Moodustab taimes toestiku, mis kannab kõiki elundeid hoides neid murdumise ja rebenemis eeest. 9. Mis vahe on skisogeensetel ja lüsigeensetel mahutitel? Lüsigeensed: tekivad ekskretoorseid aineid sisaldava rakkude rühma lahustumisel; tsitruselised Skisogeensed - tekivad rakuvaheruumi laienemisel; männivaigukäigud. 10.Missuguses juhtkimbu osas liiguvad vesi ja mineraalained (toimub tõusev vool), missugused orgaanilised ained (toimub laskuv vool). Tõusev vool- ksüleem Laskuv vool - floeem 11.Korgikude (kork) e periderm: a) mis kudede hulka kuulub; b) missugustes taimeelundites ta peamiselt paikneb: c) kunas ta seal tekib; mis teda tekitab a) kattekudede hulka, teisene kattekude b) juurtel ja vartel c) varre paksenemisel epidermi rakud deformeeruvad ja surevad, epidermi asemele tekib sekundaarne kattekude d) korgikambium 12.Mis on koed, andke määratlus! Sarnase ehituse, funktsiooni ja päritoluga rakkude rühmad, mis moodustavad elundeid
Veetaimedel 18.Missugustest rakkudest kollenhüüm koosneb? Millisteks tüüpideks kollenhüüm jaotub? Koosneb ebaühtlaselt paksenenud elusatest, tavaliselt parenhüümsetest rakkudest. Jaotub: nurkkollenhüüm, plaatkollenhüüm, kobekollenhüüm 19.Juhtkoed: a) mis on juhtkudede ülesanne: b) juhtkudede liigid; c) missugused neist kujutavad endast surnud, missugused elusaid moodustisi? a) ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel. b) ksüleem e. puiduosa ja floeem e. niineosa c) ksüleem on surnud ja floeem elus osa. 20.Missuguseid juhtkimpe nimetatakse täielku ehitusega juhtkimpudeks, missuguseid - mittetäieliku ehitusega juhtkimpudeks? Täieliku ehitusega: on nii trahheed ja trahheiidid kui ka sõeltorud ja saaterakud mittetäieliku ehitusega: juhtkimbus kas ainult sõeltorud või ainutl trahheed ja trahheiidid. 21.Kuidas liigitatakse juhtkimpe floeemi ja ksüleemi asetuse järgi?
· Sarnanevad niinekiududele, kuid on rohkem puitunud ja lühemad, kuni 1,5 mm pikkused · Esinevad peaaegu kõikides mitmeaastastes taimedes · KIVISRAKUD · Ühtlaselt paksenenud seintega ümarad rakud · Võivad asetseda üksikult (lihakates viljades) või moodustada väga tugeva koe (pähklid, luuviljade seemned) · Kaitseks Juhtkoed · Niineosa e floeem sõeltorud saaterakud · Puiduosa e ksüleem trahheed trahheiidid Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel toimub mööda juhtkudesid. Juurte kaudu siseneb vesi koos selles lahustunud mineraalainetega taime ning liigub edasi tema maapealsetesse osadesse. Seda nimetatakse tõusvaks vooluks ning vastavat juhtkimbu osa, mida mööda vesi liigub, ksüleemiks ehk puiduosaks Laskuv vool, mis kannab orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, samuti
2. Sklerenhüüm - ühtlaselt paksenenud seintega pikkadest tihedalt asetsevatest rakkudest, mis enamasti paiknevad kimpudena Niinekiud otstest teritunud, väga paksude kestadega rakud, asetsevad kimpudena Puidukiud paksenenud seinaga rakud, mis tavaliselt moodustavad kimpe Kivisrakud tugevasti puitunud, poorsed ja kihilised JUHTKUDE Tõusev vool puiduosas e. ksüleemis Laskuv vool niineosas e. floeemis Ksüleem trahheed, trahheiidid, puidukiud, puiduparenhüüm Floeem sõeltorud, saaterakud, niinekiud, niineparenhüüm Juhtkimp moodustavad juhtkoe rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega Kontsentriline juhtkimp üks juhtkude teisega ümbritsetud ribosoomis Kollateraalne juhtkimp ksüleem ja floeem kõrvuti Bikollateraalne floeem, ksüleem, floeem Radiaalne ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi ERITUSKUDE Ekskreet mittevajalik eritis
sambana kulgevast ksüleemist ja seda ümbritsevast floeemist. Protosteel esineb tänapäeval üksikutel sõnajalgtaimedel varre alumises osas ning vees kasvavatel katteseemnetaimedel. Protosteelist kujunes aktinosteel (kiirjas kesksilinder), kus ksüleem on sopistunud floeemi vahele. Praegu elavatel soontaimedel esineb see juurtes. Kui ksüleem esineb kitsaste ribadena, nagu koldade (Lycopodium) vartes, räägitakse plektosteelist (põimjas kesksilinder). Teine, evolutsiooniliselt edukam arengutee algab sifonosteeliga
sirgjooneline: vesi võib voolata rakust mööda läbi apoplasti või rakust rakku läbi sümplasti plasmodesmi. Vee absorptsioon juurte poolt peetakse passiivseks, kuid seda mõjutavad mitmed tegurid nagu nt rakkude respiratoorsed inhibiitorid, kõrge CO2 tase ja madal O2 tase. 2. Peamine veeliikumise tee läbi taimede on mööda puiduosa juhtkoerakke, mis on süsteem omavahel ühenduses olevatest avatud kanalitest. Soontaimede silmatorkavaks tunnuseks on juhtkude, ksüleem ja floeem, mis juhivad vett ja toitaineid erinevate taimeorganiteni. Juhtkude ulatub lakkamatu süsteemina teistesse taimeorganitesse nagu oksaharud, lehed, õied ja viljad. Ksüleemi kude hoolitseb vee, lahustunud mineraalide ja juhuslike orgaaniliste molekulide ülespoole transpordi eest läbi taime. Floeem hoolitseb esmaste orgaaniliste ainete ümberpaigutamise eest sünteesi paigast talletamise või ainevahetuse toimumise kohta. 3
Juurte kaudu siseneb vesi koos selles lahustunud mineraalainetega taime ning liigub edasi temamaapealsetesse osadesse. Seda nimetatakse tõusvaks vooluks ning vastavat juhtkimbu osa, mida mööda vesi liigub, ksüleemiks ehk puiduosaks. Laskuv vool, mis kannab orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, samuti õitesse ning viljadesse, kulgeb floeemiks ehk niineosaks nimetatava juhtkimbu piirkonna kaudu. Nii ksüleem kui ka floeem läbib katkematult kogu taime (joonis). 2.5.1. Floeem Floeem koosneb sõeltorudest, saaterakkudest, floeemipõhikoest (floeemiparenhüümist) ja niinekiududest, mõnedel liikidel lisandub nimetatutele idioblastidena veel sklereiide jt. rakke
Erituskoed- koed, mis aitavad taimedel eritada mitmesuguseid aineid. Floeem e. niineosa- koosneb elusrakkudest Floeemirakud- transpordivad fotosünteesiprotsessis moodustunud orgaanilisi aineid(assimilaate) Hajus meristeem- hajusalt paiknevad poolduvad rakud Juhtkimbud- koondunud juhtkoerakud Juhtkude- kannab endas vett ja toitaineid Kambium- juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht, mille tulemusel on võimalik varte ja juurte jämenemine. Kommunikatsioon- signaalide vahetus Ksüleem e. puiduosa- koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest- trahheedest. Ksüleemirakud- transpordivad vett ja selles lahustunud mineraalaineid. Kude- on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime organi osa. Leherood- lehes olev tihe juhtkimpude võrgustik(lehe tugiorgan) Põhikude e. parenhüüm- asub epidermi all ja on enamasti mitmekihiline Püsikoed e. diferentseerunud koed- kõik spetsialiseerunud koed Sõelaplaat- e
Lehe juhtkimbud on enamasti kinnised (kambium esineb lühiajaliselt vaid arenevates lehtedes), harvem avatud (mõnedel igihaljastel taimedel, kuid kambium töötab neil nõrgalt ning sekundaarseid elemente juhtkimbus peaaegu ei ole). Kõik juhtkimbud on ümbritsetud kimbutupega, mis koosneb põhikoelistest või sklerenhüümsetest rakkudest, harvem mõlemast korraga. Sarnaselt varte endodermile võivad mõne liigi kimbutupe rakud korgistuda. Kollateraalses lehe juhtkimbus asetseb ksüleem ülal ja floeem allpool. Juhtkimbu lõpp koosneb enamasti vaid ksüleemist, harvem ka floeemist. Peenemad juhtkimbud moodustavad lehes tavaliselt võrgustiku. "Võrgu silma", s.o. juhtkimpudega piiratud mesofülli osa nimetatakse areooliks. Areoolis võib leiduda juhtkimpude otsi. Niinekiud- otstest teritunud, väga paksude kestadega, üksikult või kimpudena, Erituskoed- eritatav aine sekreet(elutegevuseks vajalik). Ekskreet(kui pole vajalik) Eritised
tekkinud otseselt kasvukuhiku algkoe rakkudest. Kambiumi abil toimub varre paksenemine. Juhtkimpudes esineb kimbu- ehk fastsikulaarkambium, juhtkimpude vahel, säsikiirtes võib tekkida kimbuvahe- ehk interfastsikulaarne kambium. Nende kahe kambiumi servad liituvad ja nii moodustub varres pidev kambiumsilinder (puittaimedel on see juba algusest peale). Enamikul taimedel võib juhtkimbus eraldada kaht osa: *Varre tsentri ehk säsipoolse puiduosa e ksüleemi. Ksüleem koosneb vett juhtivatest trahheiididest ja trahheedest. Kõige enne tekkinud seega kõige vanem on puiduosa säsipoolne äär. Tähtsaks koeks puiduosas on tugikude, mis esineb puidukiududena. *Peritsükli ehk koorepoolse- niineosa ehk floeemi. Vastandina puiduosale on niineosa välimine külg kõige vanem, selle nooremad osad asetsevad aga seespool vastu puiduosa. Floeemi olulisemateks elementideks on sõeltorud ja saaterakud. Harilikult paikneb iga sõeltoru kõrval üks saaterakk
Ligniin-puidu põhistruktuuri kuuluv jäikust andev looduslik polümeer, puitaine Pektiin-taime rakukestades, eriti puuviljades ja marjades sisalduv polüsahhariid Difusioon-vahetus kokkupuutes olevate ainete aeglane segunemine aineosakeste soojusliikumise tõttu Osmoos-lahusti imbumine poolläbilaskva vaheseina kaudu lahusesse, kus lahustunud aine kontsentratsioon on suurem Kattekude-taime välispinda kattev ning sisemisi kudesid kaitsev kude Ksüleem- taime juhtkimbu puitosa Floeem- taimede juhtkimpude niinosa Puidukuid- puidus kiududena paiknevad puitunud seintega tugikoe rakud Niinekiud- niines leiduvad pikad kiudjad paksukestalisted rakud Juhtkimbud- kudede kimp, mida mööda liigub taimeorganites vesi selles lahustunud mineraal- ja orgaaniliste ainetega. Lõved- gaaside vahetust võimaldav (piklik) ava puukoores Korkkude/ranniksekvoia-kork Gaasivahetus- gaaside vahetus organismide ja väliskeskkonna vahel
orgaanilise aine oksüdatsioonist. autotroof organism, kes suudab eluks vajalikud orgaanilised ained ise sünteesida kehavälise energiaallika kaasabil. Floeemirakud transpordivad fotosünteesiprotsessis moodustunud orgaanilisi aineid Floeem ehk niineosa taime juhtkude, mille kaudu liiguvad vees lahustunud fotosünteesi produktid (glükoos). Ksüleemirakud transpordivad vett ja selles lahustunud mineraalaineid. Ksüleem ehk puiduosa taime juhtkude, mille peaülesandeks on vee transport kogu taime ulatuses. Taimede toitumine Taimed saavad vajalikud mineraalained õhust ja vee kaudu mullast. Elusaine peamise osa moodustavad 6 elementi C, H, N, O, P ja S. Süsinik pärineb süsihappegaasist, mis siseneb taime õhulõhede kaudu. Vesinik pärineb põhiliselt veest. Lämmastikku saavad taimed juurte kaudu vees lahustunud nitraatioonina ning vähemal määral ka amooniumioonina.
