3. VARS 3.1. Morfogenees ja steeliteooria Varre varajane histogenees vastab eespool kirjeldatule. Edasisel diferentseerumisel, kasvukuhikust kaugemal on märgata rakkude jagunemist nelja suuremasse rühma (joonis). Välimist, tuunikast tekkinud kihti nimetatakse protodermiks, sellest kujuneb epiderm. Protodermist seespool paikneb korpusest pärinev proparenhüüm, millest tekivad kõik esikoore koed, edasi tuleb püsimeristeem, mis areneb prokambiumiks ning algsäsi, mis muutub edasise arengu käigus säsiks. Prokambiumist tekivad kesksilindri välimised kihid -- protofloeem, uus prokambium ja protoksüleem. Püsimeristeemi ja algsäsi derivaate nimetatakse kesksilindriks
Botaanika eriharud: taime- Morfoloogia;- anatoomia; -tsütoloogia; -embrüoloogia. Süstemaatika: florograafia; Taimegeograafia; (Taime-)ökoloogia; Taimefüsioloogia; Paleobotaanika Rakk: cellula raku kest tekitab kambrikesi mungakonge (Hooke) Parenhüümsed ehk isodiameetrilised(ühemõõdulised igas suunas) rakud ja prosenhüümsed ehk erikülgsed(pikkus ületab tunduvalt laiuse). Membraan struktuurid, kahemembraaniga: plastiidid(tekivad algkudedes olevatest läbipaistvatest proplastiididest) , mitokondrid, tuumad(kõigis neis on DNA-d). Kloroplast on ümbr. kaksikmembraaniga sisemine ümbritseb põhiainet- stroomat selle sees membraanimoodustised tülakoidid, mile kogumik on graan. Kromoplast, Amüloplast- säilitustärklise ladestamine. Ühemembraanilised- lüsosoomid, plasmalemm, ER. Vakuool
rakukestaga. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümne rakk on taimerakk, millel on väga piklik kuju. (esinevad juhtkoes). Prosenhüümse raku pikkus võib küündida 25 sentimeetrini (lumivalge bömeeria). Parenhüümne rakk on ehk isodiameetriline rakk on taimerakk, mis on igas mõõtmes enam-vähem võrdse läbimõõduga. Kandiline, ristkülikukujuline rakk (esinevad kattekoes). Mis on kude? Kudede liigitus. Kude ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud, mis koonduvad rühmadeks. Algkoed e. meristeemid initsiaalrakud - moodustavad algkoe; on piiramatu jagunemisvõimega. Kiirdrakk - kasvukuhiku tipus paiknev üks suur piiramatu pooldumisvõimega, kolmetahulise püramiidi sarnane rakk, mis jaguneb kõikide külgede suunas. Algkoed ehk meristeemid on taimedele omased diferentseerumata rakkudest koosnevad koed. Algkoel on kaks põhiomadust: kiire paljunemine ja võime muutuda teiste kudede rakkudeks ehk diferentseerumisvõime.
Maapealsete osade suur assimileerimispind e suur lehtede kogupind Maa-aluste osade suur imamispind e tugevasti hargnev juurestik Kompenseerivad teataval määral taimede liikumisvõime puudumist · Taim kasvab kogu elu vältel Kasv on piiramatu Toimub pidev rakkude jagunemine taime teatud piirkondades Hästi arenenud regeneratsioonivõime · Kudede diferentseerumine Ühe koe piires on rakud spetsialiseerunud mingi füsioloogilise talitluse jaoks Kattekude kaitse vee liigse aurumise ja kahjulike välistegurite eest Juhtkude vee ja toitainete transpordiks läbi taime Tugikude mehaaniline tugevus maismaataimedel · Taime vegetatiivsed ja generatiivsed organid Vegetatiivsed lehed (spetsialiseerunud gaasivahetusele ja fotosünteesile) ja vars (lehtede ühendamine taime maa-aluse osaga)
taimed. Heterotroof organism, kes eluks vajaliku energia ja orgaanika saamiseks lagundavad valmis orgaanilisi ühendeid. N: enamik baktereid, seened, klorofüllita taimed, kõik loomad. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosen raku pikkus ületab laiust mitu korda Paren raku laius võrdub pikkusega Taime ja loomaraku erinevused. Ehituse erinevused tulenevad nende erinevatest aine ja energiavahetustüüpidest. Mis on kude? Kudede liigitus. Ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud koonduvad rühmadeks, mida nimetatakse kudedeks. Koed jagunevad: · Algkoed e. Meristeemid · Püsikoed · Haavakoed e. Kallus Algkude. Paiknemine - eristatakse tipmisi(varte ja juurte tippudes, pungades), külgmisi(kambium) ning vahe(varre sõlmekohtades asuvaid) algkudesid. Kiirdrakk - Lihtsaima kasvukuhiku tipus on üks suur piiramatu pooldumisvõimega, kolmetahulisele püramiidile sarnanev kiird- ehk initsiaalrakk, mis jaguneb kordamööda kõikide külgede suunas ja moodustab
III osa 1) Vegetatiivsed taimeorganid - Taimeanatoomias räägitakse taime vegetatiivsetest organitest -juur, vars ja leht. - Vegetatiivsed elundid moodustavad taime keha ning täidavad taime elutegevuse põhilisi ülesandeid (sh vegetatiivne paljunemine). 2) Juur - Juur on taime reeglina maasisene elutähtis organ. - Juur lehti ei kanna, küll aga võivad sellel tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud. - Enamasti asub juur pinnases, kuid juuremuudendid võivad kasvada ka maapinnal. 3) Juure vöötmed • Kasvukuhik – apikaalne meristeem • Pikenemisvööde – rakkude kasv • Diferentseerumisvööde – püsikudede kujunemine • Külgjuurte vööde – peritsüklist saab alguse • Juurekael 4) Juurte ülesanded - Vee ja mineraalainete omastamine - Säilitusorgan.
Rakkude kuju, suurus, struktuur ja funktsioonid on väga mitmekesised. Kõrgemate taimede rakke on kuju järgi võimalik jagada kaheks põhitüübiks -- parenhüümsed ehk isodiameetrilised rakud, mille läbimõõt on igas suunas enam-vähem võrdne ning prosenhüümsed rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Rakkude läbimõõt on enamasti 10-100 µm, pikkus võib kiudtaimede prosenhüümsetel rakkudel ulatuda 25 cm-ni (bömeeria ehk
Põllumajandustaimed. Kordamine eksamiks. 3.osa Vegetatiivsed taimeorganid. JUUR Juur on tüüpilistel juhtudel radiaalsümmeetrilise ehitusega maasisene taimeorgan millel on tipmine kasvukuhik. Juur ei kanna kunagi lehti , küll aga võivad juurtel tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud. Juure ülesanded : *Taime kinnitamine mulda *Vee ja selles lahustunud ainete vastuvõtmine ning edasijuhtimine taime maapealsetesse osadesse *Juur talitab ka orgaaniliste ainete sünteeesi organina *Juur võib ka muutuda varuainete säilituspaigaks *Juurte abil võib toimuda ka taimede paljunemine *Mõnede taimede juured on muutunud maapealseteks organiteks mis võtavad osa ka fotosünteesist või aitavad omastada hapnikku(hingamisjuured)
c) kaitsta taime kuivamise, ülekuumenemise, hapniku puuduse ja muude väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. 2. Korgi e. peridermi ehitus. a) missugustest osadest koosneb? kuidas need osad omavahel paiknevad? Koest: felleemist, fellogeenist ja ja fellodermist Kõige välimine felleem (kork), keskmine fellogeen (korgikambium) ja kõige sisemine felloderm 3. Missuguseid juhtkimpe nimetatakse avatuiks, missuguseid kinnisteks? Missugune põhimõtteline erinevus avatud ja kinniste juhtkimpude vahel tuleneb erinevusest nende ehituses? Avatud - kambium on floeemi ja ksüleemi vahel. Kambiumi tegevuse tulemusena juhtkimp laieneb. Kinnine - juhtkimbus puudub kambium, seetõttu juhtkimp ei kasva. 4. Kollenhüüm: a) mis kudede hulka ta kuulub? missugustest rakkudest kollenhüüm koosneb? Primaarne (lihtsaim) tugikude, esineb peamiselt noorte kasvavate elundite toena epidermi lähedal. Koosneb enamasti ebaühtlaselt paksenenud kestaga elusatest, enamasti
ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes kasutavad varuainena tärklist) Raku ehitus rakukest, plastiidid, puuduvad vakuoolid Ainevahetus Autotroofne Heterotroofne Varuaine Tärklis Rasvad
ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes kasutavad varuainena tärklist) Raku ehitus rakukest, plastiidid, puuduvad vakuoolid Ainevahetus Autotroofne Heterotroofne Varuaine Tärklis Rasvad Keha pindala Suur välispind Liigestatud välispind Kasv Piiramatu Piiratud
Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3.Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised. 4.Mis on kude? Kudede liigitus. Ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud koonduvad rühmadeks, mida nim kudedeks. Liigitatakse algkoed e meristeemid ja püsikoed. 5.Algkudede ülesanded, paiknemine. Algkoerakud on intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad kõigi kudede rakke. Paiknemise alusel jaotatakse veel 1)tipmised e apikaalsed, asuvad kasvukuhikus. 2)külgmised e
Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised. 4. Mis on kude? Kudede liigitus. Ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud koonduvad rühmadeks, mida nim kudedeks. Liigitatakse algkoed e meristeemid ja püsikoed. 5. Algkudede ülesanded, paiknemine. Algkoerakud on intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad kõigi kudede rakke. Paiknemise alusel jaotatakse veel 1)tipmised e apikaalsed, asuvad kasvukuhikus. 2)külgmised e
Mükoriisa e seenjuur on juure tippudega sümbioosis elavad seenhüüfid. Seen, mis elab taime juurel, toitub selle rakkudest saadavatest orgaanilistest ainetest ja samal ajal varustab taime mullast võetud vee ja selles lahustunud mineraalainetega. 11.Mille tagajärjel tekivad mitmeaastase puittaime varres (tüves, okstes) aastarõngad? Aastarõngas tekib kambiumi perioodilise tegevuse tagajärjel. 12.Kuidas ühe- ja kaheidulehelisd taimed üksteisest erinevad juhtkimpude ehituse poolest? Üheidulehelised- juhtkimbud asetsevad üle kogu põhiparenhüümi korrapäratult hajutatult. Kaheidulehelised- juhtkimbud asetsevad floeemi ja ksüleemi vahel ühe või mitme kihina. 13.Mis on varre ülesanded? 1) kannab lehti ja pungi 2) ühendab lehti ja juuri 3) võimaldab lehtede tohutu assimilatsioonipinna moodustamist ja nende parimat asetust valguse suhtes 4) varuainete kogunemise koht 14.Mida endast kujutab leht (andke määratlus)
Vajaliku energia saavad toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Taime- ja loomaraku erinevused- ehituse erinevused tulenevad nende erinevatest aine- ja energiavahetustüüpidest. Taimerakke katab rakukest ja rakumembraan, loomarakku katab ainult rakumembraan. Taimerakul plastiidid ja vakuoolid, aga loomarakul need puuduvad Prosenhüümne rakk - taimerakk, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse Parenhüümne rakk rakud, mille läbimõõt on igassuunas enamvähem võrdne Kude - ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude rühm Kudede liigitus algkoed e meristeemid(tipmised, külgmised ja vehemeristeemid) ja püsikoed (kattekude, juhtkude, tugikude, põhikude) Algkude e meristeem ülesanded- kiire paljunemine, võime muutuda teiste kudede rakkudeks ehk diferentseerumisvõime. Paiknemine - tipmised e. apikaalsed kasvukuhikus; külgmised e. lateraalsed - kambium, korgikambium; vahelmised e
200 liigil teistest perekondadest b) Taimede juurtes elavad bakterid, mis suudavad omastada õhulämmastikku ja seetõttu tekivad kasvajataolised moodustised c) Bakterid toituvad taime orgaanilistest ainetest ja taim kasutab bakterite sünteesitud lämmastikuühendeid. 12.Missugusest meristeemsest koest oleneb kaheiduleheliste taimede juure ja varre jämenemine? Kambiumis 13.Kuidas ühe- ja kaheidulehelised taimed üksteisest erinevad juhtkimpude asetuse poolest? Üheidulehelised- juhtkimbud asetsevad üle kogu põhiparenhüümi korrapäratult hajutatult. Kaheidulehelised- juhtkimbud asetsevad floeemi ja ksüleemi vahel ühe või mitme kihina. 14.Millistest osadest koosneb vars? Vars koosneb sõlmevahesest ja sõlmekohtadest, millest võivad välja kasvada käbid, juured. 15.Mida kujutab endast leht? (andke määratlus) Piiratud kasvuga vegetatiivne külgelund, mis kasvab ainult alusel vahekasvu teel
kattekoe -- epidermiga. Sõltuvalt asukohast eristatakse alumist (abaksiaalne ehk dorsaalne) ning ülemist (adaksiaalne ehk ventraalne) epidermi. Enamikul liikidest jääb epiderm ühekihiliseks, kuid esineb ka kahe-, kolme- ja enamakihilist epidermi. Epidermi lahutamatuks komponendiks on karvad (trihhoomid) ja õhulõhed Enamasti jäävad epidermirakkude
Kontrolltöö:JUUR, VÕSU, VARS Vasta küsimustele. 1. Milleks on taimel vajalik juur? 2. Nimeta juurevöötmed. 3. Mis on juurestik? 4. Milliseid ülesandeid varred täidavad? 5. Mis on õhujuured? 6. Mida nimetatakse võsuks? 7. Millistel taimedel on risoom? (vähemalt 3) 8. Kus on varjul algeline vars lehealgmetega? 9. Millistel taimedel on puitunud varred? 10. Kus paiknevad juhtkimbud? 11. Mis on puiduosa ja mis on niineosa? 12. Millest koosneb kambium? 13. Mille jagunemise tulemusena varred jämenevad? 14. Mis on uinupung? 15. Nimeta juuremuunded ja nende ülesandeid. Vastused: 1. Taimel on vajalik juur kinnitumiseks mulda ning toitainete hankimiseks 2. Kasvuvööde selles kasvavad noored juurerakud. Imevvööde koosneb juurekarvadest Külgjuurte vööde selles moodustuvad külgjuured 3. Juurestik on taime juurte kogum. 4. Ainete transportimine ning pungade ja lehtede kandmine 5
5. Millal ja millest tekib taimes sekundaarne meristeem? Tekib juba eristunud kudedest; tekivad teisesed koed; toodab taimele kaitsvat kihti. Korgikambium ja haavameristeem. 6. Tipmine e. aplikaalne meristeem. a) mis taimes sellest meristeemist oleneb? b) mis iseloomustab selle meristeemkoe rakke? a) tagab elundite pikkuskasvu kas elundite tippudest või sõlmedest vahekasvu teel b) Elundi tipus asub väike rühm parenhüümseid rakke, mis poolduvad kiiresti. Neist allpool on rakud, mis jagunevad harvemini ja veelgi allpool on 3 rakkude rühma, millest eristuvad taime keha moodustavad koed. 7. Millised on põhikudede liigid? Mis on nende peamine ül. taime elus? 1) klorenhüüm - fotosüntees 2) säilituspõhikude - variainete lagundamine 3) aerenhüüm - õhuga varustamine, toetamine (veetaimedel) 8. Millist põhikoe liiki esineb peamiselt vaid veetaimedel ja miks seda vaja on? Aerenhüümis, et saaks paremini toimuda gaasivahetus. 9
Toitumine Taim: autotroof Loom: heterotroof See pole taime ja looma erinevus, et taim ei suudaks orgaanilisi aineid omastada, vaid see, et loom ei suuda fotosünteesida. Eritussüsteem - Taimel jääkained raku sisse, et ei tekiks soodsat elupaika lagundajatele. Taimedel sekundaarne ainevahetus modifitseerimine alkaloidid, fenoolsed ühendid, teatud määral terpenoidid. Jääkainete kasulik ära kasutamine taimedele iseloomulik. TAIMERAKU ELUTEGEVUS JA PALJUNEMINE Elusad rakud nagu terve taimgi, toituvad, hingavad, kasvavad ja paljunevad. Toitumise ja hingamise tulemusena raku koostisained pidevalt muutuvad ja uuenevad. Rakud kasvavad ja paljunevad. Nii kasvavad ja arenevad taimed tervikuna. Rakud paljunevad jagunemise teel. 2. Taime keemiline koostis: taimedele eriti iseloomulikud ainerühmad, nende tähtsus, levik ja esindajate näited. (TEADA VÄGA ÜLDISELT!) 1. Vesi - On elukeskkond. Vesi keskkond, kus toimuvad elureaktsioonid. Nt
Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. 2. Kirjeldage sammaltaimede paljunemist. eos eelniit - taim (gametofüüt) - viljastamine - sporofüüt(eoskupar, 2n) eos eos - eelleht (gametofüüt, n) viljastumine - taim (sporofüüt, 2n) eos 3. Juure ja varre siseehituse põhilised erinevused Vart ümbritseb epiderm, välispinda katab kutiikula. Epidermi all on põhikoest koosnev esikoor, mida kloroplastide esinemisel nimetatakse klorenhüümiks. Juhtkimbud asuvad kesksilindris. Juur on kaetud epibleemiga. Peritsüklist seespool asub radiaalne juhtkimp. 4. Mis tähendab, et õis on neljatine? Kirjutage neljatise aktinomorfse õie valem. Kõiki õieosi neli või neljakordne arv. 5. Taime- ja loomaraku põhilised erinevused. Taimerakul on vakuool ja plastiidid ja rohuleht
Diferentseerumine- rakkude eristumine, mis leiab aset hulkrakse organismi arengus toimuvate rakkudevaheliste interaktsioonide tulemusel. Epiderm- taimeosi kattev kude, mis on enamasti üheainsa rakukihi paksune Erituskoed- koed, mis aitavad taimedel eritada mitmesuguseid aineid. Floeem e. niineosa- koosneb elusrakkudest Floeemirakud- transpordivad fotosünteesiprotsessis moodustunud orgaanilisi aineid(assimilaate) Hajus meristeem- hajusalt paiknevad poolduvad rakud Juhtkimbud- koondunud juhtkoerakud Juhtkude- kannab endas vett ja toitaineid Kambium- juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht, mille tulemusel on võimalik varte ja juurte jämenemine. Kommunikatsioon- signaalide vahetus Ksüleem e. puiduosa- koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest- trahheedest. Ksüleemirakud- transpordivad vett ja selles lahustunud mineraalaineid. Kude- on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime organi osa
loomakasvatuslikku toodangut(piimale värvi anda, liha maitse, lambavill). Taimerakk · Koosneb rakkudest, erineb loomarakkudest ehituselt o Rakukest o Vakuoolid rakumahlaga o Kuju ja suurus väga mitmesugune(oleneb asukohast). Optimaalne on ümmargune kuju, sest soojakadu väikseim o Ainuraksed on kerakujulised Kuju järgu on kaks rühma: 1. Parenhüümsed rakud pikkus ja laius enamvähem samad 2. Prosenhüümsed rakud pikkus ületab kordades laiust Elus rakus rakumahl liigub. Eristatakse kolme liikumist: 1) Rotatsioon plasma liigub ühes suunas 2) Tsirkulatsioon erisuunalised liikumised 3) Voogamine raku sisu rütmiline liikumine Plastiidid esinevad taimedel 1) Kloroplastiidid 2) Kromoplastiidid punased, kollase, oranzid 3) Leukoplastiidid
2) kserofüüdid ehk kuivustaimed, kelle ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust. Neil on kujunenud mitmesuguseid kohastumusi veevarude säilitamiseks ja säästlikuks kasutamiseks; 3) hügrofüüdid ehk niiskustaimed, kohastunud kasvama aladel, kus vett on mullas piisavalt ja veekulu suure õhuniiskuse tõttu väike; 4) hüdrofüüdid ehk veetaimed, kohastunud eluks vesikeskkonnas. 5.1. Mesofüütse lehe ehitus 5.1.1. Epiderm Lehelaba on kaetud elusatest rakkudest koosneva primaarse kattekoe -- epidermiga. Sõltuvalt asukohast eristatakse alumist (abaksiaalne ehk dorsaalne) ning ülemist (adaksiaalne ehk ventraalne) epidermi. Enamikul liikidest jääb epiderm ühekihiliseks, kuid esineb ka kahe-, kolme- ja enamakihilist epidermi. Epidermi lahutamatuks komponendiks on karvad (trihhoomid) ja õhulõhed, neil peatume allpool pikemalt. Epidermirakud on enamasti lamedad, paksenenud väliskestaga
1. (3) Taime- ja loomaraku põhilised erinevused 2. (3) Kus asuva õhulõhed (kude, organ)? Epidermis, või vahel epidermist sügavamal. 3. (2) Kõrvekarva ehitus Kõrvekarv on kaitseülesandega. Üherakuline ja rakuseinas on ca ja si ning kõrvevedelik. 4. (2) Mis on emergentsid? Näide on epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Kibuvits, roos, vaarikas, hobukastan, ogaõuna kupral jne. 5. (2) Mis on kivisrakud? Kus esinevad? Kivisrakk koosneb paksenenud puitunud osast, raku valendikust ja kanalitest. asetsevad rühmadena (nt pirni viljali-has) või üksikult (nt kummipuu ja tee- põõsa lehtedes). 1. (2) Kambium on üks algkudedest, asendilt on külgmine ehk lateraalne. Puittaimedel asub kambium 2. (2) Mis on risoom? Kellel esineb? Risoom e
oluliseim rakkude suremine Rakukesta moodustumin: 1. vahelanellkoosneb pektinaainetest, tekib tütarrakkude vahele 2. lisandub hemitselluloos 3. frangoplast tekib 4. tselluloosist areneb primaarne rakukest(20% tselluloosi, elastne) 5. sekundaarne rakukest(80% tselluloosi, jäik), poore läbivad plasmotesmid 6. modifitseerumine(ligniin ladestub ehk toimub puitumine), kõik puitunud rakud on surnud 7. algsed kattekoed korgistuvad Taime rakukesta modifitseerumise võimalused: 1. limastumine 2. ränistumise 3. mineraliseerumine 4. puitumine 5. korgistumine · Alkaloidid N sisaldus, heterotsükl. strukt. · Tselluloos mitsellides, ferment tsellulaas · Hemitselluloos rühm polüsahhariide · Pektiinaine taimne polüsahhariid · Parkained fenoolse loomusega, kootav toime
a) Assimilatsioon - süntees b) Dissimilatsioon - lagundamine Taimede osad: Ehitus: rakukest, plastiidid, vakuoolid Ainevahetus: autotroofsed Varuaine: tärklis Keha pindala: suur välispind Kasv: piiramatu Närvisüsteem: puudub Hormonaalsed organid: puudub Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. Kemosüntees tõhustavad keemilisi ühendeid, millest toitutakse Taim fotosünteesivad, hulkraksed, päristuumsed organismid. Prosenhüümne rakk pikk toruja kujuga rakk Parenhüümsed rakud ristkülgsed, nurgelised rakud Kude ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud koonduvad üheks rühmaks. Taimedel: kattekude Algkoed: Asendi alusel: a) Tipmised e. apikaalsed koed b) Külgmised e. lateraalsed koed
BIOLOOGIA Konspekt taimedest XII klassile 2000/2001 2 1. Taime ehitus 1.1. Taime koed Algkude ehk meristeem. Sellest kujunevad kõik teised rakud. Neil on võime piiramatult paljuneda ja programmeerida ennast ükskõik milliseks teiseks koeks. Algkoerakke jagatakse: 1) tipmine algkude esineb varte ja juurte tippudes. 2) külgmine algkude ehk kambium paksendavad taimi. 3) vahealgkude see on lülidest koosnevatel taimedel. 4) haavaalgkude ehk kallus Kattekude. Kattekoed on tavaliselt taimede pealmised koed, mis kaitsevad taime organeid. Rakud on kattekoes tihedalt üksteise kõrval. Kattekude jagatakse: 1) epiderm üherakuline ja koosneb elusatest rakkudes, epidermi katab vaha kiht, mis koosneb orgaanilistest ainetest ja surnud rakkudest. Epidermi juurse kuuluvad veel karvakesed ja õhulõhed
