Kõne koolivormi vastu Tervist austatud kuulajad. Tegelikult pole ma siin selleks, et teile peale sundida oma arvamust, vaid pigem sellepärast, et avaldada teile oma mõttemaailma uksed teemale "Koolivormi poolt/vastu.,, Minu seisukoht on selles probleemis rohkem "vastu,, poolt. Ma arvan, et paljud jagavad minu arvamust. Kuid miks pole koolivorm nii aktuaalne tänapäeval? Vanasti kandsid kõik koolivormi ja polnud probleemi. Tänapäeval on kõik rohkem arenenum ja mitmekülgsem, kui niiöelda meie vanaemade aeagadel. Praegu on suur-suur valik muid riideid, mida selga panna. Kas tõesti valiksid sina, noor ja rõõmasameelne koolilaps, lõbusa värvilise omanäolise särgi asemel näotu ühesuguse argipäevase koolivormi ? Mina nii ei arva. Sattusin lugema ühte meie koolis käivat noortele suunatud ajakirja tundRuudus. Seal oli ka
Koolivormi poolt ja Vastu. Koolivormist on räägitud palju, et seda kehtestada kõikidele koolidele,viimasel ajal on koostamisel uus õppekava ja sel teemal pole enam nii palju hetkel räägitud. Praegu on koolivormid kasutusel ainult erakoolides ja eliitkoolides. Tavakoolides on võimalik osta soovijatel kooliembleemiga meeneid, aga see ei ole kohustuslik. Minu arvates on koolivorm hea mõte ühtlustamaks õpilasi. Igal õpilasel on erinevad rahalised võimalused ja tänu koolivormile ei teksiks probleeme välimuse kallal nii palju, kui praegu. Tänu koolivormile tunneksid õpilased ennast kui ühtne koolipere, nad tunneksid kindlasti rohkem uhkust oma kooli üle. Kooli-koju minnes eristuksid iga kooli õpilased. Koolivormid on erinevad, on kallimaid ja odavamaid, see võib jälle tekitada probleeme õpilastes ja eelkõige vanemates, et mis võimalused kellegil on osta ja kas on võimalik võtta järelmaksu jne. Koolivorm meeldiks pigem nooremat...
koolivormi juurde kuuluv müts on peas ja, et keegi ei kannaks keelatuid välismaiseid teksapükse. Demokraatia arenguga kadus see mood ära. Eesti taasiseseisvumise järel ei tuntud vormiriietusest ka mittemingisugust puudust. Kes siis tahaks, et iga hommiku keegi kontrollib, mis sul seljas on ja veel vähem tahetakse, et keegi tuleb sulle ütlema, mida sa pead kandma. Meie arvates ei peaks olema ühes demokraatlikus riigis mitte mingisugust kohustust, et sa pead kandma koolivormi, kui sa tahad käia koolis. See, mida kantakse, las jääda ikka iga inimese enda otsustada. + Keegi ei ole kellestki parem, kedagi ei norita halbade riiete pärast - Tänapäeval on lastel mobiilid, i-podid, ja muud elektroonikavidinad, nüüd otsustatakse paremust juba selle järgi ja riiete tähtsus on kadunud. + Koolivorm toob ühtsustunde. - Praegusel ajal on tähtsam individualism, keegi ei taha kellestki sõltuda ja olla kellegagi samasugune.
Lugupeetud klassikaaslased, Meie koolis on tahetud ellu viia koolivormi kandmise idee. Korraldati hääletus ning napilt jäid võitjaks need, kes seda ei soovinud. Leian, et see on väga hea, sest muidu oleksid kõik vanemad sunnitud oma võsukestele koolivormi välja ostma ning majanduslikes raskustes peredele oleks see päris suur hoop, eriti kui arvestada praegust majanduskriisi järgset aega, kus paljud inimesed on oma töö kaotanud ning kes rohkem palka saanud, elavad säästudest, kuid kes enne kuidagi ots-otsaga kokku tulid, on nüüd päris näljapajukil. Mõnel on vaja üles kasvatada lausa kaks, kolm või veelgi rohkem last. Mõelgem nüüd sellele summale, mida need pered välja peaksid käima.
November 2008 Kohustuslik koolivorm Eesti koolides Halvad mälestused Kümmekond aastat tagasi hingasid õpilased kergendatult koolirõivastus anti vabaks! Nüüd on ring täis ja järjest seavad koolid sisse vormi. Sõjaeelses Eesti Vabariigis aitas koolivorm kaasa koolikesksuse kujundamisele. Neil aegadel oli koolivormi kandmine õpilastele au- ja uhkuseasi. Nõukogude ajal ei aidanud koolivorm lastel samastuda oma kooliga, vaid muutis nad ühtseks massiks ja soodustas distsipliini hoidmist. Viimane üle- eestiline koolivorm oli kasutusel 1980. aastate lõpuni. Tänapäevase koolivormi puhul on lähtutud möödunud iseseisvusaja eeskujust, kuid aegade ja olukordade erinevusest johtuvalt ei suuda see täita samu eesmärke nüüdismaailmas on esmatähtis individualism.
School uniform We dont have school uniform at our school. Good things about school uniform: 1. no bullying about dressing 2. 2. if you represent your school somewhere, olympics or something, its hounur, because you have the school uniform, that no otherschool have not. 3. When I wake up, then I don´t need to think what i wear today. Bad things about school uniform: 1. You get bored when you everyday wear same clothes. 2. The uniforms are so uncomfortable. 3. Uniforms make you feel contained like you're in jail or something. When my mother used to go to school, then she wear school uniform. She wear dark blue skirt and light blue shirt. Festiv shirt was white and everyone must wear scarf. When she finished school, school uniform would be no more.
School Uniform is a bad thing To start with, school uniforms have many good sides for students. However, uniforms also have bad sides which are particulary involved with financial problems. Each and every person in the world is different, and by making people dress the same, they can't express themselves fairly the way that they would like to. Having school uniforms is not necessary, and there are many reasons to prove it. Some people say that wearing a school uniform stop the bullying, because all children wear the same clothes. But it's not true - the bullys and other evil student will always find another reason to make somebody feel bad - like glasses, pimples or overweight. Second reason that schools have school uniforms is because of the gangs. They believe, when all of the children wear the same clothes, they will not have any gangs. But students communicate with each o...
Kohustuslik koolivorm on põhjendatud Lugupeetud daamid ja härrad, kallis publikum. Pöördun teie poole kõnega, mis põhjendab kohustuslikku koolivormi kandmist. Enne alustamist palun ma teil mobiiltelefonid välja lülitada või hääletuks sätestada. Koolivormil on palju plusse. Koolivorm on soliidne riietus. Paljud õppeasutused on selle kohustuslikuks teinud, sest see ühendab koolipere ning käib akadeemilise asutuse juurde. Koolivormi kandmine on põhjustanud Tallinna Arte Gümnaasiumis palju vastukaja. Eelkõige on see tingitud sellest, et see võeti vastu alles mõni aasta tagasi. Õpilased olid harjunud riietuma nii nagu tahtsid. Tänapäevaks on see kõik muutunud ning kohustuslikus korras tuleb seda kanda igapäevaselt. See on seadnud piirid eputavatele tibidele ja mitmetele moegurudele. Nad ei saa enam koolis käia nii nagu tahavad, vaid peavad järgima ranget reziimi, sest muidu ähvardatakse neid käskkirjaga
Koolivormi head ja halvad pooled Koolivormi kandmine on mõnes koolis kohustuslik, kuid mõnes mitte. Paljudel on koolivormi kohta omad arvamused ja kõigil on isiklikeks arvamusteks õigus. Kuid kas koolivormi kandmine on siiski kasulikum õpilastele või tekitab see just probleeme. Koolivormi kandmine näitab, et inimesed on viisakad. Kui kannad koolivormi siis on see ju puhas ja näeb välja hea. Kui aga koolivormi ei oleks , käiksid lapsed dressidega ja kuna kool on ameti asutus siis ei kõlba koolis käija dressidega. On tehtud katseid, kuidas inimesed suhtuvad teistesse inimestesse lähtuvalt nende riietest. Inimestesse kellel on puhtad ja viisakad riided suhtutakse austusega aga ned, kellel on määrdunud, katkised või vabaaja riided neid ei austata nii palju ja neid hinnatakse teisiti. Kuna kool on ameti asutus võiks seal kanda koolivormi, mis jätab inimestest hea esmamulje
Kas koolivormiga või koolivormita? Koolivorm on üks osa koolielust paljudes riikides. Ka paljud Eesti koolid nõuavad koolivormi kandmist. Sellegipoolest on mõned koolid otsustanud vaba riietuse kasuks. Maailmas on palju erinevaid arvamusi selle kohta, kas koolivorm on hea või halb. Peaaegu kõikides Eesti koolides on olemas oma unikaalne koolivorm, aga väga vähestes koolides on seda kohustuslik kanda. Koolivorme tehakse erinevatest materjalidest ning nad on erinevat värvi. Paldiski Põhikooli vorm on kollane ja must, Keila Koolil sinine ja must, Tallinna Reaalkoolil tumesinine. Kuid kõikidel
Mitu komplekti ei ole odavam Kelle raha eest Raske hooldada Kõigile ei meeldi/sobi. 1. Riiete ja värvide suur valik teeb otsustamise lapsevanemale keeruliseks ja ka kulukaks, sest laps võib tahta vormist võimalikult laia kombinatsiooni. Samuti muudab liiga suur valikuvabadus vormiriietuse laialivalguvaks. Tere, kallid kuulajad! Täna sooviksin kõneleda kohustusliku koolivormi miinustest. Vanem põlvkond mäletab kindlasti igavat ja ebamugavat vormi, mida päevast päeva kandma kohustati. Õpilaste rõõmuks loobuti koolivormist kiiresti pärast taasiseseisvumist 1990. aastatel, kuid selle taastasid uuesti eliitkoolid eesotsas Audentese erakooliga. Tänaseks on oma kindel vorm enam kui kümnel koolil ning selle populaarsus aina kasvab. Põhiliseks poolt argumendiks koolivormile tuuakse distsiplineeritust ja võrdsust, mis peaks vähendama koolivägivalda
Kohustuslik koolivorm on põhjendatud Kohustusliku koolivormi kohta on palju erinevaid argumente, pooleks poolt ja vastuhääli. Koolid proovivad õpilasi korralikeks inimesteks kasvatada, mis põhjustab konflikti koolivormi pooldajate ja vastuolijate vahel. Kool tahab, et õpilased kannaksid korrektset riietust, nagu korralikes töökohtadel näiteks kontori töötajatel. Olen kuulnud, et lohakas riietus paneb inimesi endid ka lohakalt käituma. Korralikud riided aga samas panevad selles käiva inimese ennast korrektsemana, tublima ja töökamana tundma. Sellest järeldades peaks koolivorm inimeste töökust ja õppimistahet suurendama, kuid see on vaid utoopia.
