jõudnud rikastuda. Eriti raske oli plebeide kehvikkonna seisund, kes kannatas maapuuduse ja võlgade käes. Võlgnikku, kes ei suutnud oma võlgu tähtajaliselt tasuda, võis võlausaldaja arreteerida ja pidada oma kodus ahelais 60 päeva. Kui võlg polnud tasutud ka peale seda, siis võis võlgnikku müüa võõrsile orjaks. PINGED PATRIITSIDE JA PLEBEIDE VAHEL Patriitside ja plebeide suhted olid väga teravad plebeid nõudsid endale rohkem maad, võlaorjuse kaotamist ja poliitilisi õigusi, patriitsid aga polnud nõus järele andma pinged arenesid tihtipeale relvastatud kokkupõrgeteks aja jooksul olid patriitsid sunnitud mööndusi tegema ja plebeid võitsid patriitsidega võrdsed õigused esmalt anti neile õigus pidada omaette koosolekuid ja valida endi seast rahvatribuunid PINGED PATRIITSIDE JA PLEBEIDE VAHEL Rahvatribuunid spetsiaalsed ametnikud, kes
Rooma ja Bütsants. Ajajärgud: kuningate aeg Roomas, vabariik, varajane keisririik, hiline keisririik Patroon ja klient. Klient sai patroonilt maad ja pidi tema heaks koormisi kandma ning sõjaretkedel käima. Ülikud suutsid klientide toel avaldada mõju rahvakoosolekule. Patriitsid ja plebeid. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, neil olid kõik kodanikuõigused (ainult nemad preestriametis ja senatis), rikkad maavaldajad. Plebeid olid vaesed talupojad, osalesid rahvakoosolekul. Plebeidel oli õigus valida endi seast ametnikud rahvatribuunid. Rahvatribuun tohtis keelata riigiametnike või senati otsuse teokstegemise, juhul kui see oli ülekohtune. Rooma valitsemine vabariigi ajal. Riigi otsas senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kellest kõrgeimad olid
r Lääne-Rooma riigi lõpp Mõrvati Augustus Vanaaja lõpp Keskaja algus II Rooma Ida-Rooma ehk Bütsantsi keisririik kuni 1453 3. Võrdle patriitse ja plebeide Abielu patriitside ja plebeide vahel oli keelatud Omavahelised suhted teravad Plebeid nõudsid endale rohkem maad, võlaorjuse kaotamist ja poliitilisi õigusi, patriitsid aga polnud nõus järele andma Lõpuks andsid patriitsid plebeidele õiguse pidada omaette koosolekuid ja valida endi seast rahvatribuunid (spetsiaalsed ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse, mis kahjustas plebeide huve) Hiljem keelati võlaorjus Lõpuks võisid nad omavahel ka abielluda
Hiljem vallutati Lõuna-Itaalia kreeka linnad saatusliku Pyrrhose võiduga ning aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Vabariiklik kord põhines kahel olulisel eeldusel- kodanikel pidi olema võimalus isiklikult osa võtta riigiasjade otsustamisest ehk rahvakoosolekute või senati tööst. Kodanikud pidid ka riiki kaitsma, kuid mida suuremaks Rooma kasvas, seda vähem olid need tingimused täidetud. Patriitsid ja plebeid Roomas valitses patriitside aristokraatia. Ainult nemad võisid kuuluda riigiametisse või kirikusse. Patriitsid olid jõukad maavaldajad ning nad omasid palju kliente. Kodanikud, kes patriitside hulka ei kuulunud, olid plebeid. Nemad võisid osaleda üksnes rahvakoosolekutel. Kuna patriitside elu oli parem ning suurem osa seadusi olid nende kasuks, ei saanud plebeid ja patriitsid omavahel läbi. Siiski pidi plebeidega arvestama, sest nad moodustasid enamiku
Tööleht: Rooma vabariigi ja keisririigi valitsemine. Vt pt 22 Kes olid patriitsid, plebeid, proletaarid? PATRIITSID- aristokraadid ja kodanikud, kes moodustasid osa Rooma kodanikkonnast ehk Rooma rahvast. Oli senaatori seisus ja ratsanikud. PLEBEID- kodanikud, kes moodustasid osa Rooma kodanikkonnast ehk Rooma rahvast. PROLETAARID- lihtrahvas, kodanikud kes olid vabad ja vaesed. Millist rolli mängis nobiliteet Rooma ühiskonnas? Riigiametitesse ja senatisse said ainult need, kes olid jõukad ja sai pühenduda täielikult
(jumalik päritolu,sünnijärgne hülgamine,täiseas kuningas). Varane Rooma ühiskond. Talupojaühiskond-põlluharimine.Maata kodanikud olid väeteenistusest vabad. Vaeseid kodanikke nimetati proletaarideks-lapsed-õigused piiratud, kuid kodanikud. Vahekord partoonide ja klientide vahel: patroonid(pater-isa) olid rikkad, kes kaitses ja andis maad kliendile(cliens), kes andis vastutasuks koormisi ning saatis sõjaretkel. Patroonid olid mõjukad tänu paljudele klientidele. Patriitsid ja plebeid. Kodanike jaotus 2: patriitsid(patres-isad) olid suursugustest suguvõsadest ning neile kehtisid kõik õigused-riigi/preestriametid, senatid. Ülejäänud olid plebeid(plebs-rahvahulk), kes jäid patriitsidele alla. Abielud nende vahel olid keelatud.Moodustasid enamuse Rooma armeest, mis andis neile õiguste laienemise võimaluse. Pinged->relvastatud konfliktid. Seejärel anti plebeidele õigus valida rahvatribuunid-ametnikud,kaitsesid nende huve. Keelati võlaorjus, abielukeeld tühistati,
