kerge, harva võib näha vanu võistlejaid uusi positsioone avastamas. Nendeks on uued väikesed nisitegijad või uued turule tulijad. (nt Body Shop, CNN, Dell, easyjet, IKEA, Starbucks jne) Tema arvates on strateegia tuumaks valida unikaalne strateegiline positsioon, mida üks konkreetne ettevõte siis võiks omaks nimetada. Strateegiline positsioon kujutab endast lihtsalt kokkuvõtet ettevõtte vastusest järgmisele kolmele küsimusele: x Kes on meie klient? x Mis tooteid või teenuseid me peaksime pakkkuma? x Kuidas me saaksime kõige paremini neid teenuseid neile klientidele osutada? Kokkuvõttes on strateegia valikute tegemine ning ettevõtet saadab edu siis, kui ta valib eristatava strateegilise positsiooni, milleks on positsioon, mis erineb kõikide tema konkurentide omast. Markides on seisukohal, et parim strateegia arendamise protsess koosneb osaliselt planeerimisest ja osaliselt katse-eksitus meetodist, kuni tabatakse, mis toimub
Näiteks tsentraliseeritud jaotussüsteemi korral on võimalik vähendada varudega seotud kulusid, teenindades üha suuremat territooriumi. Mida rohkem on meil ladusid seda suuremad on tõenäoliselt varudega seotud kulud. Siiski viimastel aastatel on see tendents muutunud klientide jaoks on tähtis, et tellimused täidetakse võimalikult kiiresti. Kuna transpordikulud järjest kasvavad, siis on otstarbekas suurendada jaotuskeskuste arvu. 4. Mis on väärtus? Väärtus on summa, mida klient on nõus toote ja/või teenuse eest maksma. Väärtus = toote füüsilised ja emotsionaalsed omadused / raha+aeg+JP(füüs.+em.) 5. Mis on lisandväärtus? Lisandväärtus on tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust. Lisandväärtuseks võivad olla näiteks: kättetoimetamise aeg tellimise kergus pidev kättesaadavus, kokkusobivus süsteemiga tagavaraosad, hooldus, remont, kindlustus kokkulepped kliendiga
toodet kõikjal ja kõigile. Tihtipeale on nemad just need, kes moodustavad ettevõtte suurimad ja tulusamad kliendid. Milles seisneb CRM maatrixi tähtsus? Lojaalsus on kliendikvaliteedist sõltuv kliendirahulolu tagajärg ning lojaalsuse tulemusel peaks tõusma kliendikasumlikkus. Ettevõtte edu sõltub tema klientide rahulolust, selle saavutamiseks on vaja mõista ja täita klientide vajadusi ning ületada neid. Klient peab tundma, et ta on oodatud ja tema soovidega arvestatakse. Et kliente paremini mõista on tarvis regulaarselt koguda tagasisidet ja vastavalt selle parendada tegevusi. Töötajate pühendumist mõõdetakse TRI*M indeksiga. Milliseid muutuseid on toonud kaasa ettevõtete toimimine väärtusahelais? Ettevõtted ostavad sisse erinevaid teenuseid ja ei tehta nii palju enam ise. Toimitakse vastavalt turunõudlusele, vanasti oldi tootmisele orienteeritud, nüüd turule
KORDAMISKÜSIMUSED I 18. aprill 2010. a. 21:23 1. Mida võib nimetada organisatsiooniks? Organisatsioon on kindla inimrühma terviklik ühendus, kus juhitakse ja kooskõlastatakse konkreetseid tegevusi ühiste eesmärkide saavutamise nimel. 2. Millistest osadest koosneb organisatsioon H. Mintzbergi käsitluses? 1. Põhitegijad (töö teostajad) 2. Eesliin (vähemalt üks juht) 3. Keskliin (ühendab eesliini põhitegijatega) 4. Tehnoloogiapersonal (planeerivad ja kontrollivad teiste tegevust) 5. Abistav personal 6. Ideoloogia (organisatsioonikultuur) 3. Kuidas võib jagada äriorganisatsiooni eesmärke? 7. tootmislikud eesmärgid - turgude hõivamine; toodangu sortimendi määratlemine; 8. finantseesmärgid - piisava likviidsuse tagamine; optimaalne kulude tase; 9. juhtimislikud eesmärgid - juhtimisstiil, tööjaotuse kindlaksmääramine; 10. sotsiaalsed eesmärgid - õiglane t
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2015 1. Organisatsioon - kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Juhtimise kui protsess on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule (loovus, uuendused, muudatused). Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 4. Kavandamine - organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede
JUHTIMISE KORDAMISKÜSIMUSED I loeng: PÕHIMÕISTED 1. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates juhtimise definitsioon. Juhtimine on teiste inimeste tegevuse suunamise kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. Protsessi keskmes on efektiivsuse ja säästlikkuse tasakaal piiratud ressursside kasutamisel. ("Juhtimise alused" Ruth Alas) Juhtimine on sihipärane tegevus, mille tulemusena organisatsiooni eesmärgid saavutatakse teiste inimeste vahendusel ja abil. (Kreitner??) 2. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. ("Juhtimise alused" Ruth Alas). Organisatsioon on inimeste grupp, kes on ühinenud selleks, et saavutada ühised eesmärgid. (Raoul Üksvärav) 3. Kirjeldage McKinsey 7S käsitlust. McKinsey kirjeldab organisatsiooni olemust 7S kaudu: Tugevad S-id (iseloomulikud juhile) - STRATEGY, SYSTEMS, STRUCTURE N
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
2 Olge ausad. SWOT maatriksis ei paigutata tegureid õige nimetaja alla. Oluline on jälgida, et tugevused ja nõrkused tuleneksid ettevõtte sisekeskkonnast ning ohud ja võimalused väliskeskkonnast (ehk need asjad, mille toimumist meie ise mõjutada ei saa). 3 Vaadake asju kliendi vaatenurgast. Tugevused ja nõrkused tuleb kirja panna klienti vaatest - kui ikka kliendi arvates see ei ole teie tugevus, siis seda ka kirja ei panda. Või kui klient arvab, et sama tugevus on ka konkurentidel, siis ei ole tegemist tugevusega, vaid nn piletiga turule. Jällegi pole seda mõtet kirja panna. 4 Analüüs peab järgnema. Viga tehakse tihti sellega, kui pärast mõjutajate väljaselgitamist arvatakse, et töö on valmis. Saadud informatsiooni ei kasutata tegevusplaanide koostamise sisendinfona, vaid seda peetakse juba lõpptulemuseks
annaabi.ee 
50 punkti
~ 16 lehte
127 laadimist
1 arvamus 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid