Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"türannia" - 394 õppematerjali

türannia - Võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta ja vastuhakkajate suhtes rakendad terrorit, Nt: Peisistratose ja tema poegade türannia Ateenas Polise kodaniku kohustused: 1) pidid osalema poliitikas (rahvakoosolekutel, valimistel) 2)riigikaitse (pidid muretsema sõjatehnika, teenima ratsanikena või jalaväelastena.
thumbnail
2
doc

Kordamine X klass Vana-Kreeka

Minoiline kultuur-Kõige varasem kultuut Kreeka ajaloos, Kreeta saarel. Lineaarkiri A-Minoilise kultuui kiri(ei osata) Lineaarkiri B-Mükeene kultuuri kiri(osatakse) Kükloobilised müürid-Võimsad müürid, Mükeene kultuur Tume ajajärk-Kreeka tsivi allakäik(11-8saj) Aristokraat-Rikas ja mõjukas isik Aristokraatia-Rikkamate võim Koloonia-Asumaa 776.eKr-Esimesed OM, kreeklaste ajaarvamise algus Perikles-Ateena tuntum starteeg PhilipposII-Makedoonia kuningas, Kreeka alistaja 338.e.Kr-Chaironeia lahing, Kreeka kaotab sõltumatuse Polis-Linnriik Kodanik-Meessoost, vaba, põliselanik Rahvakoosolek-Kodanike koosolek Faalanks-Sõjarvi Türannia-Hirmuvalitsus Spartiaat-Juhtiv elanikkonna osa Spartas Solon-Seaduste kirjapanija, jagas elanikkonna 4rühma. Demos-Vaba rahvas Demokraatia-rahvavõim Strateeg-sõjaväejuht Akropol-linna keskne, kõrgem kindlustatud...

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mõisted

Hellas- algselt maakoht Põhja-Kreekas. 7. saj e.Kr. muutus Hellas kreeklaste kodumaa üldnimeks. Hellenid-üldnimetus kõikidele kreeklastele, ka väljaspool Hellast. Barbarid e.mittehellenid -rääkisid kreeklastele arusaamatus keeles. Philipika-süüdistus kellegi aadressil. Ateena Mereliit-loodi 478. Aastal e.kr. Kreeka polis-linnriik ja riigivorm. Kokku u. 1500 polist. Kodanik-täiskasvanud põliselanikest mehed, kelle õigusteks oli omada maad ja osaleda rahvakoosolekuil. Kohustuseks oli teenida sõjaväes. Kodanikuõigused puudusid naistel, orjadel, võõramaalastel. Poliitika-algselt tähendas plise valitsemist. Polise riigikord võis olla kas aristokraatlik või demokraatlik. Türannia-ühe isiku vägivldne võimu omastamine. Türann-ebaseaduslikult võimule tulnud e. isehakanud hirmuvalitseja. Akro...

Euroopa tsivilisatsiooni...
36 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kreeka lühikokkuvõte

ekleesia (toimus iga 10 päeva tagant, miinimum arv kodanikke 6000, kõik pidid osalema) ­ lükkas tagasi või kiitis heaks nõukogu otsuseid · Bulee e. 500-nõukogu (valitakse eklaasias, tähtsaim otsustaja · Ametnikud (kohtunikud, 10 strateegi) 3. Türannia Ebaseaduslik ainuisikuline võim. Türanne toetasid paljud kodanikud vastupanus aristokraatiale. Sageli seadsid türannid polises korra majja, toetasid vaesemaid ning laiendasid linnriigi alasid sõjakäikudega. Türannia ei kestnud kunagi kuigi kaua. Selle vastu võideldi seaduste täpse sõnastuse ja üleskirjutamisega. Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) ­ lõpetavad arhailise ajajärgu) Põhjus: Mileetose ülestõus aastal 500 ja selle mahasurumine....

Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Vana-Kreeka ajalugu

a 2 kuningat Tähtsamad riigiametnikud ­ strateegid(10), sõjapealiku funktsioonid, kes olid päritava valiti rahvakoosolekul. võimuga ja mahtusid vanusepiiri sisse) Rahvakoosolekul valiti: Samuti valis 5 efoori (kõrgeimad Nõukogu ehk bulee(500) riigiametnikud) Vandekohus ehk heliaia(6000) Riigiametnikud (ametiajaga 1 aasta) 5. Türannia , Demokraatia ja Oligarhia ehk Aristokraatia Türannia ­ Ebvõimule tulnud ainuvalitseja võim, mis jäi tavaliselt püsima lühikeseks ajaks. Tegelikult aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm, sest poolehiu võitmiseks türannid kaitsesid rahva huve sugukondliku aristokraatia eest. Ei olnud algselt halvustav mõiste. Demokraatia ­ Nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast....

Ajalugu
79 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ajalugu - Kreeka ja hellenism

Ajaloo kontrolltöö ­ Kreeka ja hellenism 1. Seleta mõisted: Hellas, hellen, barbar, linnriik, polis, aristokraatia, demokraatia, türannia , akropol, agoraa, sümpoosion, gümnaasion, hetäär, mustafiguuriline vaas, punasefiguuriline vaas, oraakel, alfabeet, orkestra, skenee, draama, tragöödia, komöödia, dionüüsiad. · Hellas ­ ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia lääneranniku....

Ajalugu
76 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kreeka-Mükeene

Kreeta-Mükeene per(~2000-1100 eKr)Tume ajajärk(~1100-800 eKr)Arhailine per(~800-500 eKr)Klassikaline per(~500-338 eKr)Hellenismi per(~338-30eKr)Esimesed Olümpiamängud(776 eKr)Polis ehk linnriik koosnes asulast ja selle lähiümbrusest.Sokrates (469-399 eKr).Märksõnad: teadmised ja voorus.On öelnud:"Filosoof ei pea mitte loodust uurima, vaid peab uurima inimhinge ja lahendama elulisi probleeme".Platon (427-347 eKr).Oli Sokratese õpilane.Pärit väga jõukast ja kuulsast suguvõsast.Aristoteles (384-322 eKr).Oli Platoni õpilane.On öelnud: "Vooruslikuks muudab inimene end oma hinge täiustades ise".Aristokraatia-parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega ülikutele,vastandub monarhiale ja demokraatiale.Türannia-autoritaarne vägivalla reziim, hirmuvalitsus.Türanniasse kaldub ainuvalitsus siis, kui ta jalgealune kõikuma lööb või kui on tegemist ebaseaduslikult või vägivaldselt võimu haaranud valitsejaga.Oligarhia-Mõis...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kordamine: Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu

Lihtkodanikel oli sõnaõigus, mida nad said kasutada rahvakoosolekul. Demokraatlik Vabariik- Võim on rahva käes, see tähendab, et kõige suurem võim kuulub rahvakoosolekule, seal langetatakse kõik tähtsamad otsused, Nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast. Türannia- Võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta ja vastuhakkajate suhtes rakendad terrorit, Nt: Peisistratose ja tema poegade türannia Ateenas Polise kodaniku kohustused: 1) pidid osalema poliitikas (rahvakoosolekutel, valimistel) 2)riigikaitse (pidid muretsema sõjatehnika, teenima ratsanikena või jalaväelastena. Naised, orjad, võõramaalased, käsitöölised ja võlglastest talupojad jäid väljapoole kodanikustaatust, nad ei saanud kodanikeks sest neil puudus maaomand. 9. Sparta ja Ateena riigivõimuaparaatide võrdlus. TV 76 ATEENA SPARTA kes oli riigi eesotsas...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Kreeka kordamine

klassile 1. Mõisted 1) Polis ­vana-kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. 2) Alfabeet-kreeka tähestik, tuleneb alfast ja beetast 3) Hellen-kreeklane. 4) Barbar-vanaaja kreeklastel ja hiljem ka roomlastel võõramaalased, kes kõnelesid arusaamatut keelt. 5) faalanks-tüüpiline kreeka lahingurivi, ruudu kujuline. 6) aristokraatia-rikas ja mõjukas ülemkiht. 7) Demokraatia-rahva võim 8) Demos- rahvas 9) rahvakoosolek-kodanikest koosnev, põhiliseks ülesandeks oli polise juhtimine.Kogunes regulaarselt iga 10 päeva tagant 10) Türannia -ise hakanud valitseja võim 11) Spartiaat-sparta kodanikkond 12) Heloot-spartiaatide maaorjad 13) Perioik-lakoonika asunik 14) akropol-kalju nukile rajatud kindlus, kus jalamil paiknes tavali...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
3
doc

