Liikumine - keha asukoha muutumine taustkeha suhtes. Kinemaatika uurib kehade liikumist ruumis Dünaamika uurib liikumise tekkepõhjusi ja kuidas keha liikumine ühe või teise mõju tagajärjel muutub. Staatika uurib kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad. Trajektoor joon mida mööda keha liigub. Kulgliikumine keha kõikide punktide trajektorid on ühesuguse kujuga Nihe keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik Taustsüsteem taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem Vabalangemine õhutakistused puuduvad, keha langeb alla Kiirus liikumist iseloomustav suurus Kiirendus - näiab kui palju muutub kiirus ajaühikus (sisuliselt on tegemist kiiruse muutumise kiirusega) Gravitatsioon maa külgetõmbejõud Elastsusjõud keha kuju ja mõõtmete muutumisel tekkiv jõud Newton - füüsik, avastas raskusjõu.. "njuuton" on seetõttu JÕU mõõtühik Töö kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liig...
PLANIMEETRIAKURSUSE KORDAMINE GÜMNAASIUMI LÕPUEKSAMIKS. KOLMNURGAD 1. Kolmnurga sisenurkade summa on sirgnurk + + = 180 o 2. Siinusteoreem a b c = = = 2R sin sin sin 2. Koosinusteoreem a 2 = b 2 + c 2 - 2bc cos b 2 = a 2 + c 2 - 2ac cos c 2 = a 2 + b 2 - 2ab cos 4. Pindala valemid. ch ab sin a +b +c S= ; S= ; S = p ( p - a )( p -b)( p -c ) ; p= ; 2 2 2 abc S = pr ; S= 4R 5. Kolmnurga kõrgus (h on ristlõik külje ja selle vastastipu vahel) , mediaan (m on lõik külje keskpunkti ja selle vastastipu vahel. Mediaanid lõikuvad ühes...
Suure paugu teooria Kas enne seda midagi oli pole teada, kuid siiani on universumi teket seletatud Suure Pauguga, mis on tänapäeva kosmoloogias valitsev Universumi arengu kirjeldamise mudel. Nn Suur Pauk toimus 13,7 miljardit aastat tagasi, kuid tegemist polnud meile kõigile tuntud pauguga vaid toimus plahvatuslik paisumine, mis kestab tänapäevani. Selle algtõukeks oli ülitihe punkt, kus aine tihedus on lõpmatult suur ja seda mõjutas ka kõrge temperatuur, tekkis niinimetatud singulaarsus, kus kõik kaugused muutuvad nulliks ning kõik temperatuurid ja rõhud muutuvad lõpmatuks. Selle tagajärjel hakkaski universum plahvatuslikult paisuma. Paisumine on vaadeldav Hubble'i seose kaudu, mis ütleb, et mida kaugemal mingi galaktika meist on, seda kiiremini ta meist eemaldub. Suure Paugu teooria ei hõlma ainult üht paisumist vaid ka selle tagajärgi. Väljendi "Suur Pauk" võttis kasutusele Fred Hoyle, kes tahtis näidata selle iroonilisust ta ise sel...
Mandariin on puuvili mis kasvab mandariinipuust. Harilik mandariinipuu on igihaljas valgete lõhnavate õitega puu. Mandariin on väga lähedane apelsinile. Perekonnast Rutaceae, mandariin ladina keeles on citrus rediculata, inglise keeles clementine. Mandariini tuntumad sordid on Satsuma, Clementine, Wilking jt. Clementine viljaliha on väga mahlane, kergelt hapukas, oranzikas punane väliskest, vili väheste seemnetega. Satsuma on kergesti kooritav, lahtine ja õhuke kest, ilma seemneteta, pärit Jaapanist, magus ja õrn viljaliha. Koorest pressitakse eeterlikku õli (mandariiniõli). Koor ja seemned on mandariini massist ligi 26%. Mandariine kasutatakse peamiselt lihtsalt söömiseks, salatisse panemiseks, magustoitudes, toidu kaunistamisel, ning sellest tehakse ka mahla. Kõige rohkem toodetakse mandariini Hiinas. Kasvatuspiirkonnad on Jaapan, Hispaania, Brasiilia, Maroko, Itaalia, Iisrael, USA, Alzeeria. Mandariini happesus on -11,5 pH. (ananass ...
arvestus nr.3 II osa Pildiülesanne Karikatuuril on kujutatud olukorda maailmas/riikidevahelisi suhteid Teise maailmasõja eel. Mõtle järele, võimalusel arutle klassikaaslastega ja vasta küsimustele. 1. Miks on karikatuuri nimi ,,Haige maakera"? V: Kuna see karikatuur näitab olukorda ,et ennem teist maailmasõda oli riikide vahelised suhted segased 2. Mida tähendab ravimipudelil olev kiri? V: Genfi on seotud Rahvasteliiduga( Rahvasteliidu peakorter asus Genfi linnas) . Rahvasteliit peaks ära hoidma riikide vahelisi pingeid ja kiri ravimipudelil ongi nagu Rahvastleliidu ravim . 3. Miks antud ravim maakeral paraneda ei võimalda? V: Kuna Rahvasteliit ei suuda riike ohjeldada ,kes soovivad oma valdusi laiendada . 4. Mida tähendab aadrilaskmine ja millises tähenduses kasutab seda autor? V : Aadrilaskmine on vere väljalaskmine . Autor kasutab seda ,et peab sõdima hakkama jälle...
