Kordamisküsimused 1. Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2. Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküli...
Sugukonnad & tegevused 1.Kes moodustasid sugukonna? Sugukonna moodustasid muistsed inimesed sugulaste gruppidena. Suur pere, kes oli omavahel sugulased. 2.Millised eelised oli sugukonnas elajatel? Nad said paremini mitmekesi kodu kaitsta, parem oli ka jahil käia. 3.Millega tegelesid mehed, naised ja lapsed? Mehed Käisid jahil, korraldasid jahiretki, valmistasid tööriistu, käisid kala püüdmas, kaitsesid kodu. Naised Hoidsid kodu, kasvatasid lapsi, tegelesid korilusega, valmistasid toitu, õmblesid riideid, käisid ka vahel kala püüdmas. Lapsed Vanemate abistamine, korilus.
1. Perekond nulg ja kuusk (üldiseloomustus, perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused, peamised liigid, levik, keskkonnanõudlused ning kasutamine) Perekond nulg: Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Okkad lamedad, 1 kaupa ja kinnituvad umardunud alusega otseselt siledale võrsele. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Käbid püstised, käbisoomused varisevad pärast valmimist ja puule jäävad püstised rootsud. Puit valkjas, väga kerge, vaiku puidus vähe (käbides, seemnetes, koore all). Puit põleb halvasti aga hästi töödeldav. Perekonnas 50 liiki (siberi, euroopa, palsami, hall, kaukaasia). Levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Eestisse toodud 20 liiki. Puitu kasutatakse saematerjalina ehituses, puidulaastude ja saepuru tootmiseks. Viimase aasta okastest saadakse õli, mida kasutatakse parfümeerias ja meditsiinis. Vaiku liimimiseks ja meditsiinis. Tiheda ja korrapärase võ...
TTÜ | MIHKEL HEINMAA | MMIX SÜGIS BOTAANIKA YTG0020 LOENGU KONSPEKT SÜGIS 2009 LUGES TÕNU PLOOMPUU TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL | MATEMAATIKA-LOODUSTEADUSKOND |GEENITEHNOLOOGIA MIHKEL HEINMAA |YAGB11 SÜSTEMAATIKA 14/09/09 /.../ Kuna see heterotroofia sai tõenäoliselt toimida, saagi allaneelamine, sai toimuda ainult sellises keskkonnas, kus ei olnud agressiivseid vaenlasi, heterotroofseid tõelisi baktereid. Miks? Seepärast ilma kestata, oled täiesti kaitsetu. Bakterid seedivad koos, päristuumse eellane pidi seedima üksi ja kehasiseselt. Eellane võib-olla kogus oma saagi kromosoome, et tekitada nn suur katki hammustatud kromosoomide haru, see seletab pulksed kromosoome. Kui oli juba peremehekromosoom ja kõrval oli kahe membraaniga toitevakuooli genoom, siis järgmine aste, mis tekkis oli see, et omasugused tuli ära tunda, kellega oli kasulik toitevak...
heterospoorsed (moodustavad mikrospoore ja makrospoore, milles kujunevad vastavalt isas- ja emasgametofüüdid) Eosest areneb lühiealine vähe diferentseerunud autotroofne või heterotroofne pisike eelleht (gametofüüt). Eellehe pindmistest rakkudest arenevad anteriidid ja arhegoonid. Pärast munaraku viljastamist areneb sügoodist (2n) idu ja edasi taim (sporofüüt) Krüptogaamid – taimed, kes ei paljune seemnetega 25. Kl. kollad: koldade elutsükkel, sugukonnad Klass Lycopsida – kollad sugukonnad: • Lycopodiaceae – sugukond kollalised • Selaginellaceae – sugukond selaginellilised • Isoetaceae – sugukond lahnarohulised Sugukond kollalised (Lycopodiaceae) Suguline paljunemine toimub eostega, vegetatiivne varre tükkidega. Sporangiumid (eospesad, kus tekivad eosed) kinnituvad jalakese abil sporofüllidele, mis enamasti moodustavad eospea. Homospoorsed. Sporangium avaneb lõhega.
tumedate laikudega. Kõht on hallikas või kollakas. Veekonn-On salatiroheline või sidrunikollane. Kõhualune on valge või kollakalaiguline. Selts Sugukonnad Liigid Soomuselised Sisaliklased Arusisalik- Tumeda värvusega. Kehal on tal iseloomulik muster. Kivisisalik- Suhteliselt suure Vaskuslased peaga ja töntsi kehaehitusega. Vaskuss- Tal puuduvad jalad. Värvuselt on keha küljed ja kõht mustjaspruunid või
..........................................4 3.Elukoht..........................................................................................................................................5 4.Toitumine......................................................................................................................................6 5.Sigimine ja areng.......................................................................................................................... 7 6.Kiililiste sugukonnad Eestis..........................................................................................................8 Kasutatud kirjandus......................................................................................................................... 9 2 1.Sissejuhatus
Muistsed kütid ja korilased Õpik lk 22-25 MEELDETULETUSEKS · 6.miljonit a tagasi inimlased e hominiidid · 2.miljonit a tagasi kõne teke · U 200 000 a tagasi - neandertallane · Enam kui 100 000 a tagasi tänapäeva inimese otsene esivanem HOMO SAPIENS ( "tark inimene"). · Inimrassid europiidid, mongoliidid ja negriidid. · Elati gruppidena ehk sugukondadena. · Suguk. elu juhtisid kõige targemad ja vanemad. · Sugukonnad moodustasid omavahel hõime. Meeldetuletus! · Mehed tegelesid küttimise ja kalandusega · Naised hoidsid kodu, kasvatasid lapsi, tegelesid korilusega ja valmistasid toitu. · Suurem osa tööriistu kivist ja luust. · VIBU jahiloomi sai tabada kaugemalt! · Elati koobastes, onnides ( kaetud loomanahkadega). · Osati kasutada tuld! · Esimene koduloom oli koer. · Esimesed kunstiteosed olid joonistatud koobastele! · Enne jahiretke viidi läbi spets. rituaalid.
