Ajalugu I kursus (0)

Ajalugu Jüriöö ülestõus Põhjused:  1. poliitilised – eestlaste eriti raske olukord Taani valduses,      suured 
koormised  2.  majanduslikud – eestlaste soov keerulises poliitilises õhkkonnas 
oma olukorda parandada  3. religioossed – eestlaste soov vabaneda ristiusuga seotud koormistest Algas 23.aprillil Jüriööl 1343. aastal Harjumaal. • hooaja algus • 
traditsioon süüdata lõke (pettemanööver) Maakonnad, mis olid haaratud: Rävala, Läänemaa, Harjumaa, 
Saaremaa 4. mai 1343. Paides eestlaste kuningate ja Liivimaa meistri 
kohtumine, kus eestlased pidid selgitusi andma. Ordumeister käsitles 
aga kuningaid kui kurjategijaid, puhkes relvakokkupõrge ja eestlased 
tapeti. Eestlased proovisid võita aega, mil abi Rootsis saabub.  Põhjused, miks sakslased surusid ülestõusu maha 1. Eestlaste loodetud abi Rootsist jäi hiljaks
2. Ülestõus ei haaranud kõiki Eesti maakondi
3. Eestlaste vanemate tapmine Paides tekitas suure segaduse Mahasurumine


1. Talupoegadele – jõukam ja teovõimelisem osa oli tõenäoliselt  hukkunud 2. Aadlikke – väikevasallid vaesusid, sest tühjaks jäänud maa ei  suutnud enam selle omanikku toita 1346. müüs Taani oma valdused Eestimaal Liivi ordule Kõige rohkem võitis Liivimaa ordu -> Liivi ordust sai võimsaim feodaalriik -> rohkem mõisaid Vabadusvõitlus ja Jüriöö tõus Sarnasused Erinevused • palju eestlasi hukkus, kahjud 
kõikidele osapooltele •rohkem võimu oli peale 
ülestõusu Liivi ordul, peale 
vabadusvõitlust oli 4 riiki • eestlastel polnud lootust 
iseseisvaks riigiks Maa-aadel ja talurahvas keskajal 13.-16. Sajand  • rahvaarv kasvas ja asustus tihenes  • järgnevatel sajanditel kahekordistus rahvaarv • asustus laienes soistele aladele ja rakkinutele (rannarootslased) • kasvu pidurdasid ikaldustest tingitud näljahädad, epiteemiad ja 
sõjad


•Mõisate laienemine
• ülestõusu tagajärjed – 1) talupoegi oli palju hukka saanud, rohkem
                                                                                         koormisi
                                       2) aadlikud olid kindlamad • linnastumine Euroopas tõi kaasa viljahindade tõusu
• hansakaubanduse laienemine
• Eesti vilja kvaliteet oli kõrge
• mõisnikud huvitusid sisstulekute suurendaisest
• mõisate arvu kasv
• mõisapõldse laiendati talupoegade maade arvelt, võlglaste maa või 
vägivallaga
• talupoegadelt hakati üha rohkem koormisi nõudma  Mõisategu – talupoegade kohustus töötada mõisa põllul ja 
majapidamises Sunnismaisuse kujunemine • ametisse mõisasundijad Kubjas – teotööliste töölesundija ja karistaja Kilter – kupja lähim abiline Aidamees – pidas arvet  Kodukariõigus – mõisniku õigus karistada tema maal elavad 
talupoegi ihunuhtlusega Sunnismaisuse kasv • talupoegade põgenemine
• mõisnike kokkulepped: talupoeg või võlg


Sunnismaisus – talupoegade liikumiskeeld, ei tohtinud elukohta 
vahetada mõisa piirest väljapoole  Põgenenud talupoegade tagasiotsimiseks seati ametisse adra-ja 
haagikohtunikud 1507. a. Võeti maapäeva otsusega Eesti talupoegadelt relvakandmise 
õigus Pärisorjus Õiguslik olukord Eestis alates 16.sajandist 
1. Puudus isiklik vabadus 
1.1 võidi müüa, osta, vahetada, kinkida .....
1.2. kodukariõigus
1.3. relvakandmise keeld
1.4. liikumispiirangud 2. Majanduslik vabadus
2.1. maa oli mõisniku omand
2.2. koormised – teoorjus Trääl ehk ori – võlgades talupoeg, sõjavang või karistusest lahti 
ostetud isik vabatalupoeg – kes olid end osadest või kõigist adratalupoegade 
koormistest raha eest lahti ostnud. Leidus kõige enam maaisandate 
isiklikes valdustes adratalupoeg – talupoeg, kes maksis maaisandale makse ja kandis 
teokoormisi. Nende talude suurus oli erinev, moodustasid kõige 
arvukama talupoegade hulga


vabadik – külaühiskonna alumise kihistuse moodustajad. Maata või 
vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad sulased ja teenijad – inimene, kes sõlmis töölepingu pikemaks ajaks 
ning oli selle aja jooksul peremehe eestkoste all maavabad – talupoeg, kes omas maad alama lääniõiguse alusel ning 
kellel polnud talupoeglikke koormisi, kuid oli kohustatud osalema 
kergeratsaväe teenistuses  üksjalg – adratalunike pojad, kes asustasid külast väljapoole uusi 
talusid. Nende koormised olid väiksemad.  Sarnasused Erinevused • tööriistad (sirp, karuäkke, ader) • keskajal mehaaniliste veskite 
ehitamine •3-välja süsteem • keskajal suurenes viljakasvatus 
metsa arvelt, hakati ka talirukist 
kasutama •muinasajal võeti kasutusele 
rukis, keskajal talirukis Muinasaja lõpp ja keskaja algus põllumajanduses  Keskaegsed linnad ja kaubandus  Linnad = käsitöö -ja kaubanduskeskused


Linnaõigus – õigusnormide kogu, mis tagas linnakogukonnale 
autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Vabaduse, 
eraomandi ja pärimisõiguste kaitse Õigus Eesti linnades – Lübecki õigus, Riia õigus, piiskopi õigus Linna kodanik – võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt 
linnas ja maksis ära kodanikumaksu  Kodaniku kohustused:
• vahiteenistus linnamüüril
• linna sõjaline kaitse
• osavõtt erinevatest linnade vajalikest töödest
• maksude maksmine Kodaniku õigused: 
• kohut võib mõista ainult linna kohtus
• tohtisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega
• vabastatud tollimaksust
• võisid kasutada linna metsi, heinamaid ja karjamaid Raehärra – pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama linna 
piires kinnisvara, kuuluma kaupmeeste hulka Raad – keskaegne linnavalitsus Ülesanded:
1. Kõrgeim kohtuvõim 
2. Raha müntimise õigus
3. Linna igapäevaelu (eelarve, heakord, ....)
4. Kanda hoolt koolide ja kirikute eest
5. Kindlustada öörahu
6. Jälgida riietust


Linna rahvastik
• enamused alamkiht(eestlased, raske füüsilise töö tegijad)
• tulekahjud
•katk Kaubandus Korporatiivne ühiskond – linnakodanikud kuulusid eri ühendustesse Gild – kaupmeeste ühendus, mis korraldas seltsielu, kaitses liikmete 
huve, pakkudes abi ja toetust  Suurgild – abielus olevate kaupmeeste ühendus, ndende hulgast valiti 
ka raehärrad  Mustpeade vennaskond – vallaliste kaupmeeste ühendus  Hansa Liit = Põhja-Saksa ja Madalmaade kaubalinnade liit Ohud: röövlid, laev võis tormis uppuda Juhtiv linn – Lübeck Käsitöö  Tsunft – ühe linna ühe eriala käsitööliste ühing
Gild – tsunfide ühendus 
Skraa – tsunfti põhikiri  Ülesanded: 
• tagada piisavalt tööd
• kontrollida toodete kvaliteeti
• jagada ühiselt muresid


Šedööver – meistritöö Hansakaubandus Venemaale – relvad, vask, raud, tõrv, sool, vein, õlu, vürtsid Lääne poole – karusnahk, mesi, tõrv, vaha, vili, lina, kanep Toomkapiitel – kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna 
valimistel  Skolastik – toomkooli juhataja  Kirikukihelkond – territoriaalne kogudus, mida teenisid koguduse 
preestrid  Sinod – vaimulik kogunemine  Visitatsioon – kirikukatmus, käidi kontrollimas kuidas preesti enda 
tööd teevad  Missa – jumalateenistus Vaimulik ordu – teatud kloostrite kogukond, kes järgivad samu 
reegleid Piiskoppide roll:  1. Maaisandana – sidus piiskoppe maa külge, mida valitsesid
2. Vaimulikena – universalistlikku kristiku maailmapildi kandja Hariduslik eliit – koosnes toomhärradest, sest 15.-16. Sajandil oli 
neist enamik õppinud Lääne-Euroopa ülikoolis Preestri oskused: lugemisoskus, tähtsamate palvete tundmine


Katoliku usk – eestlaste enda jumalad jäid peale vabadussõjas 
ristiusu jumalatele alla. Väiksemaid jumalaid ja haldjaid austati edasi. 
Paljud kirikud ja kabelid olid rajatud püha kohtadesse.  Vaimulikud ordud – inimesed tundsid suuremat kutsumust jumala 
elule, kui igapäevaelu seda võimaldas  Tsistertslased – loobusid pärisorjade tööst kloostri põldudel. Mungad 
ja nunnad allutatud rangele distsipliinile. Kandsid halle rüüsid.  Dominiiklased – pidid elama vaesuses ja sõnakuulelikkuses. Valge 
rüü. Haritud ja jõukate perekondade liikmed. Tundsid eesti keelt.  Frantsisklased – ränd mungaordu. Ristiusu tõdede õpetamine ja 
jutlustamine vaesemate inimeste seas. Pidi elama vaesuses ja 
väheharitud.  Keskaegne arhitektuur  • rehielamu • romaani stiil  • gooti stiil – Tartu Toomkirik, Tartu Jaani kirik, Tartu Väike-Maarja 
kirik  (Bernt Notke – Surmatants) Reformatsioon Eestis Reformatsioon = usupuhastus – ristiusu õpetuse puhastamine 
sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest  Põhjused: 