Pulm Autor: Kersti Veinšteins Cantervilla tallisaal Pulmapidu toimub Cantervilla tallisaalis kell 18.00-01.00. (Pildil Cantervilla mõisa peahoone) Tallihoone rent Tallihoone rendihind 640€ Tallihoone saalis on atraktiivsed mängulised tegevused: Labürint, piljard, õuhoki, lasermäng ja kostüümide tuba.Avatud on ka mudilaste ala: Pallimeri, ronimisala, TV-multikad ja mänguasjad Pulmamenüü Pulmamenüü hind sõltub inimeste hulgast, kutsutud on 55 inimest. Külmad söögid/ Salatid ● Kartulisalat ● Rosolje ● Riisi-Tuunikala salat ● Singi-Hiinakapsa salat ● Toorsalat Kalaroad ● Kala punases marinaadis ● Kala taignas, külma tatari kastmega ● Heeringas hapukoorega Suupisted ● Tortillad (singi, lõhe, suitsukana, suitsukala täidisega) ● Singirullid juustutäidisega ● Täidetud tomatid (tursamaksa, seenesalatiga, toorjuustukreemiga) ● Rulaad sealihast Pulmatort Kaal 15 kg Summa 199.9€ Kõikidele külali...
Miks jätavad noored keskkooli pooleli? Vahel juhtub nii, et keskkooli minnes ollakse väga elevil, kuid juba paari kuu pärast jäetakse kool pooleli.Miks juhtub noortega nii? Kas noored on liiga laisad või on probleem millesgi muus? Üks peapõhjuseid võib olla, et eitaheta uuesti vanasse kooli ja koju rutiini tafasi minna. Otsitakse hoopis uusi seiklusi ja elamusi. Võibolla sobiks siis minna kutsekooli või võtta aasta vabaks ja tööle minna. Pärast üheksandat klassi tahetakse tahetakse vahel lihtsalt puhata ja mitte kohe kooli tagasi tormata. Soovitakse välja mõelda edasised plaanid ja tulevikusoovid. Pidevalt küsitakse keskkooli õpilastelt, mida nad tahavad edasi teha või kelleks õppida, kuid kui nendele küsimustele ei osata vastata, tekkib tahtmine kool poolelei jätta ja nendele küsimustele vastused otsida. Kõigil inimestel ei ole kooliga ka alati kõige ...
Ingmari 9 klass lõpp. Viimsi kool, suvi 2006. Kui Arno isaga kooli jõudis, olid tunnid jaba alanud, mäletan, et tunnid olid ka siis juba alanud kui mina oma isaga kooli jõudsin, ammust seegi oli kui meie armasd lõpetajad meie käe kõrval kooli jõudsid, silmad uudishimulikud ja ehk veidi kartlikudki . Need hetked need ilusad hetked mööduvad kui silapilk, millest jäävad meie teadvusse hõõguma tulukesed, mis hiljem aegajalt kustuvad ja jälle süttivad nagu teed juhatavad majakad. Ja tõepoolest majakad nad ju ongi sest just nende valgusel oskame me oma laeva juhtida. Täna lõpetate te põhikooli, möödunud on üheksa aastat, selle ajaga te olete õppinud selgeks, uurinud ja lugenud läbi palju raamatuid , huvitavaid ja igavaid, köitvaid ja tüütuid ja nendest olete ehk teinekord endalegi märkamatult noppinud välja katkeid, mõtteid ja tarkusi ühe kõige tähtsama raamatu jaoks oma eluraamatu jaoks. See raamat on igal ühel erinev, selles raamatus...
"Luikede järv" Neljandal veebruaril külastasin Rahvusooper Estoniat, kus esmakordselt nägin oma silmaga balletti. Etendus ise tekitas väga erinevaid emotsioone ning mõtteid, samas oli seda äärmiselt raske mõista ja kommenteerida. Loomulikult esimene asi, mis balletti puhul silma hakkab, on ikkagi mehed retuusides. See kummaline vaatepilt oli kohati vägagi häiriv. Ometigi oli äärmiselt meeldiv vaadata imekauneid eesti ja vene neidusid graatsiliselt tantsimas. Sisuks on taaskord armastus. Noor prints peab võtma üle trooni, sest tema isa suri ning ema on otsustanud selle talle anda. Mees aga ei taha veel vastutust enese peale võtta, ta tahab maailmas ringi käia, uudistada, näha, mida elul talle pakkuda on. Ta leiab noore luige näol ka enda eluarmastuse, kuid tema ema uus mees üritab teda naisest lahutada. Ühel ballil ilmub printsi ette noor neiu, kes on äravahetamiseni sarnane tema armastatug...
The beginning of Aghata It all begun on winterday,when she was sick.Mother didn,t allow her to get out of bed and sugested that she could try writing as her sister Madge does.madge was 11 years older than Aghata and she wrote short stories to newspapers.Sister,s mother was convinced that Aghata can write very good too....even though her stories were rejected from many newspapers.After many rejections,mother sugested to show her writings to one writer,who lived nearby.Aghata got good letters of recommendations,but nothing good happened to her writer career then.She was dissopointed and sad,but many other things happened in her life too. After Aghata,s father,s death,she started to travel a lot with her mother.One very special trip was to Egypt,where she got many friends.She met one army officer Reggie.One special day Reggie made a marriage proposal to Aghata and she agreed.But Reggie had to travel to Hong ...
Hiina Hiina ühiskonnas 16.- 18. sajanditel suuri muudatusi ei toimunud. Visalt püsis keskaegne seisuslik süsteem, Mingi dünastia lõpusajanditel moodustasid ühiskonna faktilise eliidi eunuhhid, kelle kätte koonud võim nii pealinnas Pekingis kui ka provintsides. Riigi valitsemine käis alla. Rahulolematus riigi siseolukorraga haaras mitmeid ühiskonnakihte, ka Kesk- Hiina edumeelset haritlaskonda. Paljudes maapiirkondades ja linnades tegutsesid opositsioonilised salaühingud. Põhja- Hiinas alustas salaühing ,,Valge Lootus" 1622. aastal mässu, mis viis 22 aastat hiljem Mingi dünastia kukutamiele. Hiina sisemist nõrkust kasutasid ära mandzud. Nende nn kaheksa lipu armee tungis 1644. aastal Põhja- Hiinasse, vallutas Pekingi ja seejärel umbes 40 aastaga kogu Hiina. Võimule tuli Mandzu ehk Qingi dünastia. Ühiskondlik hierarhia korraldati ümber: valitsevaks eliidiks kujunesid mandzud, neist aste madalamal seisid lojaalsed hiina ametnikud, mõisn...
KOOL Nimi JALGPALL Referaat Pärnu 2011 1 SISUKORD Sissejuhatus..............................................................................................3 Ajalugu........................................................................................................3 Levik.............................................................................................................4 Tehnika.................................................................
Kui ma oleksin Eesti president Kui ma oleksin Eesti president, siis oleksin ma praeguse presidendiga üpriski sarnane. Tahaksin ka olla nii maailmas kui Eestis väga aktiivne ning inimestele meelepärane olla. Oleksin võrdne oma rahvaga ja aitaks neid nii kuidas saan. Mida mina teeksin kui oleksin Eesti president? Kõigepealt lepiksin ma kokku erinevate riikide pealikega kokkusaamisi. Kui ma peaksin minema teatud riiki ise, siis võtaksin kaasa Eestis tehtud koduse leiva ja mõned meened. Üritaksin võimalikult tuntuks teha meie väikest Eesti riiki, näidata meie omapära ja kultuuri. Samas kuulaks ka riikide enda kombed ja muud nede jaoks tähtsaid asju. Kui aga tuleksid pealikud ise Eestisse, teeks neile ringreisi ja näitaks eestlastele armsaks saanud paiku ning muid põnevaid kohti. Südamest muidugi loodaks, et saaksin kõikidega hästi läbi ja kui Eestil on millegi suhtes abi vaja, siis nemad toetaksid ...
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Podagra Bioloogia referaat 11a Tallinn, 2007 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................2 Tekkepõhjused........................................................................................3 Sümptomid.............................................................................................3 Äratundmine...........................................................................................4 Ravimine...............................................................................................4 Podagradieet...........................................................................................5 Kokkuvõte.............................................................................................6 Kasutatud kirjandus...................
1. ? Mis koolis sa õpid? 2. ? ? Milline see kool on? Kus asub? 3. ? Mitu aastat oled siin õppinud? 4. ? Mis klassis käid? 5. ? Milline sinu klass on? 6. ? ? Kuidas sa õpid? Millised ained meeldivad? 7. ? Millal sa lõpetad põhikooli? 8. ? ? Mida hakkad edasi tegema? Kus hakkad edasi õppima? 9. ? ? Kas tahad omandada kõrghariduse? Miks? 10. ? Millised elukutsed sulle meeldivad? 11. ? Kelleks tahad saada? 12. ? Kus sa tahad töötada? A: , , , ? ( tere, pole ammu näinud, kuidas läinud on, mis koolis sa õpid?) B: , , , .(tere, tere, pole ammu näinud jah, minul läheb hästi. Vahetasin kooli, nüüd käin Tallinna Tehnikagümnaasiumis.) A: ? ? (Milline kool see on? Kus see asub?) B: 187, ? ?(see asub mustamäel Sõpruse pst 187, aga mis me siin minust räägime, räägi parem, kuidas sinul läheb? Kas käid ikka sama koolis?) A: , , . ?(ei, läksin kaks aas...
Ardo Kaurit 12.b Gustav Adolfi Gümnaasium ,,Teadmised on vahend, aga mitte eesmärk" Lev Tolstoi ,,On olemas kolm teadmiste liiki: faktide teadmine, arukus-kavalus ja kogemus- teadmine," sõnas Karel Capek. Nendest kolmest saab õppida vaid fakte, arukus tuleb pika aja vältel ning on osalt ka geneetiliselt määratletud ning kogemusd suurenevad elu jooksul ja nende arengu kiirust mõjutavad võimalused ja tahe. Teadmised on põhjendatud uskumused tegelikkuse kohta ning nad aitavad mõista ümbritsevat ilma kõike ise läbi proovimata, olles juskui otseteed inimese aregnus. Kuid kuhu see viib? Teadmised tulenevad teistest, kuid eesmärk ei saa olla keegi teine, vaid teiste vigade, kogemuste ning tarkuse abiga tuleb rajada oma enese tee. On loomulik, et teadmised pärandata...
Ülesanded I. LUGEMINE Loe läbi katkend Viivi Luige ja Hedi Rosma teosest „Ma olen raamat” (2010) ning lahenda selle põhjal ülesanded. (40 punkti) Ülesannete lahendamisel arvesta, et iga vastuse oodatav pikkus on 50–100 sõna. Viitamisel võid kasutada ridade ees olevaid numbreid. 1. Kuidas mõistad Viivi Luige mõtet „Raamatu kirjutamine on mingis mõttes maailma toimimise mudel. Elu mudel”? (10 punkti) 2. Mille devalveerumine ja miks Viivi Luigele muret valmistab? Too selle kohta 2 näidet tekstist. (10 punkti) 3. Kuidas suhtus Viivi Luik arvutisse (internetti) varem, kuidas nüüd? Põhjenda tekstile toetudes, miks on Viivi Luige suhtumine muutunud. (10 punkti) 4. Miks ei või Viivi Luige arvates iga inimene raamatut kirjutada? Kuidas hindad Viivi Luige seisukohta? (10 punkti) 1) Viivi Luik tahab sellega öelda, et üllatus esineb raamatu kirjutamisel, nii nagu inimestel elus neid ette tuleb. Kui kirjanik alustab uue teose kirjutamist, si...
H He -I+I 0 Li Be B C N O F Ne +I +II +III -IV -III -II -I 0 +II +I +IV +II +III +IV ...
Kõik vajalikud trigonameetria valemid on siin olemas!
Gümnaasiumid 19. Sajandil 19. sajandi alguse koolireformi käigus rajati Eesti linnades aastail 1804- 1805 Rahvahariduse Ministeeriumile alluvate avalike koolide võrk, mille üheks koostisosaks olid kubermangugümnaasiumid Tartus ja Tallinnas. Tartu Kübermangugümnaasiumi asutamisel peeti silmas Liivimaa kubermangu suurust, mis eeldas kahe seda tüüpi õppeasutuse olemasolu (üks Riias, teine Tartus). ning taasavatud Tartu ülikooli soovi luua kohapeal keskkool kõrgemasse õppeasutusse astujate ettevalimistamiseks. Esimestena võeti uude gümnaasiumisse vastu Tartu ülikooli rektori Georg Friedrich Parroti pojad Wilhelm Friedrich ja Johann Friedrich. Õpperingkonna kuraatori abiga sai gümnaasium endale ülikooli vahetus naabruses asuva endise liiva Aadlipreilide Asutuse tühjaks jäänud hoone. Uut kooli juhtisid kuni 1814. Aastani Tartu ülikooli koolikomisjoni poolt määratud professorid. Seejärel
Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Cd Ni Sn Pb (H2) Bi Cu Ag Hg Pt Au -de v ä h e n e b loovutamise kergus Iooni poolt t u g e v n e b liitmine Keemilised omadused õhu O2 Kiiresti ja kergesti Tavalisel temperatuuril Bi Cu Hg LIHTAINED (säilta õlis) kuumuta N: 4Na + O2= 2Na2O 3Fe + 2O2= Fe3O4 I -1/2 K + O2= KO2 S Reageerivad kõik va. Kuld ja annavad sulfiide 2Na + S= Na2S Fe + S= FeS Au Halo- Reageerivad kõik geeni- (Cl2, I2, F2, Br2) halogeenid VI...
a. 1253 1926.a. 1355 Koolisüsteemi reformimise küsimus kerkis uuesti üles 1933. aastal ühenduses keskkoli probleemiga. Midagi olulist ei jõutud siiski ette võtta, toimus ainult senise kolmepallilise hindamisviisi (4,3,2-hea, rahuldav, nõrk) asendamine viiepallilisega. Järgmisel aastal võeti siiski käsile ümberkorraldustööd, laste koolikohustust vähendati 16-lt 14 aastale, tuli juurde uus koolitüüp-viieklassiline keskkool. Uue seaduse järgi algas keskharidus pärast algkooli 4. klassi lõpetamist. Üldsuse, õpetajaskonna ja Eesti Õpetajate Liidu survel tuli valitsusel peagi vatuvõetud keskkooliseadust parandada: ühtlustati algkooli kahe vanema klassi ja progümnaasiumi kahe noorema klassi õppekavad. Kuueklassilise algkooli lõpetajatele võimaldati takistusteta sisse astuda kolmeklassilisse reaalkoolil. 1937. aastal anti välja kooliuuendusliikumisest ja rahvuskooli ideest kantud ,,Algkooli õppekavad"
Tallinna Radioaktiivsus Uurimustöö Õpilane: Klass: Õpetaja: Kuupäev: 18.05.2010 Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................lk 3 2. Radioaktiivsuse avastamine ja uurimine.............................................................lk 4-5 3. Radioaktiivne lagunemine...................................................................................lk 6 4. Radioaktiivsus meie elukeskkonnas....................................................................lk 7-8 5. Radioaktiivsus Eestis..............................................................................................lk 9 6. Radioaktiivsuse toime inimorganismile............................................
LONDON LONDON Largest city in western Europe Dominates Britain Headquarters of all goverment departments the country´s parliament major legal institutions the monarch Bussiness and banking centres, the national television networks and newspapers Seven times larger Fifth of the total population TWO AREAS Walled City (the square mile) Small Did not contain Parliament or the royal court Traders and merchants Westminster Outside London´s walls National institutions meeting place WEST END AND EAST END West End Theatres, cinemas, expensive shops East End Poorer residental area Home to successive waves of immigrant groups LONDON “Londoners“ live in its suburbs Travel to work each day Cultural and racial variety greatest 300 languages spoken Nearly third of the people were born outside The most popular City in the world (2007) Signs of its richness a...
Arvo Pärt Üldiselt Arvo Pärt on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika poolest (nn tintinnabuli- tehnika). Haridus ja elukäik Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Tallinna Riiklik Konservatoorium (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 19591979 ja taas 2005. aastast 1980 emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast aastast peatumist Viinis elama Lääne- Berliini 2005. aastal naasis helilooja kodumaale, Eestisse Looming Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana Järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaazitehnika vallas Lõpuks oli Pärt leidnud oma heli...
Eeterlike õlide tootmine Eeterlikke õlisid, mida tuntakse ka lenduvate õlidena, saadakse aromaatsetest taimedest, puudest ja rohttaimedest. Need õlid on kontsentraadid vastava taime toimeainetest. Iga aromaatne taim toodab talle omast eeterlikku õli, mis koguneb näärmetese või paunadesse taime kiududes ja arvatakse, et nende ülesandeks on soodustada tolmlemist, aidata taimel ellu jääda ja ära hoida röövloomade rünnakuid. Iga taimeliigi poolt toodetud õlil on inimese kehale ja meelele liigiomane mõju. Hämmastav on fakt, et aromaatse taime toimeained eeterlikus õlis võivad olla kuni 100 korda konsentreeritumal kujul, mistõttu ei tohi kunagi unustada nende looduslike õlide mõjuvõimu. Eeterlikke õlisid võib leida taime erinevatest osadest: õitest (lavendel ja roos) viljadest (sidrun) lehtedest (eukalüpt) marjadest (must pipar) puuvaigust (viiruk) käbidest (küpress) puusüsist (sandlipuu) risoomidest (ingver) j...
Mis on keskaeg?-Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini. Algas 476.a. ja lõppes 1492 a. Eristatakse vara- V-X saj Barbari riikide teke, frangi riigi ja feodaalkorra kujunemine, lõppeb Frangi riigi lagunemisega. ;kõrg- X-XIV saj. ja hiliskeskaeg e. varauusaeg-katoliku kiriku puhastuse lõhenemine. Katoliku kiriku domineerimine on läbi. Suurrahvaste rändamine-375- 568 .a. Liikumine toimub karjaga( hunnid on inimesed, kes elavad hobuse seljas) Kuulsaim juht on Attia. Hõim- sugkond+ sugukond, hõimlased- kaugemad sugulased. Frangid, Goodid, vandaalid, Lango. Ajend: Hunnide liikuma hakkamine Aasiast.Põhjused: Ilmastiku jahenemine, paremate tingimuste otsimine, rahvastiku juurdekasv ja toitva maa nappus. Tagajärjed: Barbarite riikide teke, Lääne-Goodid (hispaania), Frangid (prantsusmaa); Ida Goodid- pealinn on Ravenna (Itaalia); Angosaksi kuningriigid, Vandaalis P...
KÕIK ON INIMESED Referaat "Kollase viltpliiatsi ots võib olla mõne maailma algus." Karl Martin Sinijärv Kui kollase viltpliiatsi ots oleks millegi uue tundmatu algus, huvitav, kas kellegi pinalist või laualt leiaks veel mõne rõõmsavärvilise paberimäärija. Arvatavasti võiks usin otsija avastada mõne üksiku kas hoolsalt peidetult sahtlipõhjast või diivani tagant tolmurullide seast. Tavaline inimene pole kunagi tervitanud särasilmil vaimustudes midagi enneolematut ja uuenduslikku. Enamik teaduse,- kunsti- ja loomeinimesi on saanud oma liigagi kaua oodatud tunnustuse pärast surma. Oma eluajal on nad elanud viletsasti, isegi hullumeelset elu. Nende pliiatsite otstes olid tõesti uute maailmade algused. Näiteks kunstniku Vincent van Gogh kollase värviga kaetud pintsli otsas rippus ekspressionismi maailma algus. Füüsiku James Maxwelli pliiatsi otsas ootas elektromagnetvälja teooria maailma algus. Kumbki neist ei jõudnud oma edu ära ood...
,,Ja päike tõuseb" (1926) Ernst Hemingway esikromaanis "Ja päike tõuseb,, on mitmeid erineva käitumisharjumusega ja taustaga inimesi, kuid ühiseks jooneks võib pidada ajastut, kus nad elasid. Sõja tegevusest otseselt ei mainita, kuid teose tegevus toimub peale Esimest maailmasõda Euroopas nii Prantsusmaal kui ka Hispaanias, kui külastatakse härjavõitlust. Oma juhtumistest jutustab Jake Barnes, kes veedab aega sõprade-tuttavatega. Inimesed elavad rutiinis. Päevast päeva käiakse restoranides, kohvikutes, pubides ja tellitakse veini, konjakit ja muid alkohoolseid jooke. Üldse juuakse hästi palju. Hispaanias fiestal juuakse ja pidutsetakse järjest mitmeid päevi. Kõik mured uputatakse alkoholiklaasi ning alkohol mõjub mõnele isegi julgustavalt. Hemingway teoses "Ja päike tõuseb,, pole inimestelt iseloomu, kui välja jätta Cohn, kes polnud kokku puutunud sõjaga. Need, kes olid kogenud sõja õudsust, ei suutnud enam ennast väljendada, peites...
Luulekogu analüüs · Marie Underi ,,Eelõitseng" ilmus aastal 1987 kirjastuse ,,Eesti Raamat" poolt. · Marie Under oli Eesti luuletaja, kes sündis Tallinnas aastal 1883 ja suri Stockholmis aastal 1980. · Under kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita". Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid". Tema tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928) ning neid kogusi on tõlgitud paljudesse keeltesse. · Kogus esineb peamiselt loodusluulet. · Luulekogu meeleolu on rõõmsameelne, sest autor räägib ainult rõõmust ja sellest, kuidas ta loodust armastab. · Autor näeb maailma ilusana. ,,Lapsuke on mul õrnake, kullake, kaunis: näoke nii rõõmus ning hää ja suuke nii sulaval naerul." · Rabe...
Gümnasisti stressi põhjustest ja selle lahendamise võimalustest Keskkooliaeg on etapp, mis külvab iga indiviidi ellu hulgaliselt uusi olukordi, inimesi, vastuvõtmist vajavaid otsuseid, konflikte ja kõigi nendega kaasneb paratamatult tohutu stressitaseme tõus. Kas ja kuidas on võimalik gümnasisti stressi leevendada või üleüldse eemal hoida? Arvan, et kui küsida ükskõik millise gümnasisti käest, kas tal esineb nähtus nimega ,,stress", on vastus jaatav. Samuti olen üpris veendunud, et stressi esmaseks põhjustajaks peetakse õppetööga seotud kohustusi. On täiesti mõistetav, et järgmiseks nädalaks määratud kontrolltööd füüsikas, ajaloos ning bioloogias, matemaatika uurimustöö tähtaeg, kohustusliku kirjanduse raamatu lõpptärmin ja suur hulk tunnikontrolle nõuavad keskendumist ja vaeva ning puhkamiseks aega ei jää. Ülesannete tegematajätmine tekitab aga omakorda veel suuremat nördimust ning stressi. Lisaks õppetööle on suurem enamus g...