2. Rooma vabariik Rooma vabariik - 150 - 30 eKr. Senat ja 2 konsulit. 5. saj lõpuks Rooma Kesk-Itaalia tugevaim linnriik.Tagasilöök - gallide (keldi hõimud) sissetung 387eKr. Võitlesid samuti samniitidega. Sõltumatud veel Lõuna-Itaalia linnriigid (Taras). 265. eKr kogu Itaalia Rooma võimu all. Kogu varase vabariigi ajal konfliktid patriitside ja plebeide vahel. Patriits - jõukas maavaldaja, ainult nemad võisid olla riigiametnikud jms. Plebei - mitte patriits, vaesem, õigusteta. Plebeid saavad õiguse valida ametnikud, kes nende huve kaitsevad - rahvatribuunid. 450 eKr esimene Rooma seadustekogu - 12 tahvli seadused. Võitlesid Kartaagoga (puunlased) - Puunia sõjad. Esimene Puunia sõda (264-241 eKr) - võitlus peamiselt merel ja Sitsiilias. Algselt puudus Roomal merevägi, tekitasid selle ja alistasid puunlased. Teine Puunia sõda (218-201 eKr) - Kartaago väepealik Hannibal purustas Cannae lahingus
Kuldar Tonka Vana Rooma Arutlus VIII sajandil eKr rajasid etruskid mitmeid linnriike Itaaliasse, kus arenes Kreeka ning Idamaade kultuur. Nende seast tõusis esile Rooma linnriik. Väga oluliseks Rooma mõjutajateks olid naised, kelle kombed ja kultuur ning ennustuskunsti oskamine mõjutasid oluliselt Rooma kultuuri arengut. Roomas elasid latiinid, kes kõnelesid ladina keelt. Algselt valitsesid seda linnriiki etruski päritolu kuningad. VII sajandil eKr kujunes välja kreeklaste ja etruskide mõjul ladina tähestik ning kiri. VI sajandi lõpul eKr kehtestati Rooma Vabariik. Võim kuulus nüüd suursugustele riigiametnikele magistraatidele ja nõukogule, mida nimetati senatiks. Lihtkodanike huvide üle arutati rahvakoosolekutel. Võimsa sõjaväega suudeti järk-järgult vallutada lisaks Itaal...
valdkondade kaupa: ühiskonnaklassid, valitsemine sõjavägi, provintsid ja linnad, põllumajandus Vabariik (VI saj Keisririik (al 30eKr) Hiline keisririik lõpul rajatud) (lõppes 235 pKr) Ühiskonnaklassid Jagunes kaheks- Augustuse Kuna impeerium oli liiga patriitsid ja plebeid. võimuletulekuga sai suur ja ei suutnud end Patriitsid - suursuguste Roomast keisririik. Ta oli majanduslikult ära suguvõsade liikmed, kelle Rooma riigi esimene tasuda, tekkisid juurde esiisad olid usu järgi kodanik. Tähtsatel vaesed ning ühiskon asunud Rooma juba selle kohtadel olid ka kihistus (inflatsioon!).
Vabariik omakorda püsis kuni 30. sajandini eKr. Kuningriigi ajal oli riigi eesotsas rahvakoosolekul valitud kuningas ja senat. Pärimuse järgi valitsesid sel ajal Roomat 7 kuningat, kellest tähtsaimad olid 3 viimast etruski nn Tarquiniuste dünastia kuningat. Etruskide ülemvõimu ajal arenes riik jõudsasti ja kuningavõim muutus päritavaks. Senatisse kuulunud mõjukate perekondade peadest kujunes aja jooksul patriitside aristokraatia. Nendest väljapoole jäi lihtrahvas ehk plebeid. Rooma kuningriigis oli valdavalt talupojaühiskond. Kogukonna täisväärtuslikuks liikmeks oli ainult maavaldaja, mis tagas talle ka majandusliku ja isikliku sõltumatuse ning ka piisava jõukuse. Maata kodanikud olid sõjaväekohustusest vabastatud. Neil ei olnud muud varandust peale oma laste, mistõttu ei oleks nad olnud võimelised endale ka vajalikku sõjaväevarustust ostma. Üldiselt oli elu Roomas karm ja tahumatu. Enamiku roomlaste peategevuseks oli põlluharimine ja sõdimine
soodsam võimalus ühtse riigi tekkeks, sest linnad olid lähestiku ka. Peamine Rooma. kunst ja kultuur Kreekas oli kujutatav kunst peamine, vaasimaalid ja skulptuurid. Kõnekunst oli oluline ja filosoofia. Kunsti eesmärgiks olid kaunid ja atleetikud inimkehad. Roomas oli realistlik ja dekoratiivne kunst. Seal olid freskod. eluolu Kreekas olid metoigid, kodanikud ja orjad. Naistel polnud mingeid õiguseid. Lastest võisid kooli minna vaid poisid. Roomas olid plebeid, patriitsid ja orjad. Plebeid ja patriitsid olid pidevalt tülis, sest plebeid tahtsid rohkem õigusi ja saada võrdseteks patriitsidega. Roomas said naised ka sõnaõigust ja võisid osaleda avalikel üritustel. Kooli võisid minna ka tüdrukud, kui perel oli see võimalik (raha oli jne) Rooma vabariik: Vabariigi kujunemine vabariik kestis 509-30 eKr. Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu tagajärjel maapakku minema ja kehtestati vabariik.
• Senat – 300 suursugusest mehest koosnev nõukogu. Juhtis riigi igapäevapoliitikat, kuulutas sõdu ja sõlmis rahulepinguid • Senaatori amet eluaegne! • 2 konsulit – Kontrollisid senati otsuste täitmist, juhtisid sõjaväge, valiti rahvakoosolekul 1 aastaks. • Rahvakoosolek – kinnitas senati otuseid • Kes on pontifex maximus?Mis ülesanne temal on? • Ülempreester, kelle ülesanne on pidada kalendrit ja täita aastaraamatut Patriitsid ja plebeid • Kes on patriits? • Patriitsid - olid täieõiguslikud Rooma kodanikud, suursuguste suguvõsade liikmed. Ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega Patriitsid ja plebeid • Kes on plebeid? • Plebeid – Rooma kodanikud, kes ei kuulunud kuulsatesse suguvõsadesse ja kelle õiguseks oli osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ja senatisse nad esialgu ei pääsenud.