taimedes. Juhtkude ·Ülesanded Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel. ·Ehitus Juhtkoe torujad rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega moodustavad juhtkimbu. Juhtkimp koosneb ksüleemist e puiduosast ja floeemist e niineosast. Kui kambium ksüleemi ja floeemi vahel on olemas, on tegemist avatud juhtkimbuga. Kui kambium puudub, on tegemist suletud juhtkimbuga. Ksüleem e puiduosa: funktsiooniks on vee ja mineraalainete transport, varuainete säilitamine ja taime toestamine. Võivad esineda trahheed, trahheiidid, puidukiud (parenhüüm) ja ksüleemi põhikude. Floeem e niineosa: koosneb sõeltorudest, saaterakkudest, floeemipõhikoest ja niinerakkudest (parenhüüm). ·Paiknemine Kogu taime ulatuses (juurest varre tipuni). ·Tõusev ja laskuv vool
2. Diferentseerumine e. rakkude eristumine, mis leiab aset hulkrakse organismi arengus toimuvate rakkudevaheliste interaktsioonide tulemusel. 3. Meristeem- e. algkude, milles rakud püsivalt poolduvad. 4. Kambium- e. juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht. 5. Epiderm- e. taimeosi kattev kude, mis on enamasti üheainsa rakukihi paksune. 6. Parenhüüm- e. põhikude, asub epidermi all ja on enamasti mitmekihiline. 7. floeem- e. niineosa, mis koosneb elusrakkudest. 8. ksüleem- e.puiduosa, koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest. 9. ontogenees- e. individuaalne areng, mis seisneb tsüklilises arengufaaside vaheldumises. 10. vegetatiivne paljunemine- e. mittesuguline paljunemine, mis põhineb rakkude mitootilisel paljunemisel. 11. vegetatiivorganid- on 12. generatiivorganid- on 13. generatiivne paljunemine- e. suguline paljunemine, mis sisaldab meioosi ja viljastumist. 14. risoom- e. maa-alune vars( 15
KAkiudaine TRtoorrarvad II OSA Koed, kudede mõiste. Kudede jaotus. Algkoed (meristeemid ), nende olemus, ülesanded ja asukoht taimes. Kallus. Kattekoed, nende olemus, ülesanded ja tüübid. Epiderm, epibleem, periderm ja korp. Epibleemi moodustised papillid, katte, kõrve ja näärekarvad. Õhulõhed. Tugikude, nende olemus, ülesanded ja tüübid. Kollenhüüm, sklerenhüüm ja kivisrakud. Niinekiud. Juhtkoed, nende olemus, ülesanded ja asukoht taimes. Floeem ja ksüleem. Juhtkimbud, nende tüübid. Põhikude, olemus, ülesanded ja asukoht taimes. Erituskoed. Kudede mõiste: · Rakkude kogumik · Ühesugune ehitus · Kindel ülesanne · Kindel asukoht taime organis · Lihtkoed ühtetüüpi rakud · Liitkoed erinevad rakud, keerulisema ehitusega, nt. floeem ja ksüleem Kudede jaotus: · Algkoed e meristeemid jaotus asukoha järgi taimes: apikaalne, lateraalne, interkalaarne ja marginaalne
Juurte kaudu siseneb vesi koos selles lahustunud mineraalainetega taime ning liigub edasi temamaapealsetesse osadesse. Seda nimetatakse tõusvaks vooluks ning vastavat juhtkimbu osa, mida mööda vesi liigub, ksüleemiks ehk puiduosaks. Laskuv vool, mis kannab orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, samuti õitesse ning viljadesse, kulgeb floeemiks ehk niineosaks nimetatava juhtkimbu piirkonna kaudu. Nii ksüleem kui ka floeem läbib katkematult kogu taime. Juhtkoe torujad rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega moodustavad juhtkimbu. Juhtkimpude tüübid: 1)kontsentriline- üks juhtkimp teisega ümbritsetud(risoomis). 2)kollateraalne-ksüleem ja floeem kõrvuti(lehtedes,vartes). 3)bikollateraalne- floeem, ksüleem, floeem(korvõielised, kõrvitsalised). 4)radiaalne-ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi(juurtes). Floeemis on
Juurte kaudu siseneb vesi koos selles lahustunud mineraalainetega taime ning liigub edasi tema maapealsetesse osadesse. Seda nimetatakse tõusvaks vooluks ning vastavat juhtkimbu osa, mida mööda vesi liigub, ksüleemiks ehk puiduosaks. Laskuv vool, mis kannab orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, samuti õitesse ning viljadesse, kulgeb floeemiks ehk niineosaks nimetatava juhtkimbu piirkonna kaudu. Nii ksüleem kui ka floeem läbib katkematult kogu taime. Juhtkoe torujad rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega moodustavad juhtkimbu. Juhtkimpude tüübid: 1)kontsentriline- üks juhtkimp teisega ümbritsetud(risoomis). 2)kollateraalne-ksüleem ja floeem kõrvuti(lehtedes,vartes). 3)bikollateraalne- floeem, ksüleem, floeem(korvõielised, kõrvitsalised). 4)radiaalne-ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi(juurtes). Floeemis on sõeltorud- koosnevad piklikest, enamasti
18.Mis on heterofüllia, millistel taimedel see esineb? Ühel võsul on morfoloogiliselt erinevad pärislehed, esineb sageli veetaimedel: ujulehed ja veesisesed lehed 19.Vii kokku lehe kuju kirjeldava sõnaga. Kas tegemist on liit- või lihtlehega? ... 20.Mis tüüpi juhtkimp moodustab lehe pearoo? Kuidas paiknevad selle juhtkimbu puidu- ja niineosa lehe ülemise ja alumise külje suhtes. Lehe pearoo moodustab oma ehituselt kinnine kolleteraalne juhtkimp, floeem all, ksüleem ülemise pinna pool. 21.Mida tähendab isolateraalne leht. Too näide. Lehe mõlemal küljel samad ülesanded ja sama ehitus. N: mais 22.Nimeta 4 maapealset võsumuudendit. Too näide iga tüüpi kohta. Maapealnen stoolon - maasikas Fülloklaadid - orhidee Püünislehed - huulhein Mugul – nuikapsas 23.Kuidas toimub vee liikumine taimes? Vee liikumist taimes tagab transpiratsioonivool. Suurematel kaugustel trahheede ja
(nt. harilik kadakas) 18. kallus haavakude; taimekude, milles vigastamisel hakkavad rakud kiiremini poolduma 19. kloon ühe raku või organismi vegetatiivne järglaskond 20. klorofüll taimedes ja vetikates sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvi 21. kloroplast taimerakkude organell, milles toimub fotosüntees 22. kromoplast taimeraku organell, mis sisaldab teisi pigmente, ja milles FS-i ei toimu 23. ksüleem taime puiduosa, kus vesi liigub surnud rakkude õõntes 24. kultuurtaim kasvatamise eesmärgil tahtlikult sissetoodud liik (nt hobukastan, mägimänd) 25. kutiikula lehti kattev lipiidne kest, kust vesi ega CO2 ei saa läbi 26. lehtpuud igihaljad puittaimed õistaimede hõimkonnast(nt kask, saar) 27. leukoplast taimeraku värvitu, pigmendita organell 28. levis seemned, viljad, eosed või sigipungad, mis võivad kanduda edasi tuule või veevooluga 29
Kõik juhtkimbud on ümbritsetud kimbutupega, mis koosneb põhikoelistest või sklerenhüümsetest rakkudest, harvem mõlemast korraga. Sarnaselt varte endodermile võivad mõne liigi kimbutupe rakud korgistuda. Kimbutupe olemasolu tõttu ei puutu juhtkimbud rakuvaheruumidega vahetult kokku. Erandiks on hüdatoodid, mille ksüleem eritab epiteemi (modifitseerunud mesofülli) rakuvaheruumidesse vett. Vee gutatsioon (eritumine) lehest toimub vastava ava -- veelõhe (enamasti õhulõhe, mis on kaotanud sulgumisvõime) abil. Kollateraalses lehe juhtkimbus asetseb ksüleem ülal ja floeem allpool. Juhtkimbu lõpp koosneb enamasti vaid ksüleemist, harvem ka floeemist. Peenemad juhtkimbud moodustavad lehes tavaliselt võrgustiku. "Võrgu silma", s.o.
kobekoest (vastavalt tihedalt ja hõredalt), fotosünteesi toimumise koht. Säilituskude – plastiidideks leukoplastid, asub nt juurtes, mugulates jm. Aerenhüüm – sisaldab ka gaasivakuoole, asub nt õhujuurdes ja veetaimedes Juhtkude. Floeem (juhtkimbu niineosa) – pikad ja torujad elusrakud – sõeltorud ja saaterakud. Mööda niineosa liigub orgaaniline aine allapoole (sümplastiline transport) – laskuv vool. Ksüleem (juhtkimbu puiduosa) – surnud, torujad, – trahheed (pikemad) ja trahheiidid (lühemad, tippudest ahenenud). Mööda puiduosa liigub anorgaaniline aine ülespoole (apoplastiline transport) – tõusev vool. Tugikoed. Kollenhüüm – noortel/üheaastastel taimedel, paksenenud seintega rakud. Rakud on elusad, kasvamisvõimelised, puitumata. Sklerenhüüm, jaguneb niinekiududeks, puidukiududeks ja kivisrakkudeks.
seemnes või sarapuupähklis. Juhtkude · Ülesanded Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel. · Ehitus Juhtkoe torujad rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega moodustavad juhtkimbu. Juhtkimp koosneb ksüleemist e puiduosast ja floeemist e niineosast. Kui kambium ksüleemi ja floeemi vahel on olemas, on tegemist avatud juhtkimbuga. Kui kambium puudub, on tegemist suletud juhtkimbuga. Ksüleem e puiduosa: funktsiooniks on vee ja mineraalainete transport, varuainete säilitamine ja taime toestamine. Võivad esineda trahheed, trahheiidid, puidukiud (parenhüüm) ja ksüleemi põhikude. Floeem e niineosa: koosneb sõeltorudest, saaterakkudest, floeemipõhikoest ja niinerakkudest (parenhüüm). · Paiknemine Kogu taime ulatuses (juurest varre tipuni). · Tõusev ja laskuv vool Tõusev vool: juurte kaudu siseneb vesi koos selles lahustunud
seemnes või sarapuupähklis. Juhtkude Ülesanded Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel. Ehitus Juhtkoe torujad rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega moodustavad juhtkimbu. Juhtkimp koosneb ksüleemist e puiduosast ja floeemist e niineosast. Kui kambium ksüleemi ja floeemi vahel on olemas, on tegemist avatud juhtkimbuga. Kui kambium puudub, on tegemist suletud juhtkimbuga. Ksüleem e puiduosa: funktsiooniks on vee ja mineraalainete transport, varuainete säilitamine ja taime toestamine. Võivad esineda trahheed, trahheiidid, puidukiud (parenhüüm) ja ksüleemi põhikude. Floeem e niineosa: koosneb sõeltorudest, saaterakkudest, floeemipõhikoest ja niinerakkudest (parenhüüm). Paiknemine Kogu taime ulatuses (juurest varre tipuni). Tõusev ja laskuv vool
Juhtkoed. Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel toimub mööda juhtkudesid. Juurte kaudu siseneb vesi koos selles lahustunud mineraalainetega taime ning liigub edasi tema maapealsetesse osadesse. Seda nimetatakse tõusvaks vooluks ning vastavat juhtkimbu osa, mida mööda vesi liigub, ksüleemiks ehk puiduosaks. Laskuv vool, mis kannab orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, samuti õitesse ning viljadesse, kulgeb floeemiks ehk niineosaks. Nii ksüleem kui ka floeem läbib katkematult kogu taime. Floeem (niineosa) koosneb sõeltorudest, saaterakkudest, floeemipõhikoest (floeemiparenhüümist) ja niinekiududest. Sõeltorud koosnevad piklikest, enamasti tömpide otstega prosenhüümsetest rakkudest. Nende tipmised ja külgmised rakukestad on varustatud rohkete pooridega, mis on koondunud pooriväljadeks. Seni kuni sõeltoru funktsioneerib, on tema rakud elusad. Saaterakud esinevad peaaegu kõigil katteseemnetaimedel
· niin ehk floeem- koosneb tugikoest ja mahlu juhtivatest kudedest. Mööda niine osa liiguvad fotosünteesil moodustunud orgaanilised ained lehtedest säilitus- ning tarbimiskohtadesse. Toimub laskuv vool. · kambium- juurdekasvukiht, mis toodab sissepoole puidurakke ja väljapoole koorerakke. Tänu kambiumile toimub puu ja tema kõigi osade jämeduskasv. · ksüleem-ehk puiduosa on taimede juhtkude, mille peaülesandeks on vee transport kogu taime ulatuses. Seda protsessi nimetatakse taime tõusvaks vooluks. · säsikiired- horisontaalsuunalised, säsi niinega ühendavad säsija ollusega täidetud radiaalsed kanalid, milles toimub toitainete säilitamine · säsi-puutüve keskel paiknev pehme kude, mis lõpeb pungaga. · Maltspuit-(heledam välisosa) tüve elus osa ning selles toimub elutegevus, vedelike tõusvad voolud
haavakude · Turgor e. siserõhk · Transpiratsioon- õhulõhedest vee aurumine · Algkude e. meristeem: kallus, hajus meristeem, vahemeristeem, kambium, tipmine meristeem. · Aastarõngaste teke: kaheidulehelistel puittaimedel kambium varre ümber ringina. Kambiumi aktiivsus on tsükliline vastavalt kasvutingimustele (aastarütm) · Püsikoed: kattekoed (epiderm, korkkude), põhikude e. parenhüüm (sammaskude, kobekude), tugikude (puidukiud, niinekiud), juhtkoed (ksüleem, floeem), erituskoed. · DNA tähtsus: päriliku info säilitamine, päriliku aine täpne ülekandmine raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele · James Watson ja Francis Crick- avastasid DNA molekuli biheeliksikujulise struktuuri · RNA osaleb pärilikkuse avaldumises · RNA molekulide jaotus: mRNA (informatsiooni RNA), tRNA (transport RNA), rRNA (ribosoomi RNA) · Informatsiooni RNA- toob geneetilise ifno rakutuumas asetsevatest kromosoomidest
5) Seenerakul ja taimerakul on ühised rakukest ja vakuool 20. Kõrgemad taimed KÕRGEMAD TAIMED ehk maismaataimed ehk embrüofüüdid ehk kormofüüdid ehk tüvendtaimed Siia kuuluvad: Sammaltaimed, sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed TUNNUSED: * sporofüüt on hulkrakne, esinevad koed, tipmine meristeem * keha (cormus) liigestunud vegetatiivseteks põhiorganiteks * sporofüüdi varases staadiumis esineb embrüo puhkeseisund (embrüofüüdid) * olemas juhtkude (ksüleem, floeem) ja tugikude (ligniini teke) * olemas hulkraksed paljunemisorganid: arhegoonid, anteriidid, sporangiumid * olemas kutiikula * olemas õhulõhed 21. Gametofaas, sporofaas Taimede individuaalses arengus eristatakse kahte faasi: sugulist (gametofaasi) ja mittesugulist (sporofaasi). Sugulises faasis olev taim (gametofüüt) on haploidsete rakkudega (1n) ja paljuneb suguliselt, s.t. moodustab gameete e. sugurakke. Selleks moodustuvad suguorganites meioosi teel haploidsed
Kromosoomid despiraliseeruvad, tuumamembraan taastub. Tekib uus kuidude kogumik ekvatoriaaltasandile. Moodustavad kaks eraldi rakku, mille kromosoomide arv, suurus ja kuju on identne emarakuga. Amitoos lihtpooldumine. Raku tuum venib välja enamvähem võrdseteks poolmeteks ja rebeneb. Moodustunud rakud ei kaota oma korrastatust. Esineb ainuraksetel, alamatel seentel ja kõrgematel taimedel vaid vananevates kudedes. Botaanika loeng 18.09.12 Täieliku ehitusega juhtkimbus on ksüleem ehk puiduosa ja floeem ehk niineosa. Nende asetus juhtkimbus võib olla erinev. Kontsentriline juhtkimp ksüleem ümber floeemi; enamasti üheidulehelistel; Kollateraalne juhtkimp floeem on väljaspool ja ksüleem seespool. Bikollatelaarne juhtkimp floeem on lisaks ka seespool ksüleemi. Radiaanne juhtkimp ksüleemi ja floeemi osad on vaheldumisi radiaanselt organi keksteljega. JUUR Täidab mitut ülesannet taimes: 1
Need grupeeritakse koesüsteemideks vastavalt nende pidevusele läbi kogu taimekeha: a) Kattekudede süsteem N:epiderm- ühekihiline, katab taimeosi, temas on õhulõhed. b) Põhikudede süsteem N: parenhüüm mitmekihiline (sammaskude, kobekude), asub epidermi all. Seal paiknevad kloroplastid. c) Juhtkudede süsteem juhtkoerakud on kimpudes. *Ksüleemi e puidurakud transpordivad vett ja seal lahustunud mineraalaineid. Ksüleem koosneb torujatest rakkudest e trahheedest. Lühemaid rakke nim trahheiidideks. Raku otsmised rakukestad on kadunud moodustub pikk toru. *Floeemi e niinerakud transpordivad orgaanilisi aineid. Floeem koosneb elusrakkudest. Ained liiguvad sõeltorude kaudu. d) Tugikoed - puitunud ja paksenenud kestaga rakkudest. e) Erituskoed piimasoonte rakud, soolanääre, nektaarium. TAIMEDE PALJUNEMINE lk 23-27 Ontogenees organismide individuaalne areng
Biosfäär f. Organ ehk eluntkond on kudede kogum, mis täidab mingit kindlat funktsiooni. Biosfäär on kõige kõrgem eluslooduse tase 5 Ülesanne 11. Jaota alljärgnevad sõnad tabeli õigetesse tulpadesse. Sipelgas; veri; kõrv; sperm; võilill; ksüleem; tüvi; ovotsüüt; rasv; lehetäi; kopsud; vere punalible Rakk organ organism kude Vere punalible kopsud Sipelgas veri sperm kõrv võilill tüvi lehetäi Ülesanne 12.
Kesksilindri välimine kiht -- peritsükkel (perikambium) -- koosneb enamasti ühest, harvem mitmest reast elusatest, meristemaatilistest rakkudest. Juure peritsükli üheks funktsiooniks on külgjuurte moodustamine. Vaid üksikutel vee- ja parasiittaimedel pole peritsüklit leitud Peritsüklist seespool asub radiaalne juhtkimp, kus ksüleem(ehk puiduosa) ja floeem(ehk niineosa) on asetunud vaheldumisi, ribadena. Sellist ühe radiaalse juhtkimbuga steeli nimetatakse aktinosteeliks (ka kiirjaks ehk radiaalseks steeliks). Sõltuvalt ksüleemi ja vastavalt ka floeemi kimpude arvust võib aktinosteel olla kas: monarhne -1 kimp( esineb mõnedel sõnajalgadel), diarhne-2 kimpu(sõnajalg- ja
paksenenud seintega pikkadest tihedalt asetsevatest rakkudest, mis enamasti paiknevad kimpudena, rakuseinad puitunud. Puidurakud surnud, niinekiudude rakud surevad täiskasvanuna. 18. Kirjeldage juurtepuidu mikroehitust. Joonistage skeem. Juurtepuidu mikroehitus: 1. kalüptra, 2. kujunev floeem, 3. floeem, 4. endoterm, 5. pikenemisvööde, 6. kujunev ksüleem, 7. caspary jooned, 8. epibleem, 9. esikoor, 10. juurekarvad, 11. ksüleem, 12. pentsükkel. 19. Mis on puidu tihedus ja mis on puitaine tihedus? Milliste meetoditega neid määratakse? Puidu tihedus on massi ja mahu suhe, sõltub niiskusest. Puitaine tihedus on rakuseina materjali tihedus ilma tühimiketa. Kõigil liikidel ~1,53 g/cm 3. Meetoditeks on: stereomeetriline, kaalumismeeter. Stereomeetriline Võetakse
2. Defineerige aine elektrokeemilise potentsiaali mõiste ja ühikud Energia (J/mol), mis kombineerib keemilise pot. ja elektrilise pot. 3. Nimetage veepotentsiaali väärtust mõjutavad tegurid Mõjutavad samad tegurid, mis vee elektrokeemilise potensiaali valemis. Lisaks sõltub neljast erinevast potensiaalist gravitatsiooni, maatriks, rõhu, kontsentratsiooni. 4. Nimetage ja põhjendage ksüleemi anatoomilise ehituse kohastumused vee juhtimiseks Ksüleem (tõusev vool) taime juhtkude, mille põhifn. on vee transport kogu taime ulatuses. Trahheed lülilised torukesed. Trahheiidid piklikud rakud ja otstest teritunud rakud. Paljasseemnetaimedel ja sõnajalgtaimedel on ainult trahheiidid. Mõlema rakusisaldis on surnud ja rakuseinad tugevad (puitunud). Sekundaarseina paksendite järgi saab neid jagada: rõngas-, spiraal-, astmik ja soontrahhee/trahheiidid. Ei kollapseeru negatiivse rõhu tingimustes (paksuseinalised)
lehtedes), harvem avatud (mõnedel igihaljastel taimedel, kuid kambium töötab neil nõrgalt ning sekundaarseid elemente juhtkimbus peaaegu ei ole). *Kõik juhtkimbud on ümbritsetud kimbutupega, mis koosneb põhikoelistest või sklerenhüümsetest rakkudest, harvem mõlemast korraga. Sarnaselt varte endodermile võivad mõne liigi kimbutupe rakud korgistuda. *Kimbutupe olemasolu tõttu ei puutu juhtkimbud rakuvaheruumidega vahetult kokku. *Kollateraalses lehe juhtkimbus asetseb ksüleem ülal ja floeem allpool. Juhtkimbu lõpp koosneb enamasti vaid ksüleemist, harvem ka floeemist. Peenemad juhtkimbud moodustavad lehes tavaliselt võrgustiku. * "Võrgu silma", s.o. juhtkimpudega piiratud mesofülli osa nimetatakse areooliks. Areoolis võib leiduda juhtkimpude otsi. *Ka üheiduleheliste lineaalselt roodunud lehel moodustub mikroskoopilistest roodudest võrgustik. Niisuguste lehtede suuremaid paralleelselt paiknevaid juhtkimpe ühendavaid
koosnevad pikaahelalistest alkaanidest, samuti rasvhapete estritest. Ka terpenoidsed ja fenooldsed ühendid on kutiikula koostises väga levinud. Nimetage juhtkudede floeemi- ja ksüleemi vett juhtivate rakkude peamised erinevused Floeemi vedelik on konsentreeritum kui ksüleemi vedelik (väga lahja). Floeemi rakud on elusad, ksüleemi rakud mitte. Floeem transport enamasti toimub ülevalt – alla , ksüleemis alt-üles. Ksüleem koosneb trahheedest ja trahheiididest, floeem sõeltorudest ja saaterakkudest. Kirjutage põhjus-tagajärg ahel mis viib õhulõhede sulgumisele veepuuduse tekkimisel mullas. Veepuudus mullas veepotentsiaal järelikult mullas on madalam kui taimes ,nii et vesi enam taime ei sisene ning tekib veepuudus ka taimes väheneb veepotentsiaal ka taime mesofüllirakkudes ning sulgrakud turgorrõhk väheneb ja õhulõhed sulgevad.
ja juurtetippudes; · Taimeosa jämeduse kasv toimub puidu ja puukoore vahel paikneva kambiumi rakkude jagunemise tulemusel. Kambiumirakk jaguneb kaheks identseks rakuks, millest aga ainult üks jääb kambiumi rakuks, teine muutub kas tüve või puukoore rakuks. Sellest saab püsirakk, mis võib veel ühe või ka rohkem kordi poolduda. Selliselt tekivad sõltuvalt olukorrast niinerakud (floeem), millest seejärel tekib sisemine tüvi (ksüleem) ja välimine korp. Raku jagunemine toimub sagedamini sissepoole ja seetõttu leiab palju tihedamini aset puidurakkude teke. Koore osakaal tervel puutüvel on ainult 5 kuni 15%. Pärast püsiraku viimset pooldumist toimub puiduraku muutumine juhtimis-, tugevdus- või talletusrakuks . 2. KASVUPERIOODID Meie ilmastikuoludes on puittaimedel neli kasvuperioodi: · Puhkeperiood (novembrist veebruarini); · Mobiliseerimisperiood (märtsist aprillini);
Võrreldes kõrrelistega on liblikõielised suurema lõhustamatu NDF-ga, kuid NDF lõhustuvuse kiirus on liblikõielistel suurem (Hoffman et al, 1993). Lutserni rakuseinad on rohkem lignifeerunud ja vähem seeduvad kui kõrrelistel. Vartes ja kõrtes on ksüleemi ja sklerenhüümi kudede kontsentratsioon kõrge (Moore, Jung, 2001). Ksüleemi ja sklerenhüümi kudedel arenevad väga paksud sekundaarsed seinad, mis on tugevasti lignifeerunud. Liblikõieliste paksuseinaline ksüleem on põhimõtteliselt seedumatu, 133 Lutserni segukülvi botaanilise koosseisu mõju rohusööda kvaliteedile vaatamata väga pikale vatsas püsimise ajale, kuid kõrreliste paksuseinalise sklerenhüümi koed on suures osas aeglaselt seeduvad (Jung, Engels, 2002). Sõltuvalt arengufaasist seedivad veised 60-70% kõrreliste NDF-ist ja 40-50% liblikõieliste NDF-ist (Buxton, Redfearn, 1997)
suunas ning nende ülesandeks on juhtida ja säilitada vaike. Vaigukäikude sisepinnal asuvad eritusrakud, mis millel on võime eristada vaiku. Kui tüve vigastada nii, et vaigukäike kahjustatakse, vaik valgub välja, tardub ning katab haava. 9. Kambium (Mähk) puidu juurdekasvukiht, mis asub tüve perifeerses osas, seespool niint ja väljaspool puidukude. Kasvuperioodil moodustab see endast sissepoole puidurakke(ksüleem), millest moodustuvad aastarõngad. Väljapoole tekitab kambium koorerakke (floeem). 10. Säsikiired radiaallõikes nähtavad mitmesuguse kõrgusega ribadena. Ühendavad niine , milles toitemahlad liiguvad lehtedest/okastest allapoole, puiduga ning moodustavad esmased säsikiired. Säsikiired koosnevad suhteliselt lühikestest, õhukeseseinalistest elus rakkudest, mille ülesandeks on juhtida vett ja toitaineid tüve sisemusse ning seal säilitada
juurtes ja teistes säilitusorganites c) Aerenhüüm – paikneb õhujuurtes, veetaimedes 3. Juhtkude Jaguneb vastavalt sellele, kas koosneb elus või eluta rakkudest a) Floeem – piknenud elusrakud b) Ksüleem – pikad torujad surnud rakud (trahheed, trahheiidid) 4. Tugikude Koosnevad paksenenud seintega rakkudest; rakud on pikenenud a) Kollenhüüm – rakuseinad ebaühtlaselt paksenenud; ainult noortel taimedel b) Sklerenhüüm
nimetatakse turgoriks. Turgoris oleva taime raku vakuool on täitunud veega ja võtab enda alla suurema osa rakust. See on taimedele eluliselt tähtis, kuna turgor on peamine liikumapanev jõud raku kasvamisel ning ta annab taime koele suure osa mehaanilisest tugevusest (taim seisab püsti). Kui taimele tekib vee puudus, siis raku turgorolek kaob ning taim närtsib. Vee kiire liikumine erinevate taimeorganite vahel toimub juhtkudede (ksüleem, floeem) kaasabil. Sealjuures liigub vesi koos selles lahustunud ainetega, seega on vee liikumisel oluline roll ka anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete liigutamisel. Vee liikumine toimub sealjuures erinevates suundades kahe vooluna: 1) Tõusev vool e. transpiratsioonivool Juurtega saadud vesi ja selles lahustunud anorgaanilised ühendid liiguvad mööda ksüleemi e. puidu sooni taimes ülespoole. Nii varustatakse kõiki taimeosi kiiresti vee
Gutatsioon on vee eritumine lehtedest tilkadena. Toimub veelõhede ehk hüdatoodide kaudu, mis ehituselt sarnanevad õhulõhedele. Hüdatoonid jagunevad aktiivseteks ja passiivseteks. Gutatsioon esineb väga paljudel taimeliikidel, kuid mitte okaspuudel. Mõjutab juurtoitumine, mulla temp, niiskus, õhustatus. Vee liikumine ksüleemis: Vesi ja selles lahustunud mineraalained, mida taim võtab juurekarvade kaudu mullast, liiguvad juurtest ksüleemis lehtedesse. Ksüleem on taimede juhtkimbu puiduosa. Tema peaülesanne on vee ja mineraalinete transport. Vee liikumine toimub osmootse rõhu tõttu. Rakud ksüleemis on spetsiaalse ehitusega, et nad võimaldab suuri veehulki transportida. Vesi liigub traheede või trahheiidide kaudu. Vee liikumine ühes suunas. Plastiliste ainete liikumine floeemis: plastiliste ainete liikumine floeemis on laskuva vooluga (vahest mõlemasuunaline). Taimed säilitavad orgaanilisi toitaineid sageli juures, slp ka laskuvad voolud
20. Kõrgemad taimed KÕRGEMAD TAIMED ehk maismaataimed ehk embrüofüüdid ehk kormofüüdid ehk tüvendtaimed Siia kuuluvad: sammaltaimed,sõnajalgtaimed,paljasseemnetaimed,katteseemnetaimed TUNNUSED: sporofüüt on hulkrakne, esinevad koed, tipmine meristeem keha ( cormus ) liigestunud vegetatiivseteks põhiorganiteks (siit nimetus kormofüüdid) sporofüüdi varases staadiumis esineb embrüo puhkeseisund (embrüofüüdid) olemas juhtkude (ksüleem, floeem) ja tugikude (ligniini teke),olemas hulkraksed paljunemisorganid: arhegoonid, anteriidid, sporangiumid olemas kutiikula,olemas õhulõhed EOSTAIMED SOONTAIMED SOONEOSTAIMED LEHTSOONEOSTAIMED 21. Gametofaas, sporofaas Taimede individuaalses arengus eristatakse kahte faasi: sugulist ( gametofaasi ) ja mittesugulist ( sporofaasi ). Sammaltaimede arengutsükkel 22. Helviksamblad, kõdersamblad, lehtsamblad Helviksasambla keha on lapik tallus v. koosneb lapikutest lehtedest ja vartest.
π – rakulahuse osmootne rõhk Y – turgorrõhk Järeldus: Relatiivne kasvukiirus sõltub nii relatiivsest hüdraulilisest juhtivusest, rakulahuse osmootsest rõhust, turgorrõhust kui ka rakuseinte plastilisusest Primaarseina paksus on 0,1-0,3 µm , sekundaarseina paksus on 3-10 µm. Nimetage peamised primaar- ja sekundaarseina erinevused Primaarsein on kõigil rakkudel Sekundaarsein ladestub primaarseinale (sissepoole), on vaid osade kudede rakkudel (juhtkoe ksüleem, tugikoes, kattekoes) primaarsein on õhuke, suhteliselt elastne, võimaldab kasvu sekundaarsein on mitmekihiline, rakud on kasvuvõimetud, sageli surnud. Mõlema koostises palju tselluloosi ja hemitselluloosi, primaarseinal rohkem pektiini. Sekundaarseina on ladustunud ka ligniini päris arvestatavalt Millised iseärasused on kommeliiniliste seltsi kuuluvate taimede rakuseinal. Millisel
Kambiumirakud on õhukeseseinalised, suuretuumalised, protoplasmaga täidetud rakud, mis vegetatsiooniperioodil korduvalt pooldudes toodavad endast sissepoole puiduosa rakke ja väljapoole niineosa rakke. Kambiumi ühtlase tegevuse tõttu pakseneb puutüvi ja oksad ühtlaselt. Kambiumirakud peavad ka endid juurde tootma puutüve jämenemisest ja pikkuskasvust tuleneva puutüve ja okste külgpindala suurenemise tõttu. 4. Kambiumirakkudest sissepoole jääb puiduosa e ksüleem, mis tekib kambiumi rakkude pooldumise tulemusel. Okaspuude ja lehtpuude puit on erineva ehitusega. Okaspuudel koosneb puit peamiselt pikliku kujuga rakkudest – trahheiididest (kuni 90%). Need on piklikud, radiaalsuunas ühtlaste ridadena paiknevad puitunud seintega rakud, ristlõikes tavaliselt nelja- kuni kuuekandilised, keskmise pikkusega 3-5 mm, ületades rakkude laiust kuni 100 korda. Rakud on omavahel ühenduses ainete liikumisetagamiseks kas liht- või koobaspooridega
varres. – c) Sklerenhüüm – valdavalt surnud rakud tugevasti ligniiniseerunud sekundaarse rakukestaga. Annavad taimele tugevuse ja toestuse. Seemnete ja viljade kestas. Juhtkude e. vaskulaarkude - juhib vee ja selles lahustunud ainete liikumist taime organite vahel ning annab taimele mehhaanilise tugevuse. a) floeemi kaudu toimub lahustunud orgaaniliste ainete transport b) ksüleem juhib vett ja selles lahustunud ioone Kõrgemate taimede kudede tüübid. Taimede juure ja varre ehitus. Juur-juure karvad,koor,endoderis,floeem, ksüleem Vars-Koor, floeem,kambrium, ksüleem,aastaring.säsi,säsikiir Primaarse ja sekundaarse rakukesta ehitus. Primaarse rakukesta-Happeline pektiin, tselluloosi kiud, ksüloos,galaktoos, fukoos, hemitselluloos Sekundaarse- tselluloosi fiibrid Kortikaalsete mikrotuubulite osa tselluloosi mikrokiudude orientatsiooni määramises.
juhib neid edasi. Epidermise rakumembraanid sisaldavad aktiivseid valke, mis osalevad mineraalainete ioonide transpordis pinnasest läbi taimeraku seina kattekoe Taimeraku seinas tekkiv mineraalainete suur kontsentratsioon, põhjustab veemolekulide liikumist osmoosi toimel epidermisest cortex-isse. Sealt edasi endodermisesse ja vaskulaarsesse kesksilindrisse (floeem+ ksüleem) Caspary jooned – iga rakk on 4-küljest ümbritsetud veekindla plaadikesega, mis takistab vee tagasivoolu vaskulaarsest silindrist Ksüleemis on kerge eristada väikese läbimõõduga trahheiididest protoksüleemi (ksüleemikiirte tippudes) ja suurtest astrik-, võrk- ja poortrahheedest koosnevat metaksüleemi. Floeemikimbud asuvad vaheldumisi ksüleemikiirtega. 8. Miks ei teki juurtes lülipuitu? 9
Floeem Koosneb sõeltorudest, saaterakkudest, floeemipõhikoest (floeemiparenhüümist) ja niinekiududest; Ained liiguvad erinevas suunas Sõeltorud koosnevad piklikest, enamasti tömpide otstega prosenhüümsetest rakkudest – moodustuvad elusate rakkude vertikaalsest reast. Seni kuni sõeltoru funktsioneerib, on tema rakud elusad – enamasti ühe aasta. Sügisel sõelplaadi poorid ummistuvad kalloosiga; Saaterakud esinevad peaaegu kõigil katteseemnetaimedel. Ksüleem Funktsiooniks on vee ja mineraalainete transport, varuainete säilitamine ja taime toestamine; Ksüleemis võivad esineda trahheiidid, trahheed, ksüleemi põhikude ja puidukiud; Trahheiidid esinevad enam-vähem kõikidel soontaimedel (eristatakse spiraal-, rõngas-, astrik- ja poortrahheiide); Trahheiidid – prosenhüümsed rakud, mille seintes on koobaspoorid; pikkus ca 1 mm Trahheed esinevad enamikul katteseemnetaimedel ning vähestel sõnajalg- ja paljas-seemnetaimedel
Samblikud paljunevad vegetatiivselt või eoste abil. Eestis on leitud 647 liiki pisisamblikke, umbes 300 liiki suursamblikke ja 200 liiki lihhenikoolseid seeni. Samblad- on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed. Maailmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi. Eestis kasvab ligikaudu 560 liiki, millest enamik (umbes 400) on lehtsamblad. Sõnajalgtaimed- neil on varred, lehed ja juured. Erinevalt sammaldest esineb neil juhtkude(floeem ja ksüleem). Õisi pole(seemneid pole). Paljunevad spooride abil. Paljasseemnetaimed- neil on varred, lehed, juured. Esineb juhtkude, kuid seal paiknevad ainult trahheiidid. Seemned arenevad katmata õiealgmest. Katteseemnetaimed- erinevalt paljasseemnetaimedes on neil juhtsooned e. trahheed, õied e. kaetud õiealgmed, millest arenevad seemneid sisaldavad viljad. Seemnetes on endosperm. 3. Eesti loomastiku jaotumine süstemaatilistesse
Esikoore väline kiht - eksoderm - koosneb tihedalt üksteise vastu liibunud nurgelistest rakkudest, mis vanemas eas sageli korgistuvad, esikoore sisemine kiht on endoterm; kesksilinder - välimine kiht - peritsükkel (perikambium) - koosneb enamasti ühest, harvem mitmest reast elusatest, meristemaatilistest rakkudest. Juure peritsükli üheks funktsiooniks on külgjuurte moodustamine; Juhtkimp - Peritsüklist seespool asub radiaalne juhtkimp, kus ksüleem ja floeem on asetunud vaheldumisi, ribadena. Juurestik - taime juurte kogum, Sõltuvalt põhiplaanist eristatakse sammas- ja narmasjuurestikku. Esimese puhul moodustub taimel idujuurest peajuur ja sellest harunevad külgjuured, narmasjuurestikul peajuur aga puudub või pole selgelt eristunud, ning juurestik moodustub peaosas külg- ja lisajuurest; Juure muudendid - säilitus-, roni-, tõmbe- ja õhujuured
ainult juhib neid edasi. Epidermise rakumembraanid sisaldavad aktiivseid valke, mis osalevad mineraalainete ioonide transpordis pinnasest läbi taimeraku seina kattekoe Taimeraku seinas tekkiv mineraalainete suur kontsentratsioon, põhjustab veemolekulide liikumist osmoosi toimel epidermisest cortex’isse. Sealt edasi endodermisesse ja vaskulaarsesse kesksilindrisse (floeem+ ksüleem) Caspary jooned – iga rakk on 4-küljest ümbritsetud veekindla plaadikesega, mis takistab vee tagasivoolu vaskulaarsest silindrist Ksüleemis on kerge eristada väikese läbimõõduga trahheiididest protoksüleemi (ksüleemikiirte tippudes) ja suurtest astrik-, võrk- ja poortrahheedest koosnevat metaksüleemi. Floeemikimbud asuvad vaheldumisi ksüleemikiirtega. 19. Mis on puidu tihedus ja mis on puitaine tihedus
annaabi.ee 
