostri abt, munk. Kirjutas ladinakeelse ,,Inglise rahva kiriku ajaloo". · Dionysius Exiguus Itaalia munk, 525. a arvestas välja Kristuse sünnidaatumi, eksis veidi kuid tema daatum jäi kasutusele. · Karolingide renessanss · Karl Suure tegevusest ajendatud huvi tõus vaimuelu ja antiikkultuuri vastu. Seondus Karl Suure suguvõsa e Karolingide valitsemisega. · Alcuin Inglise munk ja õpetlane. Aachenis tekkinud õukonnaakadeemia sisuline juht. · Aacheni õukonnaakadeemia Karl koondas oma õukonda Aachenis silmapaistvaid õpetlasi kogu Lääne-Euroopast. · Frangi õukonnas uuriti kirikuisade teoseid ja Piiblit. Ladinakeelsete antiikautorite ümberkirjutamine.
ebaloomulikud poosid, jõulised, ornamendilised, vihane ja metsik ilme; materjal = pronks, kuld. paelornament (katkematu väänleva joonega pael, millesse põimuvad loomade või inimeste skemaatilised kujutised. Ehted, relvad, ristid nõud. 26. Mis on initsiaalid, kus neid kasutati? (arhitektuur? Skulptuur? maal: fresko, tahvelmaal, miniatuurid, vitraaz...?) Kaunistatud suur esimene täht leheküljel. 27. Kas oskad põhimõtteliselt vahet teha merovingide ja karolingide miniatuuride vahel? Merovingid: Miniatuurmaal (raamatukunst);) Initsiaal (kujundatud esimene täht leheküljel...Eeskuju saadi barbarite kunstist ja mütoloogiast kaunistati aga piibleid jms. Merovingide ajal olid inimesed ja loomad raamatumaalidel veel lihtsustatud ja varjudeta ning seetõttu tasapinnaliselt mõjuvad. Karolingide ajal on raamatus hoopis looduslähedasemaid kujutised. 28
konkordaat, kerjusmunaordude rajamine Hiliskesaeg: Rooside sõda, reformatsioon, Ameerika avastamine, Augsburgi usurahu, trükikunsti leiutamine, Nantesti edikt, Liivi sõda, Madalmaade iseseisvumine 3. Protestantliku kiriku usutunnistused: 1) luterlus - Rootsi, Taani, Põhja-Saksamaa 2) kalvinism - Madalmaad, Sveits, sotimaa 3) anglikaani kirik - Inglismaa 4. Varakeskaeg (5.-11.saj) 1) Frangi riigi teke - Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks oli Karl Martelli sõjaväereform, mille alusel loodi rüütlite raskeratsavägi. 2) Karl Suure impeerium- Karl Suure vallutuste tulemusel tekkis Karolingide impeerium. Kuigi tema majanduslik areng ei olnud kuigi hea, on ta siiski ajalooliselt märkimisväärne, kuna impeerium oli ühe andeka väejuhi elutöö, mis hõlmas 1 200 000 km2.
Euroopasse. Varakeskajale omased arengujooned on 1) Merovingide aegne kogukondlik maaomand, mis tõi enesega ruraliseerumise ning kaubanduse ja linnaelu hääbumise. Läbi nn süürlaste kaubanduse säilis see siiski mingil määral veel kuni muhameedlaste sissetungini Ibeeria ja seeläbi meresõidu ohustatuks muutumiseni. 2) Frangi riigis toimunud kohaliku maa-aadli areng ja järgnev esiletõus läbi majordoomuste võimu, mis viis Pippinite võimuletulekuni, Karolingide dünastia ja keisrivõimuni. See maaomanikest ratsaväele tuginev arengurida pani aluse läänidel ja üleminekule feodalismi. 3) Germaani riikide vägevate huvi alates 6. sajandist kristluse, kloostrielu ja pühaduse vastu, mis viis aadlikristluse tekkeni. 4) Bütsantsi all oleva katoliku kiriku halduse väljaarenemine, mis viis Pippinite najal aadlist sõltuva Kirikuriigi rajamiseni ja Bütsantsiga seotuse ületamiseni.
3.Nimetage Frangi riigi valitseja, kes mõjutas enim riigi sisepoliitikat. Põhjendage oma valikut. Chlodovech, kuna ta võttis 496. aastal vastu ristiusu, kuulutas pariisi pealinnaks ja muutis kuninga võimu päritavaks. 4.Mis on 732. aastal toimunud Poitiers` lahingu ajalooline tähtsus? Selle lahingu võitsid Karl Martelli väed ja alistaisd araablased. Kalifaat oli leidnud endale väärilise vastase ja aarablaste võimu laienemine oli peatatud. 5.Arutlege karolingide renessassi tähtsuse üle Euroopa kultuuriloos. 15.saj. loobuti gooti kirjast, uueks kirjaks sai Karolingide minusklid (väike tähed) ja Rooma kapitaalkirja majusklid (suur tähed). Karl Suure aja kultuuri elu elavnemine, Antiikkultuuri jäljendamine eesmärgiga saavutada samaväärne kultuuritase. 6.Nimetage Frangi riigi valitseja, kes mõjutas enim riigi välispoliitikat. Põhjendage oma valikut. Chlodovech, kuna ta vallutab Gallia(Prantsusmaa), tõrjus läänegoodid Hispaaniasse. 7
Karl Suur ja tema roll kultuuris Karl Suur on 751. aastal kuningaks saanud Pippin Lühikese poeg. Karl Suure järgi nimetatakse uut valitsejadünastiat Karolingideks. Karolingide võimu ajal sai Frangi riik esimeseks suurriigiks Lääne-Euroopas pärast mitmesajandilist vaheaega. Karl Suurele allusid maa-alad, kus asuvad praegused Prantsusmaa, Sveits, Belgia, Holland ning suur osa Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast. Lääne-Euroopa kultuuritase oli sel ajal siiski väga madal, näiteks kirjaoskajaidki arvatakse olnud kokku ainult mõni tuhat. Karl laskis ennast aastal 800 Rooma keisriks kroonida, aga lugema õppis ta alles vana mehena ja
Pippin Lühike (714 768) oli Frangi riigi kuningas, Karl Martelli poeg. Tihenesid Frangi valitseja sidemed paavstiga tema käeall. Karl Suur (768 814) Frangi riigi kuningas, Pippini poeg. Ta laiendas riiki peaaegu kõikides suunades. Vallutas Itaalias langobardide kuningriigi ja võttis langobordide kuninga tiitli. Hispaanias sõdis araablastega ja alistas Pürenee poolsaare. Karolingide dünastia on rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe. Majordoomus (majaülem) Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem. Kirikuriik paavsti valitsetud riik. Verduni leping Karl Suure poja, 3 elusoleva pojavahel olev leping, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks. Lõpetas kolme aastalise kodusõja. Feood suurfeodaalilt alamfeodaalilie antud maavaldus. Vasall alamfeodaal
Tagajärjed: 1) Lääne-rooma keisririigi häving 2) Germaanlaste kuningriikide teke endise L-R riigi aladele 3) Anglite ja sakside sissetung Britanniasse: Anglo-Saksi kuningriikide teke 4) Uute keelte kujunemine: Romaani keeled. 3. Frangi riik 5.-7. sajandil Majordoomused –kuninga suurusugused kojaülemad, võtsid võimu üle. Karolingide renessanss – Karl Suure tegevusest ajendatud huvi tõus vaimuelu ja antiikkultuuri vastu. Seondus Karl Suure suguvõsa e Karolingide valitsemisega. *Chlodovech Välispoliitika:Vallutab Gallia (Prantsusmaa), tõrjus läänegoodid Hispaaniasse. Sisepoliitika:496.a –võtab vastu ristiusu OTSE ROOMAST, st katoliiklusena. Kuulutab pealinnaks Pariisi, kuningavõim päritavaks. *Karl Martell Välispoliitika:Suutis purustada muhameedlased. Liignimi Martell tähendab Haamer, antud tänu sellele. 732. a- Poitiers´ lahing, lõi araablasi. Sisepoliitika:Tugevdas ratsaväge, jagas rüütlitele maatükke
