Vanaaja kokkuvõte (0)

Kreeka linnriigid

• Polis – linnriik. (linn koos ümbruskonnaga, kuni 40 000elanikku, erandid Sparta ja Ateena , u. 100 000 elanikku. Polise kodanikud – täisealised põliselanikest vabad mehed.
  
• Ühiskonna struktuur – aristokraadid, vabad talupojad, käsitöölised, rentnikud, orjad . Naistel puudusid kodanikuõigused, olid õiguslikult mõne mehe koste all. (isa, abikaasa)
  
• Valitsemisvormid:
  *aristrokaatia – võim koondunud aristokraatide kätte(nõukogud, ametnikud) Spartas arenes OLIGARHIAKS. (samad suguvõsad)
  * demokraatia – nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna hulgast (tuntuim Ateena)
  * türannia – ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim.
  
• Sparta ühiskond ja valitsemine:
  *ainus ühiskond, mis omas kahte maakonda ( Lakoonika )
  *keskus koosnes 4jast kindlustamata külast
  *Sparta ühiskonnakihid:
  - Spartiaadid – vabad poliitiliste õigustega kodanikud (u. 5% elanikkonnast)
  - Perioigid – vabad, spariaatide suhtes andami ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud (Lakoonika elanikud)
  - heloodid – spartiaatide maad harivad orjad (Messenia alistatud elanikud)
  
• Valitsemiskorraldus :
  *kaks kuningat, kelle võim oli päritav (juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid)
  *vanemate nõukogu – geruusia (30 liiget, üle 60 aastased)
  *viis efoori ( riigiametnikud
  *spartiaatide koosolek
  

• Ateena ühiskond ja valitsemine:
  *Kesk-Kreekas Atika maakonnas
  *varasel perioodil valitses pärilik aristokraatia
  *5.sajandil juht Perikles , kujunes dem riik.
  *Ühiskonnakihid:
  - kodanikud – vabad meessoost täisealised põliselanikud (20.a) (ateenlaste orjastamine keelatud, naised polnud kodanikud)
  - metoigid – Ateenasse elama asnunud vabad muulased
  - orjad
  
• Valitsemiskorraldus:
  *rahvakoosolek (10 päeva tagant, kõik kodanikud)
  *500 liikmeline nõukogu ja riigiametnikud
  *6000 kohtuniku
  *10 strateegi
  

Hellenite igapäevaelu

• Aristokraatlik eluviis:
  *põlde harisid orjad
  *käisid kaubaretkedel
  *aega enese arendamiseks ja mõtete avaldamiseks
  *arstokraatide sõpruskonnad – veetsid koos aega, toetasid üksteist poliitilises elus, ühised pidusöögid e. sümpoosionid.
  
• Naiste positsioon:
  *patriarhaalne ühiskond
  *naistel puudusid kodanikuõigused, olid mehe koste all
  *abielluti järglaste soetamise pärast
  *abielu võis lahutada, pärast seda läks naine isa juurde elama
  *naine pidi olema kodus ja mehele truu, mees võis luua väljaspool abielu suhteid
  *rikastel meestel olid sageli hetäärid ehk armukesed
  
• Orjad:
  * orjust peeti loomulikuks – jumalate poolt määratud korraks
  *igal ateenlasel oli vähemalt 1 ori
  *ateenlaste orjastamine oli keelatud
  *ateenas oli keelatud orja sihilik tapmine
  *Ateena seadused ei lubanud orja tööta pidada
  *ori võis põgeneda templisse
  *ori võidi vabaks lasta(muutus võrdseks metoigiga)
  
• Meestevahelised suhted (homoseksuaalne armastus)
  *au sees meestevaheline „sõprus“
  *kogemustega mees võttis oma hoole alla nooruki
  *sageli kujunes välja erootiline kiindumus
  *pederastiat peeti normaalseks
  *sarnased suhted olid ka naiste vahel
  *noorukitega suhelnud mehed olid tihti ka abielus
  
