3. kursuse 2. töö ajaloos (0)

15. Rahvusvahelised suhted ja diplomaatia
Diplomaatiliste esinduste tekkimine. Tihenes riikidevaheline suhtlemine ja 16.-17. Sajandil hakati looma alalisi diplomaatilisi esindusi. Eeskuju pakkus Rooma paavst , kelle saadikud olid sajandite jooksul külastanud paljusid maid. Ka paavst Leo X määras oma alalise esindaja, kelleks oli nuntsius. Järjest hakkasid alalisi esindajaid ametisse nimetama ka ilmalikud valitsejad . Tekkis arusaam, et riikide alalised esindajad ei ole võrdväärsed. Esialgu tehti vahet saadikute ja agentide vahel, peagi hakati suurriikide saadikuid nimetama suursaadikuteks ning erakorralisi suursaadikuid( tänapäeval erakorraline ja täievoliline suursaadik) peeti tähtsamateks kui alalisi diplomaatilisi esindajaid.
Diplomaatia tseremoniaal ja saadikute õigused. Esialgu puudusid üldtunnustatud diplomaatilise suhtlemise tavad, mistõttu tekkisid ka arusaamatused riikide vahel. Pikkamööda kujunesid aga ühised seisukohad ja kindel tseremoniaal ning etikett . Nt oli saadik kohustatud kuulama Tema Pühadust püsti seistes ja paljastatud peaga. Tseremoniaali kujunemises oli tähtis osa rahvusvahelistel õigustel. Need pani kirja Hugo Grotius ja saadiku põhiõigusteks olid: 1) õigus olla vastu võetud selle valitseja poolt, kelle juurde ta on saadetud ; 2) saadiku ja ta kaaskonna isiku ning vara puutumatus.
Vene diplomaatia reeglid. Venemaa Lääne- Euroopas kehtestatud reeglitega kaasa ei läinud. Vene saadikutena kasutati esialgu hoopis kreeklasi ja itaallasi, siis aga moodustati Saadikute Prikaas ning 16.-17. Saj peeti juba kinni mõnest diplomaatilise suhtlemisereeglist. Välismaale saadetud esindajale anti Saadikute Prikaasist kaasa juhised: 1) Vene saadikud polnud lubatud enne audientsi välismaa valitseja juures vestelda ministrite ja teiste välispoliitiliste ametnikega; 2) Vene saadik ei tohtinud viibida vastuvõtul välismaa monarhi juures üheaegselt mõne teise riigi saadikuga.
Veel üksikasjalikum oli välissaadikute vastuvõtutseremoniaal Venemaal. Saabujate vastuvõtuks koondati isegi tsaari teenistusmehed ja sõjaväelased kaunistatud hobustel , samuti suur hulk lihtrahvast.
Rahvusvahelised suhted 17. sajandil. Euroopas oli välja kujunenud 3 piirkonda, kus ilmnesid eriti teravalr riikidevahelised vastuolud: 1) Lääne-Euroopa ( kaubanduslikud ning koliniaalhuvid) ja osalesid Hispaania , Inglismaa ning Prantsusmaa; 2) Läänemeri ( heitlus ülemvõimu pärast) põhilisedTaani ja Rootsi 3) Kagu-Euroopa (võitlus Türgi ohu vastu)
Sõjad 17. Sajandil. 17. Saj suurim üleeuroopaline heitlus oli Kolmekümneaastane sõda. Peaprobleemiks oli võimuvõitlus Saksamaal ja naabermaades, laiemalt ülemvõimu eest Euroopas. Põhivastased olid Rooma keisririik ja Prantsuse kuningriik .1648. aastal sõlmitud Vestfaali rahuga kaotas Saksa-Rooma keiser reaalse võimu Saksa riikide üle. Euroopa suurriigiks tõusis Rootsi.
Rahvusvahelised suhted 18. Saj. 18. Saj algas Euroopas kahe suure sõjaga. Esimene oli Põhjasõda(1700-1721), milles Rootsi sõdis Venemaa, Saksi-Poola ja Taani. Uusikaupunki rahu jättis vallutatud alad Venemaale. Hispaania pärilussõda (1701-1714) olid põhivastased Prantsusmaa ja Inglismaa. Sõja käigus omandas Inglismaa Gibraltari- tähtsa tugipunkti Vahemere ja Atlandi ookeani vahel.Sõjad muutsid jõudude vahekorda Euroopas. Suurriikide seast langes välja Rootsi ja Holland , vähenes Türgi tähtsus. Tõusuteele asusid Venemaa ja Preisi kuningriik. Põhivastased rahvusvahelistes suhetes olid 18. Saj Suurbritannia ja Prantsusmaa. Teine vastuoluliin läbis Preisi ja Austria suhteid. Austria pärilussõda( 1740 - 1748 ), mille algatas Preisi Austria vastu. Suurbr toetas Austriat, Prantsusm Preisit. Seitsmeaastases sõjas olid liitlased vahetunud. Osaliseks oli ka Venemaa(Austria poolel). Seitsmeaastane sõda algas 1755. Sõja käigus vallutas Suurbritannia Kanada ja Prantsuse valdused Indias. Austria ja Preisi lepitas alles vajadus võidelda Suure Prantsuse revolutsiooni vastu.