1. Katoliku kiriku üleliign rikkus
2. Patukustutuskirjade müük
3. Vaimulike ilmalik eluviis, harimatus Algus  1517 Saksamaal Wittenbergis ülikooli teoloogia professori Martin 
Lutheri väljaastumine Rõhutas: 
1. Ainuke vaieldamatu usualune autoriteet on Piibel – igaühel peab 
olema võimalus seda lugeda (hariduse levik)
2. Sakramentidest alles jätta vaid ristimine ja armulaud Levik Eestis • Saksamaalt Riia kaudu Vana-Liivimaale
• 1524. Pildirüüsteliikumine Tallinnas
• 1525. Tartus Tulemused • Saksamaa aadlike eeskujul võtsid paljud Vana-Liivimaa aadlikud üle
luterliku usutunnistuse
• kehtis põhimõte – kelle maa, selle usk, st uue usu omaks võtnud loeti
ka talupojad Tähtsamad muutused
• jumalateenistused hakkasid toimuma emakeeles
• 1525. Esimene eestikeelne raamat
• 1535. Esimene osaliselt säilinud eestikeelne trükis – Wanradt-
Koelli katekismus Liivi sõda 1558-1583


Ajend=ettekääne 1503. sõlmiti Smolino vaherahu Liivi ordu ja Venemaa vahel
1554. Sooviti vaherahu pikendada – Venemaa poolt nõue maksa nn 
Tartu maks. Liivimaa saadikud lubasid, aga ei saanud raha kokku Põhjused: 
• lõunas muutus tugevaks Leedu-Poola riik, soov laiendada 
territooriumi
• läänes tugevnes Taani ja Rootsi riikide huvi
• idas tugevnes Moskva suurvürstiriik
•Vana-Liivimaa endiselt killustatud -> kerge saak  1558- langes Tartu venelaste kätte vallutamise teel. 1559 – muus Saare-Lääne piiskop oma valdused koos Kuramaa 
piiskopkonnaga Taanile, ise läks Saksamaale paremat elu otsima 1561 - Ordu alistus Poolale. Vilniuse leping. Alistumislepinguga sai 
ordu endale usuvabaduse. Härgmäe lahing Liivi ordu ja Vene vägede 
vahel. Liivi ordu sai valusalt lüüa.  1570 – Tallinna I piiramine hertsog Magnuse juhtimisel. Seda takistas 
katk.  1577 – Tallinna II piiramine Ivan Julma juhtimisel. Tallinn jäi Rootsi 
võimu alla edasi.  Sigismund II August – Poola kuningas. On seotud 
alistumislepinguga Hertsog Magnus – viis läbi I Tallinna piiramist vene vägedega


Ivan IV – Vene valitseja, algatas Liivi sõja, nõudis Tartu maksu Ivo Schenkenberg – Tallinna käsitööline, kelle väesalga retked 
ulatusid Tartuni välja Stefan Batory – 1576. Aastal Poola kuningaks valitud, kelle eesmärk 
oli vallutada Moskva ja dikteerida rahutingimused B.Russow – kroonik Sõja tulemused  1582 – sõlmiti Jam Zapolski vaherahu Poola ja Venemaa vahel. 
Tingimused: Venemaa loovutas Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis vallutatud
linnused Poolale 1583 – sõlmiti Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel. Rootsi sai
Venemaa poolt vallutatud alad Põhja-Eestis, lisaks Ingerimaa alad. 
Tähtsus: lõppes Liivi sõda, algas Rootsi aeg Põhja-Eestis Eesti kolme kuninga valduses  Poola aeg Eestis 
• talupojad jäid sunnismaiseks
• koloniseerimine – uute alade tihedam liitmine Poola riigi külge
• vastureformatsioon – katoliku kiriku poolt läbi viidud reformid 
katoliikluse taastamiseks   Taani võim Eestis • Saaremaa rüütelkond – kohaliku aadli esindusorgan
• reduktsioon – eramõisate riigistamine


• vakusekohus – kohtu mõistmiseks talupoegade üle 
• Kuressaare saab linnaõiguse Poola võimu aja tähtsus Eesti kultuuri jaoks
• hariduse edendamine, asutati gümnaasiume ja tõlkide seminare