Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Valmistumine ajaloo KT: keskaeg, bütsants (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Keskaja mõiste keskaja alguse probleem?
  • Kuhu ulatusid Rooma rahu piirid?
  • Mida kujutas endast Caracalla edikt ?
  • Millised olid Ida-Rooma impeeriumi geograafilised piirid?
  • Miks ei olnud Bütsantsi ajaloos feodaalse killustatuse perioodi?
  • Kes olid viikingid?

Valmistumine ajaloo KT’ks


1.    Mis on keskaeg ?
  • Keskaja mõiste, keskaja alguse probleem?
    Keskaja mõiste tuli kasutusele renessanssiajal, sai halva mõiste valgustusajastul . Keskaja alguseks loetakse viimase Rooma keisri Romuluse tõukamist troonilt 476 a.
  • Milliseid etappe on keskajas võimalik eristada?
    Varakeskaeg, kõrgkeskaeg ja hiliskeskaeg.
  • Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned
    Senjööril oli sõltlane vasall , kellele ta andis maad ja vastutasuks teenis vasall teda. Feodaalile v läänimehele andis kuningas vastavalt kas feoodi v lääni. Maaga käisid kaasas ka pärisorjad, kes ei tohtinud maalt lahkuda- sunnismaised.
    2.    Rooma rahu lõpp
  • Kuhu ulatusid Rooma rahu piirid?
    Rooma jagunes kaheks: Lääne-Rooma, mis lagunes ja Ida-Rooma, millest sai Bütsants .
  • Keldid , germaanlased – nende peamised asustatud alad.
    Keldid rändasid tänapäeva Inglismaa aladele ning germaanid liikusid hunnide tõttu tänapäeva Itaalia aladele.
  • Mida kujutas endast Caracalla edikt ?
    Kõikidele Rooma rahu alal elavatel inimestele kehtisid Roma kodanikuõigused.
  • Milles seisnesid Lääne-Rooma impeeriumi languse ja Ida-Rooma püsimise põhjused?
    Ida- Rooma oli poliitiliselt killustunud, geograaflised olud ei olnud impeeiumile kasuks ja hunnide pidevatele rünnakutele ei suudetud vastu panna. Seevastu Ida- Rooma riigil oli oma palgasõjavägi, nad ei olnud häälestunud kaitsmisele, vaid ründamisele. Vastupidiselt ida- roomlastele ei tundnud nende vastased barbarid laevastikku, see käis neile kasuks.
    3.    Bütsants (395-1453)
  • Millised olid Ida-Rooma impeeriumi geograafilised piirid?
    Ida- Rooma võttis enda alla Kreeka ja tänapäeva Türgi alad. Keskuseks oli Konstantinoopol
  • Bütsantsi keiser ja tema ülesanded
    Bütsantsi keisri võim oli piiramatu võimuga, tal oli aristokraatlik senat, mis võis talle vaid nõu anda. Rahvas jagunes hipodroomi parteidesse. Hipodroomil krooniti keiser, seal toimusid rahvakogunemised jms.
  • Justinianus I ja Nika ülestõus
    Justinianus oli edukaim Bütsantsi keiser, kes üritas taastada Rooma suursugust impeeriumi. Tegi palju vallutusi, kuid peale teda algas Bütsatntsi langus, sest vaenlaseid tuli aina juurde: slaavlased, langobardid , araablased , pärslased \ türklased . Nikaia kirikugogu mõistis Aariuse õpetuse hukka, mille kohaselt on Kristus ajalik olend .
  • Miks ei olnud Bütsantsi ajaloos feodaalse killustatuse perioodi?
    Bütsantsis polnud feodaalset killustatust, sest riigil oli oma palgasõjavägi.
  • 1054 .a. kirikulõhe ja selle sisu
    1054. a toimus kirikulõhe, kirik jagunes Rooma- Katoliku kirikuks, mille keskuseks jäi Rooma ja Õigeusu e ortodoksi e kreekakatoliku kirikuks, mille keskuseks sai Konstantinoopol. Idas usuti , et püha vaim lähtub isast, läänes aga, et püha vaim lähtub isast ja pojast.
  • Ida-Rooma langus
    Bütstants vallutati 1453 pärslaste poolt. (nt Hagia Sophia muudeti mošeeks)
    4.    Frangi riigi kujunemine
  • Gallia piirkonna ajaloolised etapid
    Gallia hõlmas enda alla tänapäeva Inglismaa, Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alad. 486. A. Vallutas Chlodovech kogu Gallia tõrjudes läne- goodid tänapäeva Hispaaniasse.
  • Chlodovech ja Merovingid