16. Sõjandus
Sõda kui ühiskonna loomulik seisund Valitses veendumus , et sõdadeta muutub ühiskond lodevaks ja moraalituks. Sõda peeti põhjendatuks vaid siis, kui seda tehti enesekaitseks, õiguspärase omandi tagasinõudmiseks või karistamiseks.
Palgaarmee teke Palgaarmee komplekteerimine tugines esialgu eraettevõtlusele. Sõja eel pakkus riik teada tuntud eraettevõtjatele lepingut, mille sõlmija võttis kohustuse moodustada teatatud rahasumma eest kindlaks ajaks mingi väeüksus ja seda ülal pidada. Värvati vabatahtlikke. Palgaarmeesse astujad kuulusid erinevatesse sotsiaalsetesse kihtidesse.
Palgaarmee struktuur, relvastus ja varustus . Pealiigiks oli jalavägi, mis koosnes rügementidest ja kompaniidest. Sõdurite varustusest olenevalt jagunes jalavägi kaheks: raskejalaväelised ( külmrelvade ja raske kaitsevarustusega) ja kergejalaväelased ( tulirelvad ). Veel olid ratsavägi ja suurtükivägi, nende osatähtsus tagasihoidlikum.
Alalise armee loomine Ajutine palgaarmee polnud tugevnevale riigivõimule kindlaks toeks välispoliitiliste eesmärkide realiseerimisel. Alalise armee peamiseks komplekteerimisviisiks jäi vabatahtlike värbamine, hiljem sundvärbamine. Värbamist teostas nüüd riik. Paljudele pakkus armee elatise teenimist ajal kui tsiviilelu seda ei teinud. Mehed võeti armeesse lepingu alusel, pikaks ajaks. Sõdur muutus proffessionaalseks sõjameheks.
Alalise armee üleseshitus Alaline armee jagunes: jala-, ratsa - ning suurtükiväeks. Ratsavägi jagunes raskeratsaväeks, keskmiseks ratsaväeks ja kergeratsaväeks.
Loodi ka sõjaväe riigi käes olev juhtimisaparaat, kehtestati väeüksuste normkoosseisud, vormiriietus , määrustikud, autasud . Magasinsüsteem: juba rahuajal asutati piiril , kindlustatud punktidesse, suured toidulaod ehk magasinid, kust sõjavägi sai toiduaineid ja sõjaajal.
Strateegia ja taktika Võit oli eesmärgiks, see oli tagatud kui esmalt võidetakse lahingud ja seejärel kogu sõda. Sõjakunsti moodustavad taktika ja strateegia.
Kujunes välja joontaktika . Lahingukord jagunes: tsentrumiks ja tiibadeks , tsentrumi moodustas jala- ja suurtükivägi, tiivad aga ratsavägi.
Vastaste manööverdamise takistamiseks ja piiride kaitseks rajati kindlusi ja garnisone. Kurnamisstrateegia: sõjavägi jagatud ühtlaselt kõigi kindlustatud punktide vahel.
Ohvitserkond Alaline armee vajas professionaalseid juhte- ohvitsere. Esimesed Euroopa sõjakoolid rajati 15. sajandil Itaalias. Juhendajateks kogenud sõjamehed. 16 ja 17 saj. hakati rajama rüütliakadeemiaid, kus õpetati ka sõjanduslikke distsipliine. Kõrgemad sõjakoolid asutati 18 saj. Prantsusmaal, Preisis ja Austrias .
Sõjanduse reformaatorid Rootsi kuningas Gustav II Adolf tegi rootsist suurriigi. Kutsuti ka välismaalt oma elanikke teenistusse. Seda teostati maapalgalise süsteemi kaudu: teatud hulgal taludel oli kohustus anda teenistusse üks sõjamees ja too ka kõige vajalikuga kindlustada. Sõjaväereformi teostajaks Prantsusmaal olid Michel Le Tellies ja tema poeg Francois . Prantsuse armees kehtestati range kontroll ja distsipliin , sõduritele ja ohvitseridele hakati regulaarselt palka maksma. Prantsuse kõige silmapaistvam sõjaväeinsener oli de VAuban. 18, sajandil oli Preisi sõjaasjanduse edasiarendajaks kuningas Friedrich II, kelle valitsemiseajal suurenes riigi territoorium . Muudeti sõjavägi mobiilseks, suurendati tuntavalt jalaväe tulistamiskiirust niing arendati ja täiustati suurtükiväge.
17. Teadus
Astronoomia ja füüsika: Galileo Galilei Astronoomia teerajaja – Galilei. Õppis arstiteadust, pühendus matemaatikale ja filosoofiale. 1609.a valmistas teleskoobi ja alustas esimesena taevavaatlusi. Uuris Kuud ning väitis, et maa ja taevakehad koosnevad samast ainest. Avastas 4 Jupiteri kuud ning nõustus Koperniku väitega, et Maa tiirleb ümber Päikese. Avastas vaba langemise seadused ja inertsi. Avaldas raamatu „ Dialoog kahe peamise maailmasüst kohta“, mille eest anti inkvisitsioonikohtusse. Elu päästmiseks pidi ta lahti ütlema oma vaadedest Maa tiirlemise kohta ja paluma andestust. Sunniti koduaresti, kus ta siiski jätkas uurimistööd.
Uus filosoofia ja mõtteviis: Rene Descartes Rõhutas esimesena inimmõistuse suurt rolli. Tema arvates on inimhingel 2 omadust: 1) mõistus, mis võimaldab teadmisi saada 2) tahtevabadus, mis võimaldab otsuseid langetada Lahutas teadused kahte ossa : 1) mateeriat uurivad teadused (füüsika ja arstiteadus ), mis peaksid arenema teoloogidepoolse vahelesegamiseta, 2) hingeasjadega tegelevad teadused, mis on seotud teoloogiaga
Füüsika: Isaac Newton Suurim füüsik, astronoom ja matemaatik. Leiutas peegelteleskoobi. Avastas spektrivärvused. Jõudis järeldusele, et planeedid liiguvad elliptilisi trajektoore mööda. Mehhaanika põhialused ja gravitatsiooniseadused on ajalukku läinud Newtoni seaduste nime all. Leiutas diferentsiaal- ja integraalarvutuse.
Looduse süsteem: Karl Linné Leidis, et kogu elav loodus jaguneb kolmeks: taime-, looma- ja kiviriigiks. Jagas taime- ja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvatesse liikidesse, andes ladinakeelse nimetuse 5900 taimele .
Keemia tekkimine Probleeme põhjustas põlemisprotsessi seletamine. Tekkis flogistoniteooria, mille kohaselt eraldub põlemisel nähtamatu tulemateeria. A. L de Lavoisier väitis, et õhk koosneb gaasidest. 1789 ilmus raamat, kus ta loetles 33 nö põhielementi, lükates ümber kujutluse , et Maa koosneb 4 elemendist. H. Cavendish avastas vesiniku ning seda hapnikuga ühendades sünteesis tavalise vee.
Arstiteadus Tervishoiu suurimaks saavutuseks 18.saj võib pidada kaitsepookimiste alustamist rõugete vastu. E. Jenner puutus kokku rahva seas levinud arvamusega, et inimesed, kes on põdenud veiserõugeid, ei haigestu pärisrõugetesse. Jenner tegi katse 8aastase poisi peal ning selgus, et see vastab tõele. Jenneri kaitsepookimismeetod tegi lõpu rõugeepideemiatele.
Elekter Esimese elektripatarei ehitas 1782 .a A. Volta. Järgnevalt ehitasid ka mitmed teised teadlased elektripatareisid e generaatoreid, mis muutsid keemilise energia elektriliseks .
18. KUNST : Üldiseloomustus, arhitektuur ja skulptuur .
Barokk – 16.saj lõpus ei vastanud harmooniline ja ilu ülistav renessanss -stiil enam tellijate maitsele ning uudsele arusaamisele maailmast.Kunstile avaldas suurt mõju ka vastureformatsioon ja usufanatismi uus tõus.Kunst pidi olema tunderikas.17 sajandil tugevnesid absolutistlikud monarhiad.Baroki üheks tähtsamaks uuenduseks oli liikumise toomine kunsti.Kunst muutus igas valdkonnas mitmekesisemaks. Barokkstiil mõjutas kõikjal Euroopas sisekujundust,tarbekunsti,rõivamoodi.Kujunes välja 2 peamist suunda : 1) tüüpiline barokk,mis levis absolutistlikes ja katoliiklikes maades Lõuna-Euroopas.2)baroki tagasihoidlikum variant,mis püüdis vältida nö pärisbaroki liialdusi.Barokk oli esimene Euroopas kujunenud stiil,mis levis ka teistele mandritele.
Barokkarhitektuur- Barokkarhitektid austasid antiiki.Nad kasutasid enamasti samu dekoorielemente(sambaid,poolsambaid,pilastreid).Ehitusmeistrite eesmärk oli teha hoone atraktiivsemaks.Esimesteks uues stiilis hooneteks olid kirikud.Fassaad ei olnud enam tasapinnaline,sirget joont ei sallitud.Väga populaarseks kujunes voluut ,mis ühendas kahte korrust.Fantaasiaküllased olid aknaraamid .Uudsed olid ovaalne aken,keerdsammas.Kasutati värvilisi kive.Kõiki kirjeldatud elemente kasutati ka sisearhitektuuris,ainult veelgi rikkalikumalt.Barokkarhitektuur sai üldse alguse 16.sai lõpul Itaalias.Praegugi võib Rooma vanalinnas näha barokkehitist-Püha Peetri kirik ja selle ees olev väljak.Lõpliku ilme andis ehitisele Lorenzo Bernini ,kes kujundas kiriku ette omapärase kujuga väljaku.Kirikul on kõrge interjöör,kus on kasutatud palju skulptuure,värvilist marmorit ja kulda.Prantsusmaal itaalia barokkarhitektide looming aga kõlapinda ei leidnud. Itaallased kaotasid ja võitis Claude Perrault ,kelle Andrea Palladio eeskujudele toetuv idafassaadi lahendus on kerge.Louis 14.ostustas rajada uue residentsi Versailles ’ külla.Versailles’ loss kujunes prantsuse rahva uhkuseks.Lossi ümbritsev park sai nn prantsuse aiastiili musternäiteks.Pargistiili aluseks on range kord ja sümmeetria.Inglismaa arhitektuuris pidi kõik olema looduspärane-ebasümmeetriline,juhuslik,pügamata.Inglise pargistiili eeskujuks oli hiina park.Venemaal hakkan barokkstiil levima alles 18.saj.Itaallasest skulptori poeg Rastrelli lõi Talvepalee ,Peterhofi lossi ja Katariina lossi.Rastrelli hooned on värvikad.Skulptuuris muutusid populaarseks võitlused,röövimised.Portreede puhul kasutati ilmekaid ja efektseid poose.Barokkskulptuuri suurimaks meistriks oli Bernini.Vägagi barokne on tema „ Apollon ja Daphne“.
Rokokoo - 18.saj asendus eelkõige Prantsusmaal ja Saksamaal barokkstiil rokokooga.Rokokoo suurimad saavutused puudutasid sisekujundust,mööblit,tarbe- ja moekunsti.18.saj ühiskondlikus elus suurt osa mängima hakanud salongikultuur nõudis teistsugust ruumikujundust.Ruumid muutusid väiksemaks,mugavamaks,tekkisid koridorid.Seinad kaeti puupannoodega,lillelise tapeediga,peeglitega.Kasutati elegantset ornamenti.Baroki tugevad ja tumedad värvid taandusid heledate ees.Kõige enam kohtas roosat,kollast,helesinist,hõbehalli rõivastel,maalikunstis,mööblikatetel.
19. Maalikunst
Barokkkunsti üldiseloomustus- kompositsioon muutus väga mitmekesiseks, renessansi sümmeetrilise paigutuse asendas diagonaalne. Esmakordselt kujunes oluliseks väljendusvahendiks valgus. Valguslaigud tumedal taustal lõid äreva meeleolu, muutsid maali salapäraseks, pöörasid tähelepanu olulisele detailile. Tõusis koloriidi väljendusrikkus, värvid muutusid intensiivsemaks ja jõulisemaks. Kõik uued väljendusvahendid muutsid barokkmaali rahutuks, dünaamiliseks ja ekspressiivseks. Maaliti konfliktsituatsioone kui ka märtsistseene.
Manerism- stiil, mis sai nime eeskujuks võetud kõrgrenessansimeistrite käsitluslaadi ehk maneerijärgi. Hilisemal ajal sai termin halvustava kõrvaltähenduse. Andekamate maneristide loomingusse ilmusid siiski teatud eripärad: venitatud figuurid pikad sõrmed jne.
Barokiajastu Itaalias- Andekaim ja mõjukaim barokk-kunstnik oli Michelangelo da Caravaggio tuntud oma sünnikoha järgi. Ta elu oli keeruline, täis tülisid ja vangisistumisi. Konfliktide eest põgenedes eksles ringi Itaalias kuni lõpuks suri läbipekstuna enne 37. sünnipäeva. Haud teadmata. Ta sai kuulsaks oma eluajal. Oli Parim itaalia meister, kelle loomingus oli peategelaseks lihtrahvas . Ta kujutas piiblilugusid nii nagu toimuksid need kõrvaltänavatel, sellepärast poseerisid talle kõige tavalisemad inimesed. Kuulsaks tegi tema äärmuslik realism , millega ta käsitles nii inimesi kui ka materiaalseid esemeid. Itaalia meistrid olid seina ja laemaali uute printsiiide väljatöötajad. Barokiajastu püüdis kaotada piire maali ning skultuuri ja arhitektuuri vahel, teinekord ka vaataja kulul nalja teha. Veelgi populaarsemad olid laemaalingu, mis jätsid mulje, et lage ei olegi. Kujutamine oli täiuslik, et sageli vaataja ei saanudki aru, millal tõeline ruum tõeliste seintega läks üle maalitud e. näiliseks ruumiks.
Barokiajastu Flandrias- Esimeen kunstnik oli flaamlane Peter Paul Rubens, kes sündis ja elas Antverpenis. Tema elu ja looming oli täiesti vastupidine Caravaggio omale. Tema silmipimestavale karjäärile pani aluse juba sündimine laialdase humanitaarsete huvidega perekonda. 22 aastasena läks Itaaliasse, kus õpis valguse mängimist. Rubensil oli õnne perekonnaelus. Mõlemad naised inspireerisid tema kunsti. Pärast 1 naise surma abiellus ta 53 aastaselt 16 aastase Helenega. Peale seda algas tema loomingus küpseim periood. Iseloomult oli ta lahke , sõbralik ja truu sõber. Rubensi ettevõtlik ja rõõmus elu kajastus ka tema fantaasiaküllases loomingus. Tihti kujundas piltidele lapsingleid, kelleks olid tema lapsed. 17.saj. üks edukamaid portretiste oli flaamlane Anthoins van Dyck, keda peetakse paraadportree rajajaks.
Barokiajastu Hisaanias- Hispaania maalikunsti õitsengu esimeseks kuulutajaks oli El Greco . Selle hüüdnime sai ta oma kreeka päritolu tõttu. Ta maalis usulisi pilte ja suuresilmseid portreid väga meeldejäävas laadis. 17saj. Hispaania ja kogu maailma üheks andekamaks meistriks kujunes Diego Velazquez . Ta sündis Sevillas , kus juba noorena lõi kunstiküseid maale lihtrahvast. 24 aastaselt läks madridi, kus tänu ta hakkas õuekunstnikuks.ülesandeks jäädvustada kuningat (30 maali) ja tema perekonda. Maalijatalent avaldus paremini figuraalkompositsioonides.(„Õuedaamid”).
Hollandi maalikunst- rahvale meeldis et kodus oleks maale mis kujutaks ta enda elu, tema asju või hollandi maastiku. Populaarne oli olustikumaal , natüürmort, lillemaal, maastikumaal . Kuna tellija oli suht vaene, olid maalid väiksed. Neid maale kutsuti väikesed hollandlased . Rembrandt Harmensz van Rijn : (1606- 1669 ) Maalikunstnik ja graafik . Maalis kõike- portreid, natüürmorte, maastikke ja usupilte. Peetakse maailma üheks geniaalseimaks kunstnikuks, sest ta maalid olid inimlikud, sügava tunnetusega ja haaravad .(„Dr.Tulpi anatoomialoeng”) Maalid olid erksad ja toredad kui abiellus, pärast naise surma jäid napimaks ja sisult tõsisemaks. Raskused olid pannud ta mõtisklema elu igavikuliste probleemide ja inimloomuse vastuolulisuse üle. Eelistas modelle kel oli elus halvasti läinud kuid olid säilitanud eneseväärikuse ja andestamisvõime. Suurim maal „Öine vahtkond ”. Rokokoomaal: täitis seinakaunistuse ülesannet. Maalitud peamiselt lõuendile, koloriit oli hele, värvid puhtad, teemad kergemeelsed. Mütoloogilised ja pastoraalsed stseenid. Peamine maalikunsti esindaja oli Francois Boucher, portreeris palju Louis XV armukest, kellele olid kleidi sitsid-satsid sama tähtsad kui inimene.
20. Riik ja ühiskond Prantsusmaal suure revolutsiooni ajal
reformikatsed absolutistliku monarhia raames
uus kuningas louis XVI ilmutas valmidust mõnedeks reformideks ja määras ametisse rahandus pea kontrolöri turgot kellel oli võim kogu majanuduse üle ja kes tahtis kaotada tsunftid ja ja maksustada aadli ning kiriku. turgot pealekäimisel andis kuningas vabaks vilja-ja leivakaubanduse. taheti kaotada tsunftisundus kuid sellevastu protestisid kästitööllased, kartes vaba konkurentsi puhul tööst ilma jääda.1776 saadeti turgot erru ja tema reformid tühistati.uueks kontrolöriks sai necker kes üritas kokku hoida õukonna pealt. kui see ei õnnestunud siis võttis ta riigile palju laene ja aastaks 1788 ei suutnud prantsusmaa neid enam tasuda. kutsuti kokku generaalstaadid .
(revolutsiooni algus, asutav kogu) varem oli kõigil kolmel seisusel võrdselt saadikuid kuid kolmanda seisuse osatähtsus oli kasvanud ja neil lasti valida 600 saadikut, samas kui kirik ja aadlikud said 300. 17 juuni kuulutas kolmas seisus ennast rahvuskoguks, millega liitus ka kolmas seisus ja millest sai asutav kogu mis pidi looma uue korra. läbirääkimiste ajal toimusid pariisi tänavatel rahutused ning õukond oli koondanud kokku 20000 pealise palgaarmee, et rahutused laiali ajada. pärast neckeri vallandamis teadet algas 13 juuni ülestõus kus palgasõdurid alustasid tulistamist kuid mille võitis kolmas seisus. kuningas peitis ennast bastille kindluses kuid 14 juuli 1789 seda rünnati ning lammutati. kuningas jäi troonile kuid üle kogumaa tagandati vanad ametnikud, keda asendasid rahva poolt valitud kohalikud haldusorganid.
(reformidelt konstitutsioonilisele monarhiale)asutav kogu oli sunnitud tegelema agraarseadustega. feodaalid koutasid isiklikud eesõigused ning talupojad isiklikud kohustused, võõrandamisele läksid kirikumaad. 26 august võeti vastu "inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon " mis koosnes 17-st punktist ja pidid inimestele tagama põhilised inimõigused. riiklikud haldusalad jaotati ümber, kujuned välja uus kohud ja kaotati aadliseisus. le chapelier seadusega keelati töölisühingud ja streigid. 1791 võttis prantsusmaa vastu esimese konstitutsiooni. seadusandlikvõim kuulus ühekojalisele kaheksaastaks valitud seadusandlikule kogusel. täidesaatvaks võimuks oli kuningas. kohtuvõim oli sõltumatu.revolutsiooni vastased valmistusid sõjaks ja ka inglismaa, preisi ja austria olid valmis prantsusmaa vastu valmis sõtta astuma . loodi uus kodanlik valitsus zirondiinidest, kes korraldasid preisile ennetava sõja,
millega liitusd ka ülejäänud maad.
(kuninga kukutamine ja vabariik) 1792 avaldati manifest preisi ja austria keisri nimel lubadusega pariis hävitada kui kuningale viga tehakse, rahvas võttis sellest tuld seostades kuningat välisvaenlasega.. 10 augustil vallutati tuileries kuningaloss ja kunigas kõrvaldati troonilt. kokku kutsuti kolmas rahva esindus nimetusega konvent . kaotati kunigavõim ja kuningas otsustati hukata. konvendis olid parempoolseteks zirondiinid, vasakpoolseteks montanjaarid. esialgu kuulusid mõlemad Jakobiinide klubisse kuid pärast lõhenemist 1792 jõid klubisse vaid montenjaarid. valdav osa konvendist ei kuulunud siiski kuhugi ja jä erapooletuks.
(jakobiinide diktatuur). avastati et zirondiind on valitsemises muutunud kasutuks ning 1793 otsustati luua erakorraline võimuorgan kus eesotsas olid jakobiinid . rahvast kaasa haarates viidi suhteliselt kiiresti läbi erinevaid reforme. võeti vastu ka uus
konsitutsioon. parlamendi roll läks seadusandlikule korpusele.rahvapääste komitee diktatuur koosnes 12 inimesest kus juhtiv roll oli robespierrel. kontrrevolutsiooni ärahoidmiseks loodi Ühiskondliku julgeoleku komitee. ajendatuna marat tapmisest läksid jakobiinid üle terrorile. kus hakati hukkama vähegi kahtlaseid inimesi, kohtumõistmine nende puhul jäi ära.ohvrite arvuks pakutakse 35-40 tuhat inimest.
(termitoorlik konvent ja direktoorium ). prantsusmaa hakkas saavutama sõjalisi võite 1794 aasta suveks. jakobiinide terror aina jõtkus. konvendis kujunes opositsioon jakobiinide vastu ning läbi viidi riigipööre, kus robespierre koos 21 kaaslasega hukati. võimukeskuseks kujunes jällegi konvent. 1795 võeti vastu uus konstitutsioon . vältimaks riigipea tekkimist anti võim üle 5 liikmelisele direktooriumile. demorkaatia huvides püüti luua tasakaalu riigiorganute vahel kui ikkag oli tegemist ebastabiilsusega. direktooriumi aeg kestis 1799 aasta riigipöördeni.
21.Religiooniprobleemid suure prantsuse revol . ajal.
Vaimulik seisus: Vaimulikku seisusesse kuulus revol eel umbes 0,5% rahvastikust. Vaimulikud jagunesid mustadeks ja valgeteks. Mustad kandsid munga - v nunnarüüd, mis oli enamasti must. See oli vaimulik seisus kitsamas mõttes-inimesed, kes olid eraldatud ilmalikust ühiskonnast. Valgeteks nim vaimulikke, kes ei olnud mungad ega nunnad -enamasti olid nad ametis kogudusevaimulikena, aga ka kõrgematel kiriklikel ametikohtadel.
Kirik ja revolutsioon : 9.07.1789 nim Rahvuskogu end Asutavaks Koguks. Veidi hiljem otsustati kaotada kirkukümnis, mis omakorda aitas talupoegi liita revolutsiooniga. Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku kiriku varanduste võõrandamiseks. Kiriku võõrandatud varandusest said nn rahvuslikud varandused, millest põhiosa moodustas maa. Kirikumaid kattevarjuna kasut lasti välja assignaate-riigivõlapabereid, mille pealt oli lubatud maksta 5% intresse aastas.
Kirik ja kontrrevolutsioon: Tunnistati ainult kodanlikku abielu, kiriklik laulatus jäi igaühe eraasjaks, suleti enamus kloostreid, vähendati vaimulike arvu, vaimulikele määrati kindel palk ja nad pidid andma vande uuele korrale, mis tõi kaasa vaimulikkonna lõhenemise kuna enamik piiskoppe keeldus vannet andmast. Vastuhakanud vallandati, kuid nad jäid säilitasid mõju usklike seas ning etendasid aktiivset osa revolutsiooni ja seejärel ka vabariigi vastu suunatud kontrrevol. L-Prantsusmaal Vendees puhkes 1793 mäss, millega 1792 loodud valitsusel oli raske toime tulla.
Dekristianiseerimine: Katolikule kirikule truuks jäänud vaimulike aktiivne usu väljajuurimine. Kõigepealt püüti luua ülemaalist moraali kultust: anti korraldus hävitada religioossed sümbolid, vaimulikud pidid abielluma ja võtma enda hoole alla mõne lapse või vanuri. Aja jooksul sai selgeks, et raske on ehitada uut ühiskonda ilma mingi kultuseta. Seetõttu hakkasid pahempoolsed jakobiinid looma uut kultust, mida hakati nim Mõistuse kultuseks. Pühakujude asemele paigutati filosoofide ja revolutsiooni märtrite omasid, teenistustel peeti patriootlikke kõnesid, lauldi isamaalisi laule. Kuid kuna enamik rahvast polnud valmis loobuma esisisade usust, siis hakati dekrist. läbi viima sundkorras.
Kõrgema Olevuse kultus : Ajendiks olid kahjulikud mõjud, mida tõi kaasa sunniviisiline dekristianiseerimine. Rahvas oli rahuolematu. M. Robespierre asus kaitsma ristiusku, öeldes Voltaire ’i sõnadega: “Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda”. 1793 anti välja dekreet usukultuste vabaduste kohta. Uueks religiooniks sai kõrgema olendi kultus – koosnes puhastatud kristlusest ja andumisest vabariigile ning voorustele. Kiriku muusika asemele tulid ilmalikud laulud.
Kiriku eemaldamine riigist: Konvent andis välja dekreedi (peale jakobiinlaste kukutamist), millega riik muutus täiesti ilmalikuks, kirik jäeti välja ka riigieelarvest. Endiselt kehtisid kõik seadused vandest keeldunud vaimulike vastu. Hiljem tühistati nende vastased repressiivsed aktid, kuid samal ajal ei olnud Seadusandlik Koprus siiski nõus katoliiklust taastama .
22. Suur Prantsuse revolutsioon ja kultuur.
Kultuuriväärtuste hävitamine ja kaitse.
Viha oli vana korra vastu. Enamiku hävitustööst saatsid korda ikkagi üksikud aktivistid . 1790. a moodustati Monumentide Komisjon . See komisjon pidi määrama, mida vana korra kultuuripärandist säilitada ja mida mitte. Vandaalitsemise käigus sai kannatada ka Notre-Dame'i katedraal. Suuri raskusi tekkis maalikunsti säilitamisega, sest paljud kuulsate meistrite tööd puudutasid usuteemat või olid vähemalt nimetatud Piibli järgi. Ohtu sattusid paljud raamatukogud ja arhiivid . Lisaks usulise sisuga teostele määrati hävitamisele juriidilised, ajaloolised, filosoofilised ja veel mõnda teadust käsitlevad väljaanded. Revolutsiooni suureks saavutuseks oli jaanuaris 1794 Konvendis vastu võetud dekreet avalike raamatukogude võrgu loomise kohta. 1793. a pandi alus Rahvuslikule arhiivile.
Uus olme Revolutsiooni käigus püüti uuendada ka igapäevaelu. Esimesi muudatusi tõi kaasa paljude aadlike emigreerumine ja kodumaalejäänute kõrvaletõrjumine. Pärast kuninga hukkamist kaotati härra, proua ja preili ning aupaklikkust väljendavaks kõnetlussõnaks kujunes kodanik. Hääbus ka toretsev rõivastusmood. Kadusid meeste siidsukad ning eri värvi riidest valmistatud kuub , põlvpüksid ja vest , üldiseks muutus sankülottide rõivastus (põlvpüksteta). Esialgu kujunes suurmoeks Rahvuskaardi vorm: sinine kuub, millel punased reväärid, valged pikad torupüksid ja valge vest. Jalutuskeppide asemel hakati kandma saableid. Meesterõivastuses pidid olema esindatud rahvusvärvid. 1792. a Pariisile appi tulnud vabatahtlikud tõid kaasa uue suurmoe - punase früügia mütsi, mida olid kandnud madrused ja enne neid galeeriorjad. Jalas kanti puukingi ja kui ilm vähegi lubas, siis sokkideta. Naistemood oli revolutsiooni algul konservatiivne : piirduti rahvusvärvides kokardiga mütsil või lindiga rinnal. Kadusid parukad - parukameistrid jäid lausa tööta. Meestel läks moodi lühikeste ettekammitud juustega soeng. Moekad mehed kandsid põskhabet. Naised hakkasid juukseid lihtsalt siledaks kammima.
Voorus Vooruse all mõeldi ühelt poolt kõrgemat moraali ning lõpu tegemist vana korra aegsetele kergetele kommetele ja liiderdamisele. Probleem oli tõsine, sest õukonnas ja kõrgemas seltskonnas oli saanud heaks tooniks armukeste pidamine. Moraali allakäigule viitab asjaolu, et ka lihtrahvas ei suhtunud sellesse halvustavalt, vaid pigem imetluse või vaimustusega. Revolutsiooni eel tegutses ainuüksi Pariisis umbes 30k prostituuti. Jakobiinide võimuajal keelati lõbutüdrukute ilmumine tänavale. Teiseks vooruse aspektiks olid aatelised ideaalid. Eriti rõhutati patriotismi. Populaarseks sai revolutsiooni põhiline hüüdlause "Vabadus, võrdsusd, vendlus".
Mõõdud, kaalud, kalender. Enne revolutsiooni kasutati Prantsusmaal mitmesuguseid mõõdu- ja kaaluühikuid, mis olid välja kujunenud sajandite jooksul. Teadlaste ettevõtmistest köitis meeli katse mõõta meridiaani pikkust. Võeti kasutusele pikkusühik meeter (Pariisi läbiv veerandmeridiaani kümnemiljondik osa). Kümnendkordsuse alusel loodi meetermõõdustik. Raskuse põhiühikuks võeti kilogramm (liitri vee mass). Kümnendsüsteem oli ka aja arvestuses (päevas 10 tundi, tunnis 100 minutit, minutis 100 sekundit) senise kuuekümnendsüsteemi alusel. Konvendi otsusega 1793. a asendati kristlik kalender revolutsioonikalendriga. Kuude nimed tulid loodusest.
23. Riik ja ühiskond Prantsusmaal konsulaadi ja esimese kesririigi ajal
Uus ühiskond. Suure Prantsuse revolutsiooni esimestel aastatel hakkas tekkima uus struktuur. Esiplaanile tõusid sankülotid e lihtrahavas. Juhtivat osa poliitikute hulgas etendasid kodanlassed ja haritlaskond . Kodanlust surus tagaplaanile jakobiinide majanduspoliitika , jakobiinid aga kukutati riigipöördega. Valitsus hakkas soosima eraettevõtlust ja- kaubandust, mindi üle täielikule vabakaubandusele. Tähtis oli jõukust demonstreerida.
Riigivõim: vabariik, konsulaat . Louis XVI kukutati, kaotati monarhia ja Prm-st sai vabariik. Jakobiinid kõrvaldati võimult. Vabariiki püüti kindlustada konstitutsiooniga (Seadusandlik Korpus, Viiesajanõukogu, Vanematenõukogu). Tekkis arvamus (eriti sõjaväes), et täidesaatvat võimu on vaja tugevdada. Kindral Napoleon viis läbi sõjalise riigipöörde. Vabariik säilis ja võim läks 3le konsulile, Nap-l oli aga tegelik võim. Hakkas kehtima uus konstitutsioon (seadusandlik võim jaotus 4a asutuse vahel, täidesaatev konsulitel). Säilis rev.aegne maa jagunemine. Lepiti ära vaimulikega.
Keisririik. Avastati vandenõu, mille sihiks oli Nap-i tapmine ja monarhia taastamine (ebaõnnestus). 1804 kuulutas Senat Nap-i keisriks Nap I-e nime all (Rooma paavst kroonis). Sellega lõppes Prantsuse vabariik. Loobuti rahvaesindustest, rõhutati rahvuse ühtsust, arendati välja mitmeastmeline politseiaparaat. Kehtestati “Tsiviilkoodeks” (kodanikud üheõiguslikud).
Ühiskond. Keisririigi ajal kaotati igasugused maj.piirangud ja mindi üle vabale turumajandusele. Kehtestati kaitsetollid ja Srb vastu kuulutati kontinentaalblokaad . Kodanlus tugevnes , uusrikkad olid ühiskonna tipus . Oluline roll oli sõjaväel. Seal oli nii vabatahtlikke kui ka sunniviisiliselt värbatuid (enamik taluopojad). Sõjaväelased pidasid end tsivilistidest paremaks. Rahvast võõrandus ohvitserkond. Nap I taastas aadlitiitli ja lõi lisaks kesririigi aadli tiitli. Esimene kesririik hävis sõdades Euroopa riikide koalitsiooni vastu. Pr väed said lüüa Rahvastelahingus, Nap loobus troonist, pöördus aasta pärast tagasi, toimus Waterloo lahing (kaotus) ja Nap oli sunnitud uuesti troonist loobuma.