Nii poiste kui ka tüdrukute sukki hoidsid ülal pihikud – väiksed alussärgi peal kantavad vestid, mille allääres olid sukatripid. Vahel juhus, et tripp läks lahti ja sukad vajusid lonti. Lapsed kiusasid mõnikord üksteist, võttes teisel tripist kinni ja lastes sellega laksu vastu jalga. • • • 1974. aastal kooli läinud Anu kandis kooli minnes sellist koolivormi, oma kooliajal jõudis ta kanda veel kahte erinevat. Anu võis koolis käia ka pükstega. Meikimine polnud lubatud isegi mitte keskkooli õpilastele. Ainsaks kaunistuseks oli patsilint. Järve Gümnaasiumi 7C klass 1984. aasta kevadel. "Meie ajal vahetus kolm koolivormi," kirjutab oma mälestustes Pille Piik 40. lennust
kuid koolilogoga või värvides riideesemeid kannavad õpilased paljudes koolides. Ühtpidi koolivorm on alati vihatud, teistpidi soovitud, see on keeruline valdkond. Enamasti algkoolilaste vanemad arvavad, et koolivorm on nende jaoks mugav ja väikeste laste puhul pole nii oluline, mida nad selga panevad, üldiselt nad naudivad seda, et nad ühtemoodi välja näevad. Teises kooliastmes jagunevad õpilased juba kahte leeri. Lapsed tahavad üksteisest juba erineda ja võib tekkida koolivormi puhul tülid. Kooli eesmärk on kooli korporatiivne identiteet ja koolikultuur, selle tunnuseks on koolivorm, mille järgi koolijütse ära tuntakse. Koolivorm peamiselt suurendab ka kooli tunnet. Kokkuvõttes tuleb see ka odavam, ei ole vaja pead murda, millise firma särgi parajasti lapsele ostma peab ja kui lapsed on suhteliselt ühtemoodi riides, ei tunne keegi ennast kehvema majandusliku olukorra pärast halvasti. 1950-ndad
Tänapäeval saame näha enamjaolt koolides naisterahvaid, kelle vastu noortel õpilastel austus puudub, ehk siis koolis puudub tänapäeval kord ja aukartus(?). Õppejõu sõna tol ajal maksis rohkem kui tänapäeval ning õpetajad omasid voli kasutada ükskõik kui karme meetoteid, et koolijuts panna ennast respekteerima. 20. saj alguses võis näha, et koolides pidi olema enamjaolt seljas viisakas riietus, kui mitte koolivorm. Tänapäeval leidub väga väheseid koole, kus veel austatakse koolivormi ja kus seda võidakse nõuda, sest tänapäeval kui kool tasuta koolivormi ei väljasta siis õpilane ei ole vastavalt seadustele kohustatud koolivormi kandma. 20. saj alguses ja tänapäeval on koolisüsteem totaalselt erinev. Nüüdisajastul ei pea enam rõhku panema vöörastele uskumustele, koolivormile. Koolis on kodukord muutunud leebemaks, õpilastele on antud rohkem sõnaõigust ja on paremini kaitstud. Õpetajad tänapäeval omavad vähem õigusi
ebavõrdsust rikaste ja vaeste laste väljanägemise vahel") ongi tegelikult väide. Nagu näha, on väite esimene pool reeglina väitlusteema ise, ja teine pool see, mida parasjagu väidetakse. Väide peaks olema võimalikult selge: mida lihtsamat ideed te püüate edasi anda, seda suurem on lootus, et kohtunik teist ka aru saab. Vahel kasutatakse väite asemel argumendis lihtsalt paarisõnalist pealkirja võis silti, mis ei ole sõnastatud väitelausena. Meie koolivormi näite puhul võib selle argumendi pealkirjaks panna lihtsalt "ebavõrdsuse argument" või isegi "sotsiaalne argument". 2. Seletus Kui väide on esitatud, peaks kriitiliselt mõtleval inimesel tekkima küsimus: "Miks see nii on?" Seletuses vastatakse sellele küsimusele ehk räägitakse argument loogiliselt, abstraktsel tasandil, lahti ehk tehakse kuulajale selgeks mehhanism, mis argumendi tööle paneb. Meie koolivormi näite
Kommentaar B.Püve ja J.Püttsepa artikli ,,Koolimood: kampsun nurka, fliis asemele" kohta Lugesin läbi B.Püve ja J.Püttsepa artikli ,,Koolimood: kampsun nurka, fliis asemele. Minu arust ei ole koolivorm vajalik, sest ma arvan, et õpilased ei taha koolivormi kanda. Minu arvates tuleks ikka alguses õpilastelt küsida, kas nad tahavad kanda koolivormi. Margit Tätte ütleb ,, Tüdrukud kannavad väikesi, naba paljastavaid toppe". See on tõsi aga vähesed kannavad selliseid toppe. Minu arust on see kole ja ka hakkab sellega kiiresti külm. Sellega ma ei ole nõus, et teksad on välistatud ja kõlbavad ainult impregneerriidest lohvakad paljude taskutega püksid. Selliseid pükse ei kanna keegi ja paljud kannavad teksapükse niitüdrukud kui ka poisid.
põhjendada ja kui selgus, et õpilane oli koolist mõjuva põhjuseta puudunud, trahviti lapsevanemat rahatrahviga. Nii oli näiteks 1937./38. õppeaastal trahvi suurus 10 senti põhjuseta puudutud päeva eest. Põhjusega puudumiseks loeti seda, kui laps oli haige, teeolud oli väga halvad ( lumehanged, kevadel teedelagunemine või sügav vesi) või kui lapsele ei olnud kooli korraliku riiet selga panna. Samuti loeti vabandavaks kodustel põhjustel puudumine.10 Arutusel oli ka koolivormi kandmine. 1937. aastal andis tollane Haridusministeerium välja korralduse, mis muutis koolivormi kandmise kohustuslikuks. Sassi kooli hoolekogu ja lastevanemate ühisel koosolekul otsustati siiski, et 1937.aastal koolivormi sunduslikuks veel ei tehta. Vastav kohustus otsustati kehtestada järgmisest õppeaastast. Tüdrukute koolivorm: tumesinine barett ja kuub (seelik) ning helesinine pluus. Kuuele tuli teha väike tasku paremale poole. Poiste koolivorm pidi olema tumehall, peakate must.11
jalatsitega kooliruumidesse tulemine on samuti ebahügieeniline ja ebameeldiv teistele kooli- ja klassikaaslastele. Samuti peaks olema veel eraldi spordijalanõud. Ka pidulikemateks puhkudeks võiks kas siis olemasolevad jalanõud ära puhastada või võiks üldse olla eraldi kingad või muud pidulikumad jalanõud sellisteks puhkudeks. Mütsi kooli siseruumides meesterahvad kanda ei tohiks. See on üks kirjutamata reegleid ja kombeid. Erandiks on muidugi koolivormi juurde kuuluvad mütsid. Koolivormidest rääkides peaksin mainima, et meie koolis on koolivormiks roheline T-särk kooli logoga ja pidulikemateks puhkudeks ja niisama käimiseks valge polo kooli logoga, seda põhikoolis. Algkoolis ja gümnaasiumis värvid varieeruvad põhikooliga võrreldes. Õpetajatel on ka teistest erinevad särgid. Lõpetuseks tahaks öelda, et kõik riietuvad erinevalt ja, et kõigile ühesuguseid riideid selga
Raha tõttu on mindud liiga ahneks ning tänapäeval on see muutunud kõige tähtsamaks. Teine asi, mis on ajaga oluliselt muutunud, on välimuse väärtustamine. Välimist ilu peetakse tänapäeval palju tähtsamaks kui sisemist. Inimesega ei räägitagi, kui ta näeb teistest erinev välja, selline, mis pole tänapäeva mõistes ,,ilus". Teoses ,,Dorian Gray portree" oli samuti Dorian kogu elu noor ja ilus, samal ajal kui portree temast iga patuga vananes. Ka rahvariiete ja koolivormi kandmine on tänapäeval ära kadunud. Enamik noori tunneb piinlikkust kui nad koolivormi või rahvariideid kandma peavad, ent vanasti oli see täiesti normaalne kui koolivorm või rahvariided seljas olid. Ka meikima hakatakse tänapäeval väga varakult ning arvatakse, et ilma meigita ei ole inimene ilus. Inimeste vaated ja ellusuhtumine on ajaga väga palju muutunud, seda soodustab ühiskond ja ka meedia. Vanasti kasutati nii noorena vaid hügieenilist huulepulka, kui sedagi.
Minu vanaema läks kooli 1 klassi 1957.a sel ajal oli koolilastel lihtne koolivorm. Tüdrukutel koolimüts ja tumesinine kleit. Kleidil pidid olema valged kätised ja valge krae. Pidi olema hoolikas, et need oleksid alati puhtad. Neid tuli sagedasti vahetada. Selleks pidi iga kord krae ja kätised kleidist lahti harutada ja peale jälle tagasi õmmelda. Alguses aitas lapsevanem, hiljem aga sai iga tüdruk ise sellega hakkama. Kleidi peal kanti põlle, mis oli igapäevaselt musta värvi. Pidupäevadel kanti valget põlle. Ilus põll oli selline, millel olid rüüsid ääres. Koolivormi kaunistas oktoobrilapse märk. Hiljem punane pioneerirätik, mis oli kolm nurkne ja setud erilise sõltusega. Roland
Vanaema tahab poodi minna. Poisid läksid õue lumememme ehitama. Ta tegi väsimusest kurnatuna raske avarii. Ooteruumis istus paar arsti ootavat patsienti. Ukse peale tulnud perenaine tervitas külalisi. See kahju loodusele on väga väike võrreldes inimese poolt tekitatud kahjuga. Hoolimata kõrgest east nägi ta hea välja. Erinevalt paljudest teistest tüdrukutest on Mari väga julge ja hakkaja. Vastavalt kehtestatud korrale peavad lapsed selles koolis koolivormi kandma. Ta on erinevalt oma emast lühikest kasvu ja väga kõhn. Kurnatuna pikast tööpäevast, oli ema meeleolu paha. Solvavatest sõnadest lööduna, tahtis Malle omaette olla. Peame samm-sammult kõik läbi mõtlema, leidmaks probleemile lahendust. Saamaks teada poja käitumise tagamaid peab ema suhtuma lapsesse mõistvalt. Marjad, osalt korjatud, osalt korjamata, rippusid põõsa küljes. Kaup, osalt kastidesse pakitud, osalt pakkimata, oli jäetud riiulitele vedelema.
Referaat teemal Koolivorm Senini olen koolivormiga kokku puutunud vaid vanu albumeid vaadates ja kuulnud vanemaid sellest rääkivat. Soovin teada, kas ka praegu oleks koolivorm võimalik, mis on sellega seotud plussid ja miinused. Kuidas suhtuvad teised minu eakaaslased sellesse mõtesse ja milline oleks vanemate suhtumine koolivormi taaselustamisse. Samuti püüan selgusele saada, kas vorm tuleks täielikult taaselustada või oleks vajalik vaid mõni ühine element. Huvitav on ka praegu kasutusel olevaid vorme uurida
Kommentaar B.Püve ja J.Püttsepa artikle ,,Koolimood:kampsun nurka,fliis asemele " kohta Lugesin B.Püve ja J.Püttsepa artiklit ,,Koolimood:kampsun nurka,fliis asemele".Seal oli ka Kirjutatud koolivormi kohta. Minu arvates võiks olla igas koolis koolivorm. Siis oleks kõik Riietuse suhtes võrdsed. Artiklis oli kirjas ,,Poiste T-särkidel on ropud kirjad või paremal juhul metallibändide pildid peal". Olen selle väitega nõus, sest poisid lasevad endale T-särgi peale panna selle kirja või sõna mis parasjagu pähe tuleb. Margit Tätte väitis, et ,,Teksad on välistatud, kõlbavad ainult impregneerriidest lohvakad paljude taskutega püksid". Selle väitega ma nõus ei ole
aasta juubelil. Minu vanaemal oli ainult neli klassi kooliharidust, sest algas II maailmasõda. Ta tuli Eestisse elama, kui ta oli 14. aastane. See oli 1943. aasta sügisel. Vanaema isa tapeti ja ta hakkas oma õdedega tööl käima. Koolis käimiseks tal enam aega ei jätkunud. Kolmandast klassist hakkasid pihta eksamid, mille läbimiseks pidi hinne olema vähemalt rahuldav. Tunnistused olid venekeelsed ja hindeid kirjutati nii:"hea", "rahuldav" jne. Koolivormi tollel ajal veel polnud. Kuna pered olid vaesed ja riideid ei jõutud osta, tehti need ise. Tüdrukud kandsid tavaliselt seelikut, pluusi ja kingi. Poisid kandsid tavaliselt pükse, triiksärki ja pastlaid. Talvel oli seljas veel kampsun. Õpikuid kanti räti sees. Kuna kindlat ümbrispaberit polnud, ümbritseti need ajalehepaberiga. Koolitunnid kestsid kella 9-st kuni kella 14-ni. Tavaliselt oli iga päev viis tundi, harvem ka seitse. Klassis õppis umbes 18-20, koolis aga 126-140 õpilast.
Eliitkool Eestis on palju erinevaid koole. Mina olen valinud eliitkooli, mõeldes ennekõike oma tulevikule. Eliitkool kindlustab õpilasi palju parema haridusega. Nimelt arvan, et käies selles koolis on mul peale kooli lõpetamist paremad võimalused edasiõppimiseks mõnes mainekas kõrgkoolis. Samas arvan, et korraliku hariduse võib saada igast koolist. Kõik oleneb ainult õpilasest, kui palju tal on tahet ja vähegi annet. Oma koolist saan kindlasti head kogemused tulevaseks eluks. Kuna õppimine on meie koolis küllaltki pingeline ning ma olen sellega harjunud. Küllaltki head on ka õppemeetoodid. Hea on ka, et on kehtestatud oma koolivorm, mis aitab õpilastel tekitada ühtekuuluvustunnet. Ma ei arva, et koolivorm muudab haridusasutuse mingiks karistusasutuseks, pigem vasupidi. Koolivormi kandmine aitab välistada õpilaste kihistumist, et kes on rikkad ja kes on vaesed. Vaesemate perede lapsed ei pea kannatama oma odavamate riiete pärast ega eri...