    Chlodovech vallutas 486. a. Gallia, 496. a. Võttis vastu ristiusu, mis tõi teda Rooma kirikule lähemale ning neist said liitlased. Merovingid oli kuningate dünastia , kelle aluspanija oli kuningas Meroving, kelle järeltulija oli Chlodovech.
  • Laiskade kuningate ajastu, majordoomused
    Chlodovechi surres jagati Frangi riik poegade vahel. Neist said majordoomused, kes kogusid enda alla arvukaid sõltlasi.
  • Karl Martell , Poitiers´ lahing
    687. a. Koondas üks majordoomus kogu riigi võimu enda kätte. Seda võimutäiust tugevdas kuningas Martell. Tema ajal tungisid Hispaaniast sisse araablased, kes said 732. aastal Portiesi lahingus lüüa. Karl Martell pani alguse maa läänistamisele, et hoida alluvaid sõltuvuses ja ustavuses.
    5.    Frangi riik Karolingide ajal
  • Pippin Lühike, Rooma linn
    Karl Martelli poja, Pippin Lühikese ajal tihenesid suhted Rooma paavstidega. Rooma paavst kroonis Pippini kuningaks, vastutasuks eduka retke järel kinkis Pippin paavstile maad, pannes aluse kirikuriigi tekkele.
  • Iseloomusta kolme punktiga Karl Suure tegevust Frangi riigi eesotsas, 800.a. Rooma keisriks nimetamine, Leo III
    Karl Suur laiendas riigi piire igas suunas, see oli Frangi riigi haripunkt. Nii paavstid kui ka Karl Suur olid huvitatud Rooma impeeriumi taastamisesest, 800. a. troonis paavst ta keisriks. Paavsti nimi oli Leo III.
  • Karolingide impeeriumi iseloomustus
    Karolingide dünastia algas Pippin Lühikesega. Karolingid üritasid Rooma kultuuri ja teatmiste taset saavutada. Tekkis vasalliteet .
    6.    Feodaalsuhete kujunemine
  • Vasalliteet, vasall, senjöör
    Vasalliteet- kuningas andis maad Suurfeodaalidele, kes olid senjöörideks väikefeodaalidele, kes omakorda andsid maad Väikefeodaalidele. Vasall- maaomanik. Senjöör- maaomanik, kes andis vasallile maad
  • Investituur
    Senjööri ja vasalli suhted pani paika vasalliteet e investituur.
  • Vasalli peamised ülesanded senjööri ees ning vastupidi
    Vasall pidi maa eest tasuma senjöörile sõjaväes teenides. Senjöör pidi vasalli kaitsma ja talle maad andma.
  • Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused.
    Talupojad said tööd ja maad vasallidelt, nad kuuletusid just neile. Tekkis poliitiline killustatus.
  • Läänipüramiid , „minu vasalli vasall ei ole minu vasall”
  • Lään , benefiits , feood (pärimine), domeen
    Lään- maa tükk , mis kuulus Suurfeodaalile, kes omakorda jagas selle väikefeodaalidele. Benefiits- tähtajaline lään e feood (K. Martelli ajal) domeen- kuninga maavaldus
  • Rendihärrus ja mõisahärrus , sunnismaisus
    Rendihärrus: Vasall jagas maa talupoegade vahel, kes pidid natuuras renti maksma. Mõisahärrus: Taluojoegadel oli oma maa, mille eest nad pidid teotööga mõisamaadel maksma. Sunnismaisus: talupeg ei võinud maalt lahkuda.
    7.    Viikingid
  • Kes olid viikingid?
    Germaani keeli kõnelevad rahvad tänapäeva Taani ja rootsi aladelt.
    8.    Lääne-Euroopa ristiusukiriku kujunemine
  • Milano edikt 313, 318, frankide ristimine
    Leping mille sõlmis Constatninus Suur 313. a. mille kohaselt hakati ristiusku sallima .
  • Euroopa rahvaste ristiusustamine
    Paganlikke ja Ariaanlikke rahvaid ristiusustati ristisõdade abil.
  • Apostel Peetrus
    Rooma- Katoliku kirik põhineb Peetruse evangeeliumil.
  • Paavstluse kujunemine, Paavstiriik ehk Kirikuriik 756.aastal.
    Paavstlus kujunus keirivõimu nõrgenedes. Lääne- Roomas suurendas paavst religiooset ja poliitilist tähtsust. Pippin Lühikese ajal pandi alus 756. a. kirikuriigile.
  • Vasakule Paremale
    Valmistumine ajaloo KT-keskaeg-bütsants #1 Valmistumine ajaloo KT-keskaeg-bütsants #2 Valmistumine ajaloo KT-keskaeg-bütsants #3 Valmistumine ajaloo KT-keskaeg-bütsants #4 Valmistumine ajaloo KT-keskaeg-bütsants #5
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Pilane Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Keskaeg
    7
    doc

