Riikluse erijooned · Tugev tsentraliseeritus. · Feodaalid põhiliselt linnades. · Vabade inimeste suur osakaal. · 7. sajandil asendati provintsid teemadega, mille eesotsas seisisid strateegid, kelle käsutused oli stratiootide maakaitsevägi. · Konflikt Rooma paavstiga, suur kirikulõhe. · 1453 Konstantinoopoli langemine. Kultuur · Antiikkirjanduse uurimine. Photius Psellos · Rooma õiguse süstematiseerimine. · Hagiograafiad. · 9. sajand slaavi tähestik Kyrillos ja Methodios 2
1261. aastal õnnestus riigil liidus Genovaga end taastada. Ligi kaks sajandit valitses riigis Palaiologoste dünastia. Kirjandus ja kunst küll õitsesid, kuid tervikuna oli see kunagise hiilguse hale vari. Bütsantsi kultuuripärandis on antiikkirjanduse kõrval väga oluline Rooma õiguse süstematiseerumine ja edasiarendamine. Kultuur toetus suurel määral antiikautoriteetidele. Suur oli vaimuliku kirjanduse osa. Suure populaarsuse võitsid pühakute elulood ehk hagiograafiad. Ajalooteadust esindasid varakeskahal maailmakroonikad ehk kronograafiad. Geograafiateadust iseloomustas Idamaade-suundumus. Riigile andis esimese ettekujutus Põhjamaadest bütstantsi rännumees Laskaris Kananos, kelle ühes teoses on kirjeldatud ka Eestit. 9. sajandil võeti riigis kasutusele Kyrillose ja Methodiose poolt slaavi tähestik. Bütsantsi riigi lõpp oli 29. mail 1453, kui Konstantinoopol langes türklaste kätte meeleheitliku vastupanu tulemusena.
Bütsants Bütsants Ülevaade ajaloost · Lääne-Rooma alad langesid 6. saj germaanlaste võimu alla. Ida-Roomas püsis keisrivõim kuni 15. saj, mil Konstantinoopli vallutasid türklased. Ida provintsid tugevamad ja jõukamad. · Bütsants nimi tuleb Konstantinoopoli kreekapärase nimetuse Byzantioni järgi. · Riik oli jätkuvalt keisririik ja selle elanikud nimetasid enda roomlasteks. Läänes nimetati neid kreeklasteks. · Kreeka keel -Bütsantsi riigikeel. · Keiser Justinianus (527-565) püüdis taastada Rooma impeeriumi hiilgust. * Vallutab juurde maid. * Tsiviilkoodeks kõik võrdsed (Corpus iuris civilis) * Ehitab Konsta vääriliseks pealinnaks. * Hagia Sophia (Püha Tarkuse) katedraali ehitus. · Keiser Basileios II (976-1025) Bütsantsi väline hiilgus, võim ja heaolu haripunkt. Vallutas Bulgaaria riigi, Bütsants võimsaim. Turvalisus, käs...
mail 1453. aastal. Bütsantsi kultuur oli aga midagi vahepealset antiikaja ja kaasaja ning Idamaade ja Kesk- Euroopa vahel, mõjutades ka Euroopa renessansskultuuri välja kujunemist. Kultuuripärandis on väga olulisel kohal ka Rooma õiguse süstematiseerimine ja edasiandmine. 425. a rajati Konstantinoopolis I Kõrgkool, kus õpetati grammatikat, retoorikat, õigust ja filosoofiat, millele hiljem lisandus veel geomeetria ja astronoomia. Kirjanduses olid populaarsed pühakute elulood ja hagiograafiad, mis olid oma detailide poolest head ajalooallikad. Kultuurilisuse poolest oli tuntud keiser Konstantinos VII Porphyrogennetos, kes kirjutas ise mitu traktaati ja laskis koostada vaimuvara kokkuvõtteid. Ajaloo teadust esindasid maailmakroonikad ehk kronograafiad, alates Piibli Aadamast ning jõudes välja keskaja Bütsantsini. 6. saj kirjutas ajaloolane Prokopios kaks kroonikat- "Sõdadest", mis rääkis keiser Justinianust ning tema tegemistest ja "Salalises loos", mis
Näiteks löödi Karl Martelli juhtimisel 732. aastal Poitiers' lahingus tagasi araablaste edasitung Euroopasse, Pippin Lühikese sõjakäigud Itaaliasse 754. ja 756. aastal, sõda Bütsantsi ja Karolingide vahel, Gallia vallutamine frankide poolt ning viikingite retked Euroopasse. Bütsantsi kultuur oli tähtis vahelüli antiikkultuuri ja kaasaja ning Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel. Suur osa oli vaimulikul kirjandusel. Erilise populaarsuse kogusid pühakute elulood ehk hagiograafiad, mis on ka väärtuslikeks ajalooallikateks. Tähtsad olid ka kronograafiad ehk maailmakroonikad, mis olid samuti suureks toeks ajalooteadusele. Bütsants avaldas suurt kultuurilist mõju ka slaavi maadele ning 9. sajandil koostati slaavi tähestik. Ka Karolingid panustasid olulisel määral kultuuri arengusse. Nad rajasid palju ilmalikke õppeasutusi ning kloostreid, kus tekkisid uued tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjutamise keskused. Sellist
lõplikult,jagades maailma kahte vaenulikku leeri. Liidus Genovaga õnnestus Bütsantsil 1261. aastal oma riik taastada, kuid tervikuna kujutas Bütsants siiski vaid kunagise hiilguse haledat varju. 29. mail 1453 aastal Bütsant hävis, Konstantinoopol langes türklaste kätte. Bütsantsi kultuuripärandis on antiikkirjanduse kõrval väga olulisel kohal Rooma õiguse süstematiseerimine ja edasiarendamine. Väga väärtuslikuks ajaloo allikateks osutusid hagiograafiad ehk pühakute elulood. Ja kronograafiad. Kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodios koostasid 9. sajandil slaavi tähestiku. Esimene suurem riiklik moodustis,mis lagunenud Lääne-Rooma riigi aladele tekkis,oli Frangi riik.Tuumikalad asusid endises Rooma-Gallias. Iseseisva keltide Gallia aeg kestis 1 saj. Keskpaigani eKr. Gallia oli killustatud ning piirkonda asustas neli hõimu : belgid,gallid,akvitaanlased ja liguurid ehk kõik need kokku gallialased. Ristiusk võeti vastu aastal
tungima slaavlased, kes said varsti ka bütsantslaste alalisteks vaenlasteks. 6. sajndil tekitasid probleeme ka langobardid. 7. sajandil lisandusid vaenlaste hulka araablased ja taas ka pärslased. 11. sajandist tulid juurde ka türklased, kellele kuulub ka Konstantinoopoli vallutamise au 1453. aastal. 1054 leidis aset ka kirikulõhe. Ristiusu kirik jagunes õigeusu kirikuks, mille juht patriarh oli Konstantinoopolis, ja rooma-kataolikukirikuks paavstiga eesotsas Roomas. Hagiograafiad – pühakute elulood, mis võtsid Bütsantsis suure populaarsuse, on oma olustikuliste detailide poolest ka väärtusilkud ajalooallikad. 9. sajandil koostasid kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodios slaavi tähestiku. Bütsants aastal 500 FRANGI RIIGI KUJUNEMINE Riigi tekke aeg 5. sajandi II pool, 6. sajandi I pool. 481-511 oli kuningaks Frangi riigi rajaja Chlodovech. 486 vallutatakse suurem osa Galliast. 496 võtab Chlodovech vastu ristiusu. Kuna ta
talupoegade maakaitsevägi feodaalide ratsaväega. Bütsantsi kultuuri tähtsus:Mõjutas Euroopa (eriti Itaalia) renessansskultuuri väljakujunemist. Bütsantsi õpetlased, kes põgenesid Türgi ohu eest läände, neil oli palju väärtuslikke antiikkäsikirju, nad hakkasid humanistidele õpetama kreeka keelt ja elustasid huvi antiikkultuuri vastu. Bütsantsi kultuuripärandis on antiikkirjanduse kõrval väga olulisel kohal Rooma õiguse edasiarendamine ja süstematiseerimine. Hagiograafiad ehk pühakute elulood, on oma olustikuliste detailide jm poolest ka väärtuslikud ajalooallikad. Suurel määral rakendati slaavi maades ka Bütsantsi riikluse elemente, eriti Venemaal. Vene riigi tekkimine, aeg ja ristiusk: Tekke aeg 882.a. Pärast Rjuriku surma, olevat üks tema lähikondlasi Oleg koondanud Põhja- Venes elavate eri päritolu hõimude väed, vallutanud Kiievi ja pannud nii aluse ühtsele Vana-Vene riigile. 988.a
vaenlasteks. 6. sajndil tekitasid probleeme ka langobardid. 7. sajandil lisandusid vaenlaste hulka araablased ja taas ka pärslased. 11. sajandist tulid juurde ka türklased, kellele kuulub ka Konstantinoopoli vallutamise au 1453. aastal. 1054 leidis aset ka kirikulõhe. Ristiusu kirik jagunes õigeusu kirikuks, mille juht patriarh oli Konstantinoopolis, ja roomakataolikukirikuks paavstiga eesotsas Roomas. Hagiograafiad pühakute elulood, mis võtsid Bütsantsis suure populaarsuse, on oma olustikuliste detailide poolest ka väärtusilkud ajalooallikad. 9. sajandil koostasid kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodios slaavi tähestiku. FRANGI RIIGI KUJUNEMINE Riigi tekke aeg 5. sajandi II pool, 6. sajandi I pool. 481511 oli kuningaks Frangi riigi rajaja Chlodovech. 486 vallutatakse suurem osa Galliast. 496 võtab Chlodovech vastu ristiusu
saj jooksul Bütsantsi ründasid, 1453 vallutasid türklased konstantinoopoli-bütsantsi lõpp- Istanbul 6.Bütsantsi kultuur 1)vahelüli antiikkultuuri ja kaasaja ning idamaade ja lääne-eur vahel (renessansskultuuri väljakujunemine). Bütsantsi õpetlased õpetasid humanistidele kreeka keelt, elustasid huvi antiigi vastu. 2)Rooma õiguse süstematiseerimine, edasiarendamine 3)425 I kõrgkool Konstantinoopolis 3)kirjanduses pühakute elulood e. hagiograafiad 4)ajalooteadus-kroonikad 5)geograafia-Idamaade-suundumus 6)suur mõju slaavimaadele-õigeusk, slaavi tähestik, kirjandus 7.Frangi riik Frangud-Germaani hõimud, 4-5 saj tungisid L-Rooma aladele. Mõjutatud keldi,rooma kultuurist-romaani keel. Keldi-Gallia aja lõpuks asustasid pk gallialased: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguurid. Clodovech I-Pani aluse Merovingide dünastiale,mis valitses Frangi kuningriiki5-8 saj, 496a
vaimulikuks pooleks: Ida- kirikuks ja (Konstantinoopoli patriarh) ja lääne- kirik(Rooma paavst) 2) Ristisõdijad vallutasid 1204 Konstantinoopoli hävitasid suure osa nii rahvast kui linnast. 3)Hiliskeskajal süvenes sõltuvus Lääne-Rooma kaubalinnadest. Kultuur: 1) kirjaoskus oli levinud 2) 425 asutati esimene kõrgkool(grammatika, retoorika, filosoofia ja õigus) 3) tähtis osa antiikkirjandusel ja Rooma õiguse edasi arendamisel. 4)populaarsed olid pühakute elulood e hagiograafiad. Kirjutati ka maailma kroonikaid e kronograafiaid 5) tuntuim maade uurija Kosmas Indiasse Sõitja 6) misjonärid Kyrillos ja Methodios koostasid 9.saj slaavi tähestiku(e kirillitsa) Frangi riik Esimene tugev riik, mis tekkis lagunenud Lääne Rooma aladele.(tänapäeva Prantsusmaa La France) I)Chlodovech Pani 5. saj aluse Merovingide dünastiale ja Frangi riigile. Muutis võimu päritavaks ja lasi seadused kirja panna Saali õiguse nime all. Tema võimu kindlustas
Ferrara-Firenze kirikukogu üritas kirikuid taasühendada. Rooma õiguse süstematiseerimine, edasi arendamine - sellel rajanevad paljude Euroopa riikide tsiviilkoodeksid, Balti eraseadus. Levis kirjaoskus. 425 asutati Konstantinoopoli esimene kõrgkool, 10. sajandil lisandus filosoofia, grammatika, geomeetria, astronoomia alal kõrgemat haridust andnud õppeasutus. Kirjanduses lihviti antiikžanreid, vaimulik kirjandus, pühakute elulood e. hagiograafiad, mis on olustikuliste detailide jm poolest väärtuslikud ajalooallikad. Kõrgvaimulikud osalesid kultuurielus ja nende enamik suhtus lugupidavalt ka paganlikku vaimupärandisse. Konstantinos VII Porphyrogennetos laskis koostada vaimuvara kokkuvõtvaid koguteoseid ja kirjutas ise mitu traktaati. Ajalooteadust esindasid maailmakroonikad ehk kronograafiad (käsitlus Aadama aegadest vanaaja Bütsantsini). Prokopios kirjutas kroonikad
Ülestõusuni viis raskest maksukoormast tingitud rahulolematus, samuti ketserite, eriti monofüsiitide tagakiusamine. Mantzikerti lahing 11.saj alates kujunesid Bütsantsi peamisteks vaenlasteks petseneegide kõrval türklased, kes said 1071. a Bütsantsi üle esimese suure võidu. Teemad 7. saj Bütsantsis provintside asemele moodustatud uued piirkonnad, mille eesotsas seisd kõrgema sõjalise tsiviilvõimuga asehaldurid ehk strateegid. Stratioodid talupojad Hagiograafiad pühakute elulood Gallia roomlaste nimetus gallide(keltide) asualale.Selle piirkonna etapid: 1. iseseisev keltide Gallia aeg(1.saj keskpaigani Ekr), mille lõpetas Caesari vallutus. 2. Rooma-Gallia aeg(1.saj. Ekr 3.saj pkr ), mille lõpetas frankide vallutus. 3. Merovingide Gallia aeg: (5-8.saj) 4. Karolingide Gallia aeg: (8-10.saj) Frangid germaani hõimurühm, kes asusid 3.saj Ekr Reini jõe paremal kaldal. Laisad kuningad 7.saj keskpaigast alanud ajastu
(1439) · Tähtsal kohal antiikkirjandus ja Rooma õiguse süstematiseerimine ja edasiandmine · Kirjaoskus suhteliselt levinud ( eriti ülemkihtide seas) · Kõrgkool (425) grammatika, reorika, üigus ja filosoofia. + filosoofia, grammatika, geomeetria, astronoomia. · Kultuur toetus suurel määral antiikautoriteetidele · Kirjanduses lihviti edasi antiikzanreid. Suur oli vaimuliku kirjanduse osa. · Populaarsed olid pühakute elulood e. Hagiograafiad. ( on väärtuslikud ajalooallikad detailide jm poolest) · Enamik kõrgvaimulike suhtus lugupidavalt ka vanaaja paganlikku vaimupärandisse. · Konstantinos VII Porphyrogennetos Keiser, kes laskis koostada vaimuvara kokkuvõtvaid koguteoseid ja kirjutas ise mitu traktaati (10. Saj.) · Ajalooteadust esindasid maailmakroonikad e. Kronograafiad. · Prokopios 6. Saj ajaloolane, kirjutas kahte kroonikat korraga.