ÜHEKSA JAANUARI Kira Tkatsenko Lehekülgi 123 Kujundanud: Rudolf Pangsepp Tegelased: tundras elavad inimesed 1.Millest võiks raamat rääkid? Millest tegelikult rääkis? Raamat võiks rääkida üheksast Naiskirjaniku olukirjelduste raamat külmast kuust tutvustab Venemaa põhjapiirkondi nende inimesi ja loodust, kohalikke traditsioone ja tegevusalasi. 2. Meelde jäänud laused. Lk. 20. Neenetsi teisaldatav maja püstitatakse üpris kähku. Tsummi püstitavad naised. Maalitsasse (,,majas") pääseb sisse alt poolt. Lk. 21. Karusnahast ,,seinte" külge õmmeldakse katus peakott, alumine osa kaunistatakse ornamendiga, karusnahkade ja Kaleviga, äärsitatakse ,,sissekäik" hõlma...
ebavõrdsust rikaste ja vaeste laste väljanägemise vahel") ongi tegelikult väide. Nagu näha, on väite esimene pool reeglina väitlusteema ise, ja teine pool see, mida parasjagu väidetakse. Väide peaks olema võimalikult selge: mida lihtsamat ideed te püüate edasi anda, seda suurem on lootus, et kohtunik teist ka aru saab. Vahel kasutatakse väite asemel argumendis lihtsalt paarisõnalist pealkirja võis silti, mis ei ole sõnastatud väitelausena. Meie koolivormi näite puhul võib selle argumendi pealkirjaks panna lihtsalt "ebavõrdsuse argument" või isegi "sotsiaalne argument". 2. Seletus Kui väide on esitatud, peaks kriitiliselt mõtleval inimesel tekkima küsimus: "Miks see nii on?" Seletuses vastatakse sellele küsimusele ehk räägitakse argument loogiliselt, abstraktsel tasandil, lahti ehk tehakse kuulajale selgeks mehhanism, mis argumendi tööle paneb. Meie koolivormi näite
Stones ning ka mõningaid endakirjutatud laule.1973. aasta viimasel päeval andis AC/DC oma esimese kontserdi Sydney's klubis The Chequers ja 1974. veebruaris salvestas esimese singli "Can I Sit Next To You Girl? / Rockin' In The Parlour". Üsna peatselt vallandati trummar Colin Burgess, kuna ta kukkus laval kokku ja basskitarrist Larry van Kriedt. Trummari kohta täitis ajuti George Young.Selleks ajaks oli Angus juba hakanud esinedes kandma tema tunnusmärgiks saanud koolivormi. Esialgu kasutas ta erinevaid kostüüme, näiteks gorilla, Zorro ja Super-Ang Superman'i eeskujul. Samal aastal otsustasid vennad Youngid, et Evans ei ole neile sobiv laulja, kuna oli stiililt rohkem glam-rock'i poole, mis bändi suundumusega ei sobinud. Septembris paluti Evansil lahkuda ning asemele võeti Bon Scott, kes oli bändi esmakordselt näinud kontserdil kuu varem. Loominguks oli järgnevad albumid: · High Voltage (1975) · T.N.T. (1975) · High Voltage (1976)
ettepanekuid koolikorra parandamiseks, osaleda kooli ringides ja kasutada kooli ruume, rajatisi ja vahendeid. Tulevikus võiks need kindlasti veel alles olla, kuna need on vajalikud kooli ja õpilase suhte parandamiseks aga neid võiks ka juurde tulla.. Kõikides koolides on olemas ka reeglid, millest on kohustatud kõik õpilased ja õpetajad kinni pidama. Tallinna Arte Gümnaasiumis peab näiteks esindama väärikalt ennast ja oma kooli, kandma vahetusjalatseid ja koolivormi, suhtuma oma õppetöösse kohusetundlikult, kaasas kandma õpilaspäevikut jne. Need reeglid hoiavad kooli korras ja ühtsena, ning annavad oma kooli tunde. Tulevikus lisandub nendele reeglitele kindlasti veel vastavalt ühiskonna arenguga uusi reegleid, kuna meie kasvav ühiskond koguaeg muutub ja ka koolil tuleb ajaga kaasas käia. Mida siis lisada? Reegleid mida lisama peaks on palju. Näiteks enam hoolivust
Kõik need arendused on ka täielikult muutnud koole. Kooli uksest sisse saamiseks tuleb alguses panna näpp näpujälje lugeja peale. Kui näpujälg on andmebaasis, siis lastakse õpilane sisse. Kui aga jälg on vale, lükatakse inimene uksest välja. Kohe, kui uksest sisenetakse astub õpilane metall kasti, kus võetakse joped ära ja pannakse sussid jalga. Kui see on tehtud, sõidab kast otse õigesse klassi. Õpilased ei pea enam kandma koolivormi. Igal koolil on kohustatud olema vähemalt jalgpallistaadioni suurune välisõhu ala, kus õpilased vahetundide ajal olla saavad. Sööklatoidud on väga head, kuna igal aastal küsitakse õpilastelt, mida nad tahaksid süüa ja siis selle järgi koostatakse menüü. Selleks ajaks on ka leiutatud tervisele kasulik pizza, mis maitseb sama hästi kui tavaline pizza. Tavaliselt on ka kõikides koolides olemas
sisse 50. inimest koos masinatega. Veel on igal õpilasel nii suur kapp kuhu mahub see masin ja riided ära.Minu unistuste koolis saab õppida kõikki aineid.Ei ole mingeid kindlaid klasse ,vaid käiakse koolis just neid aineid õppimas mida läheb erialal vaja kelleks saada tahan või mida võiks osata.Sellel koolis saab õppida ükskõik kelleks isegi kosmonaudiks.Kool on tipptasemel tehnoloogiaga varustatud ja turvaline .Kool on kaitstud kõik võimalike haiguste eest.Koolis kantakse koolivormi . Igas klassis võiks olla üks suur arvutiekraan mis on tahvli asemel ja poole suurem ning õpetaja kirjutaks enda laualt klaviatuurilt teksti ,et mida teha ja kuidas tegema peab. Igal õpilasel võiks olla selline tool, millel on laud küljes ja oleks mugav. Igal õpilasel oleks oma arvuti, kus nad saaksid koolis tööd teha.Unistuste koolis ei pea õpilased muretsema,mis kodus õppida jääb kui ei jõudnud päevikusse üles kirjutada, mis järgmiseks tunniks õppida jäi , sest kõik
sajandi keskaastaid ja tänapäeva , siis iga viimane kui tehnikavidin on olemas, reisimiseks pole erilisi piire, kui välja arvata mõned viisadega riigid, internetiühendus on isegi kõige sügavamal metsas, erinevaid spordi ja vabaaja tegevusi on päris kopsakalt ja kui raha on siis sõida kasvõi kuule. Põlvkondade erinevused kajastuvad pea igal teemal. Minu esimene teema , mida ma võrdlen on põlvkondade vaheline riietumis tava. Eelnevad põlvkonnad olid enamjaolt kohustatud kandma koolivormi ,kui koolis seda ei eksisteerinud, kandsid siiski kõik korrektset koolipärast riietust. Mina kui tänapäeva noor võin väita, et ''minu'' põlvkond ei riietu enam koolis niiväga korrektselt. Vaadates koolipeal ringi, näen ikka miniseelikuid ja väga avara dekolteega pluuse , väga paljud käivad koolis kui moedemonstratsioonil. Erinevust võib kindlasti märgata ka enda kaunistamises. Kui küsisin oma vanaema
puhkab ja heidab magama ettenähtud ajal. Üheks distsipliini loojaks ja kinnistajaks oli koolivorm, mis tagas kõigi ühtsuse ja oli nii alusmüüriks nn "vendlusele", mida pea kõigis kontekstides rõhutati. Koolivorm oli kõikides koolides ühesugune ning muutus korduvalt- tüdrukutel tumedast riidest koolikleit valge kraega ja must põll, põhikoolis seelik ja pluus; poistel tume ülikond. Vormi kandmise kord oli väga range: nt külmadel aegadel oli keelatud kanda kampsunit koolivormi peal, samas kui all võis, kui ainult mahtus. 4.2 Iseseisvuse taastanud Eesti 14 Kool (ja eelkõige põhikool) peaks kujundama inimeses sellise väärtushinnangute vundamendi, mis vastab antud ühiskonna poolt omaksvõetud kasvatuseesmärkidele. 1993. aastal vastuvõetud "Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses" on: "Üldharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ning käitumisnormide
Jakob Westholmi Gümnaasium KASVATUS ERI KULTUURIDES MIDA MEIL ON SELLEST ÕPPIDA? Tallinn 2011 Kasvatuse saavad inimesed kätte lapseeas, millest suur osa veedatakse koolis. Oma referaadis räägin kommetest ja kasvatusest jaapani koolides ja võrdlen seda eestlaste omaga. Jaapani valisin just sellepärast, et nende metoodika ja koolikasvatus erinevad Eesti omadest väga suurel määral. Nagu paljud eestlased, peavad ka jaapanlased haridusest väga lugu. Üldine koolisüsteem loodi Jaapanis umbes samal ajal kui Eestiski 19. sajandi teisel poolel ja on seega üks vanemaid maailmas. 20. sajandi alguses võis juba öelda, et kogu või suurem osa rahvast oli omandanud kirjaoskuse. Jaapanis õpib praegu 99% algkooliõpilastest riiklikes koolides ja ka keskkooliõpilastest käib erakoolides ainult 30%. Peaaegu kõigis neis koolides, ülikoolides ja kolledzites tuleb läbi teha sisseastumiseksami...
Tuli seista toidutalongiga järjekorras, et saada osta esmatarbe- kaupa, mida vajati igapäeva eluks. Praegu meie, noored, ei kujuta ette, et peaksime seisma toidu ostmiseks mingis järjekorras. Ma lihtsalt lähen poodi ja vastavalt materiaalsetele võimalustele panen asju korvi. Kui rääkisin emale ideest paigaldada geelküüned, siis oli ema esimene reaktsioon: ,,Kas koolis tohivad need olla?" Nende ajal tuli välja näha selline, milline tahtis välja näha kool. Tuli kanda koolivormi ja välimus pidi olema korrektne: ei mingit küünelakki, juuksed patsis, nägu meigist prii ja ei mingit kulda ega karda kaelas, kõrvas või sõrmes. Ema on rääkinud, et praegu on lastel palju vabam kasvatus. Temal ei tohtinud käia külalisi, noormehi ei võinud külla kutsuda ja iga öö pidi ta oma kodus oma voodis veetma. Praegu on asjalood hoopis teised. Juba noorelt elatakse koos ja saadakse lapsi. Ema jutust järeldan, et nende ajal oli see täiesti tabu
Isiksus ühiskonna surve all Isiksus koosneb isikule omapärastest tunde-, mõtte- ja käitumismustritest. Inimese tunded on individuaalsed hingekeeled, millest ei ole kellelgi teisel aimu. Mõtlemine on inimese arusaam tegelikkusest ning sellega kohanemine. Käitumine peegeldab inimese tundeid ning mõtteid. Kas ühiskond võib meie isiksust surve all hoida? Kas meie tunded, mõtted ja käitumismustrid muutuvad? Ühiskonnas on oluline populaarsus, mis võib väljenduda ka muusikas. Tänapäeval on noortel populaarne kuulata trance-muusikat. Trance ( transs ) on tegelikult teadvuse ( häire) seisund, mis esineb näiteks hüpnoosi korral ning seda tunneb ka trance- muusika abil end välja elav inimene. Trance'i kuulavad inimesed võivad olla närvilised ning isegi narkomaania küüsis. Tihti on meedias esinenud artikleid, kus räägitakse, kui palju mõnelt klubipeolt leiti narkootikumide mõju all o...
Tahetakse religiooni kaotada. Moodustatakse eesti kunsti ansambleid. Sinna koondusid loomeinimesed, nt raimond valgre. Pommitatakse eesti linnu. Palju kirjandust hävib põlengutes. 1944 lahkub üle 70 000 inimese eestist peamiselt rootsi. Sünnib pagulus. Eesti kirjandus oli paguluses intensiivsem ja loovam kui nõukogude eestis. Tekib metsavendlus. Toimub märtsiküüditamine. Hävitatakse raamatuid raamatukogudest ja suletakse kinod. Eesti kultuur okupatsiooni perioodil. Koolis pidi kandma koolivormi. Ei tohtinud tähistada teatud tähtpäevi nagu NT emadepäev ja jõulud. Oli Stalini ajajärk. Kirjanduses loodi vähe. Raamatukogud likvideeriti. Stalini surma järgselt tuleb võimule Nikita. Teine ajajärk oligi nikita ajajärk. Olukord muutub paremaks. Hakatakse õigusi taastama. Hakatakse palju tõlkima. ETV alustab oma saadetega. Avatakse regulaarne laevaühendus Helsingiga. Eesti aladele ulatus soome televisioon. Tänu sellele omandasime ka soome keele.
(3) Koolivormide ja õpilaste välimust puudutavate reeglite kadumine. Mõningates koolides on siiski koolivormid uuesti kasutusele võetud, kuid neil juhtudel on riietusel kindlasti mitmeid erinevaid variatsioone. Samas on koolivorm oluline seisuslikust aspektist. Parema majandusliku olukorraga perest lapsed võivad olla tihtipeale julmad ja neid lapsi, kellel pole nii uhkeid ja vägevaid firmariideid kiputakse sageli kiusama ja narrima. Seda probleemi aitaks ära hoida koolivormi kehtestamine. Mina koolivormi omava kooliga kokku puutunud ei ole, minu varasemas koolis oli ainuke nõue seoses riietusega, et olemas peavad olema vahetusjalanõud. Suur muutus 90-ndatel oli Eesti oma õppekava tekkimine. Nõukogude liidu ajal oli kasutusel Saksast pärit Lehrplan, kus oli kõik viimse detailini kirja pandud. Iseseisvumisega tehti Eestis aga kannapööre ja võeti kasutusele curriculum-tüüpi õppekava, kus ei panda kirja kindlaid
õppimas. Muidugi leidub selliseid, kes on küll rahaliselt jõukad, aga eriti seda välja ei näita. Kuid palju näen ka neid, kes oma hea elu tõttu muutuvad kuidagi domineerivamaks. Mul on raske selliste läheduses olla. Võib-olla olengi veidike kade, kuna ise kõige rikkamate hulka ei kuulu, aga ausalt öeldes, ega ma selliseks saada ei tahagi. Teinekord mõtlen, et äkki oleks parem, kui meie kool teeks kohustuslikuks koolivormi kandmise. Sellest oli meil kunagi küll juttu, aga kahjuks midagi teoks ei tehtud. Võib-olla laheneksid nii jõukusega seotud probleemid. Kui kõigil on seljas ühesugused riided, on kõik ka võrdes, vähemalt välimuselt. Rikkamatel õpilastel ei veni hommikud nii pikaks, sest enam ei pea valima oma sadade riiete hulgast, mida selga panna, ja vaesemad ei pea muretsema, kas neil üldse on, mida selga panna. Ei tekiks mingit üleolekut või alaväärsust. Muidugi, kui raha
aastal (Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajaloomuuseum) Saksa keele õpetajad Berg ja Donner ning naissoost õpetaja Agnes Iversen olid ainukesed õpetajad, kes ei kandnud õpetajatele ettenähtud vormirõivaid, vaid kandsid erariideid. 1905.aastal lubati õpilastel väljaspool kooli kanda ka muud riietust, kuid see tühistati kaks aastat hiljem. 1914.aastal evakueeriti kool Venemaale. (Kennik, Laul, Liim, Naber, Sirk, 1981, Lukas, 1980) 3. Päevarežiim Lisaks koolivormi kandmisele kehtestati väga karm päevarežiim. Õpilased pidid tõusma kell kuus ja magama heitma kell 10, siis jäi uneajaks 8 tundi. Kell 8.45 toimusid ülekoolilised hommikupalvused õigeusulistele vene keeles ning luteriusulistele saksa ja eesti keeles. Tuunid algasid kell 9, kestsid 45 minutit ning keset päeva oli pikem vaheaeg söömiseks. Tavaliselt olid õpilastel kaasas oma võileib, kuid 1909.aastal avati aula eesruumis einelaud, kus õpilased
AC/DC on Austraalia päritolu hard rock bänd AC/DC rajasid vennad Malcolm ja Angus Young Sydneys 1973. Lauljaks oli siis Dave Evans. Septembris 1974 asus Evasni asemele Bon Scott. Pärast Boni surma 19. veebruaril 1980 asus tema kohale Brian Johnson (sündinud 1947). AC/DC tegutseb tänaseni, nende albumeid on müüdud üle 100 miljoni eksemplari. Kuigi tavaliselt peetakse bändi hard rocki ja heavy metali teerajajaks, liigitavad liikmed enda muusikat rohkem rock'n'rolliks. Nimi AC/DC tuleneb ingliskeelsetest sõnadest alternating current/direct current, mis tähendab vahelduvvool/alalisvool. Seda soovitas väidetavalt vendadele Youngidele nende õde Margaret, lugedes seda lühendite paari õmblusmasinalt. Bändiliikmed on hetkel: · Angus Young (soolokitarr) alates 1973 · Malcolm Young (rütmikitarr) alates 1973 · Brian Johnson (vokaal) alates 1980 · Phil Rudd (trummid) 19751983, alates 1994 · Cliff Williams (basskitarr) alates 197...
1973. aasta viimasel päeval andis AC/DC oma esimese kontserdi Sydney's klubis The Chequers ja 1974. veebruaris salvestas esimese singli "Can I Sit Next To You Girl? / Rockin' In The Parlour". Üsna peatselt vallandati trummar Colin Burgess, kuna kukkus laval kokku, ja basskitarrist Larry van Kriedt. Trummari kohta täitis ajuti George Young. Kaubamärk Selleks ajaks oli Angus juba hakanud esinedes kandma bändi kaubamärgiks saanud koolivormi. Esialgu kasutas ta erinevaid kostüüme, näiteks gorilla, Zorro ja Super-Ang Superman'i eeskujul. Samal aastal otsustasid vennad Youngid, et Evans ei ole neile sobiv laulja, kuna oli stiililt rohkem glam-rock'i poole, mis bändi suundumusega ei sobinud. Septembris paluti Evansil lahkuda ning asemele võeti Bon Scott, kes oli nende autojuht. Bon Scott Scott, kel oli muuhulgas varasemast ajast mitmeid seaduserikkumisi, aitas
õppivat noorsugu poliitikast ja päevasündmustest eemal hoida. Tänu sellele tegutsesid eesti koolides illegaalsed õpilasringid, mis avardasid õpilaste silmaringi.Tutvuti paljude ebasoovitavate või koguni keelatud teostega, vaieldi mitmesuguste küsimusteüle nii kirjandusest, poliitikast kui filosoofiast. Niisuguste ringside tööst võttis osa ka Barbarus ja see mõjus soodsalt tulevase luuletaja kujunemisele. Barbarus tõi endale kaela palju pahandusi. Näiteks ei hoolinud ta koolivormi kandmisest, luges mittesoovitatavaid teoseid, loobus kooli lõpupeost jpm. Sellest hoolimata sai ta hästi hakkama kõige koolis nõutavaga ja kandis oma kirjanikunime trotsliku uhkusega, avaldades selle all kogu oma hilisema loomingu. Pärast gümnaasiumi lõpetamist tahtis Barbarus täita oma unistuse ja saada arstiks. Ta suhtus eitavalt Tartu Ülikooli ja seetõttu valis õpingute kohaks Kiievi. 5.Barbarus õppis Kiievis aastatel 1910-1914. Oma kirjades lähedastele rääkis ta
klubihoone (mida hiljem hakati kutsuma ,,punanurgaks"), pood ja palju muud. Kõik see asundus oli ühendatud kitsarööpmelise raudteega, Aruküla raudteejaamaga, mis oli turba ümbertöötlemise estakaad. Turvast laeti ümber tavalistele raudteevagunitele, et siis transportida see laiali üle Eesti. Vanaema isa oli turbatööstuses masinist ja ema hooajatööline. Lapsepõlves oli ta suviti, kui ema tööl oli,oma vanaema juures. Oma kooliteed alustas vanaema 1944. aastal. Ei olnud siis koolivormi ega ka toitlustamist koolis.Igaüks kandis oma parimaid ja puhtaid riideid (kui neid oli!).Koolikotiks oli Saksa sõjaväe seljakott, mille peal oli karvane vasikanahkne kate. Kool asus endise riigimehe Kaarel Eenpalu mõisas, mis oli nelja kilomeetri kaugusel ja mida tuli läbida jalgsi iga päev. Süüa koolis ei antud, kuid hiljem anti tassike teed. Igaühel oli kaasas võileib, mille nad nosisid suurel vahetunnil ära.
vaimsest ja füüsilisest vägivallast on igal pool väga palju juttu olnud. Koolikiusamine on väga suur ja pahameelt tekitav teema, mis paraku toimub igas koolis mingil määral. Vaimse koolivägivalla suhtes e. narrimise ja kiusamise suhtes saab kool ette võtta nii mõndagi. Narrimised võivad esineda mitmete aspektide näol näiteks vanemate rahaline seis see tähenda, et narritakse riietuse ja muude materiaalsete võimaluste pärast. Selleks, et seda vältida, saaks kool kehtestada koolivormi kohustuslikkuse mille tulemusena on kõik õpilased võrdsed riietuse suhtes. Minu arvates see teeks koolid ka tõsiseltvõetavamaks ja kujundaks paremat mainet. Töötajatel on väga suur roll organisatsiooni maine kujundamisel. Ebapädevad inimesed kujundavad organisatsioonile negatiivse maine. Negatiivse mainega ettevõttesse ei taheta tööle tulla ning sellest tulenevalt on tööjõupuudus. Tööjõupuuduse tõttu jäävad paljud olulised tööd tegemata või siis lisanduvad
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Referaat Sotsiaaltöö teooria ja meetodid Koolisotsiaaltöötaja ülesanded koolis ST-11 Koostaja:Annett Randpere Juhendaja:Tiia Tamm Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS.....................................................................................3 KOOLISOTSIAALTÖÖ AJALUGU.....................................................4-5 KOOLISOTSIAALTÖÖ EESTIS..........................................................6-7 KOOLISOTSIAALTÖÖTSJS JA SOTSIAALPEDAGOOGI ERINEVUSED........................................................................................7 KOKKUVÕTE.................................................................................8 LISA.................................
Muidu olid klassiruumid suured, aga vene keele ja võõrkeele klassid loid väiksed. Siis tehti klass pooleks, sest mõned õppisid inglise- ja mõned saksa keelt. Klassides olid suured lauad, mille küljes olid ka toolid. Laua plaat käis üles ja plaadi all oli sahtel, kuhu sai oma asju panna. Enne kooliaasta algust olid alati suured koolilaadad, kus sai osta kõike kooliks vajalikku. Ranitsa, pliiatsid, vihikud, vihikute paberid, värvid, pintslid, dressid, jalanõud, koolivormi ja veel palju asju mida kõike vaja oli. Kõikidel õpilastel pidi koolis seljas olema koolivorm, see oli kõigil ühesugune. Poistel olid tumesinised püksid, vestid ja jakid, ning helesinised pluusid. Tüdrukutel aga tumesinised jakid ja vestid, ning ruudulised volditud seelikud. Pidulikuks puhuks aga pidid kõik kandma valget pluusi,pioneeridel olid ka kaelarätid. Koolivorm oli hea asi, siis olid kõik ühtemoodi riides ja keegi ei saanud su kallal
Argument Argument on eraldiseisev mõte, mis toetub mõnda ideed = seisukoha põhjendus. Argumendi neli osist on: väide, seletus, tõestus, järeldus. Väide – lause, mis kannab argumendi peamist ideed NT: Koolivormi kandmine tuleb teha kohustuslikuks, sest see vähendab koolivägivalda. Seletus – põhjendus selle kohta miks väide paika peab. Mõnelauseline seletus, kus on kirjas üldine loogika, mis väidet toetab. NT: Koolivormide kehtestamisega ei tule enam nõnda selgelt esile see, kui mõni laps on pärit vaesest perekonnast. Seega väheneb varanduslikust erinevusest tulenev koolivägivald Tõestus – seletusele on antud põhi, millele tugineda.
Ema ütles, et laps peaks niikaua kodu ligidal koolis käima, kui vähegi võimalik. Ema arvates on lapse kaugele kooli viimine, kui kool on ligidal, kuritegu lapse suhtes. Kooli juures olid ema jaoks toredad koolipeod, kus tantsiti. Nääride ajal käis näärivana, sai kingitusi. Hiljem tulid disko ja värvimuusika. Klassikaaslased olid ka toredad. Minu koolitee algas aastal 2005, kui ma läksin Suuremõisa Põhikooli esimesse klassi. Tänapäeval enam koolivormi pole, nagu oli kunagi. Lubatud on tagasihoidlik kosmeetika, ei tohiks kooli tulla, nägu kosmeetikat täis. Kindlasti käsiks õpetaja selle ära pesta. Puhtust nõutakse, kuid sellest ei räägita kogu aeg. Kui kellegi jalad haiseksid, siis õpetaja ütleks küll: "Vahetage sokid ära!" Ka soengu kohta ei ole tänapäeval koolis selliseid nõudmisi. Juuksed võivad olla lahti, kuid kodunduse tunnis peaksid nad olema kinni. Poistel võivad olla pikad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