    Keskaeg

    417 rajab ta Lääne-Gooti kuningriigi. Järgmine kuningriik, mis Lääne-Rooma aladele tekib on vandaalide kuningriik. 476 Lääne Rooma keisriik langeb. Pärast seda tekib Ida-Gootide kuningriik. 496 tekib Frangi riik. Frangi riigi kujunemine Esimene suurem riiklik moodustis, mis lagunenud Lääne-Rooma riigi aladele tekkis, oli Frangi riik. Kuna see modustas enamuse tänapäeva Prantsusmaast, võib Frangi riigi teket ja arengut käsitleda kui teekonda ühe Rooma provintsis ajaloo lõpust Prantsusmaa ajaloo algusesse. Frangi riigil võime eristada nelja perioodi I. Iseseisesva keltide Gallia aeg, mis kestis 1. Sajandi keskpaigani eKr ja mille lõpetas Caesari vallutus II. Gallia Rooma provintsina ehk 1 saj II poolest eKr 3. Sajandini pKr kestnud Rooma- Gallia aeg, mille lõpetas frankide vallutus. III. Merovingide Gallia aeg 5-8 saj IV. Karolingide aeg 8-10 saj

    Ajalugu
    Keskaja ajalugu gümnaasiumile-teke-areng-Bütsants-Karl Suure keisririik-Skandinaavia
    13
    docx

    Keskaja ajalugu gümnaasiumile: teke, areng, Bütsants, Karl Suure keisririik, Skandinaavia

    aastal, mil lõppes Lääne- Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eeskoste all. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajalooperiood. Varakeskaeg- 5. -10. saj/4 76-1000. Euroopa oli vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sellel perioodil kujunesid välja hilisematelegi perioodidele omased joones, nagu talupoegade sõltuvus rüütlilisuses maavaldajatest ja katoliku kiriku phendav roll Lääne-Euroopas. 1. 5.-9. Sajand- domineeris bütsants, kujunes Frangi riik, katoliiklus 2. 9.-11. Sajand- kriisiaeg (araablaste ja viikingite rünnakud) Kõrgkeskaeg- 11.-13. saj/1000-1350. Jõukuse kasv, vahepeal hääbunud linnad tõusid uuesti esile. Lääne-Eurooplased tegid vallutusretki itta, lõunasse ja põhja. 1. 11.-13. saj- nn vahekeskaeg 2. 13. saj- keskaja tippaeg 3. 14. saj- kriis (katk, kliima jahenemine, katoliku kiriku allakäik) Hiliskeskaeg- 14.- 15. saj/ 1350-1453

    Ajalugu
    Vara-Keskaeg Euroopas-konspekt
    15
    doc

    Vara-Keskaeg Euroopas (konspekt)

    · Lääne-Rooma hävimine. · Germaanlaste ja slaavlaste rännete tulemusel uue ühtsuse ­ Euroopa kujunemine. b. Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele itaalia humanistid (Giovanni Andrea 1469.a.): · Sellega tähistati vanaaja ja oma kaasaja vahelist perioodi, mil midagi olulist ei toimunud (nn pime ajajärk). c. See 1000aastane periood pani aluse läänemaailmale nagu me seda tänapäeval tunneme. d. Keskaeg ei olnud "pime" ega "kuldne", vaid sama mitmetahuline ja vastuoluline nagu tänapäev. e. Arenes kultuur, pandi alus paljudele tänapäeva väärtushinnangutele. 2. Keskaja piiritlemine a. Keskaega piiritletakse ruumiliselt alaga, kus kujunes feodaaltsivilisatsioon: PIIRID TUNNUSED Lääne- ja Lõuna-Euroopa 1) Religiooniks oli 2) Ühiskondlik korraldus

    Ajalugu
    Ajalugu Kordamine KT-keskaeg- 10 kl-
    3
    odt

    Ajalugu Kordamine KT keskaeg ( 10.kl )

    Püha Patrick ­ piiskor, kes juhtis 5. saj Iirimaal misjonitööd .Rajas Iirimaale rohkesti kloostreid ning koolitas misjonäre. Püha Bonifatius ­ Roomast lähtuva misjonitöö innukaim läbiviija, saklaste ristija. Ambrosius(340-397), Hieronymos(345-420),Augustinus(354-430) ­ kirikuisad ­ kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teoloogid. Gregorius I Suur ­ I paavst, kes võttis kasutusele tiitli ­ Jumala teenrite teener. ( 590.-604) 1. Keskaeg ­ mõiste võttis kasutusele 1469.a Giovanni andrea, paavst Paulus II raamatukoguhoidja Itaalia humanistid soovisid selle terminiga vastandada ,,vaepealseid" keskaja inimesi 15.saj ,,uutele" kaasaegsetele .perioodid : varakeskaeg,vahekeskaeg,hiliskeskaeg,kõrgkeskaeg 2.Barbarite vallutused ­ 5.saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410.a Rooma linna ning rajas 418. a Rooma keisririigi aladele I Barbarite kuningriigi

    Ajalugu
    Keskaja algus ja lõpp-Periodiseering
    9
    doc

    Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering

    hakkab kujunema diplomaatia. Keskaeg ­ ei olnud kasutusel keskajal. Esimest korda kasutavad seda humanistid 15 saj. Humanistid huvitusid antiikkultuurist, püüdsid ajalugu etappidesse jagada. Keskaeg on ainult Euroopa kontekstis. Keskajal kujuneb tänapäevane Euroopa. Muiste vabadusvõitlus (Eestis) lõppes 13 saj (1227) ­ tõi eestisse võõra korra, ristirüütlite võimu, Liivi orduriik (laguneb 16 saj ­ Liivi sõda ­ Eestis lõpeb keskaeg). Eesti keskaeg jääb hiliskeskaega. Keskaja ruumiline piiritlemine ­ 1. katoliiklus religioonina 2. ühiskondlik korraldus ­ feodalism (keskaeg ehk feodaaltsivilisatsioon) Feodalism ­ kuningad vajasid selleks et võidelda välisvaenlastega tugevat sõjaväge. Sõjaväeteenistuse eest jagati maad, millega tuli endale varustuse jms ostmiseks raha teenida. Maa mida jagati ­ lään. Feodalismiga polnud kokkupuudet vaimulikel ja linnakodanikel

