TALLINNA
ÜLIKOOL
Kasvatusteaduste
Instituut
Eelkoolipedagoogika osakond
RAAMATUTE
KOKKUVÕTE
Õppejõud: prof. M. Veisson
Tallinn
2010
Lühikokkuvõte
raamatutest:
Kõrgesaar,
J.(2001). Sissejuhatus
hariduslike erivajaduste käsitlusse.
Tartu: TÜ Kirjastus.
(
85 lk )
Lapse
..................................................................................5 1.2.Vaimse alaarengu tasemed................................................................................................6 1.3.Põhjused............................................................................................................................7 1.4.Kui inimesel on vaimupuue..............................................................................................8 2.VAIMUPUUEGA LAPS LASTEAIAS.................................................................................10 2.1.Varajane sekkumine........................................................................................................10 2.2.Arendustegevus...............................................................................................................11 2.3.Individuaalne arenduskava..............................................................................................12 2.4
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Erivajadustega laps Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 Sisukord Kes on erivajadustega laps? 2 Varajane sekkumine 3 Laste arengu hindamine ja eripärade märkamine 4 Erivajadustega laste arendamise põhimõtted 5 Erivajadustega laste arengu toetamine 6 Erivajadustega laste õpetamise võimalused 7 Kasutatud kirjandus 8 Kes on erivajadustega laps? Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotensiaali
) Urban ja Cropley on 2002. aastal sõnastanud pedagoogilises praktikas enim kasutatava andekuse definitsiooni: andekus on individuaalne potentsiaal saavutada silmapaisvat edu ühel või mitmel alal (Sepp, 2010, 12-13). Selline sõnastus tähtsutab potentsiaali ehk andekuse algeid, mis vajavad ellu äratamiseks sobivat keskkonda, sh inimesi, kes on valmis ning oskavad lapse annet märgata ja arendada. Marika Veisson (2008) kirjeldab andekaid lapsi järgmiste sõnadega: ,,Andekas laps vajab teistest oluliselt erinevat kohtlemist. Andekad lapsed on need, kes oma väljapaistvate võimete tõttu suudavad saavutada teistest lastest tunduvalt paremaid tulemusi. Neid iseloomustab kiire intellektuaalne areng, püüe tõstatada probleeme ja neid loovalt lahendada." Seega võib öelda, et andekus hõlmab endas keskmiselt kõrgemaid võimeid ühes või mitmes valdkonnas, kõrget loovuse taset, tahtejõudu ja pühendumust. Kõige selle avaldumiseks vajab
Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga Erivajadustega laps vanuses 0-7a, arengukeskkonna mõjutegurid: Mõnikord erinevad lapsed võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende arenguvajadusi on keeruline rahuldada harjumuspärasel viisil või tavakeskkonnas. Sel viisil avalduvaid erinevusi nimetataksegi laiemalt erivajadusteks. Kui erivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Seega on lapse erivajadusi võimalik määratleda üksnes tema
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Õpetajaharidus ja kasvatusteadused ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS Õpipäevik Juhendaja: Tallinn 2016 Sisukord Lugemispäevik............................................................................................................................3 a.Logopeedilised jutukesed.........................................................................................................3 b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus....................................
.................. 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamine................................15 § 48. Kooli otsusel rakendatavad meetmed haridusliku erivajadusega õpilase arengu toetamiseks............................................................................................... 16
pakilisus ja säästev areng asetavad tihti hariduse vaid info edastaja rolli ekspert-teabest. See on pikemas perspektiivis takistav. Me peaksime rakendama veelgi ambitsioonikamalt Jätkusuutliku Arengu Hariduse eesmärke, varustades kodanikke võimalusega võtta osa jätkusuutliku arengu loomisest kõigil tasanditel.” (Education for Sustainable Development 2009). Koolieelse Lasteasutuse Riikliku Õppekava (2008) valdkonna „Mina ja keskkond“ üks eesmärke on, et laps väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi. Sotsiaalsete oskuste osas on õppekavas välja toodud, et laps oskab teistega arvestada ja teha koostööd. Samas puuduvad Eestis õppematerjalid jätkusuutlikkuse teema süvitsi käsitlemiseks lasteaias. Jätkusuutliku eluviisi tähtsust alushariduses on rõhutanud nii loodusõpetuse valdkonna didaktikud kui mitmed riiklikud ning rahvusvahelised arengukavad (vt lähemalt ptk. nr 1).
Erivajaduse defineerimine hälbinud areng toob kaasa isiku teistsugused vajadused e erivajadused, mille rahuldamiseks tuleb keskkonda ümber korraldada. Aluseks: o Meditsiinisüsteemis rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon RHK-10; o Sotsiaalsüsteemis puude raskusastmed pakub toetusi sõltuvalt puude raskusastmest; o Haridussüsteemis isiku õpivõimelisus konkreetses keskkonnas mida keskkonnas tuleb muuta, et laps saaks õppimisega hakkama. Keskkond kui tegevus on oluline, mitte ainult füüsiline keskkond. Olulised mõisted Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 1 Erivajadustega lapsed lapsed, kelle õpetamisel ja arendamisel tuleb teha olulisi muudatusi, et lapse arengupotentsiaal võiks realiseeruda. Hälve ja häire hälve on kõrvalekalle keskmisest; häire on meditsiinisüsteemi termin,
Kõik kommentaarid