7. saj kaotab sisetülide tõttu suure osa oma territooriumist. Küllalt kõrgel järjel oli metallitöötlemine (relvad, ehted, tarbeesemed). Neid kaunistati stiliseeritud ornamendiga, väga levinud olid loomamotiivid. Eriti kasutati paelornamenti. Kloostrites kirjutati ümber käsikirju ja säilitati neid (skriptoorium). Raamatutesse suhtuti suure lugupidamisega, neid kaunistati. Käsikirjade jaoks kasutati pärgamenti väga tugev ja vastupidav. Unustati ära kivist ehitamine. Järgnes Karolingide Dünastia, 8.-10.saj. (Karl Suur 742-814), see oli Frangi riigi hiilgeaeg. Riigi koosseisu kuulusid tänapäeva Prantsusmaa, Belgia, Holland, Lääne- ja Lõuna-Saksamaa, Põhja- ja Kesk-Itaalia ja Kirde-Hispaania. Aastal 800 krooniti Karl Suur ka Rooma keisriks. Tõus kunstis algaski tema valitsemisajaga. Olles ise kirjaoskamatu, moodustas ta õukonnas nn. Akadeemia. Seal tegeleti ladinakeelse luuleloominguga, antiikiaja käsikirjade kogumisega, rahvaluule kogumisega. Muusika
Initsiaale (esitähti) maaliti eriti hoolikalt ja kasutati rikkalikku ornamentikat. Miniatuuri nimi on tulnud punase värvi, miniumi, järgi, mida kasutati raamatute illustreerimisel. Olemuselt on see väike pilt. Algul polnud teksti sisu seotud illustratsioonidega. Käsikirjade kaaned olid tihti köidetud metallreljeefis. Kultuur lõppes viikingite pealetungiga. Karolingide nimi tuleneb Karl Suurest, kes valitses 742-814. Ta armastas küll kunsti, kuid oli kirjaoskamatu. Karolingide dünastia valitses Frangi riigis aastani 905 (8.-10. saj.). Karl Suure loss asub Aachenis, Saksamaal. Raamatukunstis jätkus miniatuurmaali ja initsiaali õitseng ja areng. Tehti esimesed katsetused valguse ja varju edasi andmiseks. Peale Karl Suure surma tekkisid Frangi riigist Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa.
Jeesus oli sündinud tegelt 7-4 a.Ekr. Karolingide renessanss Euroopa mandril elavnes kultuur Karl Suure ajal. Vaimne madalseis- koondas oma õukonda Aachenis silmapaistvamaid õpetlasi kogu Lääne- Euroopast. Kujunes omamoodi õukonnaakadeemia, mille sisulise juhiks sai Inglise munk ja õpetlane Alcuin. Seal arutas Karl Suur sageli Piibli ja antiikkultuuri teemadel ning õppis ise ka lugema. Karolingide valitsemine-kultuuri elavnemine ehk Karolingide renessanss. Frangi õukonda kogunenud õpetlased uurisid kirikuisade teoseid ja Piiblit. Korraldati ka ladinakeelsete antiikautorite teoste ümberkirjutamist. Suur käskis ehitada koole kloostrite ja kirikute juurde. Karolingide renessanss oli otseselt seotud Frangi valitsejatega. §24 Maailmapilt · Keskaja inimene sügavalt usklik, uks juurdunud kõikidesse eluvaldkondadesse · Maine elu on ettevalmistus teispoolsuseks · Keha-ajutine, hing-igavene
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
