KAASUS 1. Martin Tamm on õigustatud saama X Vallavolikogu 16.11.2010. a määruse nr 37 „X valla eelarvest toimetuleku kindlustamiseks peretoetuste maksmise ja lapse koolitee kulude hüvitamise korra kinnitamine” (edaspidi nimetatud Määrus) alusel makstavat koduse mudilase toetust. Toetuse suurus on 120 eurot kuus. Oktoobrikuu eest Martin aga toetust ei saanud. Martin hakkas uurima, milles asi. 2. X vallavalitsuse ametnik vastas talle järgmiselt: „Kuna Teie perel oli X valla ees maksetähtaja ületanud võlgnevus, siis antud perioodi eest ei ole õigust koduse mudilase toetusele. Teie koolis käiva lapse Marta klassijuhataja saatis Jaana Tammele (lapse ema) e-kirja, milles teatati, et vald kavatseb osta lastele
märksõnadeks on: maailma avanemine, välise tajumine, keha tajumine, liikumine (1 eluaasta lõpp), kõne õppimine ja keeleline areng (1-2 a.), individualiseerumine ja mina teke (2-3 a.) Selle eluetapi märksõnadeks on: sotsialiseerumine, südametunnistuse aluse teke, Mudilase etapp (3-7 a.) väliste reeglite omaksvõtt, mängu suur tähtsus (psüühiliste pingete ja muude vaevuste korral võib abi saada mänguteraapiast) mängu kaudu tutvub laps ümbritseva maailma ja inimestevaheliste suhetega, kooliküpsuse saavutamine (füüsilised ja psüühilised võimed sh. sihikindlus ja keskendumisvõime, iseseisvus, kriitikataluvus,
Ülikooli magistriõppe tasuta kohale olnuksin ilmselt võimeline sisse saama ka siis, kui oleksin lõpetanud kõik 12 klassi oma maakoolis. Ning et kõigi nende sissesaamiste ja ka mõningate lõpetamiste kõrval on haridus lõpuks ikkagi vaid vahend, mitte saavutus, mis mu igapäevatöö minu eest ära teeb. Ma mõistan inimesi, kelle väike laps on riigieksamite esikümne kooli katsetele viidud seetõttu, et see õppeasutus asub üle õue ja mudilase pea tundub ka enam-vähem lahtine olevat. See, et jütsil oleks kooliteel võimalikult vähe rohke liiklusega teid ja tänavaid, on kahtlemata oluline. Väikeste laste etteõpetamisega piinamine ja mängud sissekirjutusega tunduvad aga lihtsalt tõusiklikud ja juhmid. Kuidas saab põhiharidus eliitkoolis olla nii eriline, kui igal aastal tuleb samade õppeasutuste 10. klassidesse rohkelt uusi õpilasi, kes suudavad tavakooli põhjal täpselt samalt tasemelt jätkata
toimetulek selles, mis aitab tal isiksuseks saada ning tema minapildil kujuneda. LAPS JA ESIMESED SUHTED TEISTEGA Nagu eelnevalt mainitud, kasvab laps sotsiaalseks just teiste abil, bioloogilised tegurid sotsialiseerumist veel ei taga. Sotsiaalne suhtlemine on sotsiokultuurilise õppimise tulemus. See aga osutub võimalikuks vaid tänu sotsiaalsele vastastikusele mõjule lapse ja tema eest hoolitseva inimese vahel. Mudilase arengu seisukohalt on võtmeküsimuseks vanematega suhtlemine. Isal ja emal on seejuures erinevad rollid, mõlemal on oma spetsiifilised ülesanded. Ometi ei suudeta tänapäeval isa ja ema spetsiifilist tähendust alati aktsepteerida. Uurimistulemustest võib siis järeldada, et sõltumata vanemate enda soovist, valib laps esimeste elukuude jooksul endale nn primaarobjekti ehk esmaste tunnete sihtmärgi. Ja lapse mina hakkab arenema just selle primaarobjekti toel
naljanumber, kus saab aega veeta. Seda küll mitte kõigi arvates, kuid väga paljud mõtlevad siiski nii. Nii nagu tänapäeva banaalsuse ja veidruse vastu ei aita kunagised ühikonnareeglid, ei aita paraku ka koolihuligaanide puhul. See, et nende korralekutsumine saab käia ainult vanemate rahakoti arvel, ei ole ülekohus, vaid trahv nende tegemata jäänud kodutöö eest: iga lapsevanem vastutab oma mudilase arengu ja väljakujunemise eest. Kõik algab siiski ju kodust. Noorus oli hukas sajandeid tagasi ja on ka tänapäeval, kuid nüüdisajal on see mitmekordselt võimendunud. Dzinn on pudelist välja lastud ja teda sinna tagasi ajada pole enam võimalik.
11-15). Laste gruppi tulevad väga erineva iseloomu ja temperamendiga, erineva arenguloo ja peretaustaga, erinevate sotsiaalsete ja kognitiivsete oskustega lapsed (Lapse kohanemine lasteaia ja lastehoiuga lapsevanemate ja õpetajate ning lstehoidjate hinnangul Tartu linna näitel, magistritöö, K. Martin, Tartu 2010, lk. 8). Kasvatajal on oluline teadvustada ning ta peab meeles pidama, et kõige esimene suhe on 1 lapsel tema perekonnaga ja vastavalt sellele on ülesehitatud mudilase töömudel. Kodus on ju mudilasel omad kindlad reeglid, millega ta lasteaeda tuleb. Tavaliselt suhtlevad lapsed õpetajaga nii, nagu nende jaoks laps-vanema suhe varem toiminud on. Perekondlik seotussuhe määrab, kui ettevaatlik ja kartlik või avatud ja usaldav laps inimesi kohates on. Kuid kodune töömudel ei pruugi lasteaias kohane olla. Näiteks võib laps olla harjunud sellega, et kodus teda ei kuulata ning tema vajadustega ei arvestata. Seega, kui lapsel on rühmas olles
lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine, mis sõltub kirjanike andest ja oskusest lastele kirjutada. 3. Muinasjutuvajadusest väikelapseeas - biblioteraapiline mõju lapsele; lapse maailmanägemus on kaootiline = ei tunne teisi eluviise ja võtab maailma sellisena nagu ta näeb; vanemad ei võta lapse hirme ja sisepingeid nii tõsiselt = muinasjutt pakub lapsele arusaadavaid lahendusi; mudilase probleeme lahendab muinasjutt, suure lapse omi psühhiaater; kunagi EI TOHI lapsele muinasjutu tähendust seletada = tähtis on TUNNE!; lapse alateadvus on tume, täis hirme ja lootusi = muinasjutu fantaasiat pole ohtlik uskuda, kuna see toob alati maa peale tagasi õnnelikult. 4. Rahvamuinasjutt kunstiline väljamõeldis, vaba fantaasiavili, kindlad poeetilised võtted ja reeglid, süzeeline arendus, lemmikteemad ja karakterid. Lõppevad üldreeglina õnnelikult.
· Sünd ja varane areng. Väga olulised inimese arengu seisukohalt on üleminekud ühest elukaare etapist või perioodist teise. Näiteks öeldakse isegi, et inimese elu kõige ohtlikum moment on tema sünd. Sünni ja järgmisse etappi ülemineku vahele jääb väga tähtis periood, mille märksõnadeks on: maailma avanemine, välise tajumine, keha tajumine, liikumine (1 eluaasta lõpp), kõne õppimine ja keeleline areng (1-2 a.), individualiseerumine ja mina teke (2-3 a.) Mudilase etapp (3-7 a.) Selle eluetapi märksõnadeks on: sotsialiseerumine, südametunnistuse aluse teke, väliste reeglite omaksvõtt, mängu suur tähtsus (psüühiliste pingete ja muude vaevuste korral võib abi saada mänguteraapiast) mängu kaudu tutvub laps ümbritseva maailma ja inimestevaheliste suhetega, kooliküpsuse saavutamine (füüsilised ja psüühilised võimed sh. sihikindlus ja keskendumisvõime, iseseisvus, kriitikataluvus, empaatia, kognitiivsed võimed)
1920 aastal oli ainult kolm suurust tüdrukute rõivaid – vastsündinust kuni1,5 aastani; 1,5- 6 aastani ja 6-14 aastani. 1950 aastal oli seitse erinevat suurust imikutest kuni 16 aastani. Neidude kasvav eristumine tulenes osaliselt ka haridussüsteemi vanuseastmetest. Täpsem eristumine riiete suurustes ja stiilis aitab eristada tüdrukute vanust ja sotsiaalset kuuluvust. 6 2.5-12 AASTASTE LASTE FÜÜSILINE ARENG Võrreldes imiku, mudilase ja eelkooli iga on varajane kooliiga füüsilise arengu seisukohalt kõige aeglasem. Kuue aastaselt kaalub keskmine laps 20,4kg ja on 107,95cm pikk. 6-12 eluaastani laps kasvab keskmiselt 5,08-7,62 cm pikkust ja võtab kaalus juurde 2,27 kg igal aastal. Keskmine 12-aastane laps kaalub umbes 40 kg. Tüdrukud on üldiselt pikemad kui poisid, sest tüdrukute kasvuspurt algab kaks aastat varem kui poistel. Juhan Aulile pühendatud seminaril 2010 aastal kandsid Tartu ülikooli füüsilise
tihti maskoti rolli ning see on neile pigem alandav. Vanemad soovivad, et koolid ja teised programmid jagaksid nende visiooni oma erivajaduse lapse kohta ning päris paljudes eelkoolides pakutakse erinevaid teenuseid olenevalt erivajadusest, näiteks füsioteraapia. Osad vanemad on otsustanud oma lapsi mitte teistega ühte eelkooli panna, sest leiavad, et see ei ole nende lapse erivajadust arvestades parim lahendus. (Smart, 2012, lk 265) Arenguteooriad Freud liigitas mudilase ja eelkooli ealiste laste ea anaalseks etapiks, sest selles vanuses lapsed hakkavad iseseisvalt potil käima ja seeläbi õpivad uusi oskusi ning saavutavad suurema iseseisvuse. Lapsed, kes peavad kasutama kateetrit, on raskem tunda meisterlikkust oma keha üle. Empiirilised uuringud on kinnitanud Freudi teooriat läheduse kohta, nimelt lapsed, kes elavad haiglates on märgatud reageerimisvõime vähenemist oma arstide vastu ja kui nad koju lastakse siis seal ka oma vanemate vastu.
Mänguplatsid on lemmikud, seal on palju erinevaid tegevusi. Nii mängimise kui ka kodutöödel abistamise juures tuleb lapsele pidevalt selgitada, milleks erinevad asjad vajalikud on ja mida need teevad. Samuti peaks jätkama lapsele ettelugemist ning raamatute piltide kohta seletuse andmist. Vesi, liiv ja joonistusvahendid lähevad selles vanuses samuti hästi kaubaks. Siiski tuleb jälgida, et last ei koormataks suurte mänguasjakuhilatega lastepsühholoogid on seda meelt, et mudilase arengu seisukohalt pole kasulik teda paljude mänguasjadega üle külvata, vaid jälgida, et lelude valik oleks mitmekesine ja arenemisvõimalusi pakkuv. Liiga palju mänguasju korraga mõjub lapse tähelepanule pärssivalt ning vähendab fantaasia- ja keskendumisvõimet (Lapse areng 10.-12. elukuu. 22.09.2011). 17 KASUTATUD KIRJANDUS Child development. http://www.familiesonlinemagazine.com/child- development/7months.html (22.09.2011)
Muinasjutt pakub lapsele arusaadavaid lahendusi. (heade- halbade leer) · mida ebakindlam on inimene seda rohkem vajaba ta lapsemeelseid prjektsioone ja müütilisi seletusi (nt puul ei murra oksa, puul on valus) · vaid korduval kuulamisel leiab laps muinasjutust iva, mis on vajalik tema elukogemuse jaoks. · Muinasjutu illustaratsioonid suruvad maha lapse fantaasia. Igal lapsel on oma ,,visioon" ja selle taga sõnum (hirm, tragöödia,argus) · Mudilase probleeme lahendab muinasjutt, suure lapse omi psühhiaater. · Kunagi EI TOHI lapsele muinasjutu tähendust seletada. Tähtis on TUNNE! · Lapse alateadvus on tume, täis hirme ja lootusi. Muinasjutu fantaasiat pole ohtlik uskuda, kuna see toob alati maa peale tagasi õnnelikult. 4. Rahvamuinasjutt kunstiline väljamõeldis, vaba fantaasiavili, kindlad poeetilised võtted ja reeglid, süzeeline arendus, lemmikteemad ja karakterid. Lõppevad üldreeglina õnnelikult.
Lasteaedades tunnistatakse minu meelest hariduse isiksust kujundavat jõudu teistest haridusastmetest enam. Samuti on lasteaiaõpetajad õhinaga vastavatest teadmistest huvitatud (vt www.eetika.ee/831558). Ja jumal tänatud, sest selles eas on laste suunamine märksa lihtsam ja eeskuju roll tohutult suurem. Aga kodu roll väärtuste kujunemisel? Jah, kodu mõju on tohutu. Aga olgem ausad kodune väärtuskasvatus on paljuski juhuslik. Kui ma näiteks enesevalitsuse kaotan ja raevunult oma mudilase peale karjun, siis jätab see oma jälje. Laps haavub ja õpib, et nii see elu käib. Küllap peagi ka jäljendab. Kui tihti me viitsime end analüüsida, oskame selliseid seoseid luua ja suudame protsessi teadlikult juhtida? Just see on kolmas müüt arvatakse, et lasteaia väärtuskavatus on kodusega võrreldes tühine. Aga kui palju on tegelikult kodusid, kus on lisaks ajale ja tahtmisele ka oskust väärtuste kujundamisega mõtestatult ja järjekindlalt tegeleda
annaabi.ee 
