KUNSTIAJALUGU 10. klass (0)

KUNSTIAJALUGU
Kultuur on kogu inimese tegevus nii vaimses kui ainelises valdkonnas
Kunst on kõik see, mis pole loomulik ja looduslik vaid on loodud inimese poolt ehk kunstlik
* Kunst haarab erinevaid loominguvaldkondi: arhitektuur , skulptuur , maal ja graafika
*Kunst tekkis 30-40 000 aastat tagasi. Sel ajal toimus inimkonnas ka suured muutused:
1)Sugukondade tekkimine
2) Rasside kujunemine
3) Religiooni tekkimine
4)Kunst ja abstraktne mõtlemine
MIKS TEKKIS KUNST?
Kunst kui:
1) info edasikandja
2) religioossete tunnete väljendaja
3) eneseväljenduse vajadus
4) vajadus ilu jõule
Ürgühiskonna kunst
Kiviajad
Tekkis vanemal kiviajal 800eKr tagasi (sel ajal leitud siberist koopamaalid)
Lascaux ja Altamira koopad

• Koopamaalid olid realistlikud, kujutati peamiselt loomi, inimene oli teisejärguline , kasutati looduslikke värve.
  

Willendorfi veenused-rõhutatud sootunnustega, nägu polnud
Koopamaalidel oli rõhk nüüd inimesel. Hakati kujutama skematiseeritud kujusid
Kaljukoopad Addlaura ja Valltorta
Uus- kiviaeg (600-2000eKr)
Tekkis põlluharimine ja karjakasvatus
Esimeseks loomaks oli koer
Inimene hakkas jääma paikseks
Mesopotaamia ala kunst
Eufrati ja Tidrise jõe vaheline ala, vanim tsivilisatsiooni tekkimise koht.
Neil oli korraldatud ühiskond,
Maailmale on nad andnud rattakasutuse ja kiilkirja , maailma vanim eepos
Tsirkuraat- 3 või 7 asmeline tempel, mille tippu viis trepp
Babüloonia
Vana-Babüloonia- maailma vanim seaduste kogu
Uus-Babüloonia- Selle lõi Nabopolassar
I EGIPTUS
Hakkasid aega arvestama iga uue vaarao valitsemisest alates

• Tsivilisatisoon tekkis Niiluse jõe orus
  
• Jagunes Alam-Egiptus ja Ülem-Egiptuseks
  
• Mõlemat poolt Niilust 8-15km alal oli tsivilisatisoon (asutus)
  
• Asustus oli viljakal alal väga suur
  
• Egiptus eksisteeris kaua aega suletud süsteemina Aafrika kirdeosas
  
• Egiptuses räägitakse araabia keelt
  
• Egiptuse ajalugu periodiseeritakse järgmiselt
  
  • Varadünastiline periood ( u 3000- 2650 eKr) Ühtse Egiptuse tekkimine kuningas Meenese juhtimisel. Pealinn Memphis
    
  • Vanariigi periood ( u 2650-2130 eKr) 3 - 6 dünastiat. Suurte püramiidide aeg
    
  • Esimene vaheperiood ( u 2130-1950 eKr) 7 - 11 dünastiat
    

Egiptuse killunemine nomarhiateks (maakond) Uusühendamine Ülem-Egiptuse poolt. Pealinn Teeba

• Keskmine riik (u 1950- 1650 eKr) 12-14 dünastiat. Pealinn Tagasimemphisesse, alaline sõjavägi
  
• Teine vaheperiood (u 1650-1550 eKr) 15-17 dünastiat. Põhja-Egiptus oli hüksoslaste võimu all
  
• Uusriik (u 1550- 1075 eKr) 18-20 dünastiat. Egiptus oli sel ajal oma võimsuse tipul.
  
• Hilis -Egiptus (u 1075-525 eKr) 21-26 dünastia . Sel ajal vallutasid Egiptuse Pärsia
  
• Pärslased (525-332 eKr)
  
• Aleksander Suure valitsemisaeg 332-323 eKr
  
• Ptolemaiuste periood 323- 30 eKr
  

ARHITEKTUUR
Vanariigi perioodi kõige silmapaitsvamaks näiteks olid püramiidid . Paiknevad Nemphisest Läänes (70km pikkusel lõigul, umbes 100 püramiidi)

• Kuulsad : Giza , Cheops, Mykerinos ja Chephren
  
• Püramiidid olid ühed 7. maailmaimest
  

Püramiide oli 3 tüüpi

• Astmikpüramiidid
  
• Murdpüramiidid
  
• Harilikud püramiidid
  

Arvatakse, et püramiidide idee tuli mastabadest
11.09.14
Mastaba - piklikud, langus seintega kivikambrid. Maa all oli hauakamber kirstuga ja idaseinas nišš petikuksega. Sealt pidi sisse-välja käima surematu hing Ka ja näitama surnu eest palvetajatele teed läände, kus asus surnuteriik.
Vanariigi ajal hakati ka templeid tegema. Alguses olid nn orutemplid, mis koosnes sammashoovist ja ainult valituile määratud ruumidest. Sammaskojast viis kaetud käik soklile ehitatud kabelisse, mis asus täpselt Niiluse üleujutuse piiril .
Keskmise riigi ajal suuri püramiide enam ei tehtud, levinud olid kaljuhauad
Kuulsaimad on Benihassan. Sissekäigule anti tavaliselt fassadi kuju.Hakati järjekindlalt kasutama sambaid. Arvatakse, et sambaidee tuli Egiptusest.Levinud olid palmi ,papüüruse sambad.
Uue riigi perioodil oli kõige tähtsam templi ehitus. Egiptuse templi fassaad oli kitsamal küljel. Fassaad oli langus seintega kaks tiiba, mille vahel oli uks. Templi juurde viis Sfinkside allee , templi ees olid mastid, kus lehvisid lipud. Templi sees oli sammassaal ainult valitule mõeldud ruumid.
Kuulsaimad templid on Luxor ja Karnak , Ramasseum.
12.09.14
Egiptuse kujutav kunst
Maal ja reljeef on väga sarnased, nimelt reljeefid olid madalad, värvilised (kutsutakse pinnakunstiks). Perspektiivi ei tuntud. Kõige suuremalt kujutati vaaraosid. Ametnikud ja preestrid suuruselt järgmised ja siis lihtrahvas
Valitsesid kindlad reeglid: Vaaraosid ja ülikuid kujutati egiptuse poosis. Lihtrahvas kujutati vabalt, skulptuuris oli kindel reeglistik. Vaaraosid ja ülikuid kujutati seisvates figuurides. Kõigepealt frontaliteedi põhimõttel Pea sirgelt püsti ja käed ripuvad külgedel või üks käsi rinnal. Kontraposti ei tuntud ja vasak jalg veidi ees. Istuvatel figuuridel, jalad üksteise kõrval, käed põlvedel või üks käsi rinnal.
Vanariigi perioodil näited : Suur Sfinks, Mükeriinose grupp
Keskmise riigi perioodil : Suurem individualiseerimise püüe
Uue riigi perioodil : Amenhotep 4. ajajärk, Ehnaton
Usureform kunstis: inimeste kujutamisviis muutus vabamaks nt. Ehnaton oma naisega (iluideaal)
Ramses II istuvad figuurid Abu Simbule kaljude ees
KREEKA KUNST 12.09
Kreeka ajalugu jagatakse järgmiselt:

• Egeuse ehk Kreeta aja järgi u 2000-1100 eKr
  

Tundsid kirja, lineaarkiri a ja b . Sinna ajajärku langeb ka Trooja sõda (1200eKr). Periood lõppes vallutajate Doorlaste sissetulekuga.

• Tume ajajärgu järgi u 1100-800 eKr. Seda iseloomustab raua kasutuselevõtt ja kolonisatsiooni algus
  

• Arhailine ajajärk u 800-500 eKr. Tähestiku kasutuselevõtt. Müütide kasutuselevõtt. Kolonisatsiooni laienemine. Poliseid valitsesid demokraatlikult Ateena eeskujul või aristrokaatlikult Ateena või Sparta eeskujul.
  

• Klassikaline ajajärk 500-338 eKr. Ateena demokraatia õitseajajärk. Perikleseses
  
• Kreeka-Pärsia sõdade ajajärk 500-338 eKr
  
• Omavaheliste sõdade ajajärk. Omavahelised tülid nõrgestasid riiki. 500-338 eKr
  

• Hellenismi periood 338-30 eKr. Makedoonia Aleksandri vallutusaeg.
  
• Hellenislike väikeriikide ajajärk
  
• 146 eKr alistus Kreeka Roomlastele. Hellenismi lõpp 30 eKr.
  

KREETA MÜKEENE

Küklaadid Kreeta saar oli Euroopa tsivilisatsiooni häll . Kreeka oli kultuurivahendaja 3 maailmajao vahel, Euroopa, Aafrika ja Aasia . Tänu oma asendile Vahemeres ei pidanud kaitsekulutusi. Kreeta kultuuri kutsutakse ka Minoiliseks kultuuriks . Põhiline osa asustusest koondus rannikule
. Kõige kuulsamad lossid olid Knossos, Phaistos ja Hagia Triada .
Arhidektuuris Kreeta lossi iseloomustas:

• Lossid olid kindlustamata
  
• Mitmekorruselised lossid
  
• Trepid, mis paiknesid ebakorrapäraselt
  
• Lossides puudus pearuum
  
• Ruumid paiknesid väiksemate guppidena valgusõuede ümber
  
• Kasutati sammast
  
• Kujutletavas kunstis olid lossid kaetud seinamaalidega, lahinguid ei kujutatud
  
• kujutati heledamalt, mehi tumedamalt
  
• Kreeta kultuur hävis 1 ainsa hetkega, kui Thera saarel toimus Santorini vulkaanipurse . Tõi kaasa endaga 30m hiidlaine . Kõik kultuur hävis.
  

Mükeene kultuur
Uueks kultuurikeskuseks kujunes Lõuna-Kreeka ehk Penoponneus ja Hegeose saare.
Mükeene ja Tirynsi lossides saab tundma õppida tolleaja kunsti
16.09
Mükeene lossi iseloomustas:

• Hästi korralikult kindlustatud (nn glükloopilised müürid)
  
• Kui läbiti müüris olev värav, järgnes lahtine käik, mille lõpus oli teine väravehitis propülee .
  
• Järgnes sillutatud õu, mida ümbritses sammaskoda
  
• Pearuum megaron ehk meestesaal
  
• Kasutati prinitiimset võlmimist, sammas läks laiemaks. Kõige omapärasemaks näiteks on kuppelhauad.
  

Kõige kuulsam kuppelhaud on Atreuse varakamber, läbimõõt 14.2m ja kõrgus 13.6m

• Lossi seinad olid kaetud maalidega. Kuldsed maskid ja lõvide värav oli leitud Atreuse varakambrist
  

KREEKA KULTUUR
Arhitektuur
Kreeka tempel seisis ühest või mitmest astmest koosneval alaehitisel krepidoma, ülemine aste oli stülobbaat. Seejärel tuli sammas, tüvi ja ülemine osa kapiteel , mis omakorda koosnes echinosest ja abakusest. Seejärel tuli arhitraav , mille peal oli friis , mis omakorda jagunes metoopideks(plaat millel on relieef) ja triglüüfideks. Samba jooned on kannelüürid. Katuse alumine äär on geison. Ülemine osa on sima . Akroteerid( katuse kaunistused). Väga olulisel kohal oli ka põhiplaan (missugune see tempel oli)
Keskne ruum- naos e cella
Eeskoda- pronaos
Tagumine ruum- poistodomos
VT VIHIK
23.09.14
Skulptuur II õitseajajärgul:
Seda perioodi iseloomustas: Poolitilise killustatuse süvenemine
Elu muutus ebakindlamaks
Omavahelised tülid,
Vanad, lihtsad vaated hääbusid
Naiivne usk jumalatesse kadus , asendudes skepsisega
Võimule pääses individualism
Kunstis tuli rahutu , pateetiline( käsitlusviis
Vormiline ilu on üha tähtsam ( õrnus ja leebus)
Nimetati Kauniks stiiliks
Tuntumaid skulptorid olid:
Skopas - halikarnassose mauseleum. Säilinud on tema töödest Ateena Alea templi
Praxiteles- Eelistatud materjal marmor . Hermes. On teinud mitmed Aphrodite kujud.
Leohares - Teinud kuulsa Belvedere kuju.
Lysippos- Oli produktiivne , tegi ainult pronksist kujusid. Võttis kasutule uudusliku laadi , muutis proportsioone(pea väiksem, jalad pikemad ). Tuntuim teos Aleksander Suure portreepüst ja tema koolkonna töö on
Kreeka plastika (skulptuur) hellenismi ajajärgul (3. -1. saj eKr)
Tegemist oli hellenistlike väikeriikidega, eristatakse erinevaid koolkondi

Aleksandria koolkond (tuntuim skulptuur on Niiluse grupp)

Pergamoni koolkond (Zeusi altari friisi (seinte) kaunistused

Rhodose koolkond (1.-7st maailmaimest on Rhodose koloss (pronkskuju 32m, majakas )
Sellest pärineb veel laokooni grupp.
Milo Venus pärineb ka sellest koolkonnast
Maalikunst
Kreeklased hindasid oma maalikunsti kõige kõrgemalt, aga kahjuks pole midaig säilinud.
Vaasimaalid- mustafiguuriline vaas ,
Punafiguuriline vaas,
Tehnikas kasutati fresko, tempera ja enkaustika
Tuntumad kunstnikud olid Polygnotos, Apollodoros , Leuxis, APELLES
25.09

Etruskid

Apenniini poolsaarel elasid erinevad hõimud . Etruskidel kujunes oma riik, nõrgalt seotud linnriikide ühendus. Nad on ajalukku lännud kui kuulsad ehitajad, kellelt roomlased võtsid palju üle.
Tempel erines Kreeka templist :

• põhiplaanilt sarnases ruudule
  
• eeskoda sügavam
  
• sambad paiknesid laiemalt
  
• katus oli järsem
  
• puudus tasakaal/harmoonia
  

Eeskuju on võtnud paljud euroopa rahvad nende majadest.Sõltuvalt jõukusest oli kõrvalruume
(aatrium-keskne ruum/ saal ),(alae- aatriumi tagatiib)
Tähtsal kohal kultuuriloos olid kaljuhauad.Näited:

• Lorento
  
• Oriento
  
• Vulci
  

Üksikkujudest on tuntuimad kapitooliumi emahunt ja kõmenees ehk oraator .
Rooma kunst
Roomlased on palju üle võtnud kreeka kultuuri:
jumalad
mütoloogia
kirjandus, teater, sport , filosoofia jne
Roomlased olid tugevad insenertehnilistes valdkondades, seadustes . sõjaajaloo koostamises.
Vana-Itaalia kultuuridel :
Terramare, Villanova, etruski kunst, kreeka kunst
Roomlased andsid ehituskunsti lubi ja kivide sidumiskunsti
Võeti kasutusele võlvid ja kuplid
Roomasse tuli teedeehitusse :

• maksimaalsed ehitusteed,
  
• taksitus tuli kas ületada või eemaldada,
  
• sõltuvalt kliimast maanteekraavid,
  
• iga kindla vahemaa tagant pidi olema puhkevõimalus
  

Akveduktid -Sillad ja samal ajal veejuhtmete kandjad takistuste kohal.
Tegemist oli kaartega, tavaliselt poolteise või kahekordsed.
Need on säilinud lõuna-prantsummaal ja itaalias
Triumfi kaared- Ebapraktilised, algselt väejuhtide võitude jaoks, hiljem keisrite jaoks.
1-3kaarega, tavaliselt oli kaare üleval poolkorrus mida kutsuti aktikaks
Termid - vabaaja veetmise kohad, kus kõige tähtsam oli saunakompleks. Temperatuuri muudeti kivide kuumutamisega. Tepidarium- leige veega ruum/ caldarium-kuum vesi/ frigidarium-külma veega.
Foorumid – Avarad platsid, ümbritsetud suurmate hoonetega.
Panthenon- Jumalatele pühendatud tempel
Amfiteatrid- Ovaalse põhiplaaniga, ilma katuseta, avarad, vaatemängude hooned,kõige kuulsam rooma Colosseum 70-82. koosner 3kordsest arkaadide reast 1. korrus- dooria , 2. joonia , 3.korintose stiilis sambad. 4.korrus ehitati hiljem juurde.
50 000 inimest oli võimalik evakueeruda 6minutiga.
RENESSANSS
Erimaades oli erineval ajal.Kui inglismaal renessanss algas, sai itaalias juba läbi
Renessanss oli nii kijranduses, muusikas, kunstis. Eri maades oli väga erineval ajal. Kui Inglismaal renessanss algas siis Itaalias sa ta juba läbi. Renessanss oli nii kirjanduses, kunstis ja muusikas. Renessanss on antiikkultuuri taaselustamine ja ümbertöötamine oma ajastu vaimus . Käis käsikäes humanismiga. Maailmavaade, mis oli inimesekeskne. Endiselt oli seisuslik ühiskond, kus igal seisusel oli oma funktsioon.
I Vaimulikud -inimeste hinge eest hoolitseda, II ülikud5 III talupojad ja muu rahvas- ühiskonna ülalpidamine
Linnade kasv ja linnakodanike osatähtsuse kasv
Renessanssi arhidektuur
Gooti oli enne renessansi stiil.Püüd kõrgustesse kadus, rohkem pöörati tähelepanu hoone harmooniale ja proportsioonidele. Kasutati antiigist pärit elemente (sambad, kuplid)
Itaalia- Renessansi sünnimaa . Sünnilinn Firenze . Medicite perekond oli suur kunstisoosija, nad finantseerisid ehitisi jne.

Arhidekt Brunelleschi (1377-1446) Tegi Firenze toomkirikule kupli . esimene kuppelehitus. Tehtud gooti stiilis
Teine ehitis- Leitud Lastekodu Firenzes
Kolmas ehitis- San Lorenzo basiilika(kirikutüüp pikliku põhiplaaniga,jaguneb löövideks , osadeks ) Firenzes
Neljas ehitis- Santo Spirito kirik Firenzes
Kirikus asus läänes, altariosa idas
(ALLPOOL ON MARTA OMAST)
Leon Battista Alberti (1404-1472) Santa Maria Novella kirik Firenzes. Võttis antiiki tunduvalt rohkem eeskujuks. San Frasesco kirik Riminis. San Andrea kirik Mantovas
Tuntumad vanarenessasni arhitektid olid veel: Giluliano da Sangallo, tema oli üks paljudest palazzode tegijatest. Luciana Laurana. Tullio Amadeo jt.
PALAZZO – üliku v jõuka linnakodaniku linnaresidents. Tavaliselt kas kahe- või kolmekordne , äärmiselt lihtne ja reeglina alumine korrus oli teostatud rustikas. Tegi vatikani lossi kuulsa raamatukogu.
Kõrgrenesanss Donato Bramante (1444-1514). Teda huvitas kuppelehitus. Väike Tempietto , Santa Maria Groze Roomas. Tema alustas ka Peetri kiriku ehitamist.
Michelangelo (1475-1564). Tegi Peetri kirikule kupli ja seda peetakse maailma kõige ilusamaks kuppelehitiseks üldse.
Andrea Palladio ( 1508 -1580). Oli väga suur antiigi austaja. Palladianism . Peamine iseloomulik joon on sambad läbi kahe korruse. Villa Rotonda.Tuntumad kõrgrenessasni arhitektid olid veel Sansovino, Michele Sanmicheli, Serlio jt.