Ühiskond on loodud inimeste poolt, on süsteemne tervik ja on ühesuguse elulaadiga inimrühm ühes piirkonnas. Juba mitu tuhat aastat tagasi, hakkasid tekkima sugulaskonnad. Sealsed inimesed rajasid koos onne ja töötasid teineteisega koos, et tervel sugukonnal oleks hea elada. Mehed tegelesid söögi muretsemisega ning oma sugulaskonna kaitsmisega. Naisetele jäid kodused tööd ja korilus. Niimoodi olid kõigil sugukonna liikmetele ära jagatud nende osa,sellest sugukonnast. Sugukonnad arenesid ning neile võis liituda teine sugukond, kus nad pidid teineteisega arvestama ja et kõigega toime tulla, koostööd tegema. Sugukonnas olid kindlad reeglid, mis kehtisid kogule tervikule, nii tuli neil ühesugune elulaad. Nagu tänapäevalgi,olid ka siis sugukondadel omad ülemad või sugukonnapead, kes võtsid vastu otsuseid ja siis niiöelda juhtisid selle sugukonna tegevusi. Nagu meil on president või kuningas.
Protistid on valdavalt lihtsad organismid, suurem osa neist on üherakulised. Protistide ökoloogilist tähtsust on raske ülehinnata, kuna nad moodustavad eukarüootide biomassist konkurentsitult suurima osa ja on atmosfääri peamised hapnikuga rikastajad. Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Sarnased liigid ühendatakse perekonda, perekonnad sugukonda, sugukonnad seltsi, seltsid klassi, klassid hõimkonda ja hõimkonnad riiki. Britmarii Kroon 9.klass
patroonil kujunes välja klientide võrgustik. Proletaar-kõige vaesem maata kodanik, kelle ainus varandus olid tema lapsed. Patroon-rikas kodanik. Klient-vaene kodanik. Patriits-vanast suguvõsast pärit roomlane, jõukas ja suurte maavaldustega, nende kätte koondus ühiskonna valitsemine. Plebeid-lihtrahvas, roomlaste enamus. Rahvatribuunid-plebeide huve kaitsvad ametnikud. 12 tahvli seadused: Rooma esimene seadustekogu, reguleerisid plebeide ja patriitside vahelisi suhteid plebeide kasuks. Sugukonnad jagunesid perekondadeks, kus pereisal oli piiramatu võim omad kodakondsete üle. Rooma oli vabariigi algul linnriik, kuid II sajandi teisel poolel oli kujunenud Roomast impeerium. Poliitiline korraldus: oli mitmeid riigivõimu organeid: rahvakoosolek-koosnes Rooma kodanikest, ei saanud ise ettepanekuid teha, hääletasid ainult magistraadi otsuse üle. Senat-koosnes senaatoritest, kelle positsioon oli eluaegne, tegelik otsustaja vabariigi ajal, algatas seadusi ja viis neid
Süstemaatika ehk takson Teadusharu, mis tegeleb organismide rühmitamisega taksonitesse, võttes aluseks nende ühised tunnused. Carl von Linné (1707-1778) Pani aluse kaasaegsele elusorganismide süstemaatikale ja taksonoomiale. Võttis kasutusele kahest teaduslikust ladinakeelsest nimest koosneva liiginime e. binaarne nomenklatuur. (pruunkaru Upsus arctos) Igal liigil on olemas ladinakeelne nimi ja rahvuskeelne nimi ja ka rahvapärane nimi. Canis lupus - hall hunt susi Süstemaatika põhiüksused : Riik sarnaseid tunnuseid vähe Hõimkond Klass Selts sarnaste tunnuste arv kasvab Sugukond Perekond Liik sarnaseid tunnuseid palju Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed ...
Sugukonnad Kääbusleemuralsed (Cheirogaleidae) Leemurlased (Lemuridae) (Lepilemuridae) Indrilased (Indridae) Aielased (Daubentoniidae) Loorilased (Lorisidae) Galaagolased (Galagidae) Kandlased (Tarsiidae) Karbusahvlased (Cebidae) Ööahvilised (Aotidae) (Pitheciidae) Ämblikahvilised (Atelidae) Pärdiklased (Cercopithecidae) Gibonlased (Hylobatidae) Inimahvlased (Hominidae) Esikloomaliste paiknevus Esikloomalised esinevad Lõuna-Aafrikas, Araabia poolsaarel, Lõuna-Ameerikas ning India ja Hiina lähistel, kuid neid võib ka näha Lõuna-Euroopas. Taksonoomia Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Imetajad (Mammalia) Infraklass: Pärisimetajad (Eutheria) Selts: Primaadid Kohastumused Osade ahvide küüneplaadid on muutunud kõverateks küünisteks, mis aitavad oksatest paremini kinni haarata. Ahvid, kes elavad vihmametsades liiguvad puudevahel haardsaba abiga. Toitumine Nad on peamiselt taimetoidulised...
varem, millised hiljem. Kivististe absoluutne vanus - näitab kivististe tegelikku vanust, seda, kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid. Geokronoloogiline skaala - geoloogiline ajaarvamine, mis on saadud maailma eri piirkondade kivististega järjestuste võrdlemisel. Feneetilised võrdlused - hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja embrüonaalset arengut. Võrdlev anatoomia- võimaldab jagada organisme ehituse sarnasuse alusel rühmadeks (perekonnad, sugukonnad, klassid jne)Homoloogilised organid sarnased organid ntk selgroogsete loomade jäsemeluud. Mandunud elundid e. vestiigiumid e. rudimendid talitluselt tähtsusetud elundid, mis teistel lähedastel liikidel on välja arenenud ja talitlevad. ( inimstel on saba , ussripik, karvkate, kõrvaliigutajalihas)Embrüonaalne areng (võrdlemine ) näitab, et kõrgemate loodame arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatest loomadest säilivad ka täiseas
Eripärad: liigendamata rannajoon, peamised ühendusteed mööda maismaad, põlluharimiseks sobiv maa. Rahvad: Itaalikud (latiinid, sabiinid, samniidid); Etruskid, arvati et aasia hõimud või Itaalia põliselanikud (p-osa) -> 12 linnriiki, kaubandus, meresõit, käsitöö, põld, metall. Segu Kreekast ja Foiniikiast (tähestik, ehitus, kaubandus), usk surmajärgsusesse; Kreeklased (l-osa, Sitsiilia), linn Sürakuusa. Rooma-21.aprill 753 eKr, tegelt 10-7 saj eKr, Romulus I kunn I etapp- kuningate aeg (7) 753-510. Varane riik-kuningas (senat), kodanikud (sugukonnad, pered). Nimetraditsioon- eesnimi isa või laste arv(Gaius), sugukond (Julius), lisanimi Caesar. Sõjavägi-jõukad ratsanikud, keskmikud erinevate relvadega, vaesed sõjakohustustest vabad (proletaanid). Seisused: senaatorid (aristrokaatia, punane lint, tooga), ratsanikud (kaulevad, patroonid), lihtrahvas (proletaanid), kliendid (vaesed, teenisid patroone), orjad (kõnelevad tööriistad). Valitsemi...
Riigi ülesanded: 1) kaitsta rahvast välisohu eest 2) hoida korda riigi sees 3) luua seadusi ja kontrollida nende täitmist 4) osutada ühiskondlikku abi (sh arstiabi, haridus) Heaoluriigis riik jagab tulusid ümber. Riigi tekkimine Inimühiskonna vanus on umbes 5 miljonit aastat. Kaasaegne inimene ilmus u 40 000 aastat tagasi. Vanim riik maailmas muistne Egiptus tekkis u 5000 aastat tagasi. Inimühiskonna arenguastmed: inimkari sugukonnad hõimud riik Riigi tekke eelduseks oli inimeste paikne eluviis. Kuidas riigid tekkisid? Kindlat vastust pole, teadlased on välja pakkunud erinevaid teooriaid. Võimalik, et erinevatel rahvastel on riigid alguse saanud erinevat moodi. Riigi esialgse tekkimise teooriad (tänapäeva maailmas pole enam territooriume, mis ei kuulu mõne riigi koosseisu): 1) teoloogiline teooria selle sajandeid tagasi tekkinud teooria kohaselt sündis riik Jumala tahtest
leitud 24 liiki kirpe, kuid tõenäoliselt ulatub liikide arv vähemalt viiekümneni. Kirbuliste selts oli välja kujunenud juba tertsiaaris (65 - 2 miljonit aastat tagasi), sellest ajast pärinevast Läänemere merevaigust on leitud kirpe (näit. Palaeopsylla klebsiana), kellel olid olemas kõik tänapäevastele kirbudele iseloomulikud tunnused. Kirbuliste asukoht putukate süsteemis on üsna segane, tõenäoliselt on neile kõige lähedasemad mõned sääseliste (Diptera, Nematocera) sugukonnad ja koonulised (Mecoptera). (www.zbi.ee) Kirp Kirp suurendatult. (tarbija24) Toitumine Kirpude peamiseks toiduallikaks on elusolendite veri. On olemas kirpe kes söövad vaid inimeste, koerte või siis kasside verd. Veri on kirpudele väga tähtis, ilma selleta ei valmi emase kirbu kehas munad, sageli ongi veri selle põhjustajaks miks ei teki kirbu kehas suguhormoonid. Kirp võib elada ilma toiduta pikka aega. Tehti katse kus peeti
nime lühend(id) või nimi tervenisti. 16. Sugukonna teadusliku nime moodustamine ja kuju loomadel ja taimedel. 17. Kõrgemate tasemete taksonite (selts, klass jne.) teaduslike nimede moodustamine loomadel ja taimedel. 18. Eestikeelsete nimede moodustamine liigile, perekonnale, sugukonnale, seltsile ja kõrgematele taksonitele. Eesti keeles on omakeelsetel sugukonna taseme loomanimedel lõpp lased, seltsi taseme nimedel lised. Näiteks: kiskjaliste seltsis on sugukonnad kaslased, koerlased, kärplased jt; mardikaliste seltsis sugukonnad põrniklased, siklased, kärsaklased jt. Klasside ja hõimkondade nimed on lihtsalt mitmuses. Liigitäiend käib perekonnanime ette. Botaanilises nomenklatuuris on veidi teisiti: näiteks sugukonna nimel lõpp aceae, seltsil ales, klassil enamasti opsida või mycetes, hõimkonnal phyta või mycota jne. Eesti keeles nimetavad botaanikud nii sugukondi kui seltse lõpuga lised (taimed nagu polekski päriselt elus, „lased“!) 19
Sõnajalgtaimedel on kolm põhilist võsutüüpi: KOLLAD - pisilehisus, sporofüllidel olevad sporangiumid koondunud võsutippudesse OSJAD - redutseerunud lehed, hästiarenenud sõlmevahed, kilpjad sporofüllid koondunud eospeadesse SõNAJALAD - suurelehisus, sporangiumid tavaliste lehtede alaküljel või sporofüllidel. 14. Katteseemnetaimed: ehituse ja elutsükli üldiseloomustus, klassid, tähtsamad hüdrofüütide ja kaldaveetaimede sugukonnad. e. ÕISTAIMED Seemned asuvad viljalehest (või õiehtedest moodustunud pesas Mikrospoorid e. tolmuterad satuvad viljalehtede ülemisest osast tekkinud emakasuudmele ja sellest areneb isane eelleht - tolmutoru, mille kaudu spermiumid jõuavad munarakuni KAHEIDULEHELISED. (nende hulka kuulub 3/4 katteseemnetaimi) kaks idulehte idujuur areneb tavaliselt edasi peajuureks juhtkimbud varres ringina teiskasv e. jämenemiskasv kambiumirõnga abil
evolutsiooni käigus. evolutsiooniprotsessis tähtis osa. Paleontoloogide andmeil on 99% kõigist seni eksisteerinud liikidest välja surnud. Liigi keskmine eluiga arvatakse olevat 2-10 miljonit aastat. Fooniline väljasuremine mõni liik lihtsalt hääbub kas konkurentsis teiste liikidega või abiootiliste tingimuste muutumise tõttu. Massilised väljasuremised geoloogilises mastaabis lühikese ajavahemiku jooksul on kadunud enamik senistest liikidest, terved perekonnad, sugukonnad ja seltsid. Ma ajaloo suurim massiline väljasuremine toimus Permi ajastu lõpul, mille käigus hävis 50% sugukondadest ja 96% liikidest. Suurte väljasuremiste põhjuseid: meteoriidikatastroofid, globaalne kliima jahenemine.
Mikro ja makroevolutsioon Makroevolutsioon on protsess, mille tagajärjel liikidest moodustuvad uued perekonnad, perekondadest uued sugukonnad jne. See protsess toimub ajalooliselt väga pika ajavahemiku vältel ega ole seetõttu vahetult jälgitav ega uuritav. Makroevolutsioon on liigist kõrgemal tasemel toimuv evolutsioon ja seega erinev mikroevolutsioonist, mis toimub liigi või tema populatsioonide piires. Põhimõttelisi erinevusi nende kahe protsessi vahel siiski ei ole: makroevolutsiooni aluseks on protsessid mikroevolutsioonilisel tasemel
Liblikad Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (Lepidoptera) Eesti liblikaliste sugukonnad Eistekedriklased Hepialidae Karuslased Arctiidae Kireslased Zygaenidae Klaastiiblased Sesiidae Koerlibliklased Nymphalidae Koilased Tineidae Leediklased Pyralidae Mähkurlased Tortricidae Märslased Psychidae Pisitiiblased Micropterygidae Punnpealased Hesperiidae Põualibliklased Pieridae Ratsulibliklased Papilionidae Siidikedriklased Bombycidae
Makroevolutsiooni ja mikroevolutsiooni võrdlus Makroevolutsioon suurevolutsioon, evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine. Protsess mille, tagajärjel liikidest moodustuvad uued perekonnad, perekondadest uued sugukonnad jne Mikroevolutsioon populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutused. Mikroevolutsioon lõppeb uue liigi tekkimisega. Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused - Mikroevolutsioon toimub kiiremini - Mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad vähem isendeid - Mikroevolutsioon tugineb geenialleelide muutumisele ühest vormist teise, makroevolutsioon eeldab uut tüüpi geenide teket - mikroevolutsioon toimub liigi või tema populatsiooni piires, makro on liigist kõrgemal
Ajalugu 1. Iseloomusta kliendi suhteid Rooma riigis. Patroon andis kliendile maad ja kaitset, esindas kohtus, klient oli isanda alluv, teener, saatis isandat sõjaretkedel, täitis patrooni heaks koormisi, hääletas rahvakoosolekul oma isanda heaks. 2. Millist rolli omas Rooma ühiskonnas sugukondlik traditsioon? Kogu rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks ja sugukonnad jagunesid perekondadeks. Senati liikmed olid tähtsate sugukondade vanemad. Nimetraditsioon- eesnimi, sugukonnanimi, liignimi(Caius Julius Caesar) 3. Valitsemine Rooma Vabariigis? Rahva esindus, riigi nõukogu, riigi ametnikud. 3 tähtsamat Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica, sest peaaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Loodi rahvatribuunid, mis pidid kaitsma lihtrahva huve. Senat ehk riiginõukogu kujundas riigi sise- kui ka
Bioloogia TÜNK MV Bioloogia uurimisvaldkond Elusorganismide rühmad: *Taimed *Loomad *Seened ja samblikud *bakterid ja protistid TAIMERIIK ÕISTAIMED PALJASSEEMNE- SÕNAJALG- SAMMAL- VETIKAD (21 000 liiki) Taimed (640 liiki) taimed (10 000 li) taimed (23 000) Lehtpuud Eesti okaspuud (4): Sõnajalad Rohe- Põõsad Pruun- Puhmastaimed Külmataluvad okaspuud Osjad Puna- Lilled (seedermännid, ebatsuugad, ...
paljasseemnetaimedega kokku. Okaspuid vaadeldakse kas hõimkonnana või hõimkonna ainsa seltsina. Okaspuude pärinemine Okaspuud ilmusid Karbonis, nende levila suurenes oluliselt Juura ja Kriidi ajastul ning ka Peleogeenis ning Neogeenis. Mesosoikumi alguses Pangeal valitsenud kuivas kliimas olid okaspuud eriti edukad. Enamik teisi liike vajas paljunemiseks vett, okaspuude seemned levivad aga tuulega. Okaspuude Sugukonnad Männilised Moodustavad käbid. Okkad kandilised ja nõeljad või lamedad ja lineaalsed. Jugapuulised Punakas kausjas marjataolises viljas üks seeme. Okkad lamedad, lineaalsed, asuvad näilikult kahel pool võrse küljes. Küpressilised Vili marjataoline, valminult must, kaetud sinaka vahakirmega või vili on kuiv ja avaneb 2 või 4 poolmeks. Okasteks on nõeljad või soomusjad lehetaolised moodustused Okaspuude lehed
seisnud kiri:SURM.See ei tähendanud head.Tarka tänas Konkat.Peale pikka vestlust kuulis Konka märguannet,ta kadus ja oli samas oli ka kohe tagasi.Midagi oli juhtumas,aga keegi ei teadnud mis juhtuma hakkab?Konka lausus joovastunult:Kas sa tead,mis see on? See on teie tulekivi.Enne,kui ma selle tulekivi endale võtan,põletan ma su pealakke sellise augu,et hiljem saab kogu su sugukond sinna kapsaputru serveerida.Kohe peale lause lõppu käis suur pauk ja kärgatus.Mõlemad sugukonnad kohkusid ja said alles siis aru, mis on juhtunud,kui tolmupilv oli hajunud.Toimunud oli suur muutus.Jararkade sugukond oli lendanud Tararkade maatükile ja Tararkad seisid tühermaal.Kõik oli kaotatud,kogu pikk töö ja vaev.Seda sMaid nautida ihned Jararkad.Neile ei tähendanud see midagi,et Tararkad surevad.Mida päev edasi seda nõrgemaks jäid Tararkad ja seda rõõmsamaks muutusid ihned ja halastamatud Jararkad.Mis nüüd küll edasi saab?Tararkade pealik Tarka avas Konka antud kasti ja
Okaspuud Okaspuud kuuluvad taimeriigis paljasseemnetaimede hõimkonda ja okaspuutaimede rühma. Nende seemned paiknevad paljalt käbisoomuste vahel. Okaspuud arenesid välja u 300 miljonit aastat tagasi karboni ajastul Triias ja vara Juuras. Nad on levinud üle Maa, välja arvatud Antarktikas. Puhtpuistuid moodustavad okaspuud parasvöötmes, boreaalsetes metsades, näiteks Euraasias ja Põhja-Ameerikas, kus on domineerivateks liikideks mänd, kuusk, nulg. Paljunemine Okaspuudel ei ole õisi ega vilju, vaid vastavalt emas- ja isaskäbid. Isaskäbide soomustel valmib õietolm, emaskäbidel seemne algmed, millest arenevad seemned. (Noored emaskäbid asetsevad oksa ülaosas ja on punakat värvi). Okaspuud jagunevad 7-sse sugukonda, 60-65 perekonda, 600+ liiki. Sugukonnad: · männilised (nulg, kuusk, lehis, jne) · kivijugapuulised · araukaarialised · jugapuulised · peajugapuulised ...
evolutsioneerumises. Makroevolutsiooni protsessid: 1) mitmekesistumine- kohastumine uute elupaikadega ja ökoloogiliste tingimustega 2) Väljasuremine- ühtede organismide mitmekesistumise ja leviku võib teha võimalikuks teiste organismirühmade väljasuremine. Fooniline väljasuremine- liik on lihtsalt hääbunud konkurentsis teiste liikidega. Massiline väljasuremine- lühikese ajavahemiku jooksul on kadunud enamik senistest liikidest, terved perekonnad, sugukonnad ja seltsid. 3) Täiustumine- nim uute senistest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teket ja edasist arengut. Keerukama ehitusega organismitüüp võimaldab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnatingimuste kõikumisest. Suured evolutsioonilised muutused saavad alguse mõne liigi üksikisendite geneetilisest muutumises Mikroevolutsioonilised muutused seisnevad alleelide tekkes ja nende
teised koilased, kelle röövikud kahjustavad tarbeesemeid ning toitu. Palju taimekahjureid on leediklaste ja mähkurlaste hulgas. Suurliblikad Suurliblikad on enamuses pisiliblikatest märksa suuremate kehamõõtmetega. Enamus päeval ringi lendavaid suurliblikaid kuulub päevaliblikate hulka. Neid iseloomustavad laiad tiivad ja otsast paksenenud nuiakujulised tundlad. Ka päevaliblikate röövikuid võib sageli päevasel ajal kohata avalikult taimedel toitumas. Eesti liblikaliste sugukonnad Liblikad paaritumas Röövikud ja muna Nukkumine Liblikas toitumas Vananedes kahjustuvad liblikate tiivad ja need ei taasuta kunagi. Kaitsevärvus Aitäh kuulamast!
häälikuline kõne.Homo habilis(tööriistade valmistaja,osav inimene,kiviaja algus)Homo erectus(tuli,tööriistad,2 milj a.t)Heidelbergi inimene(Homo heidelbergensis,ei ole raipesööja,vaid loomi küttiv jahimees)700 000-600 000a.t)750 000 a.t algas jääaeg lõppes 11 500 a.t Neandertallased(Homo neanderthalensis)matsid surnuid,arengutase küündib esimeste nüüdisinimeste tasemeni(250 000- 30 000 a.t)Homo sapiens e nüüdisinimene(45 000- 40 000a.t)moodustuvad sugukonnad,kunsti teke.1)Kiviaeg. Kõige pikema osa ajaloost, kuni noorema kiviajani, oli inimeste põhitegevuseks küttimine ja kala püük. Ent iga päev polnud saagi õnne, sageli tuli koju pöörduda tühjade kätega. Näljast aitasid välja marjad, seened, pähklid, teod, linnumunad jms, mida korjasid metsast naised ja lapsed. Seetõttu olid kiviaja inimesed loodusega väga lähedalt seotud. -v.k e. Paleoliitikum.k.k e mesoliitikum u.k e enealiitikum. Sadu tuhandeid
o Puiduosas lisaks trahheiididele ka trahheed. o Katteseemnetaimed jaotatakse üheidulehelisteks ja kaheidulehelisteks. · Esindajad · Klass üheidulehelised Üks iduleht Narmasjuurestik Hajusad juhtkimbud Puudub primaarne kambium Õied enamjaolt kolmetised, peamiselt rohttaimed Lehed rööp- või kaarroodsed, abilehed puuduvad Eralduvad: veekeskkonnaga seotud taimede sugukonnad, väljapaistvate õitega taimede sugukonnad ja tugevalt spetsialiseerunud taimede sugukonnad. On monofüleetiline rühm! o Selts konnarohulaadsed · Sugukond võhalised · Flamingolill · Soovõhk · Kalmus · Väike lemmel · Sugukond penikeelelised · Ujuv penikeel · Sugukond maikellukeselised
o Puiduosas lisaks trahheiididele ka trahheed. o Katteseemnetaimed jaotatakse üheidulehelisteks ja kaheidulehelisteks. Esindajad Klass üheidulehelised Üks iduleht Narmasjuurestik Hajusad juhtkimbud Puudub primaarne kambium Õied enamjaolt kolmetised, peamiselt rohttaimed Lehed rööp- või kaarroodsed, abilehed puuduvad Eralduvad: veekeskkonnaga seotud taimede sugukonnad, väljapaistvate õitega taimede sugukonnad ja tugevalt spetsialiseerunud taimede sugukonnad. On monofüleetiline rühm! o Selts konnarohulaadsed Sugukond võhalised Flamingolill Soovõhk Kalmus Väike lemmel Sugukond penikeelelised Ujuv penikeel
Patroon oli rikas ja mõjukas kodanik, kes andis kliendile maad ja kaitset, esindas kohtus ja aitas materiaalselt. Klient täitis vastutasuks patrooni heaks koormisi, saatis teda sõjaretkedel ja hääletas rahvakoosolekutel patrooni heaks. Sageli olidki rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu oma arvukatele klientidele. 2. Austati esivanemate vaime ja traditsioone. Esivanemate kujud olid paljudes majades aukohal. Kogu Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks (gens) ja sugukonnad jagunesid omakorda perekondadeks (familia). Senati liikmed olid tähtsate sugukondade vanemad. Perekond oli Rooma ühiskonna alglüli ning patriarhaalne: pereisale kuulus piiramatu võim kõigi oma kodakondsete üle. Samuti oli Roomas tähtis nimetraditsioon, kus kajastus sugukond. Näiteks oli Caius Julius Ceasari puhul Caius eesnimi, Ceasar aga tähistas Juliuste suguvõsa ühte haru. 3. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud ehk magistraadid ja vanemate nõukogu ehk
Etruskide keelest on säilinud umbes kümme tuhat lühikest raidkirja. Ainus pikk tekst on "Agrami muumia lõuendsidemed", mis koosneb rohkem kui 1500 sõnast. ÜHISKOND: Etruskide majanduslik ja sotsiaalne areng olid kõrgel tasemel, aga tegu ei olnud ühtse riigiga. Samuti elas Etuurias ka mitmeid teisi hõime. Enamik etruske elas aga linnades. Linnad olid enam-vähem sõltumatud, kuid mingi majanduslik side omavahel siiski oli. Linnades valitsesid algselt kuningad, hiljem aristokraatlikud sugukonnad. Etruskid olid osavad meremehed ja tegelesid ka piraatlusega. Nad transportisid nii tarbekaupu kui kõrgelt hinnatud käsitööd Aafrikasse kui ka Kesk-Euroopa aladele. Enda retkedelt tõid nad kaasa orje, kuid olenemata orjade olemasolust polnud nende osakaal suur. Etuuria ei olnud orjanduslik ühiskond. Etruskide ühiskonnas oli naiste roll üsna aktiivne, olenemata antiikmaailma tavadest. Naised võisid pealt vaadata mitmeid ühiskondlike mänge, osaleda pidusöömingutel, neil
o Maapinnal elavad linnuliigud:kanad,tuvid,varblased ja veel 11 merelindu. o Roomajatest elab saarel vaid kaks liiki: 1. Moko uruuru kahu (Lepidodactylus lugubris) 2. Moko Uriuri (Ablepharus boutoni) o. Meres on liike oluliselt rohkem.Kuna Lihavõttesaar on väga isoleeritud,siis ligikaudu 25% on endeemilised(s.t et kuskil mujal maailmas neid ei leidu) Kalaliike on umbes 111 ja nendest tuntumad sugukonnad on: 1. Labridae (13 liiki) 2. Muraenidae (7 liiki) 3. Chaetodontidae (7 liiki) 4. Holocentridae (6 liiki) o. Väga tähtis on Lihavõtte vähk(kohaliku nimega Hakarana),kes on tuntud oma suuruse ja hea maitse poolest. Moko Uriuri (Ablepharus boutoni) Lihavõttesaare hobused Tiuque (Milvago chimango) Lihavõttesaare majandus Kui varasemalt tegelesid saare elanikud maguskartuli
..........................................4 3.Elukoht..........................................................................................................................................5 4.Toitumine......................................................................................................................................6 5.Sigimine ja areng.......................................................................................................................... 7 6.Kiililiste sugukonnad Eestis..........................................................................................................8 1) Rabakiilid............................................................................................................................. 8 Kasutatud kirjandus....................................................................................................................... 13
muutuste) korral aset leida. 46. Linne klassifikatsioon hierarhiline süsteem, kus ühesuguste tunnustega organismid moodustavad järjest suuremaid rühmitusi ehk taksoneid. Süstemaatika põhiühikuks on liik . Linné võttis arvesse organismide reaalse ehitusplaani ja süstematiseeris sarnaste tunnuste järgi. Linne süsteem baseerub organismide sarnasusel: pani sarnased organismid ühte perekonda, sarnased sugukonnad ühte seltsi jne. Kasutatakse tänapäevani loomade, taimede korral ning modifitseeritult ka seente ja mikroorganismide klassifitseerimisel. 47. populatsiooni ,,lained" popilatsiooni arvukuse muutused periooditi 48. monofüleetiline grupp (mõiste ja näide) takson, mille kõik isendid pärinevad samast eelasest. Kaasaegne süstemaatika püüab paigutada kõik organismid monofüleetilisse gruppi 49
KALADE EKSAM 1. Eestis elavateks diadroomseteks(elavad magevees, koevad soolases/või vastupidi) kalaliikideks on? V: meriforell, angerjas, lõhe 2. Kuidas iseloomustad Eesti tüüpilist väikejärve, kus kalastikus on esindatud üle 6 kalaliigi? V: 40-70ha, 3-6m; kihistumata; eutroofne 3. Kuidas eristada rääbist viidikast; särge mudamaimust? V: rääbisel rasvauim; mudamaimul katkenud küljejoon. 4. Millised 2 kalaliiki kaotavad tavaliselt oma elupaiga kaldapiirkonnas kui järve veetase alaneb põua aastatel? V: Koger; Hõbekoger 5. Kui palju kalaliike on Eestis tavaliselt alla 100 ha pindalaga veekogus? V: 6-12 6. Tüüpilised jõekalad? V: jõeforell, harjus, trulling, lõhe 7. Jaotage alljärgnevad kalad portsjonkudejateks ja korraga kudejateks. V: Korraga-säinas, ahven, särg, rääbis, luts, meriforell, haug, latikas, koha, lõhe; Portsjon- kiisk, koger, roosärg, linask 8. Kus Eestis sisevetes latikas ei elutse? V: Abruka ja Vormsi saartel, Lääne-Eesti...
nende ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid. Õie esinemine: seemnealgmed asuvad viljalehtedest moodustunud pesades, isassugurakud saabuvad tolmuterades emakasuudmele ja jõuavad munarakuni läbi tolmutoru. Esineb kaheliviljastumine, moodustub endosperm ja sügoot. Gametofüüdifaas väga lühike. Puidus lisaks trahheiididele ka trahheed. Klass üheidulehelised - Üheiduleheliste fülogeneesi võib vaadata kui hargnemiste rida, kus esmalt eralduvad: vee keskkonnaga seotud taimede sugukonnad (konnarohulised, penikeelelised, võhalised) siis väljapaistvate õitega sugukonnad (käpalised, liilialised, laugulised) ja lõpuks tugevalt spetsialiseerunud sugukonnad (kõrrelised, lõikheinalised). Tunnused: üks iduleht, õied kolmetised, narmasjuurestik, rohttaimed, juhtkimbud hajusalt, primaarne kambium puudub, lehed rööp- v. kaarroodsed, abilehti pole. Eestis põhiliselt 4 seltsi: konnarohulaadsed, kõrreliselaadsed, asparilaadsed, liilialaadsed. Sk. Liilialised sibultaimed
· Sugukond:Adenoviirused (Adenoviridae) · Sugukond:Papovaviirused (Papovaviridae) · Sugukond:Polüdnaviirused (Polydnaviridae) Üksikahelalised DNA-viirused: · Sugukond:Inoviirused (Inoviridae) · Sugukond:Mikroviirused (Microviridae) · Sugukond:Geminiviirused (Geminiviridae) · Sugukond:Tsirkoviirused (Circoviridae) · Sugukond:Parvoviirused (Parvoviridae · Enamik bakterite viirusi (bakteriofaagid) kuuluvad DNA-viiruste hulka · Sugukonnad geminiviirused ja fükodnaviirused on taimehaiguste tekitajad · Iridoviirused ja bakuloviirused nakatavad peamiselt putukaid · Inimeste haiguste tekitajatest on olulised herpesviirused (nt herpes), papilloomiviirused (inglise keeles Human papilloma virus, lühendiga HPV) (soolatüükad, kasvajad) poksviirused (rõuged). DNA-viiruste väiksema muteerumise kiiruse tõttu on nende põhjustatud epideemiad
looduslikku levikut Euroopast Ida-Aasiani ja Põhja-Ameerikani. Alal kasvab taimi 300 erinevast taksonist. Esimesed kevadised õitsejad on Kaukaasiast pärit kolmeemakaline merendera (Merendera trigyna), sibuliirised, krookused, lumi- ja märtsikellukesed. Kaheiduleheliste taimede osakond asub samal kohal selle rajamisest saadik. Peenarde asetus on pärit 1909. aastast, mil taimed istutati vastavalt A. Engleri süsteemile. Lihtsama õieehitusega sugukonnad asuvad väravapoolses nurgas, kujuteldav arengujoon läheb piki müüri suure olga lehise suunas ning sealt U-kujuliselt palmihoone eest tagasi, lõppedes kõige enam arenenud ja arvukaima korvõieliste sugukonnaga (Asteraceae). Osakonnas kasvab taimi ligikaudu 900 liiki 70 sugukonnast. 2/3 neist on püsikud, teised ületalvikud või suvikud. Siin saab näha ka vähetuntud kultuurtaimi – tatart, läätse, artišokki, lina, riitsinust, tubakat, safloori jt. 2.2 Eesti taimede osakond
Looduslik valik ja liikide tekkimine ETTEKANNE Reimo Kuik Romet Linnas EV10 Ø Populatsioonis elavad isendid erinevad üksteisest nii välimuse,elutegevuse kui ka käitumise poolest Ø Seal on edukad vaid need isendid(loomad,linnud jne), kes on keskkonna tingimustega kohastunud Ø Isenditel, kellel on alleele, mis määravad omadusi, mis tagavad hea kohustus võime on suurem tõonäosus ellu jääda ja saada järglasi Click to edit Master text styles Evolutsiooni Second level Third level liikumapanev Fourth level jõud Fifth level Looduslik valik Pärilik m...
tasandikke. Rannajoon pole väga liigendatud lõid paremad eeldused riigi tekkeks. 2. Rahvad : · Itaalikud · Latiinid · Samniidid · Kreeka kolooniad · Kartaagolased · Etruskid -> 8 6 saj. Ekr Rooma 600 a. Ekr., Tiberi jõe alamjooksule, Romuluse poolt. Kuningate aeg 753-510 eKr. Kuningate aeg Rooma linnriigi kujunemise aeg. Rooma kodanikkond : · Sugukonnad tähtsamad vanemad kuulusid senatisse. · Perekonnad pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Perekondlik ja sugukondlik jagunemine kajastus nende nimetraditsioonis. Patroon Roomas rikas ja mõjukas inimene, kes võttis vaesed inimesed oma kaitse alla. Klient vaesed, kes on ennast andnud rikaste kaitse alla. Senat Vana-Rooma poliitiline institutsioon. Proletaar kõige vaesemad, maata kodanikud, kelle ainus vara olid nende lapsed.