• Ateenlaste igapäevaelu:
  *hommikul – visiidid , ametiasjad, kukevõitlused, täringud
  *lõuna kodus perega
  *pärastlõunal – lugemine, kehalised harjutused gümnaasiumis
  *õhtul sõprade seltskond
  
• Kasvatus Spartas:
  *vastsündinutest jäeti ellu ainult terved ja tugevad
  *7.eluaastast poisid riiklikes koolides (20.eluaastani)
  *õpetati sõnakuulmist, jooksmist, hüppamist, odaviset, kettaheidet ja rusikavõitlust
  *pidid taluma külma, janu, nälga, valu
  *väheke kirjaoskust
  *14-aastaselt – prooviaasta
  *15-20 aastaselt kasvatuses esikohal sõjalised harjutused ja koorilaul
  *20.aastaselt võis abielluda
  *30.a sai täieõiguslikuks kodanikuks
  *riiklik kasvatus kehtis ka tütarlastele.
  
• Kasvatus Ateenas:
  *eesmärk noore inimese igakülgne arendamine
  *laste kasvatamine iga perekonna eraasi
  

Religioon ja avalikud pidustused

• Kangelaseeposed
  * Trooja sõja lugu – 8.-7. s eKr vormiti sellest mitmeid kangelaseeposi.
  * Kuulsaimad : “Ilias”, “Odüsseia”
  * Autoriks peetakse Homerost
  
• Lüürika
  *Lühemad luulevormid
  *Ette kanti suuliselt, vile - või keelpilli saatel
  *Levinumad puust kitara ja kilpkonnakilbist kõlakastiga lüüra
  *Lüürika – lüüra saatel ettekantav luule
  *Luuletuste loomine ja esitamine aristokraatide harrastus
  *Esitamine sümpoosionil või usupidustustel
  *Jagunes soolo- ja koorilüürikaks
  
• Teater
  *Antiik-Kreeka - teatri sünnimaa.
  *Seoses veinijumal Dionysose austamisega, kelle kaaslasi kujutati sokujalgsetena või hobusesabalistena.
  
• Spordivõistlused
  *Aristokraatide meelisharrastus
  *Spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi.
  *Spordiväljak - gymnasion (kr k, alastioleku koht).
  
• OM
  *Üle-Kreekalised
  *iga nelja aasta tagant
  *Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas
  *Osalesid ainult hellenid, mitte barbarid.
  *Naistele oli juurdepääs keelatud.
  *Võistlused toimusid nii meeste kui ka poiste arvestuses.
  

Filosoofia ja teadus

• Filosoofia
  *Vana kreeka filosoofid püüdsid seletada loodus ja ühiskonna nähtusi mõistupäraselt.
  *Filosoofia e tarkusearmastus
  *sünnipaik Mileetos
  
• Thales (u 624 -547 eKr)
  *Esimene filosoof ja filoloogiale alusepanija
  *maailm on tekkinud 1 ürgainest – veest ja ujub vee peal
  
• Demokritus (u 460 -370 eKr)
  *maailm koosneb tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest – aatomitest
  
• Matemaatika
  *õpiti Idamaade teadusest
  *kreeklastel muutus matemaatika teoreetiliseks teaduseks
  
• Pythagoros (u 580 – 500 a eKr)
  *kõik asjad on tekkinud arvudest, mis on igavesed
  *asjade maailm on muutlik ja arvude maailma koopia
  
• Hippokrates (u 460 – 377 a eKr)
  *antiikaja tuntuim arst
  *tervis sõltus 4 ihumahla -vere, lima, musta ja valge sapi tasakaalust
  * Hippokratese vanne: kaitsta alati patsiendi elu ja tervist.
  
