Ajalugu ja keskaeg (0)

Q: Millal ja miks toimus eestlaste ülestõus mis selle käigus tehti?

Vastus leiad õppematerjalist: Ajalugu ja keskaeg

Q: Miks ei tekkinud vallutatud aladele ühtset riiki?

Vastus leiad õppematerjalist: Ajalugu ja keskaeg

Q: Mis põhjustas vaadeldaval perioodil vastuolu Mõõgavendade ordu ja Taani vahel?

Vastus leiad õppematerjalist: Ajalugu ja keskaeg

Q: Millal loodi Liivi ordu kellest miks?

Vastus leiad õppematerjalist: Ajalugu ja keskaeg

Q: Millal sõlmiti Stensby leping kelle vahel milles kokku lepiti?

Vastus leiad õppematerjalist: Ajalugu ja keskaeg

Q: Kes ja miks hakkasi maid läänistama?

Vastus leiad õppematerjalist: Ajalugu ja keskaeg

Q: Miks muutus Saaremaa osatähtsus Eesti ühiskonnas pärast vallutamist?

Vastus leiad õppematerjalist: Ajalugu ja keskaeg

Q: Kuhu ja miks ehitati kirikuid?

Vastus leiad õppematerjalist: Ajalugu ja keskaeg

Q: Kuhu tekkisid keskaegsed linnad Eestis?

Vastus leiad õppematerjalist: Ajalugu ja keskaeg

Q: Kes moodustasid algul linnade põhilise elanikkonna?

Vastus leiad õppematerjalist: Ajalugu ja keskaeg

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millal ja miks toimus eestlaste ülestõus mis selle käigus tehti?
Miks ei tekkinud vallutatud aladele ühtset riiki?
Mis põhjustas vaadeldaval perioodil vastuolu Mõõgavendade ordu ja Taani vahel?
Millal loodi Liivi ordu kellest miks?
Millal sõlmiti Stensby leping kelle vahel milles kokku lepiti?
Kes ja miks hakkasi maid läänistama?
Miks muutus Saaremaa osatähtsus Eesti ühiskonnas pärast vallutamist?
Kuhu ja miks ehitati kirikuid?
Kuhu tekkisid keskaegsed linnad Eestis?
Kes moodustasid algul linnade põhilise elanikkonna?
Miks ei jaganud lääne välja Liivi ordumeister?
Mis on linnaõigus?
Millise linnaõiguse Eesti linnad said?
Kes said linna kodanikuks?
Kes sai ola raehärraks?
Missugune oli keskaegne linnaühiskond?

KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS 20.11
KESKAEG

LIIVIMAA RISTISÕDA
ﷲRistisõda-Territooriumi ristiusustamine .
ﷲRistiusu kirik jagunes kaheks:
1)KATOLIKU KIRIK , mida juhtis ROOMA PAAVST .
2)ÕIGEUSU KIRIK, mida juhtis KONSTATINOOPOLI PATRIARH . KIRIKU LÕHE ehk kiriku lõhenemine õigeusu kirikuks ja katoliku kirikuks. Tegid erinevad kirikuvanded.
ﷲLiivimaa ristisõja eeldused olid:
1)Lübecki linna rajamine. (Kaubanduse põhipunkt)
2)Kogede kasutuselevõtt. (Ülihea laevake, millega kaupu transportida)
ﷲErinevate huvirühmade eesmärgid Liivimaa ristisõjas:
1)Rooma paavst ja katoliku kirik-Toetas vallutussõda usulistel ja võimulistel eesmärkidel.
2)Saksa kaupmehed-Toetasid ristisõda, et saaks rajada kindla tugiala Väina jõeäärde.
3)Taani ja Rootsi kuningad-Üritasid sõjaolukorda ära kasutada ning Eestisse kanda kinnitada.
4)Saksa rüütlid-Olid meelsasti valmis ristisõda alustama, sooviti seisusekohaseid valdusi hankida.
5)Vene vürstid-Novgorodi vürst Aleksander peatas läänerüütlite ittatungi.
6) Liivlased ja latgalid -Olid esimesed, kes ristiusu vastu võtsid. Olid ristisõdijate poolel.
7)Eestlased-Kaitsta oma ala ja rahvast.
ﷲSõjavarustuse võrdlemine
EESTLASED
RISTISÕDIJAD
Mõnel sjamehel puudus kiiver .
Jalad kaitsmata.
Kiivrid olid algelised.
Käed polnud kaitstud.
Tervet keha kattev rõngasrüü.
Kilbid parema ehitusega.
Kiivrid katsid kogu näo.
Sõjariistad paremad.
Riigi(valduse nimetus)
Pealinn
Valitseja
Millised muinasmaakonnad kuulusid?
Saare-Lääne piiskopkond
Lihula kindlus
Läänemaa ja Saaremaa
Liivi ordu
Võnnu
Liivi Ordumeister
Harjumaa , Alempois, Sakala ja Mõhu
Tartu piiskopkond
Tartu
Tartu piiskop
Soopoolitse, Jogentagana, Nurmekund ja Ugandi
Taani kuninga Eestimaa hertsogkond
Tallinn
Taani kuningas
Rävala, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa
ﷲINIMESED
1) Meinhard -Üksküla piiskop, kelle ülesandeks oli Liivimaa ristiusule toomine.
2)Berthold-Sai Üksküla piiskopiks peale Meinhardi. Algatas ristisõda.
3)Theoderich-Mõõgavendade ordu loomise initsiaator. Eestimaa piiskop.
4) Albert -Tahtis rajada Liivimale kirikuriiki, mida juhuks piiskop, kes alluks otse
paavstile.
5)Kaupo-Liivlaste vanem. Rajas Riia linna.
6)Lembitu-Sakala vanem. Koondas väe, et minna Riiat ründama.
7) Valdemar II-Taani kuningas. Võitis lahingu Tallinnas ja lasi rajada kivilinnuse.
8)Johan I-Rootsi kuningas. Tegi Lihula linnusest oma peamise tugipunkti.
9)Vjatško-Koknese vürst. Korraldas Tartu ja tema ümberkaudsete alade vallutamiseks rüüsteretki.
10)Henrik-Liivimaa Kroonika autor.
ﷲAASTAARVUD
1)1201-Algas Riia linna ehitamine; ristisdade tugipunkt .
2)1202-Asustati Mõõgavendade ordu.
3)1208-Ümera piirkonna latgalid võtsid vastu ristiusu; eestlaste võitluse algus.
4)1210-Eestlased võitsid Ümera lahingu, mis suurendas eneseusku.
5) 1217 -Madisepäeva lahing; (Otepää piiramine).
6)1219-Taani kuningas maabub sõjaväega Tallinna alla.
7) 1220 -Rootslaste sissetungikatse Läänemaale lüüakse tagasi.
8)1224-Tartu langemisega on kogu Mandri-Eesti taas võõrvõimu all.
9)1227-Valjala alistumine ja Muhu langemine . Saaremaa alistumisega lõpeb eestlaste muistne Vabadussõda.
10) 1236 - Saule lahing Mõõgavendade ordu ja leedulaste vahel.
11) 1237 -Loodi Saksa ordu Liivimaa haru ehk Liivi ordu.
12)1238-Loodi Stensby leping
13)1241-Taani hindamisraamat.
14)1343- 23.aprill Jüriööl algas ülestõus.
15)1346-Taani müüs oma valdused Saksa ordule, mis omakorda andis 1347 .aastal need valdused Liivi ordule.
ﷲMillal ja miks toimus eestlaste ülestõus, mis selle käigus tehti?
Ülestõus toimus 1223.aastal ja selle käigus tahtsid eestlased tagasi saada oma maad. Selle käigus korraldati Vabadusvõitlus.
ﷲMis on Dannebrog , selgitage sellega seotus legende!
Dannebrog on Taani riigilipp. Eestlaste ja taanlastevahelisel lahingul olevat taevast tulnud alla punane, valge ristiga lipp , millest said taanlased julgust ja millest sai Taani riigilipp...
ﷲSelgitage eeslaste allajäämise põhjuseid muistses vabadusvõitluses?
1)Sõdurid olid väiksemal tasemel ja väheste kogemustega, KUNA eesti rahvas ei olnud välja koolitatud sõjarahvas. Eestlased olid talurahvas .
2)Halvem relvastus ja sõjatehnika, KUNA sõjatehnika maksis palju ja eestlastel ei olnud endal piisavalt toorainet, et toota kvaliteetset relvastust.
3)Pidime sõdima mitme riigiga korraga, KUNA erinevad riigid käisid meil rüüsteretkedel. Näiteks *Ristisõdijad, *Taanlased, *Rootslased, *Vene vürsti riik.
4)Vastupanu polnud ühine, KUNA eestaslet ei olnud riiki ega sidemeid üksikute maakondade vahel.
5)Eestlastel puudusid liitlased, KUNA suhted ei olnud naabritega head.
ﷲMillist ala hakati kutsuma Vana-Liivimaaks?
Läänemere ida kaldal ristisõdadega vallutatud regioone, mis piirnevad üldjoontes tänapäevastes Eesti ja Läti alades.
ﷲMiks ei tekkinud vallutatud aladele ühtset riiki?
Vallutatud aladele ei tekkinud ühtset riiki seetõttu, et vallutajad olid erinevat päritolu ja neil olid erinevad soovid.
ﷲMis põhjustas vaadeldaval perioodil vastuolu Mõõgavendade ordu ja Taani vahel?
Mõõgavendade ordu ja Taani vahel tekkisid vastuolud seetõttu, et Mõõgavendade ordu hakkas aina rohkem alasid endale vallutama ja astus lepingust üle, mis neil oli Taaniga tehtud.
ﷲMillal loodi Liivi ordu, kellest, miks?
Loodi aastal 1236. Liivi ordu-Mõõgavendade ordu sai taanlastelt lüüa ja kõik kes jäid alles Mõõgavendade ordust liideti Saksa ordule juurde(lisas kõvasti tugevust) ja hakati kutsuma Saksa ordu Liivimaa haruks ehk Liivi orduks.
ﷲMillal sõlmiti Stensby leping, kelle vahel, milles kokku lepiti?
Leping sülmiti aastal 1238. Stensby lepingu sisu oli sellest, et paavsti nõudmisel pidi Liivi ordu tagastama Taani kuningale vallutatud alad(Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa).
ﷲKes ja miks hakkasi maid läänistama?
Maid läänistasid maahärrad, kes jagasid neid sõjaväeteenistuses teeninud läänimeestele, et saada endale sõjavägi kaitseks. Näiteks Taani kunn, Saare-Lääne ja Tartu piiskop.
ﷲMis jäi talupoegade elus endiseks:
1)Isiklik vabadus.
2)Õigus pärilikule maakasvatusele.
ﷲMis muutus talupoegade olukorras:
1)Pidid hakkama maksma koormisi.
2)Avanes suurem turg ja toomine.
3)Vabade meeste õigus ja kohustus: sõjateenistus.
ﷲMiks muutus Saaremaa osatähtsus Eesti ühiskonnas pärast vallutamist?
Majanduslike ja poliitiliste olude muutus. Mererööviga seotus majanduse lahkamine. Eesti lülitumine rahvusvahelisse kaubandusse.
ﷲKuhu ja miks ehitati kirikuid?
Kirikuid ehitati kihelkonna keskpunkti , mne vana linnamäe või pühapaiga lähedusse.
ﷲMillised olid preestri ülesanded:
1) Palvetamine ;jumalateenistuse pidamine.
2)Sahramentide jagamine.
3)Rahvast kristlikus vaimus õpetada ja juhatada.
ﷲKuhu tekkisid keskaegsed linnad Eestis?
Muistsete kauplemiskohtade juurde. Tähtsamate teede sõlmpunktiks. Olid juba enne tõmbepunktid.
ﷲKes moodustasid algul linnade põhilise elanikkonna?
Saksamaalt saabunud käsitöölised ja kaupmehed. Kohalik rahvas.
ﷲVANA-LIIVIMAA KUJUNEMINE
Vana-Liivimaa-eestlaste, liivlaste ja lätlaste hõimude asuala , mille ristisõdijad vallutasid.
Lepiti kokku ühises võitluses Vene vürstiriikide vastu, et laiendada katoliku kiriku võimu.
ﷲMÕISTED
1)Maahärra ehk maaisand ehk senjöör-Väikeriigi valitseja Liivimaal; jagas lääne; omas kiriku-, kohtu- ja haldusvõimu.
2)Lään ehk feood -Maavaldus, mida saadi sõjaväeteenistuse läbimise eest, hiljem tekkis võimalus maa-ala välja osta.
3)Läänimees ehk vasall -Sai maavalduse senjöörilt sõjaväeteenistuse eest.
4)Läänikord ehk feodaalkord ehk feodalism -Ühiskonnakorraldus, kus maa on senjööri poolt välja jagatud sõjaväeteenistuse eest vasallidele, kes omakorda käsutavad neist sõltuvaid talupoegi.
5)Aadel (ehk rüütel?!)-Keskaegne maaomaniku seisus, kelle põhiline ülesanne oli teisi kaitsta.
6)Linnus-Kaitse otstarbel ehitatud aadliku elupaik.
7) Vakus -Vasalli ühine söömaaeg talupoegadega, mille käigus võeti vastu andameid(koormisi).
8)Mõis-Aadliku majapidamine , mis koosnes mõisa hoonetest ja seda ümbritsevatest põldudest ja küladest.
9) Raad -Keskaegne linnavalitsus, mille ülesanded olid kõrgeim kohtuvõim, raha müntimise õigus, linna sissetulekute, heakorra ja kindlustuse eest hoolitsemine- maksud . Kanda hoolt koolide ja kirikute eest. Korraldada vaeste ja haigete ülalpidamine. Jälgida, etg kõik riietuksid enad seisusele vastavalt. Kindlustada öörahu.
10) Seek -Pidalitõbiste haigla.
11) Gild -Kaupmeeste ühendus, mis korraldas seltsielu, kaitses liikmete huve, pakkus vajadusel abi ja toetust.
12)Suurgild-Abielus olevate kaupmeeste ühendus, nende hulgast valiti ka raehärra.
13) Mustpeade vennaskond-Vallaliste kaupmeeste ühendus.
ﷲJÜRIÖÖ ÜLESTÕUS
Ülestõusu põhjused

Usk tõi kaasa koormised ehk ei meeldinud ristiusustamine.

Polnud kindla maa-ala omanik.

Eestlaste eriti raske olukord Taani valduses.

Taani plaan müüa Harju-Viru valdused Saksa ordule, kohalike vasallide püüd seda takistada.

Eestlaste soov keerulises poliitilises õhkkonnas oma olukorda parandada.
Ülestõusu käik
!!!1)Algas 23. aprillil Jüriööl 1343.aastal Harjumaal .!!!

Vallutati Padise klooster.

Ülestõusnute vägi piiras Tallinna.

Paluti abi Rootsi kuninga esindajalt Turu footgilt.

Ülestõus laienes Läänemaale.

4.mail kohtumine Paides , kuningate tapmine .

Juulis väljaastumine Saaremaale, vallutati Pöide linnus.

Ülestõusu mahasurumisel suur roll Saksa ordul .
Lüüasaamise põhjused

ÜLestõus ei haaranud kõiki maakondi.

Abi jäi hiljaks .

Vanemate tapmine Paides tekitas segadust.

Eestlastel ei jätkunud sõjalist jõudu.
Tagajärjed

Muutus Eesti ala halduslik jaotus. (Vaata aasta 1346)

Liivi ordust sai võimsaim feodaalriik.Prestiiž siinsete sakslaste hulgas kasvas tohutult.