Rooma riigi teke ja areng · 753 eKr 21 aprill Rooma linna asutamine legendi järgi, roomlaste ajaarvamise algus · Tegelikult kujunes linn X - VII saj eKr seitsmel künkal · 510 eKr kukutati kuningate võim Roomas, kehtestati vabariik · V sajandil eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega · V sajandist eKr algas plebeide võitlus oma õiguste eest. Patriitsid ja plebeid olid Rooma seisused kuningate ja varase vabariigi ajal. Patriitsid olid täieõiguslikud Rooma kodanikud, suursuguste suguvõsade liikmed. Ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega. Plebeid ülejäänud kodanikud, enamuse moodustasid vaesed talupojad. Võisid osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ja senatisse ei pääsenud
-Kuningate aeg Roomas 7 kuningat, 3 viimast olid etruskid- foorumid, kindlus. Kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja valitses koos senatiga. -Varane Rooma ühiskond Valdavalt talupoja ühiskond. Täisväärtuslikud liikmed olid maaomanikud. Maa omamine pidi tagama jõu sõjaväeteenistuseks. Vaesemad kodanikud olid proletaanid- ainsaks rikkuseks nende lapsed. Patriooni- kliendi suhe- rikkamate ja vaesemate suhe, vaesem andis end rikkama eeskostse ja kaitse alla. -Partiitsid ja plebeid Partiitsid- suursuguste suguvõsade liikmed, kuulusid kõik kodanikuõigused: riigi- ja preestriamet. Plebeid- keskmise jõukusega, vaesed talupojad, võisid osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ei saanud, täitsid sõjaväekohust. Partiitside ja plebeide suhted olid omavahel teravad, plebeid nõudsid endale rohkem õigusi. Esmalt anti neile õigus pidada omaette koosolekuid ja valida enda seast rahvatribuunid- kaitsesid plebeide huve. Hiljem keelati võlaorjus, tühistati abielukeeld
korral kohtus, klient aga saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks kokku lepitud koormisi. Varase vabariigi perioodil jagunes Rooma kahte klassi: patriitsideks ja pleideks. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, kelle esiisad usuti olevat asunud Rooma juba Romilise ajal. Patriitidele kuulusid kõik kodanikuõigused. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad. Plebeide enamuse moodustasid talupojad, kes pidid vahepeal patriitsidelt laenu võtma . Plebeid võisid osaleda rahvakoosolekutel, kuid riigiametisse ja senatisse nad ei pääsenud. Patriitside ja Plebeide suhted olid teravad. Plebeid nõudsid endale rohkem maad, võlaorjuse kaotamist ja poliitilisi õigusi. Natukese ajajärel lasid patriitsid neid pidada omaette koosolekuid ja valida endile rahvatribuunid( spetsiaalsed ametnikud,kes võisid keelustada senati ja riigiametnike otsuse.) Hiljem keelati ka võlaorjus, tühistati abielu keeld ja plebeid lubati
· SENAT-valtses koos kuningaga ,koosnes sugukondade vanematest.Senati liikmeid kutsuti isadeks · RAHVAKOOSOLEKUD e.komiitsid toimuseid linnast väljas marsi väljakul kuurite (täiskasvaned mehed)kaupa kuuriatesse kuuluti päritolu kaupa. Ainult kuningas kandis punast värvi rüüd Kaheteistkümmne tahvli seaduse · 450 a eKr pandi kirja esimesed rooma seadused · Kirjutatud 12 pronkstahvlile · Seaduste kirjapanek nõudis plebeid et vältida suulise tavaõiguse omapoolt · Seaduse dolid karmid-võlaorjus ,võlgniiku hukkamine jne.
vennatütre pojad tõukavad ta võimult. Vool uhus poisid korviga kaldale ning neid toitis ja imetas emahunt, kuni kohalik karjus nad naisega enda juurde võttis. Kui noormehed suureks olid sirgunud, kukutasid nad Amuliuse võimult. Asutades koos vennaga linna, puhkes nende vahel tüli. Romulus tappis Remuse ning ehitas linnaüksi üles. Rooma sai just Romuluse järgi omale nime. Patriitsid ja plebeid · kodanikud jaotati kahte selgelt eristavasse klassi- patriitsid ja plebeid · neile kuulusid kõik kodanikuõigused: nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse · enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega · kõik teised olid plebeid, kes jäid oma rikkusega patriitsidele alla · paljud neist olid patriitside kliendid, vahel pidid nad patriitsidelt laenu võtma, selle tõttu ähvardas neid vahel võlaorjus
Vana-Rooma. Kristluse teke Rooma Vabariik Patriitsid ja plebeid Patriitsid (lad k patres isad) olid aristokraadid, keda arvati põlinevat kuulsates esiisades. Roomas valitses nende võim. Ainult nemad võisid olla riigiametnikud ja preestrid, tõlgendada tavaõigusi ja kuuluda senatisse (Rooma riigi eesotsas, iga aasta valiti amentnikud, kõrgeimad kaks konsulit). Ülejäänud kodanikke nimetati plebeideks, kes võisid osaleda ainult rahavakoosolekutel. Enamasti vaesed,
vanemate nõukogu) Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus Ühiskonnakorraldus Roomas · ...kujunes välja kuningate ajal · Riik arenes sugukonna lagunemisel seetõttu patriarhaalse elukorraldusega talupojaühiskond · Ühiskonna täisväärtuslikuks liikmeks peeti maaomanikku (maavaldus pidi tagama piisava jõukuse relvastuse hankimiseks ja sõjaväeteenistuseks) Ühiskonnakorraldus Roomas Seisused: · PATRIITSID pärinesid Senatisse kuuluvatest suguvõsadest · PLEBEID esialgu need kodanikud, kes ei põlvnenud kuningliku senati liikmeist, hiljem lihtrahvas · Plebeid jagunesid varandusliku seisuse järgi jõukamad olid ratsanikud,keskmiselt jõukad jalaväelased ja päris vaesed proletaarid Valitsemiskorraldus Roomas · KUNINGAS kinnitatud rahvakoosolekul, võim piiratud, väejuht, kohtunik ja mõnede religioossete kombetalituste täitja · SENAT(lad.k.senatus,senex vanamees, rauk) valitses koos kuningaga, koosnes sugukondade
Sugukondliku traditsiooni tähtsus: riigiametisse pääsesid joogiveega, keisrite ajal levisid kõikjal impeeriumis. jõukad, seetõttu juhtis riiki kitsas perekondlik ring (nobiliteet), suur teed ja sillad hakati rajama juba vabariigi ajal (kivist) osa riigiametnikke ja senaatoreid pärines põlvest põlve Rooma õigus riik toimis seaduslikul alusel (õigusriik), seadused nobiliteediperekondadest. määrasid riigikorra ja kohtupidamise, kõik rooma kodanikud olid Klienteelsuhte tähtsus: patroon (eestkostja) ja klient (kaitsealune) seaduse kaitse all, õigus kaevata edasi, keiser oli kõrgeim toetasid teineteist vastastikku: patroon andsi kliendile maad seaduseandjam ülemkohtunik pidi andma seadusi välja riiklikest kasutada ja kaitses teda kohtus, klient saatis patrooni sõjaretkedel, huvidest lähtuvalt, seadusandlus sai alguse kaheteistküm...