energia Denaturatsioon-struktuur DNAs hävib ja keha ei saa toimida Miks tuleb? Ebasobiv temp. Ph tasakaalust väljas, mehhaaniline Evolutsioon: fossiilid, looteline areng(loode teeb väga rutto bioloogilise arengu läbi) ja mandunud elundid-sabakont,tarkusehambad,kõrvalesta liigutaja lihased. Homoloogilsed elundid: väliselt erinevad, teke on sarnane, ülessanne muutunud Mikroevolutsioon-liigi sisene, tekib uus liik vms Makroevolutsioon- tekivad uued sugukonnad Divergents-mõledakse algkuju välja ja hakatakse omadusi muutma tänu elupaikadele Konvergents, liigid päritolult erinevad, aga väliselt sarnased(kala ja vaal) Lemark- 18.saj, evolutsiooniteooria, terviklik aga tõestamata, organism tahab keeruliseks saada Darwin- 19.saj, sama teooria, tõestatud, alustalad-olelusvõitlus ja looduslik valik Loodusliku valiku vormid: stabiliseeriv-keskkond ühesugune, olemasolevad liigid jäävad alles, suunav-loodus suunad, lõhestav- populatsioon Suur,
Teoses ,,Colomba" on peategelasteks vanem, pisut kartlikum ja alandlikum vend Orso ning tema mõjukam noorem õde Colomba, kes mõjutab tihtipeale meelega oma venda, et asjalood kulgeksid talle sobival kujul. Peamine tegevus kulgebki Orso, Colomba ning ühe teise perekonna, Barricinide vahel. Korsikal surrakse vaenlase käe läbi; ainultet sageli on raske öelda, mis põhjustel vaenlasi omistatakse. Paljud sugukonnad vihkavad üksteist iidsest harjumusest ja pärimus selle vihkamise esialgsest põhjusest on ammuilma hääbunud. Nagu üks tegelane raamatustki ( kolonel Ellis) ütleb: ,, Korsikal võib lasta kõiki alates rästast ja lõpetades inimesega." Tegevuspaigaks on Korsika saar( saar on olnud kunagi Suurbritannia, Itaalia, Prantsusmaa valduses. See on Prantsusmaa piirkond Vahemeres. Alates 1998. Aastast on Prantsuse keskvõimu ja korsiklaste vahel suhted pingestatud, kui
Analoogilised (erinev päritolu, erinev ehitus, sarnane funktsioon) ja homoloogilised elundid (ühine päritolu, sarnane ehitus, erinev funktsioon) 3.) väljasuremine organismirühma kadumine (hävimine) Maalt (tervelt maakeralt ei leia enam ühtegi selle liigi esindajat) Väljasuremine on: fooniline kogu aeg mingi liik sureb välja massiline suure katastroofiga seotud, lühikese ajaga surevad paljud liigid, terved perekonnad, sugukonnad ja seltsid. (nt Permi ajal suri välja 96% liikidest, 84% perekondadest ja 52% sugukondadest. 8. Sümbiogeneesi hüpotees. Sümbiogeneesi ehk endosümbioosi hüpotees eukarüootse e päristuumse raku tekke seletus. Kuulub evolutsioonilise progressi alla. Üks prokarüootne lähterakk omandas fotosünteesi ja aeroobse hingamise ,,kodustades" vastavad bakterid, muutes need rakuorganellideks kloroplastide ja mitokondrite näol
omavahel ristudes annavad sigimisvõimelisi järglasi. · Et saada ülevaadet eluslooduse suurest liigirikkusest, on koostatud eluslooduse süsteem. · Süstemeeritakse kindlate reeglite järgi, arvestades organismide sarnasusi ja erinevusi. · Igale teatud tunnustega organismide rühmale antakse teaduslik ladinakeelne nimetus. · Kõige väiksem süstematiseerimise üksus on liik. · Sarnased liigid ühendatakse perekonda, perekonnad sugukonda, sugukonnad seltsi, seltsid klassi, klassid hõimkonda ja hõimkonnad riiki. · Tänapäeval jaotatakse elusloodus viieks riigiks: bakterid, protistid, taimed, seened ja loomad. 8. BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON · Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteiselt õppimise kaudu nimetatakse bioloogiliseks evolutisooniks. · Organismine ellujäämist ja järglaste arvu piiravad teised organismid ja mitmesugused eluta looduse tegurid.
Maeti elamu püstkojad (puidust). tarandkalmed, lähedusse, tihti põranda Kivikirstkalmed, rituaalid, põletusmatus. alla. Panuseid pandi kaasa. põletusmatus. Ühiskondlik tase Kihistumist polnud, Eraomandi teke, teatav Väikeperede eraldumine võrdsus. Hõimud, ebavõrdsus. suurtest, eraomand, sugukonnad elasid koos. lihtkogukondlaste maksustamine, ülikkond maavanemad. Pihukirves - peos hoitav terava otsa ja teravate servadega algeline kiviaja tööriist. Kõõvits - tulekivist või muust kõvast kivimist tööriist peamiselt loomanahkade ja puidu kaapimisega töötlemiseks
milj. aastat tagasi Kriidi ajastu keskel ilmusid õistaimed, kes ajastu lõpuks ületasid juba okaspuid. Tänapäeval on umbes 200 000 liiki õistaimi ja umbes 550 liiki okaspuid. Selle sajandi algul loeti paljud Ülem-Kriidi fossiilsetena säilinud lehed ekslikult tänapäevaste liikide hulka. Kuid sarnasus Kriidi ajastu ja tänapäevaste taimede vahel on ainult pinnapealne. Paljud Kriidi ajastu taimedest kuuluvad väljasurnud liikide hulka. Mitmed tänapäevased perekonnad ja sugukonnad ei ulatu geoloogilises ajas nii kaugele kui oletati. 500-st elavast õistaimede sugukonnast ainult 50 arvatakse ulatuvad Kriidi ajastusse. Mitmed sellest ajastust pärit liigid on praegu hästi tuntud, nagu näiteks mägivahtrad, astelpõõsad, palmid, tammed, kreeka pähklid ning sugukonnad, kuhu kuuluvad kased ja lepad. Hilis-Kriidi ajastu metsad sarnanesid arvatavasti tänapäevastega. Seevastu lagedad alad võisid välja näha küllaltki kummalised, kuna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