Sakslased tundsid end kindlalt, hakkasid rohkem mõisu rajama.
ﷲMiks ei jaganud lääne välja Liivi ordumeister?
Liivi ordumeistril oli endal piisab kaitse ja sõjavägi olemas.
ﷲMis on linnaõigus?
Linnaõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib linnaelu.
ﷲMillise linnaõiguse Eesti linnad said?
1)Tallinn, Rakvere ja Narva-Lübecki õigus.
2)Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu-Hamburgi õigusel rajanev Riia õigus.
3)Vana-Pärnus kehtis piiskopiõigus.
ﷲKes said linna kodanikuks?
Linna kodanikuks said kõik vabad inimesed, kes elasid linnas ja maksid räa kodanikumaksu.
ﷲMillised olid kodaniku:1)õigused; 2)kohustused
1)ÕIGUSED
1) Kohut võis linnakodanike üle mõiste ainult linna kohus.
2)Linna piires võisid ainult nemad käsitöö ja kaubandusega tegeleda.
3)Vabastatud tollimaksust.
4)Võisid vbalt kasutada linna metsi, heina-ja karjamaid.
2)KOHUSTUSED
1) Vahiteenistus linna müüril ja tornides.
2)Linna sõjaline kaitse.
3)Osavõtt mitmesugustest linnale vajalikest töödest.
4)Maksude maksmine .
ﷲKes sai ola raehärraks?
Raehärraks sai olla inimene, kes oli sündinud seaduslikust abielust , omama linna piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka. Kui mõni raad suri, valis raad ise sobiliku järglase.
ﷲMissugune oli keskaegne linnaühiskond?
Keskaegne linnaühiskond oli korporatiivne st. Et linnakodanikud kuulusid eri ühendustesse.
ﷲHANSA LIIT
Keskaegse kaubanduse ohud olid: 1)Röövlid/ piraadid , kes kaaperdasid laevu.
2) Tormid seetõttu, et laevad võisid tormides uppuda ja võisid seljuhul kaotada kogu oma kauba.
ﷲHansa Liit- Põhja-Saksa ja Madalmaade kaubalinnade liit.
Juhtiv linn-Lübeck
Juhtorgan-hansapäevad
Tähtsaim laevatüüp- koge
Eesti linnad-Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu
ﷲKÄSITÖÖ KESKAEGSES LINNAS
ﷲ Tsunft -Ühe linna ühe eriala käsitööliste ühing.
ﷲGild-tsunftide ühendus. nt.Kanuti gild.
ﷲSkraa-Tsunfti põhikiri.
ﷲTsunfti ülesanded: 1)Tagda piisavalt tööd; 2)Kontrollida toodete kvaliteeti; 3)Jagada ühiseid muresid ; 4)šedööver-meistritöö.(?!??)

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 8 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-02-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lottttta Õppematerjali autor

Liivimaa ristisõda inimesed aastaarvud mõisted kirik lään liivi ordu liivimaa mõõgavendade ordu ristisõda saksa ordu vürst vasall katoliku kirik paavst raad gild senjöör stensby

Sarnased õppematerjalid

docx

Vana-Liivimaa kujunemine

VANA-LIIVIMAA KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA RIIKIDE KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA eestlaste, liivlaste ja läti hõimude asuala, mille ristisõdijad vallutasid Ühtset riiki vallutatud aladel ei kujunenud Miks? 1236.a. toimus Saule lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 1237.a. loodi Saksa ordu Liivimaa haru, peagi hakati kasutama lühendatud nimetust Liivi ordu 1238.a. sõlmiti Stensby leping Saksa ordumeistri ja Taani kuninga vahel: 1) paavsti nõudmisel sai Taani kuningas Tallinna, Rävala, Harjumaa, Virumaa 2) lepiti kokku ühises võitluses Vene vürstiriikide vastu, et laiendada katoliku kiriku võimu LÄÄNIKORRA KUJUNEMINE MAAHÄRRA e. MAAISAND e. SENJÖÖR väikeriigi valitseja Liivimaal, jagas lääne, omas kiriku-, kohtu- ja haldusvõimu LÄÄN e. FEOOD maavaldus, mis saadi sõjaväeteenistuse eest, hiljem saadi võimalus maavaldus välja osta LÄÄNIKORRA KUJUNE

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu

Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering Allikad: muistised (kinnismuistised, irdmuistised), Läti Henriku kroonika, Liivimaa vanem riimkroonika, Vene kroonikad. Perioodid: muinasaeg (Algus-1227), keskaeg (1227-1561)(Vana-Liivimaa ajastu), Rootsi aeg (1561- 1710), Vene aeg (1710-1918), iseseisvumine (1918-tänapäevani). Muistne vabadusvõitlus (1208–1227) Vabadussõda (1918-1920) – Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaaga ning 1919. Landeswehri vastu peetud sõda. Põhjasõda (1700–1721) – sõda, mis peeti ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu

Ajalugu

doc

Keskaeg Eestis

Keskaeg Eestis Liivimaa ristisõda 1143. rajati Lübecki linn Liivimaa piiskopid: Meinhard (11861196) rahulik, sõbralik, ehitas 1184. aastal Ükskülasse Liivi alade esimese kiriku, liivlased hakkasid Meinhardi ristimise ning rahva Rooma kirikule allutamisplaanidele vastu. Meinhardil ei õnnestu põikpäiseid liivlasi ristida ning hädas pöördus ta paavsti poole. Paavst Coelestinus III lubaski 1193. aastal alustada ristisõja. Aastal 1196 suri piiskop Meinhard suutmata ristida liivlasi. Berthold (11961198) tsistertslane, vaenulikum, paavstilt volitus ristisõja korraldamiseks, kutsus inimesi üles ristiusustama, suri lahingu käigus Albert (11991229) hea strateegia * 1199. Üksküla piiskopiks pühitseti, eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop ja alluks paavstile * Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada * asutas kloostreid * alluvuses töötas Läti Henrik * võimas linnus Võnnus ordu ke

Ajalugu

odt

10-klassi ajalugu: eesti-ajalugu

Saj alguses pKr (sakslaste ja taanlaste vallutused). •On kõige vanem periood, oli aeg kus eestlased olid vabad. •Muinasaeg moodustab ajaliselt valdava osa kogu Eesti ajaloost. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227– esimene suur pöördepukt Eesti ajaloos, kaotati muistne vabadus. Toimus erinevate Eesti hõimude ja neid vallutada püüdnud Taani, Saksa, Rootsi ristisõdijate ja Vene vürstiriikide vahel. •Peamine allikas selle kohta- Läti Henriku kroonika. Keskaeg – jõuab Eestisse 13. Saj algul ristisõdijatega, kuid meie ajaloolased pole kronoloogilistes piirides ühel meelel. Lõpuks loetakse 15.-16. sajandi vahetust. seda aega nimetatakse ka Vana-Liivimaa (kogu Eesti ja kogu Läti) ajastuks. Liivi sõda lõpetab keskaja e 1558. Liivi sõda 1558-1583 – teine suur pöördepunkt Eesti ajaloos: teeb lõpu Eesti keskajale-purunevad kõik keskaegsed riigid •Sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, kes lootis ära kasutada Vana-

Ajalugu

doc

Muistne vabadusvõitlus

Muistse vabadusvõitluse eeldused: *Olemas olid uut tüüpi laevad, mis olid mahukad. Nendega sai seilata, et tuua varustust ja mehi. *Loodi Lüübeki linn, mis oli Läänemere lõunaalade tugipunkt. Põhjused: *Rootslased,Taanlased,Sakslased tahtid oma alasid laiendada.*Saksa kaupmeeste soov laiendada oma kaubateid. *Ristisõdijad tõid siia uue usu. Toimus võitlus kahe kiriku vahel Huvirühmade eesmärgid: 1. Saksa kaupmehed-Ei tahtnud jagada idakaubanduse tulusid kohalike rahvastega ning nad lootsid teha lõpu paganarahvaste mere-ja rannaröövidele. 2. Orduvennad-Olid üheks tähtsamaks ristisõdade idee kandjaks ja kaitsjaks. Patud taheti andeks saada. 3. Liivlased-Nad olid sunnitud sõdima. Latgalid-Olid sammuti sunnitud. Nad lootsid ka sakslastelt vastu abi saada, kui nad peaks Eestisse tulema. 4. Eestlased-Kaitsta ja vabastada oma maad ja iseseisvust. Aastaarvud 1201- Albert asustas Riia linna,mis oli ristisõdijate keskus. 1202-A

