viigirohi ...................................................................................................................................5 Harilik soosõnajalg (Thelypteris palustris) .............................................................................6 Järv-lahnarohi (Isoëtes lacustris)............................................................................................. 6 Karukold (Lycopodium clavatum)...........................................................................................6 Konnaosi (Equisetum fluviatile, sünonüüm Equisetum limosum) ......................................... 7 Kuu-võtmehein (Botrychium lunaria) .....................................................................................7 Mets-vareskold (Diphasiastrum complanatum, varem Lycopodium complanatum) ..............7
– võnk-kastevars Deschampsia flexuosa Laanelill http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/laanelill.h Lakkleht http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/lakkleht.htm – karvane piiphein Luzula pilosa tm – metskastik Calamagrostis arundinacea – karukold Lycopodium clavatum – kattekold Lycopodium annotinum – laanelill Trientalis europaea – lakkleht Orthilia secunda – rohekas uibuleht Pyrola chlorantha karvane-piiphein http://bio.edu.ee/taimed/gen Karukold Kattekold http://bio
harilik palusammal (Pleurozium schreberi) PEREKOND: käharik (Rhytidiadelphus) metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus) niidukäharik (Rhytidiadelphus squarrosus) SUGUKOND:lühikupralised(Brachytheciaceae) PEREKOND:meelik (Homalothecium) harilik meelik (Homalothecium lutescens) HÕIMKOND: sõnajalgtaimed (Pteridophyta) KLASS: pärisraikad (Lycopsida) SUGUKOND: kollalised (Lycopodiaceae) PEREKOND: kold (Lycopodium) kattekold (Lycopodium annotinum) karukold (Lycopodium clavatum) KLASS: päriskeerdlehikud (Pteropsida) SUGUKOND: kilpjalalised (Hypolepidaceae) PEREKOND: kilpjalg (Pteridium) kilpjalg (Pteridium aquilinum) SUGUKOND: sõnajalalised (Dryopteridaceae) PEREKOND: sõnajalg (Dryopteris) maarja-sõnajalg (Dryopteris filix-mas) ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana) SUGUKOND: naistesõnajalalised (Woodsiaceae)
Campanula kellukas Carex tarn Centaurea jumikas Convallaria maikelluke Dianthus nelk Drosera huulhein Dryopteris sõnajalg Elodea vesikatk Eguisetum - osi Filipendula angervaks Geranium kurereha Hepatica sinilill Heracleum karuputk Hypericium naistepuna Iris võhumõõk Lamium iminõges Lathyrus seahernes Leontodon seanupp Leucanthemnum härjasilm Lycopodium kold Lycopsis karukeel Lysimachia metsvits Matricaria kummel Myosotis lõosilm Nymphaea vesiroos Orehis käpp Oxalis jänesekapsas Paris ussilakk Plantago teeleht Primula nurmenukk Ranunculus tulikas Rumex oblikas Scilla siniliilia Stellaria tähthein Tanacetum soolikarohi Taraxacum võilill Tritolium ristik Tussilago paiseleht Tupha hundinui
väike saletipik (Leptobryum saletipik pungsamblalised (Bryaceae), pyriforme) (Leptobryum) (Meesiaceae) harilik palusammal palusammal ulmikulised (Hypnaceae), (Pleurozium schreberi) (Pleurozium) (Hylocomiaceae) harilik laanik (Hylocomium laanik (Hylocomium) ulmikulised (Hypnaceae), splendens) (Hylocomiaceae) mets-vareskold (Lycopodium kold (Lycopodium), kollalised (Lycopodiaceae) complanatum) (Diphasiastrum) karukold (Lycopodium kold (Lycopodium) kollalised (Lycopodiaceae) clavatum) kattekold (Lycopoidum kold (Lycopodium) kollalised (Lycopodiaceae) annotinum) põldosi (Equisetum arvense) osi ( Equisetum) osjalised (Equisetaceae) raudosi (Equisetum hyemale) osi ( Equisetum) osjalised (Equisetaceae)