• Herodotos (u 484 – 425 eKr)
  *ajaloo isa
  *kirjutas Kreeka – Pärsia sõdadest. Teose pealkiri „ Historia “(uurimus)
  
• Sofistid e targad
  *esimesed, kes hakkasid arutlema inimese käitumise ja moraaliküsimuste üle 5.saj eKr.
  *õpetasid rikastele kodanikele riigivalitsemiseks tarvilikke oskusi
  
• Sokrates (470 – 399 a eKr)
  *vaidles sofistidele vastu
  *oli huvitatud moraaliküsimustest
  
• Platon (472 -347 eKr)
  *tuntuim Sokratese õpilane
  *rikkast suguvõsast
  *pärast Sokratese surma rändas 12 aastat
  *387 eKr Ateenas tagasi
  *asutas enda kooli (Akadeemia) Pühendatud muinaskangelasele Akademosele.
  
• Aristoteles (387 – 322 eKr)
  *sündis Makedoonias
  *tema isa oli Makedoonia kuninga Amnytase ihuarst
  *18 aastasena sai tast Platoni õpilane
  
• Aristoteles oli antiikaja mitmekülgseim õpetlane: tema tööd käsitlesid loodusteadusi, loogikat, füüsikat, ajalugu, riigikorda , eetikat, muusikat, kirjandust, maailmakorraldust.
  

Hellenismiperiood
388 – 30 eKr

• 336. a eKr sai kuningaks Philippos II poeg Aleksander
  
• Aleksander Suure vallutusretk :
  *334-326 eKr ühisretk Aasiasse
  * vallutati Pärsia impeerium
  *Indiat alistada ei suudetud
  
• Pärast Aleksander Suure surma tekkisid tülid sõjapealike vahel ja sõjad. Aleksandri riik jagunes 3ks:
  * Egiptus
  *Seleukiidide riik
  *Makedoonia
  
• Hellenismiperiood
  *väljaränne Lähis-Ida maadesse
  *uued linnad
  *levis Kreeka arhidektuur
  
• Riigi-ja ühiskonnakorraldus:
  *polis kaotab tähtsuse
  *valitsesid piiramatu võimuga Kreeka – Makedoonia monarhid
  *riiklik järelvalve
  *säilitati vanu traditsioone
  *suurem orjapidamine
  
• Sõjaväekorraldus
  *Kreeka-Makedoonia palgasõdurid – tõusis professionaalsus
  *Tõusis ratsaväe osatähtsus
  *Sõjaelevandid
  *Kiviheitemasinad, piiramistornid
  *Täiuslikumad sõjalaevad
  
• Keskused:
  *Rikkad ja rahvarohked
  *Tähtsaimad Aleksandria Egiptuses, Antiookia Süürias ja Pergamon Väike-Aasias
  *Välisilme kreekapärane
  *Linnade võimuorganite volitused piirdusid siseasjade korraldamisega.
  
• Kultuur
  *Kultuuri- ja teaduskeskus Museion Aleksandrias
  *Raamatukogu (käsikirjade ümberkirjutamine)
  *Teine kultuurikeskus Pergamon – Väike-Aasias
  *Ateena – Kreekas tähtis filosoofiakeskus
  
• Kirjandus
  *teater kaotas oma senise tähenduse
  *komöödiad (armastus, perekonnaelu , olustik)
  *tragöödiad (klassikaline ettekandmine)
  *silmapaistvaimaks žanriks luule (luulekeskus Aleksandria)
  *hellenistlik poeesia – Aleksandria luule – tähelepanu elegantsel stiilil ja eruditsioonil
  *luule pidi pakkuma naudingut
  
• Filosoofia
  *tähelepanu inimeste isiklikele hingevajadustele
  * Epikuros – surma pole mõtet karta kuna pärast surma pole midagi. Filosofeerimine aitab inimesel kõike mõista ja vabastab hirmust
  
• Teadus
  *Kreeka teaduse hiilgeaeg
  *Teadusharud eraldusid omaette valdkondadeks
  *Tähtsaim teaduskeskus Aleksandria
  *Kruvi, seadus veeväljasurvest, kivi ja nooleheitjad, geomeetria põhitõed jne.
  