KREEKA - Arvestuslik töö nr.5 TASUTA :)

5 II osa Õpilane: klass: 11K2 1. Vasta küsimustele: 1. 1. Millised olid kreeklaste suurimad saavutused ( too ka konkreetne näide): hariduse vallas: Kreeka linnriigid hoolitsesid enamasti oma kodanike koolihariduse eest.Poisid alustasid seitsme aastasena kooliteed aga tüdrukute kasvatamine oli täiesti iga pere enda asi aga tavaliselt ei ulatunud see kaugemale majapidamis- ja käsitööalasest õpetusest. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid. Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. kirjanduse vallas: Tähtsal kohal olid kangelaseeposed.Kujunes mitu eepilist teemat, millest tähtsaim oli nn Trooja sõja lugu.Hilisemad kreeklased pidasid mitme eepose autoriks pimetat laulikut Homerost.Eelkõige omistati talle kaks kõige kuulsamat eepost- ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" (ainsana meie päevini säi...

Ajalugu
216 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Kreeka ja Rooma (mõisted)

Vana-Kreeka Mõisted Polis ­ Kreeka linnriik Poliitika ­ polise asjadega tegelemine Nõukogu ­ alkaline võimuorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi Faalanks ­ lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena Aristokraatia ­ võim koondunud rikaste kätte (Sparta), ülemkihi moodustanud suurmaaomanikud. Demokraatia ­ rahvavõim (Ateena) võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia ­ võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale (vaeste olukorra parandamine) Spartiaadid ­ (5%) vabad kodanikud (doorlased) Perioigid ­ vabad, kodanikuõigusteta lakoonika valla elanikud. Heloodid ­ orjastatud messeenlased Strateeg ­ 10 strateegi ­ tähtsamad ametnikud (väejuhid), kes valiti hääletamisega. Akropol ­ kaljunukile rajatud kindlus Agoraa ­ koosoleku- ja turuplats Hellenid - kreeklased Barbarid - võõramaalased Alfabeet ­ kreeka tähestik (24 tähte), aluseks foiniikia t...

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma suur konspekt

Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Kreeta-Mükeene periood: Tänapäeva kreeklased ei ole Balkani poolsaare põliselanikud. Enne elasid seal tundmatu päritoluga hõimus. See kultuur saavutas õitsengu Kreeta saarel. Kuningas Minose järgi minoiline kultuur. Tunnused: oluliseks elemandiks olid lossid. Iga loss oli omaette võimukeskuseks. Tähtsaim loss Knossose palee. Lossidel polnud kaitsemüüre ei leitud ka relvu, mis viitab rahumeelsele kultuurile. Tundsid kirja( Lineaarkiri A, pole desifreeritud) Selles ajajärgus paiknevad Kreeka mütoloogia juured. Umbes 2000 eKr tungisid Balkani poolsaarele tänapäeva kreeklaste esivanemad indoeurooplased. Tähtsaim linn oli Mükeene ja seepärast oli see Mükeene periood. Erinevused Kreeta ja Mükeene peri...

Ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kreeta, mükeene kultuur

Rikkamad ja mõjuvõimsamad olid aristokraadid- auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased.7. Türannia -Ainuvalitseja ­türann, nagu kreeklased teda nimetasid- püüdis kehtestada riigis kindlat korda ja tihti ka teatud määral parandada vaeste elujärge. Seetõttu oli mõnigi neist rahva seas austatud. Ühed ja teised neist pidasid edukaid sõdu naabritega. Türannia tähendas paratamatult suure osa kodanike poliitiliste õiguste märgatavat kärpimist ja sellega ei võinud kreeklased pikemalt leppida. Türannia ei kestnud tavaliselt rohkem kui kaks inimpõlve. Türannia kukutamisega kaasnesid sageli riigis ümberkorraldused, mille eesmärk oli kõrvaldada kõige suuremate vastuolude põhjused ja vältida seeläbitürannia kordumist.8.Ateena ja Sparta Ateena ja Sparta riigi kodanikud osalesid rahvakoosolekul...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Valgustusfilosoofia

Siècle des lumières Siècle des lumières (prantsuse keeles "valgustamise aeg") Ajajärk Euroopa ajaloos, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Ajaline piirang: u 1680.aastad kuni 1780. aastad. Nimi pärineb saksa filosoof Immanuel Kantilt (kasutab seda ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis). vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse põhimõtetesse, vähenes usk kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse; Hakati eitama katoliku kiriku dogmasid (tuntumaid dogmasid on olnud Jeesuse neitsistsünni dogma ning paavsti ilmeksimatuse dogma) hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, hakati rohkem väärtustama demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Maadeavastused Uue mõtteviisi teke Loodusteaduste edu Tehnika areng Kodanluse esiletõus Tekkeriik: Inglismaa Thomas Hobbes: 'kõikide sõda kõigi vastu'. Parimaks...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Demokraatia plussid ja miinused

Demokraatia plussid ja miinused Alates riikide eksisteerimisest, on inimesed otsinud sobivaimat valitsemisvormi. Aegade vältel on olnud erinevaid riigikordi. Siin maa peal on olnud kommunism, diktaktuur, monarhia, feodalism, türannia jt. Tänaseks oleme me jõudnud demokraatiasse, kuid kas see ikka on kõige õigem süsteem. Demokraatia ei ole hiljuti tekkinud ideoloogia, seda on kasutatud vahelduva eduga pea viimased kolm tuhat aastat. Küll aga ei ole tänane demokraatia võrreldav näiteks sellega, mis oli Kreeka linnriikides. Seal teostati demokraatiat otseste rahvahääletuste ja koosolekutega, kuid tänapäeva arenenud riikides oleks selle teostamine võimatu....

Ühiskonnaõpetus
45 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Kreeka ajalugu

klass Iseloomusta hellenismiperioodi Kreeka ajaloos: Hellenismiperiood on period Aleksander Suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni. See periood kesis 338-30 eKr. Toimusid mitmed muudatused riigi ja ühiskonnakorralduses- riigi eesotsas olid piiramatu võimuga kreeka-makedoonia valitsejad-morarhid. Sõjavägi koosnes palgasõduritest, tehnika arenes. Kultuur- tähtasim kultuurikeskus on Aleksandria, tähtis oli luule, komöödiateater, filosoofid arutasid hingerahu, maa on kerakujuline. Religioon- hakati ennustama taevakehade järgi, horoskoop, uued jumalad- Isis. Sparta : Sparta koosnes neljast külast. Valitseti seaduse alusel.Riigi eesotsas seisis 2 kuningat, kelle võim oli päritav. Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi. Seal oli üli 30 liikmeline nõukogu(geruusia), sinna kuuluvad liikmed pidid olema üle 60 aastased. Kõik lõplikud otsused langetati spartiaatide koosolekul. Ülejäänud elanikkkond...

Kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Euroopa ideede ajaloo eksam 2012

07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajalool on kaks traditsioonilist suunda või meetodit, kaks kõike mõjukamat koolkonda. Neid eristab see, et nende lähenemisnurk ideedeajaloole (metodoloogilises mõttes) oli erinev. Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy ja tema koolkons) ­ Tekstuaalne meetod tekkis kõigepealt ja seda võib lugeda ideedeajaloo kui distsipliini alguspunktiks. Selle meetodi loomise juures mängis olulist rolli A.Lovejoy (19. saj). Lovejoy väitis, et kõik mõtlejad ajaloos lahendavad põhimõtteliselt samu universaalseid probleeme. Ideed on tsüklilised, st samad ideed käivad ringi ratast ja tulevad välja uues ajaloolises situatsioonis. Uued teooriad tekivad vaid vanade "ühikideede" ümberkombineerimisel.'ühikideede' uurimiseks peab lugema teksti ja see on piisav ­ kõik, mis on mõtlejate ideede kohta või...

Euroopa ideede ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kordamine ajalooks

Perikles oli riigimees. Tema ajal oli demokraatia hiigelajas ja tema eestvedamisel ehitati palju templeid ja hooneid. 2. Polis – linnriik Aristokraatia – valitsemise kord, kus võim oli koondunud ülikutest suurmaaomanike kätte. Türannia – valitsemise kord, kus võim oli koondunud ühe (harva ka mitme) aristokraadist ainuvalitseja kätte. Demokraatia – valitsemise kord, kus võim kuulus rahvakoosolekule, kus kõigi kodanike poolt valiti riigiametnikud ja riiki valitseva nõukogu liikmed ning hääletati läbi kõik tähtsamad riigielu küsimused. Kodanik - täisealised (vähemalt 20 aastased) kreeklastest mehed. Hellenid- algselt Põhja-Kreeka hõim, hiljem nimetati nii kõiki Vana-Kreeka linnriikide...

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Ajaloo mõisted

Barbarid - kreeklaste ja roomlaste kasutatud nimetus teiste rahvaste esindajate kohta; nimetus tulenes sellest, et võõras keel kõlas hellenite kõrvale arusaamatu põrinana (bar-bar); tänapäeval tähistab ebakultuurset, tsiviliseerimata ja metsikut inimest. Polis - linnriik, mis hõlmas linna koos seda ümbritseva maa-alaga; tekkisid 8. saj eKr Kreeka maakondades. Aristokraatia - kreeka k „parimate võim“; kõige suursugusemad ja mõjukamad inimesed; vaenlase kallaletungi ajal juhtisid kaitset ja retki naabrite vastu. Demokraatia - poliitiline korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Türannia - võim, mille linnriigis kehtestas ebaseaduslikult aristokraat, kes sisetülide käigus mõnest vastastest jagu sai ja ainuvalitsejaks tõusis ning kes sageli lõpetas sisetülid ja kaitses...

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
32
docx

ÕIGUSE ALUSED

ÕIGUSE ALUSED Kohtusüsteem Võimude lahusus Traditsiooniline võimude lahususe teooria eeldab kolme iseseisvat võimuharu: seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Neid kolme erinevat võimuharu tuleks vaadelda terviksüsteemina, kus igal võimuharul on täita oma osa. Selles kolmikjaotuses asuvad võimuharud ühel tasandil ja on omavahel koordineeritud. Inimõiguste tagamiseks ja türannia vältimiseks peavad neid teostama erinevad võimukandjad. Võimude lahususe nõue on sealhulgas ka see, et iseseisvad riigiorganid, omades enesekorraldusõigust ja otsustusõigust, täidaksid neile põhiseadusega (PS) antud pädevust iseseisvalt. Võimude lahusus Ülalnimetatust lähtuvalt tulenebki Eesti PS-i §-st 4 võimujaotus, mille kohaselt: seadusandlik võim kuulub Riigikogule, täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Presidendile, kohtuvõim kuulub kohtutele....

Õiguse alused
20 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Filosoofid ja nende ideed

5. Riigikorraldused: Inimene on poliitiline loom, ta elab polises. Aristoteles lähtub oma riigikäsitluses reaalselt eksisteerinud poliste analüüsist. Ta peab aktsepteeritavaks mitmeid erinevaid riigikordasid ning jaotab neid järgmiselt: ÕIGED VALED ÜKS Monarhia Türannia VÄHEMUS Aristokraatia Oligarhia ENAMUS Politeia Demokraatia 4 Aristoteles isiklikult eelistab politeia riigivormi. DESCARTES 1.Tema filosofeerimise põhiprobleem: 2.Metoodiline kahtlemine: Teaduste süsteemi kaheldamatu aluse leidmiseks tuleb rakendada metoodilist kahtlemist ­ vähemalt kord elus tuleb kahelda kõiges, milles on loogiliselt võimalik kahelda...

Filosoofia
589 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun