VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL (0)

VAIMUELU  POOLA JA ROOTSI AJAL 
 
 
Vaimuelu Poola ajal 
● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583  rajatakse   Tartusse  jesui tide 
gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar 
● Jesui did ­ katoli kliku mungaordu ​
Societas Jesu​
 li kmed. 
○ Ordu asutati 1540. aastal  paavst  Paulus III bul aga. 
○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue  sõbraga  
● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesui ti, neist 9  preestrid . 
○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. 
 
Vaimuelu Rootsi ajal 
● Luteri usk. 
●  XVII  sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli 
katoli klus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele 
see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Sel eks hävitati 
näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. 
● Joachim Jhering ­ Eestimaa pi skop, kes töötas si nmail välja range 
kirikukaristuste süsteemi. 
 
Pühajõe mäss, 1642 
● Urvaste kihelkonnas Osula külas toimus suur talurahvarahutus eestlaste poolt 
pühaks peetud  Võhandu  ehk Pühajõele mõisniku ehitatud vesiveski pärast. 
Pärast  veski  ehitamist oli maad tabanud ikaldus ning talupojad  pidasid  seda 
kättemaksuks jõe rüvetamist eest. Nad hävitasid tammi ja veski ja kohale tuli ka 
sõjavägi, kes talupojad vaigistas. Kohalik pastor kirjutas: “Talupojad ei tea midagi 
Jumalast ega tema sõnast, ei usust ega käskudest. Nende pimedus, ebausk, 
ebajumalad ja nõidus ületavad igasuuse pi ri.” 
 
Nõiaprotsessid, vi mane 1699. 
 
Hermann  Samson ­ Li vimaa vaimulik ja teoloog, esimene Rootsi­aegne Li vimaa luterlik 
superintendent . 
 
Johann Fischer ­ Li vimaa kindralsuperintendent 
 
Bengt  Gottfried  Forselius ­  1684 . aastal organiseeris Forselius Tartus Pi skopi mõisas 
rahvakoolmeistrite seminari, et ette valmistada eesti maarahva jaoks köstreid ja 
koolmeistreid. Kuna ka lätis organiseeriti taoline õppeasutus, võis nende ettevõtmiste 
toetajaks ol a  kindral  superintendent Fischer. 
 
 
 
 
VAIMUELU VENE AJA ALGUSES 
 
 
Luteri  kirik  Põhjasõja­järgsetel aastatel 
● Vaimuelu kandja 
● Probleemid: kirikuhooned hävinud, õpetajatest puudus 
● Pietism ­ oli saksa protestantismi vabadusli kumine 17. ­ 9. sajandil. Pietismi 
peamine eesmärk oli  uuenenud  inimene. Inimene pidi uuenema läbi intensi vse 
suhte Jeesusega. Pietsimile on omane  individuaalsus  ning teadmine inimliku 
eksistentsi raskustest ja lõhestatusest. 
 
Vennaste­ ehk hernhuutlaste li kumine 
● 18. sajandist Kesk­Euroopast pärinev protestantlik äratusli kumine 
● Vennastekogudused kutsusid üles jumalakartlikkusele, si rale  usule  ja rõõmsale 
vagadusele ning rõhutasid võrdsuse, vendluse ja koostöö tähtsust. Oluline osa 
oli usulise kirjanduse lugemisel ja  kirjutamisel , samuti lugemis­ ja 
kirjutamisoskuse levitamisel. 
 
Vennastekoguduste positi vne mõju eestlastele: 
● Kõrge  moraal , kõlblus ja karskus 
● Lugemise­ ja kirjaoskuse tähtsustamine 
● Sotsiase eneseteadvuse tõus 
● Usuliste tõekspidamiste mõistmine ja rakendamine 
● Eneseteostuse võimalused 
 
Vennastekoguduste negati vne mõju eestlastele: 
● Rahvakultuuri vaenulikkus 
● Usulised äärmused 
● Teatud vastandumine ühiskonnale 
 
Teoloogiline  ratsionalism  ja  valgustus  
● 1750. aastate paiku jõudis Eestisse teoloogiline ratsionalism 
● Ratsionalism rõhutas asjalikkust, õpetust, praktilisust 
● Ratsionalistid  nägid  ühiskonna probleemida al ikana sotsiaalset ebavõrdsust 
 
Johann Georg Eisen von Schwarzenberg 
● Propageeris talupoegade hulgas puuviljakasvatust 
● Õpetas välja rõugete vastu kaitsepookijaid 
● Tegeles juurviljade kasvatusega 
● Oli äge pärisorjuse vastane 
 
August Wilhelm Hupel 
● Põltsamaa pastor, literaat 
 
Johann Gottfried  Herder  
● Saksa kirjanik ja  filosoof . Tegeles eelkõige poli tilise  filosoofiaga  
● Tegeles eesti rahvaluule tutvustamisega 
 
August von Kotzebue 
● Saksa näitekirjanik, prosaist, publitsist, teatrijuht ja Venemaa keisriri gi 
ri giametnik 
● 1784. aastal asutas esimese teatritrupi Eestis 
 
Rahvaharidus 
● 1739, koolikorraldus: 7­12 a lapsed peavad käima koolis, kui kodus lugemist 
selgeks ei saa 
● 1764, koolikorraldus: rahvakooli rajamine kõikidesse suurematesse mõisatesse 
● Kirjutamisoskus oli 18. sajandil  haruldane  
 
Maakeelne kirjasõna 
● 1715, Uus  Testament  põhjaeesti keeles 
● 1739, Anton Thor Hel e tõlgitud pi bel põhjaeesti keeles 
●  Friedrich  Gustav Arvelius “Üks Kaunis Jutto­ ja Öppetusse­Ramat”, “Ramma 
Josepi Hädda­ ja Abbi­Ramat. Ehk maggused ja tul usad juttud ja öppetused, 
kuida ma­rahwas woib röömsaste el ada, ausal wisil rikkaks sada, ja isse 
ennesele ja mu rahwale monnesugguses häddas ja wiletsusses abbi tehha” 
● Nõuanderaamatud 
● Friedrich Wilhelm Wil manni teosed populaarsed 
 
 
Talurahva  omavalitsus  
 
Talurahva reformide põhjused 
● Pärisorjusliku mõisamajanduse kri s 
● Mõisnike luksuslik eluvi s 
● Sisepinged 
● Pärisorjus kahandas Lääne­Euroopas tsaarivalitsuse autoriteeti 
● Valgustusideede mõju 
● Aleksander I ja keskvalitsuse hoiak 
 
1802 regulatiiv “Iggaüks…” 
● Kehtis Eestimaa kubermangus 
● Esimene talurahva  seadustik  
●  Talupoeg  sai õiguse val asvarale 
● Talude pärandatav kasutamisõigus, kui  koormised   tasutud . 
● Pi rati talupoegade müüki 
 
1804 talurahvaseadused Eestimaa ja  Liivimaa  kubermangudes 
● EM kordas 1802 aasta seadus 
● Pandi alus teokoormiste normeerimisele 
● Keelati talupoegade võõrandamine maast lahus 
● LM­i loodi ka val akohtud 
● LM­i samuti talupoegade õigus val asvarale ja talude pärandatav kasutamisõigus 
● Tulemused 
○ Kujunes huvi jõukuse suurendamise vastu 
○ Kasvas eneseteadvus ja õiglustunne 
○ Esimesed sammud talurahva omavalitsuse kujunemisel 
○ Püsima jäi pärisorjus 
 
Pärisorjuse kaotamise seadused 
● 1816 Eestimaal 
● 1819 Li vimaal 
● Talupoeg vabastati pärisorjusest maata 
● Perekonnanimede panek 
● Maad tuli rentida mõisniku poolt kehtestatud hinnaga 
● Pi rati li kumisvabadust 
● Ühe mõisa küladest moodustati val ad 
 
● Tulemused: 
○ Kasvas enesekindlus 
○ Halvenes majanduslik olukord 
○ Talumajandus kurnati vi mseni välja 
○ Võim ja õigus tulid talupojale lähemale 
 
1849 Liivimaal,  1856  Eestimaal, 1865 Saaremaal 
● Maa jagati mõisamaaks ja talumaaks 
● Talumaade mõisamaade külge li tmine keelati 
● Talupoegadele anti õigus talusid päriseks osta 
○ Kõige esimesed talud osteti Karksi  kandis  
● Teorendilt raharendile üleminek 
● Algas talude krunti ajamine 
○ Mõõdeti talude pi rid täpselt välja 
● Taluperemees vabastati teotööst. 
● Tulemused: 
○ Algas maade päriseks ostmine 
○ Süvenema hakkas varanduslik kihistumine 
○ Turusuhete areng 
○ Algas palgatööjõu ulatuslikum kasutamine 
 
Muud seadused 
● 1861 kaotati pärisorjus Venemaal 
● 1863 passiseadus 
○ Inimesed saavad li kumisvabaduse isikut tõendavate dokumentide näol 
● 1865 keelati mõisniku kodukariõigus 
○ Mõisniku õigus talupoegi füüsiliselt  karistada  
● 1866 val aseadus 
○ Val a  omavalitsused  vabanesid mõisniku eestkoste alt 
● 1868 keelati maa rentimine teotöö eest. 
 
 
 
VAIMUELU 
 
Tartu Ülikool 
● Asutati 1632 
● Taasavati 1802 
● Neli teaduskonda: usu­, arsti­, õigus­ ja filosoofia teaduskond 
● Õppetöö saksa ja ladina keeles, 1892. aastast vene keeles 
● Ülikooli esimene rektor: Georg Friedrich Parrot 
 
Haridusolud 
● Val akool 
● Kihelkonnakool ­ eesmärk oli külakoolides saadavate teadmiste täiendamine ja 
nende teadmiste andmine, mis valmistaks ette tulevasele maaelule ja 
põl umajandusele 
● Kreiskool ­ ülesandeks oli õpilaste gümnaasiumi astumiseks ettevalmistamine, 
erinevates seisustest lastele nende seisuse ja elukutsekohase hariduse 
andmine. Õppetöö toimus saksa keeles 
● Gümnaasium 
● Ülikool 
● 19. sajandist kohustuslik kooliusundus 
 
Eestikeelne kirjasõna 
● Esimene eestikeelne ajaleht ­ Tarto maa rahva Näddali­Leht, 1806 
● 1857, Perno  Postimees  ­ Johann Voldemar Jannsen 
● 1843, Ahrensilt uus eesti keele grammatika, mis põhines põhjaeesti keskmurdel 
 
Kiriklikud olud ja usuliikumine 
● Levinud luteri usk 
● Ametlik ri giusk ­ kreeka­katoliku  õigeusk  
●  Populaarne  vennasteli kumine 
● 1850ndatel levis nn Maltsveti li kumine, rajajaks Juhan Leinberg 
 
Baltisaksa kultuurielu 
● Karl August Senff (1770, Kreypau,  Preisimaa  ­ 1838, Tartu) 
○ Tartu Ülikooli joonistamisõpetaja 1802­ 1818  
○  Professor  1818­1838 
○ Eriala õppis ta  Leipzigi , Hal e ja Dresdeni koolides 
● Arhitektuuris valitses  klassitsism  ­ Saku, Aaspere, Raikküla mõisad 
Rahvusliku haritlaskonna kujunemine 
● Estofi lid ­ baltisakslastest eestihuvilised 
● Friedrich Robert Faelhmann ( 1798  ­ 1850) 
○ Eesti kirjamees ja arst 
● 1838, Õpetatud Eesti Selts ­ asutajaks Faelhmann 
● 1842, Eestimaa Kirjanduslik ühing 
● 1863, Kalevipoeg 
 
 
RAHVUSLIK LIIKUMINE 
 
Mõõdukas 
● Esindaja enne venestamise algust ­ Jakob Hurt 
● Keskuseks Tartu 
●  Koondus  ajalehe “Postimees” ümber (Jaan Tõnisson) 
○ Üks mõjukaimaid juhte oli Vil em Reiman 
○ Toonitati usu, kõlbluse ja rahvusluse tähtsust 
○ Hoiduti sekkumast suurde poli tikasse 
○ Kutsuti üles lähtuma Eesti huvidest 
○ Ei märgatud ühiskonda mõjutavaid sotsiaalseid vastuolusid 
○ Eitati töölisküsimus ja klassivõitlust 
○ Astus välja venestamise ja saksastamise vastu 
○ Propageeriti eesti keele kasutamist haritlaskonna hulgas 
○ Asutati Eesti Rahvameelne Eduerakond (1905) 
○ Tähelepanu ei pööratud vaesematele kihtidele 
● Toetasid haritlaskond, Lõuna­Eesti jõukamad talupojad, linnakodanikud 
● 1905. aastal nõuti 
○ demokraatlikult valitud rahvaesindust 
○ Eesti ühendamist ühtseks kubermanguks 
○ baltisakslaste eesõiguste pi ramist 
○ ri gimaade jagamist rahvale 
○ valitsuse abi talude päriseks ostmisel 
○ toetati konstitutsioonilist  monarhiat  
 
 
 
 
Radikaalne 
● Esindaja enne venestamise algust ­ Jakobson 
● Eestvedajaks ajaleht Teataja (Konstantin Päts) 
○ Reaalpoli tilisem 
○ Keskenduti majandus­ ja sotsiaalküsimustele 
○ Leiti, et eestlaste rahvustunne on nõrk majanduslike positsioonide nõrkuse 
tõttu 
○ Sooviti tõrjuda baltisakslasi välja majandusest ja poli tikast 
○ Ei hoidutud suurest poli tikast 
○  Eduard  Vilde, Anton Hansen Tammsaare, Jaan Teemant 
○  Oldi  valmis tegema vene demokraatlike jõududega koostööd 
○ Ei eitatud klassivõimaluse olemasolu, nägid sotsiaalseid probleeme 
● 1905. aastal nõuti 
○ Rahva relvastamist 
○ Taheti demokraatlikku ri ki 
○ Taotleti lisaks ri gimaadele ka rüütelkonna­ ja kirikumõisate maade 
jagamist 
○ Keelduti maksude maksmisest 
○ Keelduti kroonuteenimisest 
● Radikaale toetasid Eesti haritlaskond, linnakodanlus ja tööstustöölised 
 
 
AASTA 1905 
 
1905. aasta  revolutsioon  
 
Ajend:​
 Verine Pühapäev ­ rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 1905. 
aasta 9. jaanuaril. 
 
Milles seisnes? 
● Palvekirjade esitamine 
● Streigiti 
● Maal hävitati mõisavara 
● Mässati 
 
16. okt 1905​
  Uuel  Turul toimus rahvakoosolek, mis lõppes 94 inimese surmaga ja 
haavatuid oli u. 200 
 
 
Tulemused:  
● Revolutsioon suruti karistussalkade abil maha. 
● Suleti ajalehti, erakondi 
● Rahvas aktiviseerus 
● Mitmeid mõisaid rüüstati 
● Venemaal tuli kokku ri giduuma ­ rahvaesindus 
○ Sinna läksid ka Eestist esindajaid 
 
 
Vene­Jaapani sõda 
 
Venemaa impeeriumil on erijooned 
● Venemaa on sajandite jooksul  laienenud  võideldes välisvaenlase vastu, samas 
kui näiteks Inglismaa on laienenud maid val utades. 
 
1891. aastal hakatakse ehitama Siberi  raudteed  ­ maailma pikimat raudteed. 
●  Raudtee  läks läbi Hi na, et oleks lühem ja odavam. 
● Võimaldas vi a väed ki resti Hi na pealinna lähedale. 
1894. aastal tungis Jaapan Hi nale Korea tõttu kal ale ja sai Korea enda valdusesse. 
Jaapan sunnitakse  loobuma  oma mitmetest uutest val utustest tänu Euroopa ri kide 
survele. 
 
Vene­Jaapani sõda 
● 8. 02.  1904  ­ 5. 09. 1905 Venemaa Impeeriumi ja Jaapani Keisriri gi vahel 
● Venemaa tiriti sõtta tahtmatult, kuid tegi kõike, et sõda  toimuks . 
● Sõja alguseks peetakse Jaapani rünnaku Venemaa sadamalinnale Port Arthurile. 
○ Kolm tundi hiljem teatas Jaapan ametlikult sõjategevusest 
● Sõja lõpetas Portsmouthi rahu (sõlmitud 5. 09. 1905), mis sõlmiti Ameerikas. 
● Sõja võitjaks arvatakse Jaapanit, kes rahulepingu sõlmimisel sai endale juurde 
mitmeid uusi maa­alasid nagu Mandžukuo (Hi na kirdeosas), Lõuna­Sahhalin ja 
Kurili saared, lisaks veel Liaodongi poolsaare rendiõiguse ja ülemvõimu  Koreas . 
● Sõjas osales arvukalt eestlasi, tsaariarmee kaadriohvitseride seas oli mitu 
tulevast Eesti sõjaväe kindralit (Jaan  Soots , Aleksander Tõnisson, Ernst Põdder) 
●  7500  eestlast sattus 1904. aasta suvise ja sügisese tagavaraväelaste 
mobilisatsiooniga, sõjas kõige rohkem. 
 
 
August Kitzberg 
 
Tuulte pöörises 
● Kitzbergi esimene väljapaistev draama 
● Keskendub külaühiskonna temaatikale, kus omandiõigus põhjust vastuolusid 
● Põhi ntri gis Soosaare renditalu perepoeg Jaan, kes on snnitud isamajast 
lahkuma ning teenib näidendi alguses samas sulasena. 
● Soosaare peretütre Leena armastuse pärast võitleb ta naabertalu peremehe 
Kaarliga. 
 
Elas lapsena Penuja külas Ni tsaadul 
● Penuja kirjutas  kuulsaks  teosega “Ühe vana “tuuletal aja” noorpõlve mälestused” 
● Vend Jaan valmistas õppevahendite konkursile esimese eestikeelse gloobuse. 
● Vastuolu tõttu mõisniku Peeter Widriksiga koliti Karksi valda Pöögle­Maiele. 
 
Looming 
● Valitud näidendid 1943 
● Külajutud 1971, 2002 
● Libahunt 1969, 1911 
● Pi belehe­Neitsi 1969 
● Libahunt. Kauka jumal 1976 
● Lastejutte 1979, 2002 
● Kuri kuningatütar 1986 
● Valik lühijutte ja näidendeid 1997 
● Pi belehe­neitsi ja teisi  jutte  2001 
● Panga­Mart ja Liba­Kaarel 1894 
● Rätsep Õhk 1903 
● Kauka Jumal 1915 
 
 
IMPERIALISM  
 
Üldiselt mõistetakse imperialsimi al  ühe ri gi enesekeskset poli tikat oma võimu­ ja 
mõjupi rkonna laiendamiseks 
Marksistliku käsitluse järgi on imperialism kapitalismi vi mane staadium, mil ele järgneb 
sotsialistlik revolutsioon 
Imperialismiajastuks peetakse sageli 19. saj. kuni 20. sajandi keskpaigani. 
Šovinism ­ marurahvuslus; oma rahvast peetakse teistest rahvustest paremaks. 
● Peetakse ka Esimese Maailmasõja põhjuseks 
 
I maailmasõja põhjused 
● Urbaniseerumine 
● Moderniseerumine 
● Marksistide arvates imperialism 
● Ebaühtlane majanduslik areng 
● Parteistumine 
● Natsionalism 
● Tüli kolooniate  jagamise  pärast 
 
Miks  kolooniaid  val utati? 
● Majanduslikud põhjused (Odav  tooraine  ja tööjõud; uued turud oma kaupadele) 
● Li gse rahvastiku väljavi miseks 
● Kolooniate  omamine  oli presti žne 
● Val utajate strateegilised huvid 
● Valitseja/eli di auahnus 
●  Rassiline  kõrkus (pärismaalased ei saa endaga hakkama) 
● Soov pärismaalasi “tsiviliseerida” 
 
Saksamaa 
● Li tude loomine: 1879 Saksamaa ja Austria­Ungari li duleping 
● Esimene  Maroko  kri s (1905­1906) 
● Teine Maroko kri s (1911) 
● Kõrvale jäänud kolooniate jagamisest 
 
Maroko kri s 
● Osalejad:   Saksamaa ja Prantsusmaa 
● Põhjus: Prantsusmaa esitas Maroko sultanile reformide kava, mil e el uvi mine 
tugevdanuks Prantsusmaa positsioone Marokos 
● Tulemus: Saksamaa nõustus Prantsuse protektoraadi kehtestamisega Marokos, 
vastutatuks sai Saksamaa osa Prantsuse Kongost 
 
Inglismaa 
● 19. saj. kõige rohkem kolooniaid 
● Suur sõjalaevastik ja relvastumine 
● Buuri  sõjad  (1880­1881; 1899­ 1902 ) 
● 1904 Prantsusmaa­Inglismaa leping 
● 1907 Inglismaa­Venemaa leping 
● Iiri küsimuse teravnemine 
 
Esimene Buuri sõda    1880­1881 
● Kokkupõrge  brittide  ja buuride vahel 
●  Buurid  ehk afrikandrid ­ Lõuna­Aafrika valged elanikud 
● Buurid võitsid ja said Transvaali pi rkonnale omavalitsuse ja  autonoomia  
 
Teine Buuri sõda     1899­1902 
●  Suurbritannia  koloniaalsõda Buuride vabari kide vastu 
● Buurid said lüüa, Lõuna­Aafrika jäi Briti Impeeriumi koosseisu. 
● Buuridele anti õigus oma emakeelt kasutada koolis ja kohtus 
● Inglismaa autoriteet sai kahjustada 
● Buurid kasutasid gueriljasõdade taktikat 
 
Prantsusmaa 
● Maroko kri sid 
● 1904 Inglismaa­Prantsusmaa li duleping 
● Prantsuse­Preisi sõjas 1870­1871 jäi Prantsusmaa Preisimaale al a ning kaotas 
Elsass­Lotringi e. Alsac­Lorraine 
 
USA 
● Ajas Euroopa suunal isolatsionismipoli tikat 
● USA­d ei huvitanud Euroopas toimunud, samas huvitas väga Ameerika mander 
● 1898­1899 toimus sõda Hispaaniaga ja nendelt val utati Puerto Rico,  Kuuba  ja 
Filipi nid 
● Kasvas huvi Vaikse ookeani regiooni vastu 
 
Jaapan 
● Toimus Vene­Jaapani sõda 1904­1905, Jaapan sai Mandžuuria 
●  1910 . aastal annekteeris Korea 
 
Imperialismiajastu 
● 19. saj lõpul mõjutas maailma arengut oluliselt rahvusluse levik mitmed 
rahvusri gid 
● Esialgne demokraatlikuse idee asendus peagi oma rahvuse paremaks 
pidamiseks 
● See andis omakorda õigustuse imperialismile ­ suurri kide püüe saavutada suurt 
mõjuvõimu maailmas 
 
Tehnika areng 
● Masinaehituses hakati valmistama kõrge tootlikusega tööpinke, mis pani aluse 
seeriatootmisele 
● Ki rendas nt. Fordi autotootmist ­ auto valmistamiseks kulus enne mitu päeva, 
seejärel muutus aga asi  tundide  küsimuseks. 
 
Lennunduse areng 
● 1900. a. tegi esimese lennu Zeppelini õhulaev 
● Vendade Wrightide lennuk 
 
Raadio 
●  1895  jõudis eetrisse Marconi esimene raadiosaade 
● Raadiosignaali  leiutamine  ei olnud tähtis vaid sõjaväele, vaid ka nt 
laevakompani dele, ärimeestele, ajakirjandusele jne. 
● Tänu info li kumisele eetri kaudu muutus maailm väiksemaks ja 
kättesaadavamaks. 
 
1912. a. uppus hukkumatuks peetud ookeaniaurik Titanic 
 
Maailma majandus 20. sajandi algul 
● Toodetud teenuste ja kaupade hulk oli sajandiga kahekordistunud 
● Majanduse areng oli ki reim, samas aga ka ebaühtlaseim kui kunagi varem 
● Majanduse kasvu soodustas raudteevõrgu tihenemine, tagati odavamad hinnad 
● Oluliseks sai ka sadamate ja kaubandusfirmade areng 
 
Globaliseerumine 
● Majanduse areng muutis ri gid üksteisest sõltuvaks 
● Rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku 
● Tööstus muutus rahvusvaheliseks 
● Seetõttu arvati, et suured sõjad on mõttetud ja isegi võimatud, majandusele oleks 
see tähendanud katastroofi 
 
Ühiskondlikud li kumised 20. sajandi algul 
● Tööstuslik pööre oli sünnitanud uue klassi ­ proletariaadi ehk palgatööliskonna. 
● See klass hakkas järjest enam oma õiguste eest seisma 
● 20. sajandi alguseks ei olnud ühelgi valitsusel võimalik seda gruppi ignoreerida 
● Rahvusvahelises töölisteli kumises kujunees välja mitmeid suundi ( marksism , 
leninism,  anarhism  jm) 
● Sõja ülistamine muutus järjest  populaarsemaks  
● Igavast argipäevast väljapääsuna nähti kõike purustavat ja puhastavat võitlust ­ 
sõda, mis lõpetab kõik sõjad. 
●  Nietzsche  ­ ülistas  julma , rõõmsat jõudu 
 
Marksism 
● Karl  Marxi  poolt välja töötatud sotsialistlik teooria 
● Kuulutas valitseva klassi (kapitalistide) ja vaestöölisklassi (proletariaadi) 
vahelised majanduslikud vastuolud avaliku klassivõitluse  eelduseks . 
 
Anarhism 
● Näeb anarhias ühiskondlikku ideaali 
● Eitab ri ki, ühes sel ega ka igasugust enamuse valitsemist vähemuse üle. 
 
Leninism 
● Lenini poolt marksismi tõlgendamiseks loodud ideoloogia 
● Kasutas oma valitsemise ajal Nõukogude Venemaal (hiljem Vene SFNV­s) 
● Väitis, et imperialism on kapitalismi kõrgeim arengujärk 
 
 
Esimene  maailmasõda  1914­1918 
 
Põhjused: 
● Imperialism 
○ Suurri kide konfliktide kolooniate pärast 
○ Suurbritannia ja Saksamaa võitlus li drirol i pärast maailmas 
○ Saksamaa ja Prantsusmaa vasutolud Elsass­Lotringi pärast 
○ Venemaa ja Austria­Ungari vastuolud  Balkanil  
● Li dusuhete  mehhanism  suurri kide vahel 
● Vähemusrahvaste  separatism  
● Radikaalsete ideoloogiate levik ­ rassism, šovinism, kommunism 
● Suurri kide  võidurelvastumine , sõjaplaanid 
 
I maailmasõja ajend 
● Austria­Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914 
●  Serbi  soovis luua Suur­ Serbia  ri ki, mis hõlmaks kõiki Balkanil elavaid slaavlasi 
● Austra­Ungari ja seega ka Franz  Ferdinand  takistas sel e loomist 
● Serbia oli oma seljatagust kindlustanud sõlmides li du Venemaaga 
 
Sõja algus 
● Austria­Ungari kuulutas Saksamaa õhutusel 28. juulil Serbiale sõja 
● Alates 5. augustieskööst 1914 olid kõik suurri gid vastavalt li dulepingutele sõtta 
astunud ­ kahe ri gi konfliktist muutus sõda ki resti maailmasõjaks, 
Sõjaplaanid 
● Saksamaa ­ välksõjaga val utada Prantsusmaa läbi Belgia ja Luksemburgi 
● Prantsusmaa ­ passi vse kaise strateegia, kaitseli ni rajamine Prantsuse­Saksa 
pi rile 
● Venemaa ­ aururul itaktika, loodeti lüüa Saksamaad tänu elavjõu ülekaalule 
● Inglismaa ­ lootes teiste abile, toetades li tlasi ning saates välja väikesed jõud 
 
Sõjalised  li dud 
● Keskri gid ­ Saksamaa, Austria­Ungari,  Bulgaaria , Türgi 
● Antant ­ Serbia, Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Jaapan, Itaalia, USA 
 
Läänerinne ­ Prantusmaa ja Inglismaa ­> Saksamaa (Belgia ja Kirde­Prantsusmaa) 
● Marne’i lahing 1914 
○ Pi rilahing 250km pikkusel rindel, nurjas Schliefeni plaani 
● Ypres’i lahing 1915 
○ Kasutati esmakordselt gaasi 
● Verduni lahing 1916 
○ Kestis 10 kuud 
○ Mõlemal pool hukkus üle miljoni mehe 
● Somme’i lahing 1916 
○ Kestis vi s kuud 
○ Kasutati esmakordselt lennuväge ja tanke 
 
Idarinne ­ Venemaa ­> Austria­Ungari ja Saksamaa algul manööversõda, 
positsioonisõda 
● Tannenbergi lahing  23. ­ 30. august 1914 
○ Saksa 8.  armee  lõi venelaste 1. ja 2.  armeed . 
○ Vi mane sisuliselt hävitati 
 
Kaeviku­ ehk positsioonisõda 
●  Sõjategevus , mil e puhul rindejoon püsib peaaegu muutumatuna 
 
Positsioonisõja eeldused 
● Industriaalühiskond ­ ri k suutis varustada sõjamehi 
 
Pari si rahukonverents ja uus Euroopa kaart 
 
Võitjad  ­ Antanti ri gid (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia) 
Kaotajad ­ Keskri gid (Saksamaa, Austria­Ungari, Türgi, Bulgaaria) 
 
Pari si rahukonverents 
● Kutsuti kokku Versail es’ lossi rahutingimuste väljatöötamiseks 
● Töötas 18.  jaanuarist  1919 kuni 21 jaanuarini 1920 
● Rahukonverentsist võttis osa 27 ri ki. 
○ Nõukogude Venemaad rahukonverentsile ei kutsutud 
○ Saksamaa ja tema li tlased lubati rahuläbirääkimistele al es pärast 
lepinguprojektide valmimist. 
 
Al akirjutajad 
● Suurbritannia ­ David Lloyd George 
● Itaalia ­ Vittorio Orlando 
● Prantsusmaa ­ Georges Clemenceau 
● Ameerika ­  president  Woodrow Wilson 
 
Versail es’  rahuleping  Saksamaa ja Antanti vahel 
● Saksamaale surutakse peale kõige  raskemad  lepingutingimused 
● Prantsusmaa tahab iga hinna eest Saksamaad nõrgestada 
● Versail es’ rahu sõlmiti 28. juunil 1919 
● Rahuleping al kirjastati päeval, mil  möödus  vi s aastat Esimese maailmasõja 
ajendiks olnud ertshertsog Franz Ferdinandi atentaadist. 
 
Wilsoni 14 punkti 
1. Lõpetada saladiplomaatia 
2. Meresõidu vabadus 
3. Vaba  kauplemine  ri kide vahel 
4. Relvastuse vähendamine 
5. Koloniaaltülide vähendamine 
6. Vägede väljatoomine Venemaa  territooriumilt  
7. Belgiasuveräänsuse taastamine 
8. Prantsusmaale tuleb tagastada Alsace Lorraine 
9. Itaalia pi r peab kulgema rahvuspi ri mööda 
10.Austria­Ungari alal elavatele inimestele anda enesemääramisõigus 
11.Balkani ri kidele anda enesemääramisõigus 
12.Osmani impeeriumis elavatele mitte­türgi rahvastele anda enesemääramisõigus 
jne 
13.Luua iseseisev Poola ri ka. Poola peab saama väljapääsu  merele . 
14.Luua rahvusvaheline  organisatsioon  
 
 
 
 
Prantusmaa 
● Saksamaa peab kõige eest maksma;  
● Alsace­Lorraine tagasi;  
● Reinimaast tuleb teha puhverri k;  
● Saarimaa kivisöekaevandused Prantsusmaale 
 
Suurbritannia 
● Tuleb ol a mõõdukas;  
● nõudis Saksamaa kolooniaid;  
● ei soovinud Prantsusmaa tugevnemist 
 
Itaalia 
●  hindas  enda panust  võitu  kaalukaks 
● nõudis Lõuna­Tirooli, kogu Aadria mere idakal ast, Albaaniat, Fiume sadamat, 
Saksa kolooniaid Aafrikas 
 
Rahulepingu tingimused 
● Saksamaa kaotab oma  kolooniad  
● Saksamaa kaotab ligi 10% oma territooriumist 
●  Muuhulgas  Elsass­Lotringi, osa Lääne­Preisimaast,  Saari  maakonna, 
söekaevandusi 
 
 
Vabadussõda 
 
28. november 1918 ­ 3. jaanuar 1920 ­>Tartu rahu (2.02.1920) 
● 11. nov 1918 Compiegne vaherahu,  
○ lõpeb I maailmasõda,  
○ Eestis tuleb kokku ajutine valitsus 
○ Töösse asus Eesti Kaitseli t 
● Veebruar ­ november 1918 (Saksamaa okupatsioon) 
○ Novembris 1918 kukkus Saksa keisriri k kokku 
 
Eestlastel oli 100 000 väljaõpetatud meest, riviohvitsere, kõrgema sõjalise haridusega 
mehi (Soots, Laidoner, Reiman jne. 
● Eesti aladel oli sõjamaterjali I maailmasõja aegadest. 
● Eestil oli seaduslik võim, mis võis  tugineda  rahva toetusele 
● Eestil oli hästi töötav välisesindus, mis võimaldas sidet pidada välismaa ri kidega 
● Patriootlikud meeleolud 
Põhjused miks eestlastel oli julgust Vabadussõjas enda iseseisvuse eest võidelda 
● Enamlased kuulutasid 29.11.1918 Narvas välja Eestimaa Töörahva  kommuun  
○ Esimeheks Jaan Anvelt 
● Vabadussõja algusel kodusõja elemendid 
● Välisabi eestlastele 
○ Vabatahtlikud Soomest, Taanist, Rootsist 
○ Anti laene 
○ Appi tuli Inglise laevastikueskaader 
Esialgu eestlaste ebaedu 
○ Vastastel arvuline ülekaal 
○ Armee loomisel 
○  Varustus  ebapi sav 
○ Madal võitlusmoraal 
○ Puudus usk võita 
○ Esialgu puudusid li tlased 
○ Osa rahvast toetas Punaarmeed 
Murrang Vabadussõjas 
● Laidoner sai sõjaväe ülemjuhatajaks 
● Tuli abi li tlastelt 
● Sõjaväe varastatus  paranes  
● Pitka soomusrongid 
 
Jaanuaris 1919 vabastati Tapa, Rakvere, Narva ja Valga 
31. jaanuar 1919 Paju lahing, 
● Surmavalt sai  haavata   Julius  Kuperjanov 
● Eestlasid kaotasid 156 meest, Punaarmee 300 meest 
● Eestlased võitsid 
 
Kevadeks  1919 Eesti  territoorium  vaenlastest vaba 
Eestlased hakkasid tegema koostööd Vene valgetega 
 
Landeswehri sõda 
● Landeswehr ­ Läti maakaitsevägi (Juhiks Rüdiger von der Goltz) 
● Eesmärgiks Balti hertsogiri gi loomine 
● April is oli toimunud ri gipööre, mil e tulemusena Ulmanise valitsus Lätis asendati 
saksameelse Andrievs Niedra valitsusega 
● 2.­4. juuni 1919 esimesed lahingud Võnnu juures 
● 23. juunil rahvavägi val utas Võnnu ja Roopa. 
○ Seda tähistame võidupühana 
 
Demokraatlikud ri gid  
 
● Peale I maailmasõda järgnes Euroopas demokraatia võidukäik 
● Kui enne sõda oli Euroopas olnud 17 monarhiat ja 3 vabari ki, si s 1919. aastal 
on 13 vabari ki ja 13 monarhiat 
● Naised said valimisõiguse 
 
USA 
● I maailmasõda andis USA­le majandusliku võimsuse ­ kui enne sõda tuli USA­l 
maksta võlgu Euroopa ri kidele, si s peale sõda maksid Euroopa ri gid USA­le ca 
500 miljonit dol arit aastas. 
● USA oli muutunud nn. maailma töökojaks ­ seal toodeti 40% maailma  terasest . 
60% naftast ja 85% autodest 
● Konveiersüsteemi laialdane kasutamine ja masstootmine võimaldas lühendada 
tööpäeva 8­le tunnile; suurendada töötasusid ja alandada toodete hinda, muutes 
need kättesaadavaks enamikule ameeriklastest. 
● Kuni 1921 võimul Demokraatlik Partei/W. Wilson 
○ Pooldasid ri givõimu sekkumist ühiskonna probleemidesse sel eks, et 
ühiskonda reformeerida 
● 1920. a. said naised USA­s valimisõiguse. 
○ Töötavate naiste arv kasvas ki resti 10­le miljonile 
● 1920­ndate algul võis täheldada ka teatud vasakpoolsuse kasvu ilminguid USA 
ühiskonnas: 
○ Sagenesid streigid 
○ Aktiviseerusid vasakradikaalid 
○ loodi Kommunistlik Partei 
○ toimus mitmeid terroriakte jne. 
● Laiemat kõlapinda vasakpoolsed vaated ki re majanduskasvu ja heaolu 
paranemise tingimustes aga ei saavutanud 
● 1920­1933 kehtis alkoholi keeluseadus, mis soodustas salakaubanduse, 
kuritegevuse ja seadusetuse kasvu (NT. Al Capone ja itaalia maffia tõus USA­s). 
● 1921­1933 võimul Vabari klik Partei, kel e põhimõteteks oli: 
○ ri k peab võimalikult vähe sekkuma ühiskonnael u 
○ propageerisid individualismi ja Ameerikat, kui kõigi võimaluste maad, kus 
igast ajalehepoisist võib saada miljonär 
● 1929.a. alanud majanduskri si H.Hoover esialgu sekkuda ei kavatsenud ja leiti, et 
USA majandus väljub sel est ise, ilma ri kliku sekkumiseta, 
●  Hilisemad  ri gi poolsed sammud(toetused ettevõtjatele, Euroopa laenude 
külmutamine, põl umajandustoodangu kokkuost jne.) kri si oluliselt leevendada ei 
suutnud ja tööpuudus kasvas jätkuvalt 
● 1933.a. sai presidendiks F.D. Roosevelt, kes kasutas majanduskri sist 
väljumiseks New Deal’i poli tikat, mis põhines keinsianimil: 
○ Kehtestati kontrol  panganduse üle ­ tegutseda võisid vaid  pangad , mil ele 
valitsus oli andnud sel eks loa. 
○ Devalveeriti dol ar ja suurendati makse, et saadud  rahaga  aidata kaasa 
majanduse elavnemisele ja sotsiaalprobleemide lahendamisele 
● Põl umajanduses ületoomtimse vältimiseks maksti farmeritele kompensatsiooni 
vabatahtliku tootmise vähendamise eest 
● Ri klikud tel imustööd (hüdroelektrijaamad, tööstusettevõtted, jõesängide 
süvendamine, metsaistutamine). 
● Töötuse vähendamiseks organiseeriti ühiskondlikke töid 
● Tööliste õiguste laiendamine (streikimisõigus, vabadus luua organisatsioone ja 
pidada tööandjatega  läbirääkimisi ) 
● Sotsiaalkindlustussüsteemi loomine (töötus­, invali dsus­, vanadus­, ja 
töötamiskindlustus 
● 1920.­1930. aastaid iseloomustab pigem isolatsionistlik välispoli tika 
○ USA Senati vabari klastest enamus ei ratifitseerinud Rahvasteli du 
põhikirja 
○ USA hoidus potli tilistest li tudest, mis oleks sisaldanud sõjalisi kohustusi 
● USA realiseeris oma välispoli tilisi huve Euroopas majanduspoli tika kaudu, 
kontrol ides Euroopa rahandussüsteemi (Dawesi plaan) 
● USA huvid antud perioodil olid suunatud eelkõige  Aasia  ja Vaikse ookeani 
regiooni, kus kardeti Jaapani mõju suurenemist 
● 1928.a. oli USA üks Braind­Kel ogi (ri gisekretär) pakti initsiaatoreid 
● Roosevelt jätkas isolatsionismi kuni Ameerika astumiseni II maailmasõtta 1941. 
detsembris 
● Näiteks 1935.a. vastu võetud neutraliteediseadus, mil ega keelati müüa või saata 
relvi sõdivatele ri kidele (tühistatakse 1939.a.) 
 
 
 
 
Suurbritannia 
● Peale I maailmasõda laiendati demokraatiat: 
○ anti üldine  valimisõigus  meestele alates 21. eluaastast 
○ pi ratud valimisõigus andmine naistele ­ alates 30. eluaastast 
■ naine pidi omama varandust või ülikooliharidust (esimene naine 
parlamendis 1919) 
○ 1928 naistele üldine valimisõigus 21. eluaastast 
■ 1929 sai Suurbritannia esimene naisministri 
● Varasemal perioodil olid Inglismaal vaheldumisi võimul kaks parteid ­ 
Konservati vne Partei ja Liberaalne Partei 
● Peale I maailmasõda kaotasid  liberaalid  oma positsiooni sotsiaaldemokraatlikule 
Leiboristlikule Parteile (ka Tööerakond, loodi 1906), mis esindas eeskätt tööliste 
huve. 
●  Monarhid  
○ George V (1910­1936) 
○ Edward VIII (1936) 
○ George VI (1936­1952) 
● Tööerakond oli esilagu võimul vähe ­ 1924. aastal mõned kuud ja 1929­ 1931  
○ Seega kujundasid Suurbritannia poli tikat sõdadevahelisel perioodil 
konservati vid. 
● Olulisemad sisepoli tilised sündmused 
○ 1926.a. esimene ja seni ainus üldstreik 
■ 4 mln töölist streikisid 9 päeva,  
■ kauem kestis streik kaevuritel, kel e nõudmised olid ka streigi 
algatuseks 
●  Iirimaa   iseseisvumine  
○ 1916 puhkes Iirimaal nn Lihavõtteülestõus, mis suruti inglaste poolt maha. 
■ Peale seda kasvas iseseisvuse pooldajate hulk ja i rlased polnud 
enam nõus autonoomiaga 
○ 1918 toimusid kogu saarel demonstratsioonid ja mi tingud 
○ Parlamendvalimistel võitsid Sinn Feini (iseseisvuslased) kandidaadid 
■ Vanglast põgenenud Sinn Feini li der De Valera eestvedamisel 
kuulutati Dublini raekojas 21. jaanuaril 1919 välja Iiri Vabari k, 
april is moodustati valitsus 
○ Algas vabadusvõitlus inglastega, mil e käigus kujunes IRA (Iiri Vabari klik 
Armee) 
○ 1921 sõlmiti Inglise­Iiri kokkulepe, mil ega loodi Iirimaa Vaba Ri k 
dominiooni  õigustes, kuid Ulster (Põhja­Iirimaa) pidi  jääma  Suurbritannia 
koosseisu. 
○ 1937. a. põhiseadusega kuulutati i rimaa vabari giks, mil e ri gipeaks oli 
valitav president. 
● Suur majanduskri s algas Suurbritannias hiljem (1931) ja polnud ni  laiaulatuslik, 
kui USA­s ja Saksamaal. Kri si aitasid leevendada ka juba väljakujunenud 
sotsiaalkindlustuse süsteem ja majanduse ri kliku reguleerimise mehhanismid 
●  Suuremaid  sotsiaalseid vapustusi Suurbritannias majanduskri siga ei kaasnenud 
 
 
Majandus pärast Esimest maailmasõda 
 
I maailmasõjale järgnes aastatel 1918­1923 peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus. 
Sel e põhjused: 
● Euroopa ri gid taastasid oma majandust sõjapurustustest 
● Sõdade järel kasvab alati tarbimine ­ vaja rohkem toota 
● Taastus sõja tõttu soikunud kaubavahetus ri kide vahel. 
 
1923. aastal algas esimene majanduskri s peale sõda. 
● Tegemist oli suhteliselt väikese kri siga 
● Kuna maailma ri kide majandus oli omavahel juba tihedalt seotud, hõlmas kri s peaaegu 
kõiki ri ke (s.t. levis ri gist ri ki) 
● Tegu oli kapitalistlikele tööstusri kidele iseloomuliku ületootmiskri siga ­ toodeti rohkem 
kui tarbida suudeti;  
● seejärel algas tööpuuduse kasv, mis omakorda mõjutas tarbimise vähenemist. 
 
Kri si põhjused 
● Venemaa eeldumine turumajandusest ja ülemaailmsest majandussüsteemist. 
● Raskuste tekkimine üleminekul sõjaaja militaarselt tootmiselt rahuaja majandusele 
● Saksamaa  suutmatus  maksta võitjari kidele reparatsioone. 
● Euroopa ri kide võlgnevus USA­le. 
○ Võlgu maksta ei suudeta, sest Saksamaalt ei saada reparatsioone kätte. 
● Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1923. aastal seoses Saksamaa Ruhri pi rkonna 
okupeerimisega Prantsusmaa poolt, kes üritas sel isel moel reparatsioone kätte saada. 
● Tulenevalt sakslaste passi vsest vastupanust okupatsioonile (tööd ei tehtud; palku 
maksti välja; sel eks trükiti kontrol imatult raha) tekkis Saksamaal hüperinflatsioon. See 
süvendas kri si ka teistes ri kides. 
● Protektsionismi kasv 
● Majanduskri s tõi enesega kaasa ka sisepoli tilise olukorra teravnemise paljudes ri kides­ 
Saksamaal (kommunistide ja natsionaalsotsialistide mässukatsed); Ungaris; Hi nas 
● Majanduskri si leevendumisele aitas kaasa nn. Dawes’i plaan ­ 1924. aastal kinnitatud 
kava, mil es määratleti Saksammaa iga­aastased reparatsioonimaksed (neid vähendati) 
ning Saksamaa majanduse tugevdamiseks anti tal e laene. 
Majanduskasv  1924­1929 
● 1924 algas uus majandusliku tõusu periood 
● Ki resti arenesid rahvusvaheline kaubandus ja finantssüsteem 
● Eriti ki resti arenesid uued tööstusharud ­ autotööstus; keemiatööstus; elektrotehnika 
● Kasvav välis­ ja sisepoli tiline stabi lsus suurendas tarbimist ja tootmist. 
 
Suur depressioon 1929­1933 
● Aluseks majanduse ülekuumenemine USA­s 
● Põhjuseks: 
○ Ületootmine põl umajanduses ­ farmerid ei suutnud osta tööstustoodangut. 
○ Tehnilised uuendused põl umajandused vähendasid tööjõu vajadust ja 
suurendasid laostunud farmerite ja töötute hulka. 
○ Aktsiakursside järsk kukumine New Yorgi börsil (“must neljapäev” ja “must 
teisipäev”  oktoobris  1929. 
○ Ameeriklased tõid kri si puhkedes Euroopast ära oma kapitali, aidates sel ega 
omakorda kaasa kri si levimisele Euroopasse. 
○ Rikkuse ebaühtlane jagunemine, mil e tõttu vaesemad inimesed polnud 
võimelised tarbida 
○  Vähenenud  sündivus ja sisserände pi ramine USA­s vähendasid tarbimist 
○ Kri si puhkedes hakkasid ri gid tõstma imporditol e, süvendades sel ega veelgi 
kri si jne. 
○ Majanduskri s levis ahelreaktsioonina USA­st ka Euroopa ri kidesse. 
 
Kõige raskemini tabas kri s Saksamaad 
● USA kapitali väljatõmbamine Saksamaalt 
● Kri si tingimustes tuli edasi maksta reparatsioone 
● Uus hüperinflatsiooni laine 
 
Rahvusvahelised suhted 20. aastatel 
Probleemid 
Mil est need tulenesid? 
Kuidas lahendati? 
Saksamaa ei suutnud maksta 
Versail es rahuleping 
1924. aastal toodi välja 
reparatsioone 
Dawes’i plaan 
1932 toimus Lausanne’i 
konverents  
Kuidas paranda rahu ja 
Puudus sõjavägi 
1928 Briand­Kel ogg 
üldolekut? 
Majandussanktsioonid ei 
(sõjapidamine keelustamine) 
toiminud 
Nõukogude Venemaa 
Poli tiline süsteem 
1922  Genova  konverents 
kõrvalejätmine 
(kommunism) 
Rapal o leping 
rahvusvahelisest poli tikast 
Rahulolematus  Versail es’ 
Ri gipi  ride  määramine etnilisi 
1925 Locarno konverents 
süsteemiga 
pi re arvestamata 
 
Saksamaad oli li gselt 
nõrgestatud 
Sõjaväe suuruse pi ramine 
Ri kidevahelised pi rikonfliktid 
Leedu ja Poola (Vilnius) 
Toimusid rahvahääletused ja 
Eesti ja Läti (Valga,  Ruhnu ) 
koos käisid mitmed 
Soome ja Rootsi 
rahvusvahelised komisjonid 
( Ahvenamaa ) 
Leedu ja Saksamaa (Memel) 
Versail es’ lepingus ri gipi ride 
määramine etnilisi pi re 
arvestamata. 
Pi ride määramisel kasutati 
sõjalist jõudu 
 
 
 
Nõukogude Venemaa 
Natsi­Saksamaa 
tulid võimule 1917 
tulid võimule 1933 
taodeldi uut inimest 
taodeldi uut inimest 
hävitas miljoneid ukrainlasi 
hävitas miljoneid juute 
Stalinil eelarvamused juutide suhtes 
Hitleril eelarvamused juutide suhtes 
koonduslaagrid 
koonduslaagrid 
inimkatsed 
inimkatsed 
 
Teine Maailmasõda 
 
1. sept. 1939 ­ Sõja algus, Saksamaa ründas Poolat 
17. sept. 1939 ­ NL ründas Poolat 
1939 ­ Saksamaa okupeeris Taani, Belgia, Hol andi, Luksemburgi, osa Prantsusmaast 
 
 
 
 
Natsid ­ hoiatus minevikust 
 
 
● Hitleri koduks Teise Maailmasõja aastatel oli Hundikoobas, kus võeti vastu otsuseid, mis 
mõjutasid sõda kõige rohkem. 
● Teises Maailmasõjas hukkus umbes 55 miljonit inimest 
○ Ainuüksi vi s milhonit  nendest  olid venelaste poolt vangi võetud sakslased 
●  Hitler  pani tööle uue juhtimispoli tika ­ inimeste mehaanilise hävitamise 
● Natsism kasvas välja  Esimesest  Maailmasõjast, kus saksa rindesõdurite ül atuseks sõda 
järsku lõppes. 
○ Sõdurid arvasid, et neid on marksistide ja juutide poolt ära antud 
○ Lahkunud sõdurid võtsid oma kibestumuse tavael u kaasa ning see arenes 
Lõuna­Saksamaal (Baieris) edasi. 
● Peale sõda, kui Saksamaal oli kri s ning radikaalid ja konservatisvid omavahel vaidlesid, 
üritasid vasakpoolsed 1919. aastal võimu võtta ning lõid Kompartei 
○ Vastuhakk aga suruti ki resti relvajõul maha 
○ Kompartei ei leidnud toetust ka sel epärast, et enamus sel e li dreid oli juudi 
päritolu 
● Hitler li tus Tööliste Parteiga (äärmusliku parempoolse li kumisega) aastal 1919 
○ Juba algusest  paistis  ta silma oma jõuliste kõnedega, mis inimesi li gutas. 
○ 1921. aastaks tõusis ta partei esimeheks ning nimetas sel e ümber 
Natsionaalsotsialistlikuks Töölis Parteiks 
■ Põhimõte jäi neil samaks ­ Versail es oli  kuritegu  ning sel e taga olid 
juudid 
○ 1922 li tus Natsionaalsotsialistidega I Maailmasõja lennuäss Hermann Göring 
○ Varsti li tus ka kanafarmer ning hilisem kõrge ri giametnik Heinrich  Himmler  
○ 1924. aasta Ruhri okupatsioon oli Hitleri ajendiks koguda parempoolsed 
erakonnad  ning marssida Müncheni tänavatel 
■ Kahjuks aga politsei neid ei toetanud ning Hitler saadeti vanglasse 1924. 
aasta april is. 
■ Tänu varasematele kokkulepetele sai ta vähendatud karistuse (9 kuud) 
● 1920. aastatel taastus Saksa majandus, laenates raha ameeriklastel 
● Saksa juutidel ähvardati ära võtta  kodakondsus  ning maalt välja saata. 
● Natsid propageerisid juudivastasust avalikult 
○ Rahva seas levis uskumus, et  vägivald  ongi poli tika vajalik osa 
○ Natsidel oli oma sõjaline jõud, pruunsärklased, mis pidi parteid kaitsma. 
● Natside plaan Euroopat juhtida oli kummaline 
○ Hitlerile ei meeldinud komiteekohtumised ning ta jäi alati  hiljaks  
○ Partei juhtimine üldse oli  kaootiline  
○ Hitler ei arvanud ka, et partei juhte peaks  valima . 
● Partei entusiasmist hoolimata ei saanud natsid kuidagi võimule 
○ 1928. aasta valimistel hääletas 97,4% ri gist nende vastu 
○ Inimeste jaoks oli Hitler imeliku välimusega ja hirmutas neid 
● 1929. aastal alanud majanduskri s ning sel ega kaasnenud halvenenud olukord aitasid 
aga natsidel võimu haarata, kuigi nende sõnum jäi samaks 
○ Saksamaa muutus majanduslikult kõige hul  emaks  ri giks 
○ 1931. aastal toimunud 5 panga krahh ning rohkem kui 20000 äri pankrotistumine 
muutis olukorra ainult hul emaks 
○ Sel es olukorras hääletasid Hitleri poolt ka inimesed, kes ei olnud teda kunagi 
kuulnud  ega näinud 
■ Neidenburgis tõusis häälte protsent järsult, kuigi Hitler polnud seal kunagi 
käinud 
○ Seda halvenenud olukorda kasutasid ära ka  kommunistid  ning hääletajad olid 
sunnitud äärmustesse pöörduma. 
○ Hitler vi s oma populaarsuse tõstmiseks läbi uuenduslikke kampaaniaid nagu 
1932. aastal üle maa lendamine valijatega kohtumiseks. 
● Sel e tõttu toimisid 1932. valimised kommunistide ja natside vahel ning vi maste poolt oli 
arusaadav, et neid valides valivad inimesed diktatuuri. 
● Kuigi natsid võitsid, jäi Hitleri teele ette veel üks inimene ­ kantsler Hindenburg. 
○ Hindenburg keeldus Hitlerile oma kohta andmast, kuigi tema mõttekaaslased 
soovitasid seda teha 
○ Survet avaldati ka natsidele, kes olid mitmete valimiste tõttu pankrotistumas 
○ Parempoolsed aga toetasid natse, kuna tahtsid nagu nemadki, kommunistidest 
vabaneda  ja demokraatiat hävitada.  
● Von Papen pakkus välja võimaluse ­ Hitler saaks kantsleriks, kui tema saaks 
asekantsleriks ja valitsuses oleks ainult kaks natsi. 
○ Sel e tulemusel, 1933. aasta 30. jaanuaril loovutas Hindenburg Hitlerile kantsleri 
koha 
○ Hindenburgi suurim kaaslane I maailmasõja päevilt, Ludendorff, kirjutas tal e 
peale seda: “Ma ennustan sul e, et see neetud mees vi b meie ri gi kuristikku.” 
● Sel e üle rõõmustasid eriti natside rünnakrühmlased, kel e juhiks oli Hitleri vana sõber, 
Ernst  Röhm . 
● Arvati, et see on uue rõõmsa ajajärgu sünd Saksamaal. 
● Samas toimusid massivangistamised ja ­küüditamised koonduslaagritesse, mis sel e 
seisukoha vastu  seisid  
○ Esimesteks ohvriteks olid natside poli tilised vastased 
○ Vangid aga vabastati vähem kui aasta pärast 
○ Need aga need ei olnud veel hävituslaagrid, vaid olid mõeldud surve 
avaldamiseks 
● 1. april  1933 boikoteerisid natsid kõiki juutide poode 
○ Saksa juudid  langesid  ka rünnakrühmlaste vägival a al a 
● Rünnakrühmlased tegid ka muid vägivaldseid žeste 
○ Näiteks toimusid massipõletamised, kus põletati ebasobivaid raamatuid 
○ Enamikel raamatutest olid juudi autorid 
● Kui Röhm tahtis oma väeosa sõjaväega ühendada, oldi täiesti šokeeritud 
○ Hitler ühendas 1934. aastal rünnakrühmlased tavasõjaväega, kuid varsti pi ras 
neid 
● Himmler, kes töötas sel al aga Röhmi al uvuses, töötas tema al akäigu kal al 
○ Himmler söötis Hitlerile vale, et Röhm üritab ri gipööret ning teda  usuti  
○ Röhm arreteeriti ning lasti lähimas  vanglas  maha 
○ Rünnakrühmlased vandusid vabatahtlikult Hitlerile truudust. 
● Hitleri valitsemissüsteem oli aga täielik  kaos , kui seda süsteemiks saab nimetada 
○ Ei olnud ühtset valitsust, aga ka ri gipea ei soovinud otsustamisega tegeleda. 
○ Hitlerit ümbritsesid jüngrid, kel e tulevik sõltus nende meeldivusest füürerile ja 
toimus suur pugemine. 
○ Regulaarsusest hoolimatul Hitleril oli aga  visioon  Saksamaa  tulevikust  ning koos 
kõrgete natsidega üritati leida vi se sel e täitmiseks. 
○ Avalikult aga ta  tunnistas , et tal ei ole detailset käitumisplaani 
● Esimesel aastal suurendati armee  eelarvet  ni  palju, et seda ei jõutud isegi ära kulutada 
○ Vähendati ka tööpuudust ki rteede ehitamise abil. 
● Hitler suunas 1936. aastal väed Reini demilitariseeritud alasse 
○ Tänu olematule vastupanule  arvas  ta, et Saksa ri k hakkam oma  austust  tagasi 
saama 
 
 
Eesti 1920.ndatel aastatel 
 
Majandus: 
Lähtepositsioon: Vene  turg  vähenes ja ahanes 
○ Hinnad tõusid (puud, suhkur, masuut ja muud 400%, mööbel aga lausa 
○ Võlgu oldi USA'le,  Inglismaale ,  Taanile , Soomele, Prantsusmaale 
● Kasutusel oli palju erinevaid rahatähti, mis muutis kaubanduse raskeks 
○ Tsaariaegsed vene rublad, saksa okupatsiooni ajast idamargad, soome margad, 
Kerenski rahad, Judenitši rahad, Nõukogude Vene rahad, jne. 
● 1920. aastate alguses algas majanduslik tõus. 
○ Tõusis tööstusettevõtete arv; alustati tooraine ja masinate sissevedu; eksporditi 
metsamaterjali, paberit, pappi ja kartulit; vi na müük kuulutati ri gi monopoliks; 
1920 võeti vastu tulumaksuseadus 
● 10. oktoober 1919 toimus maareform; mõisnike maavaldused ri gistati, loodi 56 000 
asundustalu. 
● Esimene nimede eestistamine 
● 1922 sulges Venemaa oma pi rid eesti kaupadele, mis tõi kaasa majanduslanguse 
○ Rahandusministriks saab 1924. aastal Otto Strandman 
○ Kärbiti ri klikke kulutusi 
○ Pi rati sissevedu 
○ Suurendati eksporti 
○ Lõpetati tööstuse eelisarendamine ning esmatähtsaks muutus põl umajandus. 
○ Põl umajanduse rahastamiseks loodi Maapank 
■ Võid, mune ja  peekoni  hakatakse eksportima 
○ Probleem oli aga see, et maa oli kil ustatud 
● Tööstuses hakati arendama keemiatööstust 
● 1928 võetakse kasutusele Eesti kroon 
○ Rahareform vi di läbi Leo Sepa eestvedamisel 
 
Sisepoliitika 
1920­ndatel valmistasid palju probleeme ri givastased 
● Vene impeeriumi taastamisest unistavad vene  emigrandid  
● Baltisaksa parunid, kes igatsesid taga oma privileege ning majanduslikku ülemvõimu 
● Kommunistid, kes tahtsid ülemaailmset kommunismi 
○ 1. 12. 1924. vi di läbi ri gipöörde katse Eesti Kommunistliku Partei poolt. 
 
Et Eestit kaitsa, võeti vastu ri gikorra kaitse seadus ning asutati Kaitseli t 
 
Aastatel 1921­1931 oli Eestis võimul 11 valitsust 
Valitsust juhtisid (eri  aegadel ): 
● Konstantin Päts (1918­1919; 1921; 1923) 
● Jaan Poska (1918) 
● Otto Strandman (1919) 
● Jaan Tõnisson (1920; 1927­1928) 
● Ants Pi p (1920) 
● Aado Pirk (1920; 27 tundi) 
● J. Kukk (1922) 
● Friedrich Akel (1924) 
● Jaan Teemant (1925; 1926; 1927) 
● J. Jaakson (1924­1925) 
 
1920. aastal võeti vastu  põhiseadus  
 
I  põhiseadus  
 
15. juuni 1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabari gi põhiseaduse. 
Kehtima hakkas see sama aasta 21. detsembrist 
Demokraatlik, eeskuju võeti Šveitšist 
 
● Kõrgeim võimukandja on rahvas 
● Üldine valimisõigus alates 20. valimisaastast 
 
 
 
 
Sisepoliitiline areng 1920ndatel 
 
 
Põllumeeste Kogud 
 
Häälekandja: “Kaja” 
Kuulusid: K. Päts, J. Laidoner, Teemant, Soots 
Toetasid: jõukamad talupidajad, põl umajandusega seotud linnakodanlus 
 
Eesti  Rahvaerakond  
 
Häältekandja: “Postimees” 
Kuulusid: J. Tõnisson, J. Poska, J. Jaakson 
Toetasid: linna keskkodanlus, Lõuna­Eesti jõukamad talunikud 
 
Kristlik rahvaerakond 
 
Kuulusid: Fr. Akel, J. Kõpp, J. Lattik 
Toetasid: rahva klerikaalsem osa, kaitses kiriku ja vaimulike huve 
 
Eesti Tööerakond 
 
Häälekandja: “Vaba maa” 
Kuulusid: A. Pi p, O. Strandman, J. Kukk 
Toetajad: väikekodanlus, ametnikud ja õpetajad 
Eesmärgid: keskkihtide elujärje tõstmine sotsiaalsete uuenduste teel 
 
Asunike  ja Väikemaapidajate Koondis​
 ( eraldus  Tööerakonnast 1923) 
 
Kuulusid: O. Tief, O.  Köster  
Toetajad: peamiselt maareformiga maad saanud talupoega 
 
Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (ESDTP)​
 ­ 1925. aastast ​
Eesti Sotsialistlik 
Tööliste partei 
 
Häälekandjad: “Sotsiaaldemokraat”, “Tulevik”, “Sõna”, “Ühendus” jne. 
Kuulusid: 
Toetajad: väikekodanlus, töölised, osa intel igentsi, ametnikud 
 
 
 
 
 
Vasakpoolne  tiib  
Parempoolne tiib 
 
Eesti Iseseisev Sotsialistlik 
 
Tööliste Partei 
 
A. Jõeäär, J. Semper, M. 
A. Rei, A. Oinas 
Martna 
Eestimaa Töörahva Partei 
Iseseisev Sotsialistlik 
 
Tööliste Partei 
 
Eestimaa Kommunistlik Partei 
 
Häälekandja: “Kommunist” 
Kuulusid: J. Anvelt, V. Kingissepp 
Toetasid: Eesti enamlased, tegutses põranda al , ebaseaduslik 
 
1926. aastal tekkis Tal innas ​
Eesti Vabadussõdalaste Liit​
 ­ 1929 kasvas sel est välja ​
Eesti 
Vabadussõjalaste Keskliit 
 
Häälekandja:​
 ​
“Võitlus” 
Kuulusid: A.  Sirk , A. Larka 
Toetasid: intel igents, veteranid, linna väikekodanlus, töötud, pankrotistunud ärimehed 
 
 
 
 
Suure kriisi aastad 
 
 
Majanduse tõusu aastad 1925­1927 
 
● Edu oli tööstuses põlevkivil 
● Suurenes tahvelklaasi valmistamine 
● Uuendati tehaste inventari 
 
Majanduskriis  
 
Põhjused: 
● Ületootmine 
● USA ei lasnud oma tooteid Euroopa turule 
 
1929. aastal jõudis kri s ka Eestisse. 
● Eriti raskelt tabas see põl umajandust 
● Probleemid ka tööstuses, ostujõud vähenes 
● Väliskaubanduse  bilanss  muutus negati vseks 
● Ri gieelarvet ei suudetud tasakaalus hoida 
● Inglise naela kursi langus ri vas  rängalt  Eesti panka ja rahandust 
● Tööpuudus kasvas. 
 