EKR PUBLICA LATIUMI MAAKOND LADINA KEEL 7 KUNINGAT 509. eKr ROOMA TIBERI JÕGI SILD LATIINID ROMULUS I VABARIIGIKS KUNINGAS PONTIFEX MAXIMUS - PLEBEID PATRIITSID RIIGIKORD, KUS SUUR SILLAEHITAJA VAESED, EI TÄIEÕIGUSLIKUD 509. eKr RIIKI JUHIVAD PÄÄSENUD KODANIKUD RIIGIAMETISSE KUKUTATI RAHVA VALITUD OSTIA SADAM VIIMANE AMETNIKUD KEELATUD OMAVAHEL
Rooma õigus Kõik roomlased nii patriitsid kui ka plebeid, moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Sellest ajast peale, kui plebeid olid saanud patriitsidega võrdsed õigused, olid kõik Rooma kodanikud seaduse ees põhimõtteliselt võrdsed .Kuid Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud-magistraadid-ja vanemate nõukogu-senat. Riigiametisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, et täiel määral riigiasjadele pühenduda, kellel oli poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikkuse ees tuntud.Seetõttu juhtis riiki
tulevane kuningas. -Emahunt 9. Kuidas jagunesid klassid Rooma ühiskonnas? -Patriitsid (ld k patres isad): põlised Rooma elanikud ja suurtsuguste suguvõsade liikmed; suurmaaomanikud ja täieõiguslikud kodanikud, kellel oli õigus olla valitud riigiametisse, kuuluda senatisse ja saada preestriks. -Plebeid (ld k plebs rahvahulk): Rooma lihtrahvas; peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised ning hilisemate juurdetulijate järeltulijad. Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. -Orjad: sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased. 10 . Kuidas hankis elatist suurem osa roomlasi? -Enamik roomlasi hankis elatist põlluharimisega. JÄRGNEVATELE KÜSIMUSTELE OTSI VASTUSEID INTERNETI ABIL. 11. Kuidas kutsuti igal aastal valitavaid riigiametnike? -Neid kutsuti magistraatideks. 12. Selgita mõistet ,,senat"
Rooma pidas vastu 3 rasket sõda. Lõpuks võitsid. Roomast sõtlumatud olid veel Lõuna-Ita kreeka linnad. 280 ekr. kutususid linnadad endale Põhja-Kreeka kuninga Pyrrose appi. 2 rasket lahingut, linnad said lüüa. Pyrros lahkus vägedega, kreeka linnad alistusid. 265ekr kogu Ita Rooma võimu all. Iseloomustus:Patriitsid( põliste suguvõsade liikmed) juhtisid riiki, olid riigiametnikud,preestrid, kuulusid senatisse. Olid jõukad maavaldajad, palju kliente. Tavakodanikud olid Plebeid, tohtisid osaleda aint rahvakoosolekutel. Vaesed, laenasid patriitsidelt. Plebeide ja patriitside suhted pingelised, vaenulikud. Suurem osa oli plebeisi kellele kuulus enamus Rooma sõjaväes, said esitada patriitsidele nõudmisi. Said õiguse valida endale eraldi ametnikud nende huvide kaitsmiseks- rahvatribuunid. Nõuti seaduste kirjapanekut. 450ekr rooma seadustekogu-12 tahvli seadused. seadustati võlaorjus ja patriitsid ja plebeid ei tohtind omavahel abielluda. tühistati see, plebeid
Õpikust lugeda lk 146 -152 Vana-Rooma kodanikkonna ja valitsemise kohta. Pöörake tähelepanu mõistetele senat, senaator, magistraat, nobiliteet, patriits, plebei, rahvakoosolek, 12 tahvli seadus, jaga ja valitse Vana-Rooma kodanikkond Patriitsid, kes olid rikkad ja põliste suguvõsade liikmed, kellel oli ainus õigus olla riigiameteis. NING Plebeid, kes olid enamasti vaesed ning isegi jõukamatel ei olnud poliitilisi õigusi. Suurem osa kodanikkonnas olid plebeid NING Orjad- sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased Vana-Rooma valitsemine Pea kogu rahvas võtis riigi valitsemisest osa(res publica ehk rahva asi). Kuna Rooma oli pikka aega vabariik, siis hakaks res publica aja jooksul tähendama just vabariiklikku korraldust. Kõik roomased nii patriitsid kui ka plebeid moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Kuigi patriitsidel ja plebeidel olid võrdsed õigused, oli riigikord siiski aristokraatlik,
1. lk.148-155 Rooma riigikorraldus a. Kes olid patriitsid ja plebeid? Patriits - suursuguste suguvõsade liikmed, esiisad usuti olevat asunud Rooma juba Romuluse ajal. Omasid kõiki kodanikuõigusi + ainult nemad pääsesid riigi ja preestriametisse ning senatisse. Plebeid - enamasti vaesed talupojad, pidid laenu patriitsidelt võtma ning neid ähvardas alatasa võlaorjus. Võisid osaleda rahvakoosolekutel, kuid mitte riigiametnikena. b. Mida tähendasid mõisted Magistraat - igal aastal valitav riigiametnik Senat - vanemate nõukogu Diktaator - kui riiki valitses tõsine oht. Määrati konsulite, senati kokkuleppel. Kuni pool aastat võimul, piiramatu võim. Peale ametiaega pidi aru andma ja tegude eest vastutama.
Plebeid:Rooma lihtrahvas; peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised ning hilisemate juurdetulijate järeltulijad. Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Maata ja vaesunud roomlastest kodanikud – proletaarid olid sõjaväeteenistusest vabastatud ja nende kodanikuõigused olid seetõttu piiratud.Orjad: sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased.foorum – Vana-Rooma poliitilise ja kohtuliku elu keskus metseen – rikas isik, kes toetas Vana-Roomas kultuuri rahvatribuun – madalseisuse (plebeide)
VANA-ROOMA 1) Õpilane teab, mis sündmused leidsit aset järgnevatel daatumitel ning sokab ka selgitada, mis on tegemist ajaloos tähtsa sündmusega: 753 eKr, 265 eKr, 216 eKr, 146 eKr, 133 eKr, 49 eKr, 44 eKr, 30 eKr, 313 pKr, 395 pKr, 476 pKr. 2) Õpilane oskab avada järgnevate mõistete/mõistepaaride sisulist tähendust: kuningate aeg, Puunia sõjad, Hadrianuse vall, Kapitooliumi emahunt, proletaarid, patriitsid, plebeid, patroon, klient, res publica, populus romanus, nobiliteet, magistraadid, konsulid, preetorid, tsensorid, diktaator, rahvatribuunid, senat, ,,jaga ja valitse", munitsiipium, leegion, 12 tahvli seadused, apelleerimisõigus, pretsedent, Colosseum, Circus Maximus, foorum, Panteon, cloaca maxima, termid, Ostia, Pompei, akvedukt, nuumen, laar, geenius, pontifekside kolleegium, pontifex maximus, augurid, sibülliraamatud, metseen, apostel, evangeelium, Vulgata, katoliiklus, sinod,
2. Rooma riigikorraldus Kuningate aeg Roomas (753510 eKr) Roomas valitsesid esialgu seitse kuningat, kolm viimast neist olid etruskid. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Esimene kuningas pärimuse järgi oli Romulus. Vabariik (51030 eKr) Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res Publica (ld k, 'avalik asi'), sest peaaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Kõik roomlased, nii patriitsid kui ka plebeid, moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud magistraadid ja vanemate nõukogu senat. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, neile kuulusid kõik kodanikuõigused: nemad pääsesid riigi ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid rikkad maavaldajad arvukate klientidega.
Kuna riietuses oli tegumood ühesuguselt lihtne, siis näitas kandja seisundit materjali hind. Tavaliselt valmistati riided villast. Villane riie imas hästi niiskust ja kaitses kandjat külmetamise eest. 1. sajandil võeti Roomas kasutusele kallis hiina siid. Kõige luksuslikum riietusese oli ülikallis purpurmantel. Jalas kanti sandaale, tänaval ka kingi ja saapaid. Naised kandsid kandadeni ulatuvat stoolat, mis olid vöökohalt kinni seotud. Lisaks: · Patriitsid ja plebeid Rooma kodanikud jagunesid varase vabariigi perioodil kahte õiguslikult eristatud klassi: patriitsid ja plebeid. · Patriitsid olid suursuguvõsade liikmed, kellele kuulusid kõik kodanikuõigused pääsesid riigi- ja preestriametisse ja senatisse. Nendeks osutusid rikkad maavaldajad, kes omasid rohkesti kliente. · Plebeid olid isikud, kes oma jõukuselt jäid patriitsidele alla. Enamuse neist
10 kuuriat moodustasid kokku ühe hõimu(3) ning need 3 hõimu moodustasid omakorda populus Romanus ehk rooma rahvas. Eesnimesid oli meeste puhul umbes 20. Oluline oli sugukonnanimi. Lisaks oli veel lisanimi. Nt: Eesnimi Gaius, sugukonnanimi Julius ning lisanimi Caesar. Alguses naistel nimesid ei olnud, kujunesid välja hiljem. Kujunes välja 2 seisust: 1)patriitsid – pärinesid senatisse(vanemate nõukogu) kuuluvatest suguvõsadest 2)plebeid – ei pärinenud Kõige vaesemaid plebeid kutsuti proletaarideks. 510-30 eKr oli tegemist vabariigiga. Plebeid hakkasid võitlema oma õiguste eest. Aastaks 287 eKr patriitside ja plebeide õigused võrdsustusid. Nobiliteet – jõukad roomlased Plebeid – jäi samaks Patroon ja klient – vastastikune sõltuvussuhe – klienteelsuhe. Patroon - andis kaitset, kaitses klienti kohtus. Klient – andis ennast alluvusse, sai patroonilt maad. Rooma vabariigi korraldus: Rahvakoosolekud ehk komiitsid.
RIIK, ÕIGUS, ARMEE Riigikord Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica, sest peaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Kõik roomlased, nii patriitsid kui ka plebeid, moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma Rahva. Kuid tegelikkuses oli Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud -magistraadid - ja vanemate nõukogu - senat. Riigiametisse ja senatisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, kellel oli poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikkuse ees tuntud. Tänu sellele juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring.
Tähtsad aastaarvud Rooma tekkimisest keisririigi tekkimiseni: 8.-6. sajand eKr – etruskide ülemvõim Itaalia kesk- ja põhja osas 753 eKr – Rooma linna legendaarne asutamine 753-510 eKr – Kuningate aeg Roomas 510-133 eKr – Rooma vabariik 133-30 eKr – Vabariigi languse ja kodusõdade ajajärk 387 eKr – gallid Roomas 328-290 eKr – roomlaste sõjad samniitidega 287 eKr – võrdsustati patriitsid ja plebeid 265 eKr – Kogu Itaalia langes Rooma võimu alla 264-261 eKr – I Puunia sõda 218-201 eKr – II Puunia sõda 149-146 eKr – III Puunia sõda 146 eKr – Kreeka langes Rooma võimu alla 133/123 eKr – vendade Gracchuste reformid 110-90 eKr – Mariuse sõjaväereformid 89 eKr – Rooma kodakondsus kõigile itaallastele 74-71 eKr – Spartacuse ülestõus
Riigi eesotsas seisid senat, igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seast kõrgeimad olid kaks konsulit. Rooma oli Kesk-Itaalia tugevaim riik. Ootamatu pöörde andis Gallide sissetung. Linna rüüstavatest ning põletavatest sissetungijatest vabanemiseks pidid roomlased maksma lunaraha. Pärast toibumist alustasid roomlased rünnakut samniitide vastu. Nii samniidid kui ka etruskid allutati Rooma võimule. Aastaks 256 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Patriitsid ja plebeid Pärast kuningavõimu kukutamist valitses Roomas patriitside aristokraatia. Ainult nemad võisid olla riigiametnikud ja preestrid, tõlgendada tavaõigust ja kuuluda senatisse. Enamik patriitse olid jõukad maavaldajad ning nende ümber koondus arvukalt kliente. Kodanikke kes patriitside hulka ei kuulunud olid plebeid. Neil oli lubatud osaleda rahvakoosolekutel. Enamasti olid nad vaesed ning vajadus toimetulekuks rikastelt patriitsidelt laenu võtta sundis
Proletaarid - vaeste järeltulijad 23 ROOMA VABARIIK SÕJARETKED 387 - gallide(keltide) sissetung Rooma. Olid tohutud rüüsted. Pärast seda alustati võitlust samniitidega. Oli kolm sõda. Roomlased võitsid. Samniidid kui ka etruskid läksid Rooma võimule. Kreeka linnad kutsusid omale appi kuningas Pyrrhose. Rooma võitis ikka. Kreeka linnad alistusid. Aastaks 265 ekr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Pärast kuningavõimu kukutamist valitsesid Roomas patriisid, ülejäänud kodanikud olid plebeid. Nende suhted olid vaenulikud. Plebeid nõudsid seaduste kirjapanemist. 450 eKr avaldati esimene Rooma seadustekogu - 12 tahvli seadused. Hiljem nende seisuvahe kadus, kõik roomlased moodustusid rooma rahva. Rooma sai omale uueks tõsiseks vastaseks Kartaago. Peeti kolm sõda - Puunia sõjad. Esimeses Puunia sõjas (264-241 eKr) võideldi merel ja Sitsiilias. Algul olid ülekaalus kartaagolased. Rooma rajas tugeva laevastiku ja saavutas mitu tähtsat võitu
Vabariik-riigikorraldus, kus kõigi magistraatide otsuste üle. kõrgemad võimuomanikud valitakse Seisused, ühiskonna Seisused: patriitsid- tegelesid Kaotatakse seisuslik vahe ja Kodanikkond hakkas keisririigi Ühiskond muutus senisest valitsemisega, plebeid- plebeid saavad kodanikuõigused. ajal kasvama. Kodakondsust rangemalt seisuslikuks. 2 struktuur lihtrahvast. Sõjaväekorraldus, kus vabad jagati keisririigis nii põhiseisust: auväärsed ja Struktuur: 10 sugukonda talupojad kuulusid leegionitesse. üksikisikutele kui ka tervete madalad(maksumaksjad). Need moodustasid kuuria
enda võimu alla. Nüüd jäid sõltumatuteks veel ainult Lõuna-Itaalia kreeka linnad. Viimased kutsusid endale appi Põhja- Kreekas valitseva kuningas Pyrrhose. Pärast kahte kaheldavat võitu said kreeklaste väed lõpuls lüüa ja Pyrrhos lahkus koos oma vägede riismetega Itaaliast. Kreeklaste linnad olid sunnitud alistuma ja kogu Itaalia oli 265. aastaks eKr roomlaste võimu all. (Pyrrhose võit võit saavutatakse väga suurte kaotustega ja see on peaaegu mõttetu võit) Patriitsid ja plebeid. Patriitsid aristokraadid, põliste suguvõsade liikmed. Plebeid vaesem elanikkond, kellel on õigus osaleda rahvakoosolekutel, suurem osa elanikkonnast. Plebeid taotlesid endale võrdseid õigusi patriitsidega. Loodi rahvatribuunid. Need olid plebeide seast valitud ametnikud nende õiguste kaitsmiseks. 450 eKr avaldati plebeide nõudmistel 12 tahvli seadused. Need olid plebeide suhtes küll karmid, kuid esimest korda olid nad seadustes mainitud.
Usk surmajärgsesse ellu Naised olid meestega võrdsed Rooma linna tekkimine Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Ladina keelest sai Rooma ametlik keel Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus Kuningate aeg Roomas Esialgu valitses seitse kuningat Roomast kujunes tõeline linn Kujunesid välja varase Rooma ühiskonna põhijooned Varane Rooma ühiskond Valdavalt talupojaühiskond Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas patriooni ja kliendi vahekord Patriitsid ja plebeid Patriitsidele kuulusid kõik kodaniku-õigused Plebeide enamuse moodustasid vaesed talupojad Suhted olid teravad Kaheteistkümne tahvli seadused Aitäh vaatamast! Aitäh vaatamast!
ametlik keel; ladina tähestik Kuningate aeg Roomas Esialgu valitses seitse kuningat; kolm viimast olid etruskid; Kuningas kinnitati ametisse rahavakoosolekul ka ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga Varane Rooma ühiskond Valdavalt talupojaühiskond sest enamik roomlasi hankis elatist põlluharimisega;vaeseid kodanikke nimetati proletaarideks;Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekord; Patriitsid ja plebeid Rooma kodanikud jagunesid kahte õiguslikult selgelt eristatud klassi: patriitsideks ja plebeideks. Patriitsid olid enamasti rikkas maavaldajad arvukate klientidega. Plebeid olid ülejäänud kodanikud; nende vahelised suhted olid teravad; plebeid nõudsid rohkem maad, võlaorjuse kaotamist ja poliitilisi õigusi, patriitsid ei olnud nõus järele andma; hiljem keelati võlaorjus , tühistati patriitsi ja plebei vahelise abielu keeld ning plebeidele
c) "Pyrrhose võit" edu saavutamine ränga hinnaga. d) "Ka sina, Brutus" Caesari öeldud lause enne surma oma sõbrale, kes ta reetis. e) "Muide, ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada" iga istung lõpetati selle lausega, Puunia sõdade ajal kui Kartaagoga sõditi. f) "Hannibal on väravate ees" oht on lähedal. 4. Kuidas jagunes Rooma elanikkond a) Varaliselt aristokraadid, talupojad b) Päritolult plebeid ja patriitsid 5. Kes moodustasid kodanikkonna, millised olid kodanike õigused ja kohustused Kodanikkonna moodustasid plebeid ja patriitsid, kodanikel õigus hääletada, kohustus maksta makse ja olla sõjaväes. 6. Kes kodanikest olid vabastatud sõjaväekohustusest? Miks? 7. Mõisted a) Proletaarid laostunud talupojad b) itaalikud (kuidas on nimi jäädvustatud ajalukku)? Indoeuroopa hõimud, Liitlassõja tulemusel said nad Rooma kodanikeks,karjakasvatajad.
Gracchus olid Rooma vabariigi ametnikud. 130. aastatel ja 120. aastatel eKr püüdsid nad läbi viia REFORME, ET VABARIIKI HUKUST PÄÄSTA. Nende tähtsaim ettevõtmine oli MAAREFORM, MILLEGA SEATI MAA SUURUSE ÜLEMPIIR. Selle reformiga taheti ära hoida väga suurte maavalduste tekkimine ja peatada talupoegade majapidamiste laostumine. Maavalduse maksimaalne suur võis olla 125 ha. Vendade Gracchuste reforme toetas lihtrahvas ehk plebeid. Kuid vastu töötas SENAT, mis peamiselt koosnes patriitsidest ehk rikastest. Tulemus oli, et Gracchuste reformid kukkusid läbi. Vennad ise hukkusid senati tekitatud siserahutuste käigus. Gaius Mariuse sõjaväereform. Gaius Marius oli Rooma sõjaväelane, kes elas aastatel 157-86 eKr. II saj lõpus ja I saj alguses eKr võttis ta ette sõjaväereformi, et päästa Rooma riigi armee. Kuna talupojad laostusid, siis ei saanud armeed enam talupoegadest komplekteerida. Tuli
kõige vaesemad olid enamasti maata ja seega väeteenistusest vabad. Vaeseid kodanikke nimetati proletaarideks. Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas sageli patrooni ja kleindi vahekord. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaitse alla. Patroon andis kliendile maad kasutada ja kaitses teda tarviduse korral kohtus, klient aga saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks kokku lepitud koormisi. Patriisid ja plebeid Patriisid olid suursuguste suguvõsade liikmed, kelle esiisad usuti olevat asunud Rooma juba Romuluse ajal. Patriitsidele kuulusid kõik kodanikuõigused: ainult nemad pääsesid riigi- ja preestiametisse ning senatisse. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega. Ülejäänud olid plebeid. Plebeid võisid osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ja senatisse nad ei pääsenud. Abielud nende kahe grupi vahel olid keelatud. Aja jooksul olid
Proletaarid riigi kõige vaesemad kodanikud Patriitsid suursuguste suguvõsade liikmed Plebeid ülejäänud kodanikud, enamuse moodustasid talupojad Patroon kliendi eestkostja Klient patroonist sõltuv kaitsealune Res publica nimetus, mida roomlased kasutasid oma riigi kohta, kuna kogu rahvas võis riigi valitsemisest osa võtta, avalik asi Populus romanus Rooma kodanikkond e Rooma rahvas, moodustasid patriitsid, plebeid (kõik roomlased) Nobiliteet valitsemises osalev perekond Magistraadid igal aastal valitavad riigiametnikud Konsulid kõrgeimad magistraadid (neid oli 2), neile kuulus kõrgeim võim riigis Preetorid järgnesid konsulitele, võisid neid asendada, korraldasid õigusemõistmist (8) Tsensorid endised konsulid, valiti 5 aastaks, kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, valvasid kodanike elukommete järele.
1. Too välja 3 iseloomulikku joont klassikalisele Ateenale ja Spartale Sparta: a) juhtis 2 kungingat, kes pidid üksmeelselt langetama otsuseid b) kasvatus oli karm ja eluviis askeetlik(vähe lõbusid, kokkuhoidlik) c) poisid võeti perekondadelt 7 a, et treenida nendest sõburid d) maismaariik Ateena: a)mereriik b) arendati välja demokraatia põhimõtted c)kodanikud said osa võtta riigi poliitilisest elust d) kunasti ja kultuuri sümbol 2. Tee rist õige väite ette 1)Õige 2)Vale 3)Õige 4)Õige 5)Õige 6)Õige 7)vale 3. Selgita, miks nim piiblit sillaks Lääne ja Mesopotaamia vahel? Piibel oli Sumerite pärandi otsene edasikandja, mis hoidis elu Lääne tsivilisatsiooni sideme Mesopotaamiaga. 4. Lõpeta Plebeid- olid Rooma riigi kodanike seisus, mis kujunes arvatavasti 7. sajandil eKr. Kõik teed viivad Rooma-Augustus rajas Roomas teedevõrgu. Kõik teed said alguse kuldsest miilipostist, mille ta keset Rooma linna paigutas. 753.a.eKr- Rajati Rooma linn....
Rooma riik ei tekkinud vallutuste tulemusena vaid arenes sugukonna lagunemisel ja seetõttu oli varane Rooma väga patriarhaalse elukorraldusega talupojaühiskond. Rooma eesotsas seisis rahvakoosolekul kinnitatud kuningas, kes valitses koos nõukogu senatiga, mille koosseisu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad. Kuningate ajal oli kaks seisust: Patriitsid, pärinevad senatisse kuuluvatest suguvõsadest, algselt moodustasid vaid nemad Rooma rahva Plebeid , esialgu need kodanikud, kes ei põlvnenud kuningliku senati liikmeist, hiljem hakati nii tähistama lihtrahvast. Plebeid jagunesid varandusliku seisundi järgi: ratsanikud ( kõige jõukamad, kes vabariigi ajajärgu lõpul kuulusid juba koos patriitsidega valitsevasse klassi), keskmiselt jõukad jalaväelased ja päris vaesed proletaarid. Et end võimaliku vägivalla eest kaitsta, siis kujunesid välja kliendisuhted. Vaesemad kodanikud
Perekonna üle valitses piiramatu võimuga pereisa ehk pater familias. Rooma riigi eesotsas oli rahvakoosolekul valitud kuningad. Rex ehk kuningas täitis väepealiku, preestri ja kohtuniku ülesandeid. Võimude lahususest ei teatud midagi. Rahvakoosolek hääletas kuuriate järgi. Senatisse ehk vanemate nõukogusse said mõjuvõimsamate perekondade pead (patres), kellest kujunes aja jooksul päritav patriitside aristokraatia. Ülejäänud olid lihtrahvas ehk plebeid, kellest said sageli patriitside kliendid. Vabariigi ajal (510- 30 või 27 e.Kr.) kehtestasid patriitsid aristokraatliku vabariigi. Kuninga asemele said võimukandjateks kaks igal aastal valitavat konsulit. Vabariigi alguses võitlesid plebeid ja patriitsid oma poliitiliste õiguste ja maa pärast (setsessioon). Hortensiuse seaduse järgi (287 e. Kr) said plebeid poliitilise võrdsuse patriitsidega. Vanade patriitside ja jõukate plebeiperekondade kooslusest tekkis uus
aastat 753 eKr.Kujunes ladina keel pea keeleks ja ladina tähestik kujunes. Varaj. R ühisk.: Valdavalt talupojaühiskond, sest enamik hankis sellega elatist.Täisväärtuslikud liikmed olid maaomanikud. Rikkad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena.Vaeseid kodanike nim. proletaarideks.Õigused piiratud, kuigi arvati kodanike hulka.Rikkaid ja vaesemaid kodanikke ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekord. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed.Ülejäänud kodanikud olid plebeid, said järk-järgult patriitsidega võrdseid õigusi.Neil oli õigus pidada koosolekuid ja valisid end seast rahvatribuunid, kes olid spets. ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse. Vabariik:Kõik roomlased, nii patriitsid kui ka plebeid moodustasid R kodanikonna e. R rahva.R riigikord oli aristokraatlik.Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud-magistraadid(2)-valiti rahvakoosolekul.Vanemate nõukogu-senat e valitsev riiginõukodu koosnes vabar
KEISRIRIIGI AEG (30 eKr 476 pKr) ETRUSKID asusid Appeniinidel enne itaalikuid, nende keele ja päritolu kohta ei teata palju, nad olid valitsev rahvas I at. Nad olid head meresõitjad ja piraadid. Nende käsitöö oli kõrgelt arenenud. KUNINGATE ajal oli esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Viimased 3 kuningat olid etruskid ja nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510 eKr kukutati viimane kuningas. Kehtestati vabariik. PATRIITSID olid rikkad, PLEBEID olid tavakad. Nende vahel oli pidev pinge, kelle vahel oli kliendi ja patrooni suhe. PATROON oli rikas, kes andis tüki maast vaesemale, ta kaitses KLIENTI, aga viimane pidi talle ustav olema. PROLETAARID olid vaene rahvas, kes olid ilma maata. RAHVATRIBUUNID olid spetsiaalsed ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse, mis kahjusat plebeide huve. 12 SEADUST olid esimesed seadused, mida nõudsid plebeid ja mis kirjutati pronkstahvlile.
etruskid. Rooma linn asub seitsmel künkal. Kapitooliumi künkale ehitati kindlus. Romulus oli see, kes rajas Rooma linna. Remulus oli tema kaksikvend. · Proletaarid vaesed kodanikud (proles = laps), patroonid eestkostja, klient nt: kaitsealune kohtus, patriitsid on suursuguste suguvõsade liikmed, kelle esiisad usuti olevat asunud Rooma juba romuluse ajal, enamasti olid rikkad inimesed, plebeid ülejäänud kodanikud, võis leiduda ka rikkaid, rahvatribuunid isik, kes valiti spetsiaalseks ametnikuks, kes võis keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse, mis võis kahjustada plebeide huve.
Klient sai maad ja pidi omalt poolt patrooni heaks koormisi kandma ja sõjaretkedel käima. Valdavalt talupojaühiskond. Linnriigist Itaalia valitsejaks: Kaks konsulit olid kõrged ametnikud. Tagasilöögi andis gallide sissetung aastal 387 eKr. Nendest vabanemiseks pidi Rooma maksma lunaraha.Nüüd alustati võitlust samniititega. Neid võideti. Kõik allutati rooma võimule ja 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Patriitsid ja plebeid: Patriitsid-põliste suguvõsade liikmed, kellest usuti ,et nad põlvnevad esiisadest. Ainult nemad võisid olla preestrid ja riigimehed. Need , kes ei kuulunud patriitside hulka nimetati plebeideks. Suhted olid pingelised. Plebeid said õiguse valida oma ametnikud- rahvatribuunid. Nõuti seaduste kirjapanekut. 12 tahvli seadused-seadustekogu..plebeidele karmid, keelates patriitside ja plebeide abielud. Plebeide õigused pandi kirja ja see andis võimaluse võidelda nende laienemise eest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
