Prantsuse revolutsioon (2)

Prantsuse revolutsioon
I revolutsiooni algus ( 1789-1791)
*generaalstaatide kokku tulemine 05.05.1789
* Rahvuskogu loomine(kolmas seisus) nimetati ümber Asutavaks koguks(kolmas seisus+ühinenud teiste seisuste esindajad)
- rõhutati soovi luua uus kord
*12.juulil saadi teada, et kuningas on vallandanud Neckeri seda tõlgendati kui tagurlikku riigipööret.
*13.juulil algas ülestõus, kõlasid häirekellad
- õhtuks oli rahva käes suurem osa Pariisist
- kodanike relvastatud organisatsioonina loodi Rahvuskaart
*Kuningavõimu tungipunktiks olnud Bastille vangla lammutati
- kuninga absolutism oli lõppenud
II Konstitutsiooniline monarhia (1791-1792 )
*Talurahvaliikumine sundis Asutavat kogu tegelema agraarseadusandlusega
- paljud aadlikud loobusid oma eesõigustest( 4.august 1789 )
11.augustil vormistati avaldus dekreetideks
( kaotasid ilma väljaostuta feodaalide isiklikud eesõigused, talupoegade isiklikud kohustused,
kirikukümnise )
*Samal aastal võttis Asutav Kogu vastu kirikumaade võõrandamise seaduse.
*26.august 1789 Asutav Kogu võttis vastu revolutsiooni programmdokumendi
( ‘’Inimese ja kodanike õiguste deklaratsioon ’’ ), see sisaldas põhilisi inimõigusi
*Samal aastal kaotati aadliseisus
*1791 likvideeriti tsunftid tekkis vaba turumajandus ( omane kodanlikule ühiskonnale )
Uus probleem: streigivõitlus, seda kasutasid vabaduse saabudes sulased&päevatöölised viljalõikusel,
aga ka Pariisi töölised.
Lahendus : 1791 võttis Asutav Kogu vastu Le Chapelier’ seaduse töölisühingud& streigid keelati
*1791 võtab Asutav Kogu vastu Prantsusmaa esimese konstitutsiooni
( riigikorra aluseks kujunes Montesquieu võimude lahususe teooria )
*30.September 1791 kuulutas Asutav Kogu välja üldise amnestia ja läks laiali
- Louis XVI avaldas manifesti revolutsiooni lõppemisest
*1.oktoobril 1791 tuli kokku uue põhiseaduse järgi valitud Seadusandik Kogu
*tekkisid uued poliitilised rühmitused:
žirondiinid vasakpoolsed
montanjaarid äärmusvasakpoolsed ( rõhutasid vajadust kaitsta lihtrahva huve )
rojalistid
oma ülesandeks peeti hoida kuningriik 1791.aasta konstitutsiooni raamides
*revolutsioonilise Prantsusmaa vastu valmistusid sõtta astuma Suurbritannia , Preisi ja Austria
III Revolutsiooniline vabariik žirodiinide võimu all ( 1792-1793 )
*tõhustamaks valitsuse tegevust konstitutsioonilise monarhia oludes, moodustati märtsis 1792 uus kodanlik valitsus žirondiinidest
- 20. aprillil kuulutas valitsus ennetavalt välja sõja Austriale, kellega liitusid mitmed teised Euroopa
riigid. Algasid aastaid kestnud revolutsioonisõjad.
*1.augustil avaldati Pariisis Preisi&Austria keisrite nimel avaldatud manifest
( Pariis ähvardati hävitada, kui selle elanikud solvavad kuningat või tema perekonda )
- rahvast taheti hirmutada, aga selles nähti hoopiski kuninga seotust välisvaenlastega
*10.augustil puhkes uus rahvaülestõus
- Seadusandlik Kogu otsustas kuninga troonilt kõrvaldada kutsuti kokku uus rahvaesindus Konvent
*21.septembril tuli kokku Rahvuskonvent ( esimesel istungil kaotati kuningavõim ) Louis XVI hukati
*kõige parempoolsema osa moodustasid Konvendis žireondiinid ( pooldasid vabariiki )
*kõige vasakul olid jakobiinid ( nende juht oli Robespierre )
*valdav osa saadikutest kuulus Soosse
Probleem : Prantsuse vabariik sattus kriisiolukorda seoses sõjaliste lüüasaamistega ning majandusraskuste tõttu. Tõsisemaks muutus tööpuudus. Sõda lõikas ära manufactured turustamisvõimalused.
Lahendus : trükiti ohtralt paberraha ( ent selle väärtuse langemisel ei müüdud paljusid asju enam paberraha eest ). Konvent kehtestas osade toiduainete maksimumhinna.
IV Jakobiinide diktatuur ( 1793-1794 )
*loodi erakorraline võimorgan Rahvapäästekommitee ( Robespierre )
- varem juhtinud žirondiinid arreteeriti ja Prantsusmaad haaras mässuliikumine
- kehtestati dekreet emigrantide maade müügi kohta oksjonil ( järelmaksuga )
- otsus kogukonna ühismaade jagamise kohta ( toimub vastavalt perekonna suurusele )
- kõikide feodaalkohustuste kaotamine
- maksimumhinnad kõikidele toiduainetele,laiatarbekaupadele
- juuni 1793 võeti vastu uus konstitutsioon ( kuid täideviimine lükati edasi )
- üldine valimisõigus
- loodi Ühiskondliku Julgeoleku Kommitee
- ajendatuna Marat’ tapmisega mindi üle terrorile ( ohvreid 35-40 000, 85% endisest kolmandast seisusest )
V Revolutsiooniline vabariik Direktooriumi võimu all ( 1794-1799 )
*kokku tuli Seadusandlik Korpus
*sõjad Prantsusmaast väljaspool
- 27.juulil 1794 riigipööre ( poldud rahul terrori ja jakobiinide diktatuuriga )
- vabariigi kindlustamiseks võeti vastu uus konstitutsioon ( 1795 )
- võimukeskuseks kujunes Konvent
- uus rahvaesindus oli Seadusandlik Korpus
- alamkoda oli Viiesajanõukogu, ülemkoda oli Vanematenõukogu
- riigpea ülesanded anti viieliikmelisele Direktooriumile
( seisused =head,riik ei sekku
Vasakpoolsus(võrdsus, reformid ) Parempoolsus majandusse, konservatiivsus )
1) Asutav Kogu montanjaarid 50:50 rojalistid
(advokaadid,ajakirjanikud) (pankurid,aadlikud,kõrgvaimulikud)
2)Seadusandlik jakobiinid&žirondiinid SOO föjäänid( pooldasid konst. monarhiat )
Kogu 30:60:10
3)Rahvuskonvent jakobiinid&žirondiinid SOO ---
20:30:50
4)Seadusandlik --- (žirondiinid ) ---
Korpus
Prantsuse revolutsiooni…
1)põhjused
Majanduslikud: välisvõlg( õukonna toretsemine, sõjad, algeline majandus - feodaalsuhted ) majanduslik kriis
Seisuslikud: I ja II seisus olid maksukohustusest vabad, neile kehtis teine kohtupidamine, olid teised kombed
(seisustesisesed vastuolud )
Ideoloogilised : õukonna pahelisus, valgustuslikud ideed
2)tagajärjed
Majanduslikud: Inglismaa tõusis ainsaks mere võimuks, Ida-Euroopas vabastati talupojad pärisorjusest, tekkis
tööliskiht
Seisuslikud: kaotati seisuslikud privileegid
Ideoloogilised: loodi parlamente ka mujal Euroopas ( Rootsi,Austria,Ungari,Saksamaa, Preisimaa ), valgustusideede
levik Euroopas, rahvusluse teke. Valitsus püüdis luua ülemaalist moraali kultust, dekristianiseerimine.
Püüti luua ka Mõistuse kultust
Kes said revolutsioonist(selle ajal) kasu?
*Kirikumaade võõrandamisel läksid need müüki.Maid ostsid kodanlus, kaupmehed ,käsitöömeistrid,podium,õpetajad, apteekrid jt. ( kasusaajad oli militated kirikumeeste hilisemate pretensioonide vastu )
*vannet mitte andnud vaimulikud said oma huvides kasutada ära traditsioonide suurt jõudu,revolutsiooniaja raskusi ja igapäevaelu vastuolusid,et külvata viha revolutsioonilise võimu vastu --> Vendees puhkes 1793 aastal mäss
*vaimulikud -> 1793.aasta dekreet usukultuste vabaduse kohta
*riik muutus ilmalikuks
*moodustati Monumentide Komisjon -->Kunstide Ajutine Komisjon: otsustas,mida vana korra kultuuripärandist säilitada ja mida mitte,kultuuriväärtuste kaitsmine
*1973 aastal avati Louvre
*paljud raamatud pääsesid hävitamisest, sest otsustada hoida alles 1-2 eksemplari igast väljaandest n-ö inimlikust rumalusest
*raamatukogude võrgu loomine 1794
*1793 pandi alus Rahvuslikule Arhiivile
*võrdsus: sinatati üksteist või öeldi kodanik
* moelooja roll läks õukonnalt üle kodanlikele daamidele /naised hakkasid kandma pükse
*ühiskonna moraali parandamine
*tekkis klassitsistlik kunst
Kes said revolutsioonist(selle ajal) kahju?
*kirikult võeti ära maad,mitmesugused ühiskondlikud funktsioonid,suleti enamus kloostreid,vähendati vaimulike arvu
tõi kaasa vaimulikkonna lõhenemise. Vaimulikele määrati palk ja nad pidid andma vande uuele korrale
*dekristianiseerimise käigus hävitati religioosseid sümboleid, riik võõrandas kirikute väärtasjad,hävitati ka skulptuure,maale ja epitaafe
*kiriku lahutamine riigist, kirik jäeti välja ka riigieelarvest
*hävitati kuningaid&kõrgfeodaale kujutavaid kunstiteoseid ja valitsejate säilmeid
*kannatada sai Notre Dame'i katedraal
*Pariisis St. Denis ' katedraalis rüüstati valitsejate,kuningannade,printside ja printsesside sarkofaage
*ohtu sattusid paljud raamatukogud& arhiivid ,hävitati juriidilisi,usulisi,ajaloolisi,filosoofilisi ja muid väljaandeid
( ~5miljonit raamatut pidi minema hävitamisele)
*hävitati palju dokumente ja materjale ka kloostrites
*soengumoe muutumise tõttu kaotasid töö parukameistrid
Üldiselt muutus:
*mood
*tähtsustati voorust ( uus moraal
*rõhutati patriotismi
*heaks tooniks kujunes kaine ja karske ellusuhtumine
*ühtse mõõtühikutesüsteemi loomine