lisajuured. Lisajuured ei arene peajuurest, vaid harilikult varrest ja nad aitavad taimel ebasoodsate oludega kohaneda ning ellu jääda. Palju lisajuuri tekib paju-, kontpuu- ja kuslapuuliikide taimede vigastamisel. Juure ehitus Juure tipus asub 2-3mm pikkune algkoerakkudest kasvukuhik, mis on kaitstud mehhaaniliste vigastuste eest juurekübaraga. Kasvukuhikus toimub aktiivne rakkude jagunemine. Kasvukuhikule järgneb kasvuvööde, milles rakud intensiivselt kasvavad. Kasvuvöötmele järgneb imav vööde, mis on kaetud üherakuliste juurekarvadega, mille abil hangib taim mullast vett ja selles lahustunud aineid. Järgmiseks juurte vöötmeks on külgjuurte vööde. Kohta, kus peajuur läheb üle tüveks, nimetatakse juurekaelaks. Juured on kaetud kattekoega, mille rakud korgistuvad, vananedes kattuvad juured korbakihiga. Juurte pikkuskasv võib toimuda kogu taime eluea jooksul. Puittaimede juurtel esineb kaks kasvuperioodi: kevadel
4) Õhuniiskus Kui see on suur, siis kindlustab see taimede vee- ja ainevarustust. See on taimedele vajalik, kuna madala aastaringse õhuniiskusega kliimas suudavad elada vähesed taimed. 5) Valgus Ilma valguseta poleks võimalik taimedel fotosünteesida. Valgus ka tagab taimedele elu. 6) Fotosüntees Taimede kasvuks ning arenguks vajalik, kuna selle käigus tekivad suhrkud ja tselluloos, millest tekivad taimede jaoks vajalikud rakud. Kasutatud allikad infoks: http://bio.edu.ee/, http://www.e-ope.ee/ ning http://www.aiasober.ee/ Uurimisküsimus: Kui kõrgele tõusevad vesi ja selles lahustunud ained varres 24 tunni jooksul, 48 tunni jooksul harilikus vees ja värvitud vees hoitud taimede vartes? Millised muutused toimuvad selle käigus taime erinevate osade ja juhtkimpudega? Hüpotees (oletatav vastus uurimisküsimusele, peab sisaldama põhjendust, mis põhineb taustinfol):
intensiivne. • Okaspuudes toimub see aastarõngaste heledamas osas, mis koosneb õhukeseseinalistest kevadpuidu rakkudest. • Lehtpuude aastarõngastes täidavad sama ülesannet sooned. Vedelike voolu piki tüve nimetatakse transpiratsiooniks. • Osa vett on vaja fotosünteesiks, kuid suurem osa sellest veest aurustub lehtede või okaste kaudu transpiratsiooni teel, mis on seega veevoolu liikumapanev jõud. • Rakud säilitavad endas vett kohesioonijõuga, mis ei lase vertikaalsetel veesammastel katkeda. • Juurte kaudu mullast võetud vee juhtimine võrasse, lehtedesse või okastesse toimub piki maltspuidu välispoolset osa. • Süsihappegaasi assimilatsiooni tagajärjel lehtedes ja okastes tekkinud toitained juhitakse niine kaudu allapoole teistesse puu osadesse. • Niin asetseb korba ja kambiumi vahel. Sealt jaotatakse mahlad edasi risti tüve kulgevate
Osmoos on vee liikumine madalama kontsentratsiooniga alast suurema kontsentratsiooniga suunas. Osmoosu abil saavad taimed aineid ja vett. Sümbioos on kahe erineva liigi kooselu. Vars · toetab ja viib taime valguse poole (fotosüntees) · ühendab taimeorganeid tervikuks ja toimub ainete liikuime Osad: · kambrium- uute rakkude teke · korkkude- katabkaitseb · säsikiiredvaruainete transport · säsivaruained · korp- surnud rakud · niineosa- laskuv vool (vesi+ orgaanilised ained) · puiduosa- tõusev vool (vesi+ mineraalained) Leht Lehtedes toimub fotosüntees, mis on taime elutegevuse põhialus. Läbi lehtede aurub vesi, mis paneb taimes vee ülespoole liikuma. Leheroots- hoiab lehte päikese suhtes sobivas asendis. Lehelaba- taim saaks võimalikult palju valgust. Leherood- lehti läbivad juhtkimbud, mida mööda liiguvad vees lahustunud ained.
- botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. Päristuumsed organismid, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel. Erandiks on mõned parasiittaimed, mis saavad oma toidu teistelt taimedelt ning on evolutsiooni käigus klorofülli kaotanud. 3. Eluslooduse suurrühmitused: esmane eluvorm, riik. Rühmitamise alused: ülejäägi-, eluvormi ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
