Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Muusikaõpetus väärtuskasvatuse osana Referaat Juhendaja: Tallinn 2016 Sissejuhatus Haridus tähendab mitte ainult teadmiste ja oskuste andmist, vaid ka isiksuse väärtushoiakute kujundamist. Väärtuskasvatuse nurgakivi pannakse lasteaias. (Sutrop, 2010.) Nurgakivi aluseks on lasteias riiklik õppekava, kus on täpselt ära määratud alushariduse eesmärgid, väärtushinnangud ja kasvatusmeetodid. Paljude teiste valdkondade hulgas on muusikaharidus üheks selliseks pädevuseks, mida saab laps lasteaia esimesest päevast kuni koolihariduse lõpuni ja seda omaala professionaalide käe all. (Muldma, 2010.) Muusika väärtushoiakute kujundmisel
Katerina Lipberg Väärtused kasvatuses ja kasvatusväärtused. Väärtuskasvatusest. Väärtustest ja väärtuskasvatusest kogusin enim materjale kahest raamatust. Väärtused ja väärtuskasvatus (TÜ eetikakeskus,2009) Õppemeetodid väärtuskasvatuse teenistuses-miks ja kuidas ? (TÜ eetikakeskus) Pean väärtuskasvatust tohutult oluliseks teemaks nii pedagoogikast kui ka üldiselt ühiskonnast lähtuvalt.Teema on paljukäsitletud ja mahukas ning erialaliselt ka väga suure väärtusega. Väärtuskasvatus on kindlasti üks ühiskonna nurgakive. Väga raske oli artiklite osas teha valikuid , sest ei ole ju ükski osa väärtuskasvatuste teemas vähem tähtis, kui teine. Kuna isiklik
Kindlasti ka suhtlemisviis õpilaste, vanemate ja kolleegide vahel. Kui õpetaja ei sea õpilaste huve kahjustavaid reegleid või nõudmisi kahtluse alla, siis on ta käitunud ebaeetiliselt. Õpetaja kui väärtuskasvataja võimuses on inspireerida õpilasi saama teadlikuks oma väärtushinnangutest, toetada õpilaste moraalset arengut, nende isikliku moraalikoodeksi välja kujunemist ja anda neile oskus väärtuste üle reflekteerida ning arutleda. Õpetaja ei ole väärtuskasvatuse põhimõtete edasi kandmisel üksiküritaja. Eduka väärtuskasvatuse huvides on võtmeküsimus see, kuivõrd ühtsena kollektiiv toimib. Õpetajatel peab olema harjumus analüüsida praktikat ja teooriaid eetika printsiipidest lähtuvalt. Mõtestada õpetajakutset, kui inimesena eeskujuks olemist, väärtustada õpilasi ning kolleegidevahelist koostööd. Näha kooli rolli ühiskonnas ja kogukonnas tervikuna, olla huvitatud kooli reeglitest,
üldpõhimõtteid. 2.Väärtused koolieelses eas. Väärtuskasvatus lasteaias. TÜ eetikakeskus, TLÜ kasvatusteaduste instituut. Koostaja Marika Veisson. 2010 ( 189lk). Käesolev kogumik on jätkuks Tartu Ülikooli eetikakeskuse välja antud kogumikule ,, Väärtused ja väärtuskasvatus. Valikud ja võimalused 21. Sajandi Eesti ja Soome koolis" (2009), mis keskendus väärtuskasvatusele koolis. Raamat vahendab nii teooriat kui ka praktilisi kogemusi väärtuskasvatuse alal. Kogumiku eesmärgiks on aidata kaasa sellele, et väärtuskasvatus muutuks läbivaks tegevuseks kõigis Eesti lasteaedades. Oluliseks peetakse heade kogemuste laiemat kättesaadavust , neid arutleda ja analüüsida. Seetõttu on ka selles kogumikus konkursi ,, Väärtuskasvatus lasteaias" võidutöö. Lisaks on raamatus järgmised artiklid: M. Veisson, T. Kuurme. Ülevaade väärtustest, väärtuskasvatusest ja moraalist. M. Müürsepp
õppekavaga ning viiakse läbi vähemalt kahel korral nädalas ( Koolieelse lasteasutuse...2008). Lasteaialaps vajab väärtuskasvatust ja arengupotentsiaali toetavat keskkonda, milles on arvestatud nii keskkonna füüsilisi tegureid, pedagoogilisi tingimusi kui keskkonna ja üksikisiku vastasmõju , milles rõhuasetus on aktiivsel kasvatamisel ja õppimisel (Hytönen, 2001, 54-57). Antud referaat põhineb autori Maia Muldma artiklil: Muusikaõpetus väärtuskasvatuse osana. 2 Muusikaline mõtlemine Muusikalise mõtlemise funktsioonid seisnevad oskuses käia ümber muusikalise materjaliga, analüüsida ja sünteesida (leida selles sarnasusi ja erinevusi), leida seoseid emotsionaalse reaktsiooni ja muusika sisu vahel. Selle protsessi kujundamine ja suunamine soodustab sotsiaal-kultuuriliste gruppide emotsionaalset ühtekuuluvustunnet, ühise kultuuriruumi loomist (Muldma, 2008, 167).
VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just
Mida vanemaks laps saab, seda rohkem avardub maailm tema jaoks; järjest rohkem on ta seotud erinevate küsimustega ja teeb üha rohkem valikuid enda eest ise. Kõik millega inimene kokku puutub oma elus täidab ka mingit rolli seoses tema väärtushinnagute kujunemisega. Väärtushinnaguid otseselt ei õpita, need jäävad külge ja kujunevad välja. Kuid kes on need eeskujud, kes mõjutavad seda protsessi? Kõik saab alguse kodust. Kodune kord ja kodune kasvatus on väärtuskasvatuse alustalad, millele rajatakse ülejäänud. Mõjutajad on siin lapsevanemad, kes pärandavad edasi oma arusaamad ja väärtused, mida ka neile kunagi nende vanemad õpetasid kui ka seda, mis neil on ise välja kujunenud. Öeldakse, et laps on oma kodu ja vanemate peegeldus. Näiteks võiks tuua lihtsa käitumisviisi liikluses. Kui ema ja isa ületavad teed alati ülekäigurajalt, siis see jääb lapsele automaatselt külge. Täpselt samamoodi on ka vastupidi. Kui vanemad ei kasuta
vastu. Järgmisel kahel arenguastmel tehakse valik autonoomia ja häbi ning kahtluse ja seejärel initsiatiivi ning süütunde vahel. Kooliikka jõudmisel vastanduvad positiivse lahendina töökus-efektiivsus ja negatiivse lahendina alaväärsustunne. Viimase vastuolu edukas lahendamine on eelduseks identiteedi kujunemisele noorukieas. Järgnevad intiimsuse ja isolatsiooni , generatiivsuse ja stagnatsiooni ning integratiivsuse ja meeleheite vastuolude lahendamine. 6. Mis erinevus on väärtuskasvatuse ja kõlbelise kasvatuse vahel? Kõlbelisus seotud moraaliga. Milline on õige käitumine- miks, analüüsimine, erinevate tahkude kaalumine, võrdlemine. Kohlbergi teooria. Väärtuskasvatus seotud edastada õpilastele ühiskonna poolt tunnustatud põhiväärtusi. (kuulekus, ausus, austus, vastutulelikkus, rahvuslik identiteet, käitumine erinevates olukordades nt. Lipuheiskamisel jne. 7. Millised on tuntumad lähenemised õpilaste väärtuskasvatuseks. Mis põhimõtetel need rajanevad?.