Nõukogu määrab aastaplaani Lasteaedade ehitamine ja arendustöö on valitsuse esmane prioriteet Algkool e barneskole Vanus 6-13 Klassid 1-7 Esimeses klassis mängud, tähestik, liitmine-lahutamine, inglise keel Hindeid ei panda Olulisel kohal väljendusoskuse õppimine Põhikool e ungdomsskole Vanus 13-16 Klassid 8-10 Hinded 1-6 Valikained (keeled) Võimalus teha 10. klassi eksamid varem Keskkool e videregående skole Vanus 16-19 Kestab kolm aastat Teoorias vabatahtlik, praktikas peaaegu vältimatu U 90% õpilastest avalikes, 10% erakoolides Valik üldise ja kutseõppe vahel Kohustuslik IT-õpe Kõrgharidus Kestab kolm aastat või rohkem Sisseastumiseks vajalik sertifikaat (generell studiekompetanse) Ülikool, kolledz ja spetsialiseerunud erakool Mõned faktid
Kiirus Aeg maha Õues sajab lund.On jõulueelne aeg.Kõik tormavad kuhugi teadmata suunas suured kingikotid käes.Kellegil pole aega tagasi vaadata ja hetkeks peatuda. Imetleda seda lumehärma mattunud maailma. Selles saginate virr-varris kohtuvad äkitselt Laura ja Andres.Nad on ammused tuttavad,kes pole teineteist näinud alates keskkoolist saati. Ootamatult teeb Andres ettepaneku koos kohvi jooma minna.Nad jõuavad sõõriku kohvikusse,tellivad kakaod ja võtavad istet. Andres huvitatult: ”Millega sa tegelenud oled? Oled justkui ära kadunud,mitte mingisugust infot pole sust kuulnud.” Laura: “Ah,mis siin ikka rääkida.Olin vahepeal välismaal,reisisin häälega mööda Euroopat. Tahtisn lihtsalt sellest maailmast puhata ning elu nautida.” Andres: “Kuidas oli häälega reisida? Kas hirmu polnud pervertide ees?” Laura: ”Äge,eks väike hirm oli aga õnneks läks hästi ja pe...
Naine 34-37 Tallinn Naine 38-41 Viljandi maakond Naine 42- ... Ida-Viru maakond Naine 18-21 Viljandi maakond Naine 22-25 Ida-Viru maakond Naine 26-29 Järve maakond mees 30-33 Tallinn Naine 34-37 Harju maakond Naine 38-41 Tallinn Tekstitöötlus (nt MS Word, Open Viimane lõpetatud õppeasutus Office, jm) Gümnaasium, Keskkool kord nädalas Gümnaasium, Keskkool kord nädalas Gümnaasium, Keskkool kord nädalas Kõrgkool kord päevas Gümnaasium, Keskkool sagedamini kui kord päevas Kutseõppeasutus kord päevas Gümnaasium, Keskkool kord nädalas Gümnaasium, Keskkool kord nädalas Kutseõppeasutus kord päevas Gümnaasium, Keskkool kord päevas
Orgaaniliste ühendite nomenklatuur 1. Küllastunud süsivesinikud ALKAANID · Alkaanide homoloogilise rea üldvalem: CnH2n+2 . · Alkaanide molekulis on ainult üks kovalentne üksikside. · Alkaanide homoloogilise rea nelja esimese liikme puhul kasutatakse nimetusi: metaan, etaan, propaan ja butaan. Järgmiste süsivesinike nimetused tuletatakse kreekakeelsete arvsõnade tüvest lõpu aan abil (5 pentaan, 6 heksaan jne). · Ühevalentse radikaali alküülradikaali (kui küllastunud süsivesinikust on eemaldatud üks vesiniku aatom) nimetus tuletatakse süsivesiniku nimetuse lõpu aan asendamisel lõpuga üül (alkaan alküül, etaan etüül, pentaan pentüül). Alkaan (CnH2n+2) Vastav alküülradikaal (CnH2n+1) CH4 metaan CH3 metüül C2H6 etaan C2H5 etüül C3H8 propaan C3H7 propüül C4H10 butaan C4H9 butüül C5H12 pentaan C5H11 ...
1918.a. alustati keskkoolide üleviimist emakeelsele õpetusele Tallinnas. 1919.a. alustas tööd 68 keskastme kooli. Esimese poolteise aasta vältel vahetus kuus haridusministrit. 1920.a. sai ministriks Jüri Annuson, kes hakkas aktiivselt tegelema keskharidusega. 1922.a.- ,,Avalik keskkoolide seadus", kus oli kirjutatud, et keskkooli ülesandeks on haritud kodanike kasvatamine ja õpilaste ettevalmistamine kõrgematesse õppeasutustesse astumiseks. Kuni 1934.aastani oli keskkool viieklassiline ja koosnes alam- ja ülemastmest (2+3 klassi ). Koolid jagunesid omakorda humanitaar-, reaal-, kaubandus-, majapidamis-, tehnika-, aiandus-, põllumajandus- ja sotsiaalharusse. Keskkooli kohustuslikud õppeained olid emakeel, matemaatika, loodusteadus koos tervishoiuga, maateadus koos kosmograafiaga, ajalugu, kodaniku- ja majandusteadus, mõtteteaduse eelkursus ühes hingeteaduse ja eetikaga, kaks võõrkeelt, joonistamine ja joonestamine, käsitöö, laulmine ja võimlemine.
TRANSGEENSETE ORGANISMIDE HEAD JA HALVAD OMADUSED Referaat SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1.HÜPOTEES.............................................................................................................................4 2.HÜPOTEESI TÕESTUS.........................................................................................................4 2.1.Väiteid GMOde poolt........................................................................................................4 2.2.Väiteid GMOde vastu.......................................................................................................4 3.ANALÜÜS.......................................................
IMPULSIKS nim keha massi ja kiiruse korrutist. REAKTIIVLIIKUMINE on keha ühe osa liikumine, mis on põhjust tema mingi teiste osa liikumisest. JÕUMOMENT on jõu ja tema õla korrutis. IMPULSIMOMENT on suurus, mis mõõdab pöörleva keha pöörlemishulka, kusjuures mida suurem mass, mida kaugemal pöörlemisteljest ning mida kiiremini pöörleb seda suurem impulsimoment. IMPULSI JÄÄVUSE SEADUS- kui kehade süsteemile ei mõj u väliseid jõude või see mõju tasakaalustatakse, siis süsteemi koguimpulss on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv . IMPULSIMOMENDI JÄÄVUSE SEADUS- välise jõumomendi puudumisel on keha impulsimoment jääv. MEHAANILINE TÖÖ on võrdne kehale mõjuva jõu, nihke ja jõu ning nihkevahelise nurga koosinuse korrutisega. TÖÖ ARVUTAMISE ÜLDVALEM A= Fs. TÖÖ ÜHIK on 1J (dzaul) - töö, mida teen 1N suurune jõud, nihutades keha 1 m võrra. ELASTSUSJÕU TÖÖ VALEM- F= k(delta)l. VÕIMSUS on arvuliselt võrdne ajaühik us tehtud tööga (N= A/t, A=Fs...
Kadedus edasiviiv jõud 21. sajand ajastu, mil elu meie ümber muutub sageli kiiremini, kui me seda sooviks. Tegu pole tagasihoidlike muutustega, vaid sellistega, mis mõni sajand tagasi sündisid aastakümnete jooksul, kui mitte põlvkondade jooksul. Seetõttu on eriti oluline nüüd paika seada oma tulevikuplaanid juba varases nooruses. Plaanide seadmisel on meie endi vanemad suureks toeks ning kui neist jääb veel väheks, on võimalik minna erinevate karjäärinõustajate jutule. Esimest korda elus tuleb kooliõpilastel langetada kaalukam otsus põhikooli lõppedes. On ju vaja välja mõelda, kellena tahetakse tulevikus töötada või minna kohe tööle ning kahetseda oma laiskust kogu ülejäänud elu, rabades nii, et higi voolab, mõnel madalapalgalisel töökohal. Siinkohal tekibki tahes-tahtmata küsimus: ,,Kuidas peaks põhikooli lõpetav õpilane teadma, mis seis on tööturul ning kas elukutse, mil ta sooviks tulevikus tööta...
19. jaanuaril 1921. aastal registreeriti kool Haridusministeeriumi poolt avaliku koolina. 1922. aastal väljus koolist esimene lend. 1923. aastast hakkas õppeasutuses tööle kaks õppeharu: humanitaar- ja reaalharu; kool nimetati Läänemaa Ühisgümnaasiumiks. 1926/27. õppeaastal töötasid gümnaasiumi juures Läänemaa pedagoogilised kursused algkooliõpetajate ettevalmistamiseks. 1933. aastal suleti kooli reaalharu. 19. augustist 1940 avati Haapsalu Keskkool. Keskkooli juurde asutati rootsi õppekeelega kõrvalklassid - likvideeritud Rootsi Eragümnaasiumi ja Eraprogümnaasiumi õpilastele. Saksa okupatsiooni ajal jätkas õppeasutus tööd gümnaasiumina. Struktuur 6-klassilisele algkoolile rajanev kursus kestis 5 aastat. Vanemates klassides võidi süvendatult õpetada humanitaar-, reaal- või rakenduslikke aineid. Gümnaasiumid jagunesid omavalitsuste või riigi ülalpidamisel olevateks avalikeks ja erakoolideks. 1934. aastal jagati keskkool 5-
Rahulepingu kohaselt läksid Eesti riigi koosseisu ka mõned peamiselt Vene elanikkonnaga vallad Narvataguses ja Petserimaal. Seda nõudsid julgeolekueesmärkidel Eesti sõjaväejuhid. Setumaa ühendati esmakordselt ajaloos ülejäänud Eestiga. Venemaal olevad eestlased ja Eestimaal olevad venelased said võimaluse teatud aja jooksul oma kodumaale tagasi pöörduda. Seda õigust kasutas ära umbes 38 000 eestlast. Tartu rahuga vabanes Eesti igasugustest Karuotsa Keskkool, Kati Karu 9a 2 kohustustest Venemaa ees, kaasa arvatud võlgade tasumisest. Eesti sai Venemaalt 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda. Siit ära viidud kultuurivarad, tehaste sisseseaded, laevad jms. pidi Venemaa tagastama. Mõneks ajaks jäi Eesti venelaste ainsaks aknaks läände, siitkaudu liikusid diplomaadid ning toimus kogu kaubavahetus.
Loo Keskkool EESTI RAHVASTIKU ARENG Referaat Autor: Aleks Aasaru Klass: 11 Loo 2008 Loo Keskkool Eesti rahvastikutaaste hälbed Eesti maa ja rahva taastearengu kindlustamisküsimuse kõrval nõuab rahvastikuteaduslik lähenemine veel nende demograafiliste arengutrendide väljatoomist, mis kuidagi ei soodusta Eesti liikumist Euroopa integratsiooni suunas, pigem vastupidi, väljaöeldud soovide ja mõneti ka vastava toimetamise kiuste nihutavad meid koguni Euroopast eemale. Kõnealused probleemid peaksid valmistama riigijuhtides muret, kuid tegelikult mitte
Mission- Toetada Eesti jätkusuutlikku arengut teadustöö ja selle tulemuste rakendamise, haritlaste ettevalmistamise, ühiskondliku mõttevahetuse ning akadeemilise partnerluse edendamise kaudu. , , . Visioon- Olla uuendusmeelne, oma liikmeid akadeemiliselt rikastav, Eestis hinnatud ning rahvusvaheliselt tunnustatud teaduse ja hariduse keskus . , , - .. Vaartused- · avatus · kvaliteet · professionaalsus · ühtsus Tallinna Ülikool on kolmas keskkool Eestis. Seal õpib 10500 õpilast, umbes 15000 inemest käivad tasuta kursustele. Ülikoolis õpetavad 580 õpetajaid ja teadlasi. Tallinna Ülikoolis töötavad uurimisrühmad, mis jagunevad kolme teadusvaldkonna vahel: · ühiskonnateadused ja kultuur · bio- ja keskkonnateadused · loodusteadused ja tehnika Tallinna Ulikoolil on ka erinevad õppimisvõimalused: Bakalaureuseõppe erialad Magistriõppe erialad Doktoriõppe erialad Täiendusõppe kvaliteedi tagavad:
.................lk 3 Maurice Maeterlincki elulugu........................................................lk 4 Maurice Maeterlincki loomingu iseloomustus...............................lk5-6 "Pimedad".......................................................................................lk7 "Sinilind"........................................................................................lk8 Kasutatud kirjandus........................................................................lk9 Tõstamaa Keskkool 2 Merlin Miido Referaat Maurice Maeterlinck 2005 Belgia kirjandus XIX sajandi lõpp ning XX algus tähistasid erakordset ja tormilist arengut ka belgia kirjanduses. Ainuüksi paari aastakümne vältel kerkis Belgias esile hulk autoreid, kelle looming kuulub maailmakirjanduse paremikku
4/11/2010 22:32:04 Naine 18-20 Ida-Viru maakond 4/12/2010 9:24:43 Naine 18-20 Järve maakond 4/12/2010 12:35:26 Naine 24-26 Tartu maakond 4/12/2010 16:20:56 Naine 24-26 Tallinn 4/12/2010 19:51:27 Naine 18-20 Tallinn 4/12/2010 20:13:17 Naine 18-20 Harju maakond 4/15/2010 14:26:43 Naine 18-20 Tallinn 4/17/2010 14:03:33 Naine 21-23 Tallinn Viimane lõpetatud õppeasutus Kui pikk on Teie töökogemus? Gümnaasium, Keskkool 1-2 aastat Gümnaasium, Keskkool 1-2 aastat Gümnaasium, Keskkool 1-2 aastat Gümnaasium, Keskkool 3-5 aastat Gümnaasium, Keskkool 1-2 aastat Gümnaasium, Keskkool 1-2 aastat Gümnaasium, Keskkool 1-2 aastat Gümnaasium, Keskkool 3-5 aastat Gümnaasium, Keskkool 1-2 aastat Gümnaasium, Keskkool 1-2 aastat Kutseõppeasutus 1-2 aastat
maastikke. Mälestuste jäädvustamine Üks tuntumaid kujutisi on kunstnik Nikolai Triigi tehtud portree. Mitmes Eesti linnas on Juhan Liivi tänavad Tartus Juhan Liivi tänaval paikneb Juhan Liivi mälestuskivi. Tema hauale Alatskivi kalmistul püstitati skulptor Voldemar Melliku neljameetrine metallobelisk. Alatskivi lähedal avati luuletaja 100. sünniaastapäeval mälestuskivi tema sünnikodu, sealse kandikoha sauna kunagises asupaigas. Alatskivi Keskkool kannab 1964. aastast Juhan Liivi nime. 1992. aastast tegutseb Alatskivil Liivi muuseum Kooli fuajees paikneb alaline näitus Aulas seisab Juhan Liivi tammepuust büst ja haljasalal graniitbüst 1965. aastal asutatud Juhan Liivi luuleauhinda andsid algselt välja Alatskivi aiandussovhoos ja Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool Tänapäeval teevad seda Alatskivi vald, Alatskivi Keskkool ja Liivi Muuseum. Mõningad raamatud "Kümme lugu" (1893)
Psühholoogia konspekt 11. klass Psühholoogiateadus Iga teadus on otsing. Teadused erinevad üksteisest uuritava objekti poolest. Psühholooge huvitab kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, suhtlevad teistega, mõistavad iseennast. Iga teadus seletab, kirjeldab, prognoosib, muudab. Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme. Psüühika on aju ja kogu närvisüsteemi omadus tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. Psüühika koosneb psüühilistest nähtustest. Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused Mälu Tähelepanelikkus ...
The Future of Education The future of education is not very promising for younger generations. The face of education is changing rapidly because of direct injection of computer technology into schools. Online courses soon will prevail over the traditional high school and college education. Online Universities will create classes sponsored by companies. These companies will direct the universities on the materials of the course. The company will then offer those who pass the course a job. This will create a worker who will not be able to do his job without a computer. Teachers will take a backseat in these courses. There is also a chance that Teachers will have an easier job in the future, they will instruct the students only if needed. Also on the horizon are smart objects. These objects are geared more to small children then those that are in high school or college. Objects with animations such as building blocks that can talk and l...
tagasihoidlikud maastikumotiivid meeleolukaks, isegi dramaatiliseks. Erinevalt teistest paelus teda võimalus sokeerida, mida kunstnikele sageli pahaks pannakse. Ta väljendas jõuliselt isiklikke seisukohti mis olid publikule vastukarva. Aleks Aasaru Loo Keskkool Maurice de Vlaminck Tantsijanna Maurice de Vlaminck Hiina astrid Aleks Aasaru Loo Keskkool
Hando Runnel 2012 Kärt Erikson Elulugu Sündinud 24. novembril 1938 Järvamaal ( Võhmuta vallas Luitsalu külas Vainu talus) Õppis Jalgsema algkoolis. Järva-Jaani ja Ambla 7-kl koolis Tartu 1 keskkool ja Paide keskkool. elulugu 1957-62- kohalik kolhoos ja EPA kaugõppeteaduskond( agronoomia) Kutsuti Tallinna ,,Ajakiri ,,Looming" trükkis 1963 mõned mu luuletused. Sellest hetkest alates algas avalik ülekolimine kirjanduse poolele." 1966-71 oli Loomingu toimetuses publitsistikaosakonna juhataja. Kutseline kirjanik Tartus Elulugu 1969 aastast Eesti Kirjanike Liidu liige 1973. aastast elab Tartus, abiellub Katre Ligiga