Muusikaõpetus väärtuskasvatuse osana (3)

Sisukord
Sissejuhatus……………………………………………………………………………………2
Muusikaline mõtlemine……………………………………………………………………...3
Muusikapädevused……………………………………………………………………………3
Muusikalised tegevused………………………………………………………………………4
Kokkuvõte…………………………………………………………………………………….5
Allikad………………………………………………………………………………………...6
Sissejuhatus
Hariduse all mõistetakse eelkõige inimese kasvatamist, mitte ainult teadmiste edastamist. Eesti on üks nendest riikidest, kus laps saab muusikaharidust esimestest lasteaiapäevadest kuni kooli viimase klassini ning seda eriettevalmistustega professionaalsetelt õpetajatelt. Muusikaõpetus lasteaias on riiklikul tasandil sätestatud koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavaga ning viiakse läbi vähemalt kahel korral nädalas ( Koolieelse lasteasutuse…2008). Lasteaialaps vajab väärtuskasvatust ja arengupotentsiaali toetavat keskkonda, milles on arvestatud nii keskkonna füüsilisi tegureid, pedagoogilisi tingimusi kui keskkonna ja üksikisiku vastasmõju , milles rõhuasetus on aktiivsel kasvatamisel ja õppimisel (Hytönen, 2001, 54-57).
Antud referaat põhineb autori Maia Muldma artiklil: Muusikaõpetus väärtuskasvatuse osana.
2
Muusikaline mõtlemine
Muusikalise mõtlemise funktsioonid seisnevad oskuses käia ümber muusikalise materjaliga, analüüsida ja sünteesida (leida selles sarnasusi ja erinevusi), leida seoseid emotsionaalse reaktsiooni ja muusika sisu vahel. Selle protsessi kujundamine ja suunamine soodustab sotsiaal-kultuuriliste gruppide emotsionaalset ühtekuuluvustunnet, ühise kultuuriruumi loomist (Muldma, 2008, 167).
Laste väärtushoiakute kujundamine on tihedalt seotud lapse sotsialiseerimisega. Muusikaline mõtlemine kujuneb välja muusikaliste tegevuste käigus, seetõttu võib seda käsitleda ühe olulise kommunikatsioonivahendina. Peter Berger ja Thomas Luckmann (1966), Melville J. Herskovits (1967), Lev Võgotsky (2003) ja mitmed teised uurijad seostavad lapse sotsialiseerumisprotsessi nn inkulturatsiooniga ehk oma kultuuriga kohanemisega. Selle lõpptulemusena saab lapsest kultuuriliselt pädev inimene ( keeles, rituaalides, väärtustes).
Muusikapädevused
Üldise ja muusikalise pädevuse arendamine kujundab õppimiseks ja elus toimetulekuks vajalikke baasoskusi ning aitab ühtlasi õpetada lapsele väärtusi. See on saavutatav muusikaõpetuse kui terviku kaudu ning selle lähtepositsiooniks on lapsekeskne pedagoogika.
Muusikaõpetus peaks toetuma teguritele, mille eesmärk on lapse edukas eneseteostus :

• Positiivne enesehinnang
  
• Eduelamus
  
• Õnnelik olemine
  
• Head suhted
  

Muusikaõpetus on pädevuse kujundamisele suunatud protsess, st õpetamisel lähtutakse sellest, et laps õpib saadud teadmisi ja oskusi kasutama erinevates elus ette tulevates olukordades ja valdkondades ning ka teiste ainete õppimisel. (Muldma, 2008, 159)
3
Muusikalised tegevused
Väärtusi kujundatakse muusikakasvatuses mitmesuguste muusikaliste tegevuste kaudu:

• Muusika kuulamine
  
• Laulmine
  
• Omalooming
  
• Mäng lastepillidel
  
• Rütmiline liikumine
  

Üheskoos teenivad need tegevused samu kasvatuseesmärke, moodustades ühtse terviku.
Muusikat kuulates saavad lapsed oma esimesed esteetilised elamused ning algteadmised muusikast-see aitab väärtustada muusikakultuuri tervikuna. Lisaks arendatakse muusika emotsionaalset vastuvõttu ja väljendusoskust. Viimane võib olla verbaalne või mitteverbaalne: näiteks vaba loominguline liikumine, lavastamine, joonistamine. Õpetatakse ära tundma kuuldud laule ja muusikapalasid.
Laulmine on lapsele kõige loomupärasem muusikaline tegevus, mille kaudu ta saab väljendada ja avada oma sisemist maailma. Laulmise kaudu õpib laps väärtustama ja austama enda ja teiste laste tundeid ja oskusi ning teistega arvestama ja nendega sallivalt käituma, mõistes, et kõik inimesed pole ühesugused.
Muusikalis-rütmiline liikumine. Võrdselt laulmise ja muusika kuulamisega aitab muusikalis-rütmiline liikumine avada ja mõista muusika sisu, äratada huvi muusika vastu. Lapsele on liikumine loomulikuks eneseväljendusviisiks. Muusika ja liikumise ühendamine ühtsesse õppeprotsessi loob tõeliselt lapsekeskse lähenemise õpetamisele, võimaldades õpetuses omandatut väljendada loovalt keha abil.
Musitseerimine pillidel aitab arendada lapse põhivõimeid: Kuulamisoskust, ansamblitunnetust, peenmotoorikat, koordinatsiooni- ja keskendumisvõimet ning tämbrilist dünaamilist kuulmist . Kui lapsele anda võimalus pilli mängida, teeb ta seda innustunult ja rõõmuga (Muldma, 2008a, 257, 263).
4
Kokkuvõte
Väärtuskasvatus on lasteaia igapäevategevusest. On väga tähtis, et poleks suuri erinevusi väärtushinnangutes, mida edastavad lapsevanemad ning õpetajad. Lasteaia õpikeskkonna loomisel peab arvestama, et see annaks võimaluse kujuneda lastel loovateks ja analüüsivõimelisteks.Väärtuskasvatus toimub lasteaia õppetegevuste kaudu. Kõik muusikalised õppetegevused lähtuvad ühisest eesmärgist: tekitada ja hoida jätkuvalt lapse huvi muusika vastu ning toetada väärtuskasvatust muusikategevuse kaudu. Ka lasteaia igapäevaelu peab peegeldama ja kinnistama õigeid käitumisnorme. Lasteaia lõpetanud lapse toimetulek edaspidi sõltub paljustki sellest, millise tasemeni on jõudnud tema väärtushoiakud, vaimne, füüsiline ja sotsiaalne areng.
5
Allikad
Muldma, M. (2010) Muusikaõpetus väärtuskasvatuse osana. Väärtused koolieelses eas. Väärtuskasvatus lasteaias, 75-85. TÜ eetikakeskus , TLÜ kasvatusteaduste instituut. Tartu
6