2. Mis on funktsionaalne keeleoskus? Kuidas saab õpetajalasteaias/koolis toetada laste funktsionaalse keeleoskuse arengut? 3. Millised tegurid mõjutavad lapse sotsiaalsete oskuste arengut (kodus, lasteaias/koolis jm). Nimetage vähemalt 5 tegurit. Millised negatiivsed tagajärjed võivad olla laste puudulikel või vähestel sotsiaalsetel oskustel? 4. Tooge vähemalt 5 näidet, kuidas füüsiline liikumine on seotud laste vaimse ja emotsionaalse tervisega? 5. Analüüsige väärtuskasvatuse olulisust kodus ja lasteaias/koolis. Milliste arendamine lastel on teie arvates tänapäeva ühiskonnas kõige olulisem? 6. Mis põhjusel peaksid õpetajad arvestama õpilaste individuaalsete erinevustega õppetöö planeerimisel ja läbiviimisel? Tooge mõned näidet, kuidas seda teha. 7.Võrrelge Gibbsi reflektsiooniringi ja Korthageni ALACT-mudelit millised on nende sarnasused ja erinevused ? Kumb mudel tundub teile paikapidevam? Põhjendage. 8
Loovtöö Erivajadustega laps tavakoolis: sotsiaalne võimekus ja väärtuskasvatus 2012 Tõenäoliselt on raske kahelda väites, et jätkusuutlikus ja turvalises ühiskonnas on hoolivus, sallivus ja koostöövalmidus vajalikud väärtused ja hoiakud. Võtmeküsimus on, kuidas saavutada see, et need hoiakutena ühiskonnas domineeriksid. Praktiliselt toimiva väärtuskasvatuse eelduseks on sotsiaalse võimekuse teadlik arendamine ning käitumismudelid, mis sotsiaalseid väärtusi taastoodavad. Mõtlen siin eelkõige kommunikatiivseid oskusi, isikutevahelisi oskusi , eneseanalüüsi harjumust jms. Usun, et eesti sotsiaalpoliitika üks tegematajätmisi on see, et alahinnatakse haridussüsteemi rolli sotsiaalsete võimete arendajana. Sotsiaalse võimekuse arendamine algab muuhulgas ka
Lugemine kui väärtuskasvatuse alustala Veel mõned sajandid tagasi tundus lugemisoskus inimestele kui lõik mõnest tänapäevasest ulmefilmist uskumatu ja ennenägematu. Tänapäeva moodsas maailmas aga näib võimatuna, et kusagil Eestis võiks leiduda keegi, kes ei omandaks elu jooksul lugemisoskust. Lugemine on meie elu paratamatu osa. Igasugune lugemine annab meile uut informatsiooni ja aitab meil end täiustada ja pidevalt arendada. Muidugi on vahe, kas inimene loeb päevast-päeva ajakirja Kroonika või maailmakirjanduse klassikat. Kollase ajakirjanduse lugemine ei anna inimestele midagi. Annab vaid hetkelise rahulolu ja teadmise, millised püksid olid eelmisel päeval jalas Paris Hiltonil või millise kuulsuse koer pissis murule. Kuid on ka palju neid inimesi, kes lisaks kollasele ajakirjandusele ja silme eest kirjuks võtvatele veebilehtedele valivad ka lugemiseks vanu koltunud paberilehtedega raamatuid. Just sellise...
elukestvaks õppeks professionaalsete juhendajate abil iga inimest väärtustavas turvalises ja koostööle suunatud koolikeskkonnas. Pärnu Vabakool on humaansel pedagoogikal põhinev üldhariduskool, milles õppijad - õpilased, õpetajad ja lapsevanemad - on ennastjuhtivad ja rõõmsameelsed inimesed. Vabakool väärtustab tervislikku ja keskkonda säästvat eluviisi. Vabakoolis õppijad tunnetavad iseennast ja oma osa ning kohta universumis. Kvaliteetse riikliku põhihariduse omandanud ja väärtuskasvatuse kaudu kujunenud vastutusvõimeline, terve eluhoiakuga ja eetiliste väärtushinnangutega õnnelik inimene, kes väärtustab iseennast ja osaleb aktiivselt erinevates inimkooslustes; on omandanud põhihariduse; toetab oma teadmiste, oskuste ja tegudega klassi, kooli, linna, Eesti ühiskonna, kultuuri ja looduskeskkonna jätkusuutlikku arengut. PÄRNU NOORTE VABAAJAKESKUS Pärnu Noorte Vabaajakeskus on MTÜ Pärnu Vabakooli Seltsi avatud noorsootöö põhimõtteid
leidnud kõlapida juba väljaspool Eestit, kuna annetuseskandaali on tõmmatud ka ettevõtjad, küsivad tööandjate keskliidu partnerid välismaal meie tööandjate esindajatelt selgitusi. «Selline vinduv kriis kahjustab oluliselt Eesti mainet, Põhjamaade ettevõtted on siia palju investeerinud ja sellised kriisid, mis jäävad lahendusteta või mis tekitavad küsimusi, panevad neid muretsema,» nentis tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis. · Väärtuskasvatuse riiklik õppekava Eelmise sajandi kolmekümnendate aastate lõpus siit ilmast lahkunud saksa filosoof Edmund Husserl leidis, et inimtaju uurimisel maksab asetada kõik tajuvälised küsimused sulgudesse. Selle juures, kuidas inimene näeb tooli, ei oma mingit tähtsust küsimus, millised on puu ja polstri füüsilised-keemilised omadused. Vaadeldes riigijuhtide mainet ja mõju riigile, pole oluline, kas keegi tegelikult ka varastas, pettis ja vägistas
märkamine eri meeltega. Ka mälu, mõtlemise ja motoorika arendamine. Õpetuse põhitaotluseks on õppimiseks vajalike alusoskuste omandamine koostegevuse ja matkimise tasandil. Õppe ja kasvatuse korraldus määratakse kooli õppekavas, lähtudes lisas esitatud nõuetest ja ülesannetest. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused II arengutasemel. Juhtivaks tunnetusprotsessiks taju, suureneb mälukujutluste osakaal. Tähtis tajude, mälu, mõtlemise, motoorika, kõne arendamine. Väärtuskasvatuse seisukohalt hinnatakse tegevusakte põhimõttel ÕIGE VALE, MEELDIB EI MEELDI. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused III arengutasemel. Tunnetustegevuses kasvab märgatavalt mälu roll ja kujuneb osaliselt kaemuslik-kujundiline mõtlemine. Tähtis mälu, tajude, mõtlemise, motoorika arendamine. Põhitaotlus on võimalikult iseseisev toimetulek igapäevases elus ja õpitud tegevustes. Õppetöös rakendatakse jätkuvalt
vastupidise tulemuse. Väärtuskasvatus on tõhus vaid siis, kui see on kaudne (Õpetajate leht 24. 12.2004). Väärtuskasvatus Eesti koolides Eesti koolis ei õpetata eetikat eraldi ainena, samas kurdetakse kõlbelise kasvatuse vajakajäämiste üle. Kuigi kõlbeline kasvatus peaks läbima kõiki aineid, on see eriti oluline inimeseõpetuses. Õpetaja peaks igal võimalusel väärtuskasvatuse põhimõtteid silmas pidama. Moraaliloeng on õpilasele vastuvõetamatu, valmistõdede pakkumine annab vähe. Noorematele lastele tuleks pakkuda lugusid tõsielust, kirjandusest, Piiblist, vanematele fakte ja statistikat, aga ka emotsionaalseid lugusid. Teadmisi anda on kergem, kui suunata õpilast ise mõtlema ja järeldusi tegema, õpitut oma eluga seostama ja rakendama. Õpilase käitumise ja selle aluseks olevate hoiakute ja veendumuste seostamine on inimeseõpetuse võtmeküsimus
alus). Pluralistid usuvad, et nauding on üldiselt küll üks seesmisi väärtusi, kuid peale selle võib olla ka teisi, nt teadmine, sõprus, ilu, vabadus, moraalne headus jms. Hedonismi kriitika naudingumasin eraldaks meid muust maailmast.. Väärtuse ja moraali seos. Selle seose paremaks selgitamiseks pakub Pojman välja nn Moraaliprotsessi skeemi, mis ei liigita väärtusi subjektiivseteks või objektiivseteks vms, vaid peegeldab väärtuse rolli moraaliteoorias/eetikas. Väärtuskasvatuse meetodid Keeldude ja käskude kaudu traditsiooniline väärtuskasvatus Arutluse kaudu väärtuste selitamine läbi arutelu, reflektsiooni (value clarification) Tegevuse, praktika kaudu - demokraatia õppimine (J. Dewey) Eeskujude, iseloomukasvatuse kaudu vooruseetika lähenemine (character education) John Stuart Mill: Õnn on selline elu, kus on olemas vaba tegutsemine (ka mõttekas töö), armastavad
aluseks on austav suhtumine kaaskodanikesse (ühiskonda) ja iseendasse. 6. aste. Universaalsed eetilised printsiibid; tegevust suunab soov toimida vastavuses oma kõlbeliste tõekspidamistega. 16. Kohlbergi teooria kõige suuremaks puuduseks on , et seos kõlbelise otsustuse ja reaalse kõlbelise käitumise vahel kaldub olema nõrk. 17. Millised on kolm väärtusõpetuse enimlevinud strateegiat, metoodikat? Tuntumad väärtuskasvatuse meetodid: Väärtuste otsene õpetamine, väärtuste selgitamine ja väärtuste analüüs. 18. Mille poolest erinevad poisid ja tüdrukud valdavalt puberteediikka jõudmisel? Üldjuhul algab tüdrukutel murdeiga keskmiselt kaks aastat varem kui poistel. 19. Kes on aktselerantidest tavaliselt sookaaslaste poolt enam austatud kas poisid või tüdrukud? Aktselerant – nooruk, kellel algab puberteet oluliselt varem kui tema eakaaslastel
kehtivat. Puudused: Euroopa kultuuri keskne, kõrgeima kõlbelise arutluse taseme saavutab vähem kui 5% inimestest, pöörab vähe tähelepanu naiste kõlbelise teadvuse kujunemise eripärale, kõlbelise otsustuse nõrk seos reaalse kõlbelise käitumisega. 18. Väärtusõpetus ja kõlbeline kasvatus koolis. Süvenenud veendumus, et väärtusõpetus ja kõlbeline kasvatus peaksid toimuma varjatud ja mitteformaalse õppekava alusel. 19. Põhilised väärtuskasvatuse metoodikad: väärtuste edastamine, väärtuste selgitamine ja väärtuste analüüs. Väärtuste otsene õpetamine. Kasvatustöö toimub konkreetse väärtuse kordamise ja esiletõstmisega asjakohastes situatsioonides (õppekava alusel). Eesmärgiks on ühiskonna enamuse tunnustatud põhiväärtuste edastamine õpilastele. Väärtuste selgitamine. Olemuseks aktiivne eneseanalüüsi esilekutsumine kasvatataval.
Ka Eesti muutub..." Igasugused graafikud, vt. .pdf faili 4.Väärtused! Kuidas saab arendada väärtusi (väärtushinnanguid)? prof Margit Sutrop, TÜ Eetikakeskus · Luues keskkonna, kus positiivsete väärtuste järgi elamine on võimalik · Teadvustades ohus olevate väärtuste olulisuse pikaajaliste ühiste eesmärkide saavutamisel. · Läbi eeskujude · Läbi hariduse, kasvatuse Väärtuskasvatuse meetodid · Keeldude ja käskude kaudu traditsiooniline väärtuskasvatus · Arutluse kaudu väärtuste selitamine läbi arutelu, reflektsiooni (value clarification) · Tegevuse, praktika kaudu - demokraatia õppimine (J. Dewey) · Eeskujude, iseloomukasvatuse kaudu vooruseetika lähenemine (character education) Millised väärtused vajavad kaitset? · Füüsikalis-bioloogilised (tervis, loodus) · Moraalsed väärtused (ausus, hoolivus, sallivus, jt)
põhinev moraal, universaalsed eetilised printsiibid. Puudusteks: Euroopakesksus, sotsiaalse eliidi kesksus, lapsed on varem valmis teisi abistavaks käitumiseks, kõlbelise arutluse ja käitumise nõrk seos, vähene tähelepanu naistele, Väärtusõpetus ja kõlbeline kasvatus koolis. Õpilaste kõlbelise käitumise ja väärtusteadvuse kujundamine toimub koolis valdavalt varjatud õppekava raames. Tuntumateks väärtuskasvatuse meetoditeks on väärtuste otsene õpetamine (eesmärgiks on ühiskonna enamuse tunnustatud põhiväärtuste edastamine õpilastele), selgitamine (põhirõhk õpilaste hoiakute, veendumuste ja väärtuste väljaselgitamisele õpilaste endi poolt) ja analüüs(eesmärgiks on kujundada lastel kõlbluskonfliktide arukas käsitlemisvõime). Praktika on näidanud, et
annaabi.ee 