roheline, fotosünteesivõimeline ja steriilne. Osja võsul, okste kinnitumiskohal on taandarenenud lehed märgata "hammastena", nende hulk on oluline liikide määramistunnus. Eestis kasvavast 9 osjaliigist nimetagem aas-, põld-, konna-, soo- ja raudosja. Männasjas asetus - lehtede või okste paiknemisviis varrel, kus ühel tasapinnal (ühte kohta kinnitub) paikneb rohkem kui kaks taimeorganit (lehte või oksa). Kollad (perekond Lycopodium) on väga aeglase arenguga. Seetõttu on ka kõik Eestis kasvavad kollaliigid (karu-, katte-, soo-, ungru- ja vareskold) looduskaitse all. Koldade varred on kaetud väikeste igihaljaste lehtedega, mille vahel osadel liikidel eosed valmivadki. Kuid näiteks katte- ja karukollal valmivad eosed taime tipust väljaulatuvatel kandjatel kasvavates eospeades. Karu- ja kattekollal on väliselt lihtne vahet teha karukolla lehtede tippude põhjal, need on pikalt karvaks ahenenud
Tuhkpihlakas (Sorbus rupicola), (roosõielised) LK2 15 Jugapuu (Taxus baccata), (jugapuulised), LK2 Pihkane põisrohi (Silene viscosa), (nelgilised), hävinud Müügikeeld: Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), (käpalised) LK2 Siberi võhumõõk (Iris sibirica), (võhumõõgalised) LK3 Näsiniin (Daphne mezereum), (näsiniinelised) Talvik (Chimaphila umbellata), (kanarbikulised) Karukold (Lycopodium clavatum), (kollalised) LK3 Niidu-kuremõõk (Gladiolus imbricatus), (võhumõõgalised) LK2 16. Kaitsealused taimeliigid ja nende kategooriad 2004. Aastast Looduskaitseseadus 2004 3 kategooriat kaitstavaid liike I kõik leiukohad kaitse alla II 50% leiukohtadest kaitse all III 10% leiukohtadest kaitse all Üle-Euroopalise tähtsusega liigid direktiiviliigid e. Natura 2000 liigid · Kollane kivirik · Kaunis kuldking · Soohiilakas · Emaputk · Püst-linalehik · Madal unilook
koosneb sambana kulgevast ksüleemist ja seda ümbritsevast floeemist. Protosteel esineb tänapäeval üksikutel sõnajalgtaimedel varre alumises osas ning vees kasvavatel katteseemnetaimedel. *Protosteelist kujunes aktinosteel (kiirjas kesksilinder), kus ksüleem on sopistunud floeemi vahele. Praegu elavatel soontaimedel esineb see juurtes. Kui ksüleem esineb kitsaste ribadena, nagu koldade (Lycopodium) vartes, räägitakse plektosteelist (põimjas kesksilinder). *Teine, evolutsiooniliselt edukam arengutee algab sifonosteeliga (torusteeliga), kus juhtkude ümbritseb põhikudet -- säsi. Kui floeem esineb ksüleemist ainult väljaspool, on tegemist ektofloidse sifonosteeliga, kui aga mõlemal pool ksüleemi, siis amfifloidse sifonosteeliga. *Viimasest on edasi arenenud diktüosteel (polüsteel). Siin on ebakorrapärase suurusega harusteelide ksüleem ümbritsetud floeemist
Protosteelist kujunes aktinosteel (kiirjas kesksilinder), kus ksüleem on sopistunud floeemi vahele. Praegu elavatel soontaimedel esineb see juurtes. Kui ksüleem esineb kitsaste ribadena, nagu koldade (Lycopodium) vartes, räägitakse plektosteelist (põimjas kesksilinder). Teine, evolutsiooniliselt edukam arengutee algab sifonosteeliga (torusteeliga), kus juhtkude ümbritseb põhikudet -- säsi. Kui floeem esineb ksüleemist ainult väljaspool, on tegemist
Iste on kõva, sageli ümbritsetud limaga. Välja tuleb suure pingutusega. Selline tunne, et on vaja tõusta püsti selleks, et kaka välja tuleks. Võivad olla hemorroidid. Graphites - kipub paksuks minema, raske teha otsuseid, igasugune soojus teeb asja hullemaks. Fekaalid suured, sees võib olla limaseid tükke. Kalium carbonicum Väsimus. Suured, tursunud, valusad hemorroidid. Soojus teeb paremaks, tihti pistev valu sooles umbes 1 tund enne kakamist. Sünnitusjärgne kõhukinnisus. Lycopodium - Armastab magusat, see teeb aga asja hullemaks. Kaka kõva, väikesemõõtmeline. Tunne, et midagi jäi sisse. Kiire sööja, siis kui kõht täis (nagu kivi punnis), teeb nööbid lahti. Magus tekitab pabulaid. Nux vomica - inimene ei käi reisil olles kakal toob kõik koju. Kodus möllab vetsus tunde. Pidev rahutus pärasooles. Ise ärritunud. Alati tuleb vaid natuke, enamus jääb kinni. Tunne on, et kohe tuleb, aga wc-sse minnes ei tule midagi. Matka kõhukinnisus.
sest selle teatavakssaamine võib põhjustada objekti kahjustamist. II kategooria kaitsealuse liigi kasvukoha säilitamiseks võidakse moodustada looduskaitseala. III kategooria (82 taimeliiki). On keelatud nende taimede kahjustamine, korjamine ning tehingud nendega. III kategooria kaitsealuse liigi kasvukohas võidakse moodustada looduskaitseala, kui muude kaitseabinõudega pole võimalik tagada vastava liigi säilimist Eestis. Karukold (III kategooria) (Lycopodium clavatum) kuusekold, kuuseraig, metshumur, nõiarohi, reburaigas Kollad paljunevad ja arenevad väga aeglaselt. Eoste idanemine võib aega võtta kuus- seitse aastat, ja seda juhul, kui need idanemiseks soodsasse kasvukohta satuvad. Kuid eose idanedeski ei ole veel ta taime nime päriselt väärt. Esmalt areneb eosest pisike, paari millimeetri suurune eelleht. See elab maa sees ja on seetõttu täiest värvusetu. Nii
Esineb ka segapuistuid; arukask ja haab moodustavad enamuse sekundaarsetes puistutes. Boniteet (I) II III. Põõsarinne: puudub või on hõre: paakspuu, pihlakas, kadakas, pajud. Puhmarinne: mustikas (D), pohl. Rohurinne: kuna domineerivad puhmad, on rohttaimi vähe. Esineb leseleht, palu- härghein, kattekold, metskastik, võnk-kastevars, karvane piiphein, kilpjalg, lakkleht, sinihelmikas. KATTEKOLD Lycopodium annotinum. Nimi tuleneb kreekakeelsetest sõnadest lycos hunt, podion jalg; annotinum (lad.k.) möödunud-aastane. Sugukond kollalised. Kasvukoht: niisked kuuse- ja segametsad, kõige sagedasem kollaliik Eestis. Püsik. 24 Kattekold on roomava varrega, vähesearvuliste juurtega, püstiste kuni 30 cm kõrguste harudega
Tüüpiline on rohke kuuse looduslik uuendus. Kuigi männikute ja kuusikute produktiivsus oluliselt ei erine, on Mä kasvatamine peapuuliigina selles kasvukohatüübis põhjendatum. Alusmets puudub või on hõredalt h. paakspuud, h. pihlakat, pajuliike (Salix sp.) ja h. kadakat. Alustaimestikus domineerib enamasti h. mustikas, h. pohl, leseleht, karvane piiphein, palu-härghein, h. sinihelmikas, võnk-kastevars, metskastik, kilpjalg, keratarn (Carex globularis), kattekold (Lycopodium annotinum), h. lakkleht (Orthilia secunda) jt. Samblarinne on pidev (v.a. haavikud), kasvavad palusammal, laanik, kaksikhambad, karusamblad (Polytrichum sp.) ja turbasamblad (Sphagnum sp.). Raiestikel suureneb pohla ja kõrreliste osakaal, samuti ahtalehise põdrakanepi osa. LU raiestikel toimub tavaliselt kasega, harvem Mä ja Ku-ga. Kultiveeritakse raiestikud Mä istutamisega kuni 6000 taime ha-l, Mä külviga kuni 7000 külvikohta ha-l, samuti Ku istutamisega kuni 3000 taime ha-l.
annaabi.ee 