Ajalugu

doc

Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227

Kordamiseks. Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 1) Muinas-Eesti kaart (maakonnad) enne Liivimaa ristisõda; Vana-Liivimaa kaart pärast Liivimaa ristisõja lõppu (Eesti, Läti alad vallutajate riigid). ALUMISEL KAARDIL ON PUUDU VANA-PÄRNU!!! 1 2) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika. Preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, tähtsaim ajalooallikas muistse vabadusvõitluse kohta, kirjeldab sündmusi aastatel 1184-1227 vahemikus ning on kirjutatud ladina keeles. Kroonika on peamine kasutatav allikas tolle aja Eesti ja Läti ajaloo kohta ning tänapäevane arusaam sõltub enamjaolt just selles kirjutatust. 3) Eellugu · Vallutuslikud huvid, selgita-põhjenda, miks? (kaupmehed, katoliku kirik, ristirüütlid, Taani ja Rootsi

Eesti ajalugu

doc

Eestlaste Muistne Vabadusvõitlus ja keskaeg

Eestlaste Muistne Vabadusvõitlus ja keskaeg 1200-1558 põhjused  Sakslaste tung itta. u.1100-u.1400 (DRANG NACH OSTEN) Toimus järk-järguline Saksa kolooniate asutamine ida-aladel.  UUE LAEVATÜÜBI – KOGE (kaubalaev Põhjameredel 12-15.saj.) leiutamine.  Uue kasumliku kaubatee kujunemine Saksamaalt – Novgorodi feodaalvabariiki, mis läbis Eesti ala.  Läänemere idakalda ristimise vajadus (viimane ala Euroopast mis oli ristimata - Tänased Soome, Eesti, Läti ja Leedu alad) Oli peamiseks sõja ettekäändeks  Saarlaste jm. rüüsteretked (mereröövlitegevus) Rootsi, Taani ja Saksamaa rannikutele Ristisõja käik 1184.a. tuli Liivimaale esimesena püsivalt piiskopiks Meinhard. Rajab Väina jõe suudmesse esimese kiriku ja alustab rahumeelset ristimist. 1196.a. uus piiskop Berthold, läheb kohalike liivlastega tülli ja langeb ühes liivlaste ja sakslaste vahelises kokkupõrkes. 1199.a. Balti ris

Ajalugu

doc

Kontrolltöö küsimused ja vastused (7 klass)

2.Kontrolltöö §4954 KORDAMISKÜSIMUSED: 1) KES OLID JA MIDA TEGID? Meinhard, Berthold, Albert, Theoderich, Kaupo, Ymant, Lembitu, Läti Henrik, Valdemar II, Tabelinus, Vesse 2)SELETA MÕISTED:kihelkond, maakond, vanem arbuja, Mõõgavendade ordu, linnus, malev, Vana Liivimaa, ordumeister, kapiitel, Taani hindamise raamat, Liivi ordu, Stensby leping, linnadepäev, maapäev, hansalinn, raad 3) MIS TOIMUS NENDEL AASTATEL? 1186, 1196, 1198, 1200, 1201, 1202, 12061207, 1208, 1210, 1211, 12121215, 21.09.1217, 1219, 1220, 1222, 1223.1224, 1227, 1242, 1236, 1241, 13431345, 1346 4)Vali loetelust 2 teemat ja arutle nende üle. Oluline on tunda fakte: a)eestlaste elukorraldus muinasajal, b)Kolme piiskopi tegevus ida baltikumi paganate ristimiseks, c) eestlaste võitlused 1208 1215, d)muistse vabadusvõitluse lõpp 12151227),e)Vana Liivimaa riiklik korraldus ja maahärrade vahelised võitlused, f)Jüriöö ülestõus mandril ja saaremaal, g)Linnaelu ja linnade valitsemine keskajal 5

Ajalugu

Rohkem sarnaseid