    Ajalugu
    Varakeskaeg - slideshow
    2
    odt

    Varakeskaeg - slideshow

    Keskaja algus ja lõpp: ALGUS: 476 ­ Rooma keisri Romulus Augustuse võimult tõukamine LÕPP: 1453 ­ Konstantsinoopoli vallutamine 1492 ­ Ameerika avastamine 1517 ­ usupuhastuse ehk reformatsiooni algus Mõisted: SENJÖÖR ­ suurfeodaal; oma valdustes poliitiline-, kohtu- ja haldusvõim VASALL ­ keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal; lään koos talupoegadega andis vasallile kasutada senjäär vastutasuna sõjaliste ja muude teenete eest FEODAAL ­ maaisand FEOOD ­ maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt e senjöörilt; pärandamisõigusega maavaldus DOMEEN ­ kuninga isiklik maavaldus BENEFIITS ­ maavaldus ilma pärandamisõiguseta ALLOOD ­ kohustustest vaba maavaldus, pärusvaldus VARJAAG ­ viikingite nimetus Ida-Euroopas NORMANN ­ viikingite nimetus Lääne-Euroopas VIIKINGID ­ muinas Skandinaavia päritolu meresõitjad, kelle kultuuri õitseaeg oli 8-11. sajandil KONUNG ­ viikingite kuningas BOND ­ taluperemees Skandinaavias

    Ajalugu
    10-klassi ajaloo kontrolltöö
    8
    doc

    10. klassi ajaloo kontrolltöö

    Koraan-islami püha raamat, kus prohvet Muhamed kui Allahki saadik väljendab seal Allahi tavast sõnumit. Kalifaat-vallutustega tekkinud araablaste suuriik. Viiking-Skandinaavia sõdalane normann-Lääne-Euroopa viiking varjaag- venemaal olevad viikingid Ruunikiri-viikingite kiri, mis lähtus lihtsustatud ladina keelest. Ruunikivi-haua- ja mälestuskivid peamiselt teede ääres, möödujatele lugemiseks. (langenud sõjameest, ajaloo sündmustest.) Valhalla- lahingus langenud sõdalaste surnuteriik, kus sõditakse ja pidutsetakse Saaga- suuliselt edasiantud pikemad jutustused ajaloosündmustest, mis pandi kirja 12-13 sajandil (,,vanem edda-islandi eepos) Anglosaksid- anglid, saksid, jüütid ja friisid Misjonärid-ristiusu levitajad , inimeste ristuusku pöörajad. Piiskopp ­ kõrgeim vaimulik oma piirkonnas: pidas jutlust katedraalis; pühitses ametisse preestreid, õnnistas altareid ja kirikuid; kontrollis

    Ajalugu
    Millisteks perioodideks jaotatakse keskaega
    4
    doc

    Millisteks perioodideks jaotatakse keskaega?

    KESKAJA MÕISTE 1. Kust pärineb keskaja mõiste? Millist hinnangut see algselt kandis? Kuidas hinnatakse keskaega tänapäeval? Valgustusajal tähistati sellega antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäänud ajajärku. Selle all mõisteti ,,pimedat" aega antiikkultuuri ja uue kultuuritõusu vahel. Praegult peetakse, seda perioodi oluliseks, viljakaks ja loominguliseks Euroopa tsivilisatsiooni kujunemise seisukohalt. Ala, kus religiooniks oli katoliiklus ning ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Kirjutage tabelisse aastad ja nendega seotud sündmused, mida tähistatakse keskaja alguse ja lõpuna. ALGUS LÕPP *viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma *Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku keisririigi likvideerimine hävingut *Rooma riigi kaheks jagamine *Ameerika

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun