Ruunikiri-viikingite kiri, mis lähtus lihtsustatud ladina keelest. Ruunikivi-haua- ja mälestuskivid peamiselt teede ääres, möödujatele lugemiseks. (langenud sõjameest, ajaloo sündmustest.) Valhalla- lahingus langenud sõdalaste surnuteriik, kus sõditakse ja pidutsetakse Saaga- suuliselt edasiantud pikemad jutustused ajaloosündmustest, mis pandi kirja 12-13 sajandil (,,vanem edda-islandi eepos) Anglosaksid- anglid, saksid, jüütid ja friisid Misjonärid-ristiusu levitajad , inimeste ristuusku pöörajad. Piiskopp kõrgeim vaimulik oma piirkonnas: pidas jutlust katedraalis; pühitses ametisse preestreid, õnnistas altareid ja kirikuid; kontrollis vaimulik tegevust. Toomkapiitel piiskoppi abistav ja nõuandev kogu madalamatest vaimulikest. Sinod piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi juhtimisel: tehti teatavaks paavsti ja kirikukogude otsuseid; jagati vaimulikele korraldusi
Tuntuim oli Ateena demokraatia. Otsene demokraatia kodanikud valitsesid riiki suurel määral ise. Ametnikud ja nõukogu liikmed said palka, mis võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia Võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale: Kehtestasid sõjaväe abil korra, lõpetades segadused. Astusid samme vaeste olukorra parandamiseks. Surusid julmalt maha vastaste salasepitsused. Varem või hiljem kukutati võimult. Sparta ja Ateena riigikorraldus: SPARTA ATEENA Asukoht Lakoonia ja Messenia maakond Peloponnesos Atika maakond Kesk-Kreekas (4 kindlustamata küla) Ühiskonna- Spartaadid (5%) vabad kodanikud Kodanikud vabad täisealised põliselanikest kihid (doorlased) mehed (kuni 50 000).
Tuntuim oli Ateena demokraatia. Otsene demokraatia kodanikud valitsesid riiki suurel määral ise. Ametnikud ja nõukogu liikmed said palka, mis võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia Võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale: Kehtestasid sõjaväe abil korra, lõpetades segadused. Astusid samme vaeste olukorra parandamiseks. Surusid julmalt maha vastaste salasepitsused. Varem või hiljem kukutati võimult. Sparta ja Ateena riigikorraldus: SPARTA ATEENA Asukoht Lakoonia ja Messenia maakond Atika maakond Kesk-Kreekas Peloponnesos (4 kindlustamata küla) Ühiskonna- Spartaadid (5%) vabad Kodanikud vabad täisealised kihid kodanikud (doorlased) põliselanikest mehed (kuni 50 Perioigid vabad, kodaniku- 000). õigusteta Lakoonika elanikud. Metoigid vabad kodaniku-
Ajaloo konspekt (keskaeg) Keskaeg - algas Rooma langemisega (476). Keiser Marcus Aureliuse surm, millest alates lagunes Rooma rahu (180). Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol (330). Ida- ja lääneosa eraldumise lõplik kinnistumine (395) - sündmused kriisikõveral, mis läbib tõusude -langustega terveid sajandeid. Keskaja piirid. Varakeskaeg jaguneb 2 perioodiks: 1) 5. saj - 9. saj algus, ülekasvamis- ja muutuseajastu algus, feodaalkord, Lääne-Rooma impeeriumi varemetel sündinud Frangi riik. 2) 9. saj. algus -11. saj algus, Karolingide impeerium laguneb, katoliiklus, roomakatoliku kirik, romaani ja germaani kultuur. Vahekeskaeg -11. saj algus -14. saj II pool, õitsenguperiood. 13. saj - kõrgkeskaeg. Vahekeskaja lõpp - kliima halvenemine, Saja-aastase sõja puhkemine, katk Must Surm, reformatsioon, läänekristluse lõhenemine - läbi hiliskeskaja kulgenud teekond varauusaega. Religiooniks katoliiklus; feodalism, feodaaltsivilisatsioon. Feodaaltsivilisatsioon. Katoliiklus - va
Tuntuim oli Ateena demokraatia. Otsene demokraatia – kodanikud valitsesid riiki suurel määral ise. Ametnikud ja nõukogu liikmed said palka, mis võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia – Võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale: Kehtestasid sõjaväe abil korra, lõpetades segadused. Astusid samme vaeste olukorra parandamiseks. Surusid julmalt maha vastaste salasepitsused. Varem või hiljem kukutati võimult. Sparta ja Ateena riigikorraldus: SPARTA ATEENA Asukoht Lakoonia ja Messenia maakond Atika maakond Kesk-Kreekas Peloponnesos (4 kindlustamata küla) Ühiskonna- Spartaadid – (5%) vabad Kodanikud – vabad täisealised kihid kodanikud (doorlased) põliselanikest mehed (kuni 50 Perioigid –vabad, kodaniku- 000). õigusteta Lakoonika elanikud. Metoigid – vabad kodaniku-
Keskaeg on kahe aja vaheline aeg. Ladina keeles medium aevum. Esimesena võttis keskaja mõiste kasutusele Flavio Biondo. Keskaja alguseks peetakse · 4. Sajandi algus (Rooma impeeriumi lagunemine. 330, 395.) · Suur rahvasterändamine · 476, kui langes viimane Lääne-Rooma keiser Keskaja lõpuks peetakse · Türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453. aastal. Samal aastal lakkas olemast Ida- Rooma ehk Bütsantsi keisririik · Kolumbuse Ameerika avastamist 1492. Aastal. Eurooplastele avanes uus maailm ja algasid ulatuslikud koloniaalvallutused · Usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne- Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eeskoste all. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajalooperiood. Varakeskaeg- 5. -10. saj/4 76-1000. Euroopa oli vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sellel
Rauaaeg 1300 a. eKr hetiidid Väike-Aasias hakkasid rauda tootma, rauda oli rohkem; metallide tootmine, töötlemine nõudis oskusi, osa inimesi hakkas ainult sellega tegelema, tööjaotus arenes, kaubavahetus suurenes, toodeti rohkem kui oma tarbeks, tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgenesid, varanduslik ebavõrdsus, eeldused klassiühiskonna sünniks 2. Tsivilisatsiooni tekkimine Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond Tsiv. peamised tunnused: · Tekkisid peale viljelusmajandusele üleminekut, algus varases pronksiajas, samal ajal, kui tuli ulatuslikum metallikasutus · Varanduslik kihistumine · Riiklus, rikkamad kontrollisid ühiskonda · Kiri, kasut. majanduses, riiklikus korralduses · Vaimne tegevus, tähendati üles pärimusi, uskumusi, ajaloosündmusi, arenesid usulised tõekspidamised, kirjandus, teadus Esimesed tsiv-d kujunesid suurte jõgede ääres: 3000 a
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) · Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud desifreerida, siis on selle kultuuri peamisteks
Kõik kommentaarid