Vaenlased: Bulgaaria riik 681-1018 slaavlastega: lõunaslaavlased sklaviinid araablased lääneslaavlased veneedid skandinaavlased e varjaagid idaslaavlased - andid türklased Mantzikerti lahingus 1071 võit Bütsantsi üle Konstantinoopoli vallutamine 1453 Kultuur: Antiikkäsikirjad araabiamaadest; humanistid, hagiograafiad (pühakute elulood) 425 esimene kõrgkool (retoorika, grammatika, õigus, filosoofia) + areng keiser Konstantinos VII Porphyrogennetos 10.saj: vaimuvara kokkuvõtvad kogumikteosed ladinlaste kultuuri suhtuti üleolevalt Kyrillos & Methodios: 9.saj slaavi tähestik Rooma katoliku usk Kreeka õigeusk (ortodoksne) leetopis kalendri-kroonika
kirikute vahel skisma ehk kirikulõhe. (Põhjus, miks neljast ristisõda tehti, oli Konstantinoopoli vallutamine). Haridus ja vaimuelu- · Algkool 2-3 aastat lugemine, kirjutamine, kirikulaul, arvutamine (numbreid tähistasid tähed) · Keskkool 6-7 aastat grammatika, retoorika, matemaatika, füüsika · Ülikool/ kõrgem õppeasutus - Konstantinoopolis riigikool aastal 425 + vaimulikud kõrgemad õppeasutused Kirjandus- hagiograafiad (pühakute elulood) Kunst- dekoratiivsus ja pidulikkus ning värvi. Idamaade mõju- mosaiigid (ikonoduulid ja klastid!) Kuppelkirikud- Haigia Sophia katedraal Frangi riik Erinevad hõimud- ripuaari frangid (kaldaäärsed frangid) ja saali frangid (mereäärsed frangid) Põhiperioodid: · iseseisev keltide Gallia: kuni 1. saj. eKr (Caesari vallutusteni) · Rooma-Gallia:1. saj. II pool 3. saj. · Merovingide Gallia: 5.-8. saj · Karolingide Gallia: 8.-10. Saj
sajandil iseseisvaks draamaliigiks. Farss sarnaneb fablioode ja svankidega ning Reinuvader Rebase juttudega. Kujutamisobjektiks on argielu, tegelasteks väljakujunenud tüübid - kelm, kõlvatu munk, sarlatanist arst, truudusetu lobamokk abielunaine, nurgaadvokaat. Etendavad lood sisaldavad ohtralt nii sõna- kui ka situatsioonikoomikat. Kiriku tähtsus keskaegses vaimuelus (hagiograafia, liturgiline teater) Hagiograafiad olid ülistavad pühakute elulood, mis olid oma detailide poolest head ajalooallikad. Need olid peamiselt mõeldud lihtrahvale. Kõik pühakud sarnaseid loo poolest kõik sündisid, jätsid maised kiusatused, tegid imetegusid ja surid märtrisurma, ning nende matustel toimus imesid. Liturgiline teater pikad piibliteemalised dialoogid, mida hakati esitama suurte kirikupühade, eriti jõulude ja ülestõusmispühade jumalateenistustel. Seega algselt tähendas liturgiline draama
Katoliku kirik jagunes vaenulikeks poolteks. Idakirikuks konstantinoopol. Lääne pool oli rooma paavst. 2. prantsusmaalt ja saksamaalt lähtuvad ristisõdurid vallutasid 1240a konstontioopoli ja hävitasid suure osa linnast. 3. hilis keskajal süvenes sõltuvus lääne kaubalinnadest. Kultuur 1. Tähtis osa oli antiik kirjandusel. 2. kirja oskus oli laialt levinud. 3. 425 asustati esimene kõrgkool 4. populaarsed olid pühakute elulood ehk hagiograafiad. 5. kirjutati ka maailma kroonikaid ehk kronograafiaid. 6. misjonäärid kyillor ja methodiuskoostasid 9 saj slaavi tähestiku Frangi riik Esimene tugev riik mis tekkis lagunenud rooma alale. 1. chlodovech pani 5saj aluse frangi riigile ja merovingide dünastiale. Muutis võimu päritavaks ja lasi kinni panna seadused saali õiguse nime all. Tema võimu kindlustas ristiusu vastuvõtmine katoliikluse vormis 469a
7 sajandil seoses araablaste pealetungiga loodi uus sõjaväesüsteem stratiootide maakaitsevägi. Stratioodi said sõjaväeteenistuse eest pärandatava jaosmaa. Samuti kerkisid esile professionaalsetest sõjameestest suurfeodaalidest ratsaväelased. Vastuolud Lääne-Euroopaga süvendasid 1054 aastal Kirikulõhe. Bütsantsi ning arhitektuuri olemus koos näidetega: Kultuuriliselt oli Bütsants kõrgelt arenenud riik. 425 asutati esimene kõrgkool. Samuti arenes ka vaimulik kirjandus (hagiograafiad ehk pühakute elulood) ja maailmakroonikad ehk kronograafiad. Kyrillos ja Methodios koostasid slaavi tähestiku 9. sajandil. Bütsantsi arhitektuur arenes kiriku kaudu. Pöörati rohkem tähelepanu sisemusele kui välimusele: fassaadil olid peaaegu ainsateks kaunistusteks liseenid (ehk lamedad vertikaalsed ehisribad) ja neid ühendavad kaared. Ehitajaid köitis arhitektuuris eriti kuppel, kuna see avardas ruumi ning assotsieerus taevavõlviga.
annaabi.ee 