Sisepoli tiline kri s 
● Hakati süüdistama erakondi 
● 1931. aastal tehti katse olukorda parandama erakondade li tmise abil 
○ Põl umeeste Kogud ja Asunike Koonids 
○ Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond ja Tööerakond ­ Rahvuslik Keskerakond 
● Kritiseeriti põhiseadust 
● Vabadussõjalased ­ iseloomulikud tunnused 
○ Juhikultus ­ Artur Sirk 
○ Demagoogilised ehk katteta lubadused 
○  Soovisid  uut põhiseadust 
○ Süüdistati seniseid poli tikuid 
○ Propageerisid kutsekodasid 
○ Rahvusühtsuse propageerimine 
● 1932 toimus uue põhiseaduse eelnõu vastuvõtmiseks  rahvahääletus  
○ See aga kukkus läbi 
○  Sotsialistid  ja vabadussõjalased olid sel ele vastu. 
● 1933. juunis toimus uus rahvahääletus 
○ Kukkus uuesti läbi 
● Olukord oli ärev ja erakonnad reagreerisid sel ega, et 1933. augustis kuulutati välja 
üleri giline  kaitseseisukord . 
○ Inimeste poli tilisi vabadusi pi rati 
● 1933  saadetakse  vapside koostatud põhiseadus rahvahääletusele ning see saavutab 
võidu 
 
1933/34. aasta põhiseadus 
● Rahva poolt vi eks aastaks valitav ri gipea 
● Ri gikogu li kmeskonda vähendadi 50ni 
● Ri givanemal on ri gikogus vastuvõetud  seadustele  võimalus peale panna  veto  ning 
vajadusel ri gikogu ennetähtaegselt laiali saata. 
 
Põhiseaduse  tegelikuks  rakendamiseks tuli korraldada 1934. aasta april is ri gikogu ja 
ri givanema valimised 
● Vapside poolt A. Larka 
● Sotsialistide poolt A. Rei 
● Asunike  Koondise  poolt J. Laidoner 
● Põl umeeste Kogude poolt K. Päts 
● Tundus, et valimised võidab tõenäoliselt Larka 
 
 
 
 
Vaikiv ajastu 
 
April is 1934 on valimiste võitjaks eeldatud Larka. Sel e vältimiseks löövad Päts ja Laidoner 
punti ning korraldavad 12. märtsil 1934 ri gipöörde. 
● Võeti  Toompea , Tal inna kesklinna ja vapside hooned kontrol i al a 
● toimusid vangistamised 
● üleri giline kaitseseisukord 
● Päts määras Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks 
● Suleti vapside  organisatsioonid  
● Peaministriks pandi Karl Einhund 
● Keelustati poli tilised koosolekud ja meeleavaldused 
● Toimus puhastustöö ri giaparaadis ­ vapsimeelsed lasti lahti 
● Kogu seadusandlik tegevus koondus valitsuse kätte 
● “Vaikiv ajastu” ­ ri gikogu laiali ei  saadetud , kuid ühtegi seadust vastu ei võetud 
 
Majanduses võeti suund keinslusele 
●  Majandusteooria , mil e järgi peab ri k akti vsemalt majandusse sekkuma. 
 
Septembris 1934 pikendati kaitseseisukorda ühe aasta võrra 
● Kui sügisel üritas ri gikogu kokku tul a, saatis Einhund sel e laialio 
 
1935 kevadel keelatakse kõik erakonnad ja nende tegevus peale Isamaali du 
● Kehtis  tsensuur  
● Ajakirjandusega suhtles Ri klik  Propaganda  Valitsus 
● Hakati looma kutsekodasid 
● Arreteeriti juhtivad vapsid 
 
III Põhiseadus 
● jõustus 1. jaanuaril 1938 
● Eesti Vabari gi ri gipea on president, kes valitakse kuueks aastaks 
● Ri gikogu on kahekojaline 
○ Alamkoda ehk ri givolikogu 
■ 80 rahva valitud saadikut 
○ Ülemkoda ehk ri ginõukogu 
■ 40 saadikut 
■ Osa määras president, osad ameti kaudu, osa kutsekodade kaudu 
● Valituse koos peaministriga määras ametisse president 
● Juhul, kui  parlament  avaldab valitsusele umbusaldust, võib president ühe neist laiali 
saata 
● Valimisõigus tõsteit 20lt 22le 
● Võeti ära rahvaalgatusõigus 
● 24. april  1938 sai esimeseks presidendiks K. Päts 
● Valitsusjuhiks jäi nimede eestistamise läbi teinud Kaarel Eenpalu 
Majandusolud  
 
● Ri k sekkus majandusel u 
● Eestist sai tööstusri k 
● Maale jõudis elekter 
● Inglismaale ja Saksamaale eksporditakse põl usaadusi, metsamaterjali ja 
tööstustoodangut 
● Imporditi toorained ja tööstusaineid 
● Ühistegevuslik li kumine 
 
 
 
 
Välispoliitika  
 
Nõukogude Venemaast ei nähtud ohtu isegi peale 1934. aasta ri gipööret. Vaenlaseks peeti 
rohkem Saksamaad 
 
Eesti kaitsepingutused: 
● Sooviti luua Balti li tu, kuid see ebaõnnestus 
● 1923 sõlmiti Eesit­Läti kaitseli duleping 
● Eesti astus Rahvasteli tu 
● Eesti  vaatas  Suurbritannia suunas li du huvides 
 
1935. aastani võis Eesti ennast turvalisena tunda. Inglise­Saksa mereleping aga muutis Eestis 
olukorra ärevaks ning Nõukogude Li du aktiviseerimine samal aastal ei teinud asja paremaks. 
 
1930ndate lõpus oli konkreetne oht ni  Saksamaa kui ka  NSVL  rünnakuks 
● Eestil ei olnud li tlasi 
● Rahvasteli t oli kri sis 
● Balti li t ebaõnnestus 
 
Eesti, Läti ja Leedu kuulutasid ennast  Skandinaavia  eeskujul 1938. aastal neutraalseks 
 
Kuigi kuulutati ennast neutraalseks, tehti  vaikselt  Saksamaale lähenemiskatseid 
● Eestis aga ei teatud Saksamaa huvist sõja alustamiseks 
 
Baaside ajastu 
 
23. august 1939 sõlmiti MRP  NSVL  ja Saksamaa vahel 
● Mittekal aletungi leping salajase lisaprotokol iga 
● Eesti jäi lepingu alusel NSVL mõjusfääri 
● Saksamaa oli valmis ohverdama Eesti, Läti, Leedu ja Bessaraabia sõja ohutuks 
alustamiseks 
 
Sõja algades 1. sept. 1939 üritas Eesti säilitada neutraliteedi 
● Vene  sõjalaevad  ja ­ lennukid  rikkusid aga pidevalt meie pi re. 
 
24. september esitas V. Molotov Eesti välisministrile K. Selterile nõude sõlmida kahe ri gi vahel 
vastastikuse abistamise pakt. 
● Eesti territooriumil loodakse Vene sõjalaevastiku baasid 
● Keeldumise korral tehakse seda jõuga 
 
25.­26. september arutati seda ri ginõukogus ning otsustati see leping vastu võtta 
● Eestisse tuleb vähemalt 30 000 pealine maavägi 
 
28. september kirjutati baaside lepingule al a 
● 5. oktoobril tegi seda Läti ning 10. oktoobril Leedu 
 
2. oktoober saabus Tal innasse Nõukogude sõjaväelaste delegatsioon ning 18. oktoober 
saabuvad ülejäänud Vene väed 
 
Sisepoliitika 
● Kaarel Eenpalu valitsus astub tagasi 
● Uueks valitsusjuhiks saab Jüri Uluots 
● Kaitseseisukord püsis 
● Kehtis tsensuur 
● Erakonnad jätkuvalt keelatud 
● Ri gikogu arutas ainult teisejärgulisi  küsimusi  
 
Majandus 
● Tööpuudus 
● Paljud asjad talongide eest 
 
Eestist lahkub umbes 14000 baltisakslast ja isehakanud sakslasi