Etruskid ja Rooma riigi algus

• Etruskid
  *Elasid itaalia loodeosas
  *Päritolu teadmata
  *Tähestik alfabeedi järgi
  *7-6 sajandist eKr. oli kujunenud 12 linnriiki
  *Olid head meresõitjad, kardetud piraadid ja käsitöölised.'
  
• Etruskite religioon
  *Jumalike ennete tõlgendamine
  *Usk surmajärgsesse ellu
  *Naised olid meestega võrdsed
  
• Rooma linna tekkimine
  *Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul
  *Ladina keelest sai Rooma ametlik keel
  *Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus 21. apr. 753 eKr
  
• Kuningate aeg Roomas
  *Esialgu valitses seitse kuningat
  * Roomast kujunes tõeline linn
  *Kujunesid välja varase Rooma ühiskonna põhijooned
  
• Varane Rooma ühiskond
  *Valdavalt talupojaühiskond
  *Roomlase tähtsaim kohustus riigi ees – sõjaväeteenistus
  *Vaesed kodanikud - proletaarid
  *Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas patrooni ja kliendi vahekord
  
• Patriitsid ja plebeid
  *Patriitsidele kuulusid kõik kodaniku-õigused
  *Plebeide enamuse moodustasid vaesed talupojad
  *Suhted olid teravad , kuid plebeid suutsid aja jooksul võidelda välja võrdsed õigused.
  

Rooma Vabariik

• Vabariik
  *res publica (ld k, “avalik asi”).
  * populus romanus - Rooma kodanikkond
  *aristokraatlik riigikord
  * nobiliteet (nobilis – tuntud)
  
• Magistraadid
  *riigiametnikud
  *valiti rahvuskoosolekul üheks aastaks, vähemalt kaks meest
  *kõrgematesse ametitesse võis kandideerida siis, kui madalamad ametid läbitud
  *palka ei makstud
  *Konsulid (2 meest) – neile kuulus kõrgeim võim, sõja ajal juhtisid Rooma armeed
  * Preetorid (8 meest) – õigusemõistmine, sõjaväe juhtimine
  *Tsensorid – kodanike loendus, senaatorite nimekirjad, kodanike elukombed
  * Diktaator – määrati konsulite ja senati poolt kuni pooleks aastaks, piiramatu võim
  *Rahvatribuunid (10 meest) – lihtrahva huvide kaitsmine, vetoõigus
  
• Senat
  *valitsev riiginõukogu
  *vabariigi ajal u 300 liiget, hiljem arv tõusis
  *endised ja tegevad magistraadid
  *amet eluaegne
  *tegeles riigi sise- ja välispoliitikaga
  *seaduseelnõu kiideti heaks senatis enne kui see rahvuskoosolekule läks
  
• Rahvakoosolekud
  *valiti magistraate
  *otsustati sõja ja rahu üle
  *kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid
  
• Keisririigi tekkimine
  *Vallutussõdadega sai Roomast Vahemere ümbrust hõlmav riik
  *Octavianus kehtestas riigis ainuvõimu.
  *Imperator Caesar Augustus
  
• Riiklik korraldus keisririigis
  *endiselt senati istungid ja valitavad magistraadid (senatist sai valitseja nõuandja)
  *magistraadid viisid ellu keisri otsuseid
  *loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest
  *riigi tegelik juhtimine keisri käes
  *kasvas senaatorite arv (ka provintsidest)
  *suurenes kodanike arv kõigil vabadel meestel oli õigus olla kodanik
  
• Provintsid
  *“jaga ja valitse” (ld k divide et impera) - alistatud rahvastega eraldi kokkulepped
  *ei muudetud alistatud riikide keeli, kombeid, usku, riigikorda
  *toetati kohalikku aristokraatiat (aristokraatia toetas Rooma ülemvõimu)
  

*Itaalias Rooma liitlased (sõjajõud anti Rooma käsutusse, loovutati osa maast, makse polnud)
*Väljaspool Itaaliat provintsid (kogu maa Rooma omand – tuli tasuda maksu)
*valitses asehaldur –
kaitse välisvaenlaste vastu,
rahutuste mahasurumine,
ülemkohtunik,
maksukoguja
*kohalikest aristokraatidest omavalitsus
*III sajandil said kõik keisririigi vabad mehed Rooma kodanikeks

• Lääneprovintsid
  *Põhja-Aafrika, Hispaania , Gallia ja Britannia
  *enne roomlasi tsivilisatsiooni tekke staadiumis
  *linnu vähe
  *põllumajanduslik üldilme
  
• Idaprovintsid
  *Kreeka, Väike- Aasia , Süüria ja Egiptus
  *kõrge kultuur, jõukad linnad
  *eksporditi käsitöötooteid ja luksuskaupu nii Itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse
  *kõneldi peamiselt kreeka keeles
  
• Sõjaväekorraldus
  *peamine väeüksus leegion - umbes 5000 meest
  *koosnes raskerelvastusega jalaväelastest
  *rivistuti malelaua ruutudena asetatud allüksustena
  *lisaks ratsavägi ja laevastik
  
• Rooma õigus
  *riik toimus seaduslikul alusel
  *seadused määrasid kindlaks riigikorra ja kohtupidamise
  *kodanikud olid seaduste kaitse all
  *kodanike ei tohtinud ilma kohtupidamise süüdi mõista ega karistada
  *kodanikel oli õigus kaevata edasi kõrgemale seadusandjale
  *kujunes välja õigusteadus:
  -juriidiline terminoloogia
  - juristid
  

Rooma ühiskond ja eluolu

• Seisused
  * senatiaristokraatia – suurmaaomanikud, riigiametnikud (tunnuseks purpurpunane triip)
  * ratsanikud – tegelesid ka kaubandusega, määrati tegelema rahaasjade või kohtupidamisega
  *linnade käsitöölised ja vabad talupojad
  *poletaarid – kindla elatiseta Rooma kodanikud
  *orjad
  
• Perekond ja kasvatus
  *rangelt mehekeskne
  *naistel puudusid poliitilised õigused, võis osaleda pidusöökidel või külaskäikudel mehe kõrval
  *hariduse omandamine käis läbi isa käe läbi (7 aastaselt õpiti kirjutama)
  
• Rõivastus ja toit
  *villane riie
  *pükste kandmine barbaarne
  *tuunika
  
• Tooga
  *ainult avalikes kohtades
  *ainult kodanikud
  
• Jalatsid sandaalid
  
• Söök
  *3 korda päevas – tähtsaim õhtusöök, pidulik.
  
• Rooma linn
  *Maailmalinn.
  *1. sajandil Rooma ehituses hiilgeaeg
  *Väga hästi veega varustatud – 600-900l vett ööpäevas elaniku kohta
  
• Avalikud mängud
  *Roomlaste armastatud ajaviide olid avalikud vaatemängud
  *Rahvas nõudis leiba ja tsirkust. – see keisrite põhikohustus.
  

Hiline Rooma keisririik

• Lääne-Rooma langus:
  *375 tungisid Aasiast Euroopasse hunnid – vallandas suure rahvasterändamise – germaanlased hakkasid elama asuma keisririigi territooriumil
  *410 vallutasid germaanlased Rooma ja rüüstasid selle
  *455 rüüstasid vandaalid Rooma
  *476 germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Rooma keisri, 14-aastase Romulus Augustuluse, tunnustas Ida-Rooma keisrit ja hakkas tema nimel valitsema.
  
• Constantinus Suure (306-336) ümberkorraldused:
  *313. a andis kristlastele Milano ediktiga usuvabaduse
  *330. a rajas impeeriumi uue pealinna Konstantinoopoli
  *pärast Constantinust valitsesid riigi ida- ja lääneosas tavaliselt eri keisrid