Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Väärtusahela juhtimine kordamisküsimused (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas loob kliendist lähtumine lisaväärtust?
  • Mida õpetas sulle Beer Game ?
  • Kuidas aitab CRM kaasa väärtusahele juhtimisele?
  • Mis su nimi nüüd oligi?
  • Mis see CRM siis on?
  • Milles seisneb CRM püramiidi tähtsus ?
  • Milles seisneb CRM maatrixi tähtsus?
  • Milliseid muutuseid on toonud kaasa ettevõtete toimimine väärtusahelais?
  • Millest tuleneb ettevõtete toimimismudeli muutus väärtusahela põhise toimimise suunas?
  • Kuidas väärtusahelas efektiivsemalt toimida?
  • Keskendumisega põhioskustele?
  • Milliseid muudatusi toob ettevõtluses kaasa jaotuskanalite demokratiseerimine?
  • Milliseid muutusi toob kaasa the Long Tail globaalsete brändide läbimüügis?
  • Milliseid muudatusi toob kaasa the Long Tail VKEle?
  • Millistes sektorites on the Long Tail mõju juba avaldunud?
  • Millistes sektorites on the Long Tail i mõju täna avaldumas?
  • Millised võivad jääda puutumata the Long Tail-i mõjust?
  • Milles seisneb the Long Tail?
  • Milliseid võimalusi Long Tail loob VKE-dele?
  • Millised muutused on toimunud alates 90 aastatest tarneahelates, arutle
    Tarneahel ( Supply Chain) näitab millistest tarne etappidest koosneb lõpptoote kujunemine
    Tarneahelat vaadeldakse ühtse tervikuna . Samuti arvestatakse kulutusi kokku tarneahela peale.
    Koostöö erinevate partnerite vahel aitab optimeerida kulusid , suurendada paindlikust, vähendada varudega seonduvaid kulutusi. E-kaubanduse areng.
    Tootjate globaliseerumine ning ettevõtjate selge tajumine, missugused võimalused peituvad logistikateenuste integreeritud juhtimises. Nõuded loodussäästlikusele.
    IT ja teenindus said võtmesõnadeks. Turule orienteeritus.
    Täpsus ja usaldus, et tegevus vastab kliendiga kokkulepitule. Tarnetäpsus (on-time delivery) – mõõdetakse tegeliku ja planeeritud tarneaja kokkulangemist. Kliendi jaoks on kõige tähtsam tarneajast kinnipidamine , kuna see võimaldab kliendil paremini planeerida ja teostada oma tegevusi. Klient tahab professionaalset ning tema jaoks mugavat teenust. Kliendi jaoks avaldub see praegu e- arvetes, Interneti vahendusel saadetise jälgimise, tellimuste esitamise, päringute saatmise, laovarude jälgimise süsteemis, paljudes maades elektroonilises tollimises.
    Hakati sisse ostma ka muid teenuseid kui ainult transport nt laoteenus .
  • Väärtusahela keskne arenguetapp logistikas
    Väärtusahel (Value Chain) kirjeldab lisaväärtuse teket tarneahelas
    Väärtusahel ühendab toormaterjalide tootjad valmistoodangu valmistajatega ja need omakorda lõpptarbijatega. Väärtusahela moodustavad omavahel seotud logistilised protsessid, milles iga protsess lisab tootele väärtust.
    Joonis 1. Tarneahela struktuur
    Tarneahela kesksel kohal on keskne ettevõte, mis korraldab tarneahela tegevust, hallates tarnijate ja klientide võrgustikku. Traditsiooniliselt on selleks olnud lõpptoodet tootev tootmisettevõte nt autotehas, rõivatootja või ka jaekett, mille ostumahtude suurus võimaldab mõjutada lõppakaubatootjate tegevust.
    Tarnijad ja kliendid jagunevad erinevatesse astmetesse nt autotehase seisukohalt vaadates võib 1. astme tarnijaks olla käigukastide tootjad. 2 astme tarnijad tarnivad komponente käigukastide tootjatele. 1 ja 2 astme klientideks võivad olla erineva piirkondliku ulatusega edasimüüjad.
  • Arutle, miks on oluline väärtusahela jagunemine osadeks .
    Igal väärtusahela osal on oma kindlad ülesanded ja igas väärtusahela protsessis lisatakse antud tootele väärtust juurde. Kui väärtusahel on jagatud osadeks siis iga osa viimistleb toodangut kõige paremal võimalikul moel. Tootmisesse läinud algmaterjalist tuleb lõpus välja kõrgema väärtusega lõpptoodang koos järelteenindusega. Iga väärtusahela lüli on oma alale spetsialiseerunud ning seetõttu suudab pakkuda paremat tulemust kui toote algne looja juhul kui ta teeks kõik väärtusahea etapid ise.
    5 põhitegevust- seotud toote/teenuse loomise ja müügiga, liikumisega kliendile ja müügijärgse teenindamisega.
    1. sisenev logistika – Tegevussisendite hankimine , vastu võtmine ja ladustamine , õiges koguses kvaliteetsete lähteandmete ja ressursside varumine . Hõlmab nii personali värbamist kui ka materjalide, komponentide ja teenuste ostmist, alltöövõtjatega suhtlemist ja vajaliku tehnika hankimist.
    2. tegevused/tootmine – sisendite lõpptooteks muutmine klientide poolt soovitud toodetesse või teenustesse. Tööpinkidel töötlemine, pakkimine, kooste, kvaliteedi kontrollimine, sisseseade korrashoid, tegevusop. planeerimine ja kontrollimine.
    3. väljuv logistika – toodangu või teenuse toimetamine klientideni.
    4. müük ja turundus – toote või teenuse info viimine klientideni, tutvustades nende omandamise ja kasutamise võimalusi.
    5. teenindus– tegevused, mis seonduvad teenuste osutamisega toote väärtuste suurendamiseks või säilitamiseks nt paigaldus, remont , koolitus, varuosade tarnimine , toote kohandamine
    Abitegevusalad- toetavad põhitegevusi ja üksteist, tagades tegevussisendi hankimise, tehnoloogia , inimressursid ja erinevad ettevõtet hõlmavad funktsioonid.
  • Ettevõtte infrastruktuur funktsioonid, mis tagavad igapäevaste tegevuste efektiivsuse, näiteks raamatupidamine, seadusandlus, haldusjuhtimine;
  • Personalijuhtimine – ettevõtte ja töötajate vahelised suhted. Tegevused, mida tehakse selleks, et töötajaid motiveerida ja arendada;
  • Tehnoloogia arendamine – tegevused, mis on seotud info haldamise ja kasutamisega teadmiste baasi tõstmiseks. Tehnoloogia arenguga ajas; kaasas käimine
  • Hankimine – tegevuseks vajalike ressursside hankimine. Varustaja leidmine ja ressursi hinna läbirääkimised.
  • Arutle, kuidas loob kliendist lähtumine lisaväärtust? ( kliendisuhete juhtimine)
    Kliendi rahulolu on tähtis, et saavutada ettevõtte maksimaalne kasum ning püsida konkurentsis.
    Kliendisuhete juhtimine (CRM) on tähtis, et hoida kliente ning luua uute klientidega kontakti. Kliendilojaalsus saab alguse kliendi rahulolust, mis toob kaasa olukorra, kus klient hakkab samast müügikohast sooritama kordusoste ning soovitama seda ka tuttavatele. Reaalne kasum ei tule mitte kasumlikest toodetest, vaid kasumlikest klientidest. Pareto printsiipi saab üle kanda ka kliendisuhete valdkonda: 80% kasumist tuleb 20%-lt klientidelt, järelikult selle 20% hulgast klientide kaotamine võib ettevõtte jaoks olla valus juhtum.
    Kliendi jaoks võivad olla lisandväärtusteks: kättetoimetamise aeg; tellimise kergus; pidev kättesaadavus, kokkusobivus süsteemiga; tagavaraosad, hooldus , remont, kindlustus; kokkulepped kliendiga; dokumentatsiooni- ja infoteenused, info kulgemise kiirus; pakkimisteenus, toote- ja pakendimärkimise teenused; korje, jäätmekäitlus ja muud keskkonda kaitsvad meetmed; kasutuskorda seadmine: paigaldus, montaaž, viimistlus, edasiarendamine; maksmise lihtsus ja rahastamisteenused paindlikkus , näiteks toote koguste ja kättetoimetamise aegade muutumine
  • Mida õpetas sulle Beer Game?
    Varude juhtimine seisneb kindlaksmääramises, millal ja millises koguses kaupu tellida, milline on optimaalne reservvarude suurus ja millised on efektiivseimad tarneallikad. Varude juhtimine hõlmab kõik varude planeerimise, prognoosimise ja täitmisega seotud tegevused. Varude juhtimise eesmärk on minimeerida erinevusi klientide nõudluse ja tarnevõime vahel. Varude kontrollimine hõlmab ettevõttes juba asuvate varude haldamist. See tähendab teadmist, millised tooted on olemas, millises koguses ja kus need asuvad ehk täpset ülevaadet olemasolevatest varudest. Tarneahela kõikumisi on vaja vähendada. Kui nii tootmine, ladustamine ja tarne on tasakaalus, siis vähenevad ka tegevuskulud , kuna nõudluse kõikumisega on lihtsam toime tulla. Ei ole ühelt poolt vaja töötajaid saata sundpuhkusele ja teiselt poolt pole vaja nt. autojuhte ajutiselt juurde palgata, et kuhjunud tellimused jõuaks võimalikult kiiresti tellijatele kätte toimetada.
    Härjapiitsa efekt (bullwhip effect) on olukord, kus ettevõtte tellimused tarnijale kõiguvad rohkem kui müük ostjale, mille põhjuseks on kommunikatsiooni hilinemine ning tarneahela liikmete ülereageerimine. Tagajärjeks on suurenenud laovarud ja tegevuskulud, viivitused ning ebakindlus.
  • Sisseost logistikas, miks oluline efektiivsuse tõstmisel (outsourcing)
    Sisseostetavad on tavaliselt transport, laondus, ka osa turundusest
    Põhjused sisseostmiseks ja sellest saadav kasu:
    1.Kokkuhoiu vajadus, ressursside ja tööaja sääst
    2. Äriline fookus : kui fookus kaob põhitootelt, siis tõusevad ettevõtte arenduskulud, konkurents turul suureneb jne rohkem, kui ainult põhitoodet pakkudes . Mõistlikum oleks luua nt tütarettevõtteid
    3. Parem kvaliteet. Need, kellelt teenust ostetakse, on oma ala meistrid. Lähtekohaks 3PL valikul on see, et pakutavat kvaliteeti aktsepteeritakse, kusjuures kvaliteeti mõõdetakse ja parandatakse pidevalt "do what you do best , outsource the rest  ", alati ei pea leiutama ise jalgratast.
    4. Piisavalt suure tootmisvõimsusega tarnija vajadus
    5. Võime teha ettevõttes kiireid muutusi- tegevus on palju paindlikum
    6. Jagatud riskid - ettevõte ei ole pannud liiga palju vahendeid kõik ühe tegevusvaldkonna alla
    7. Vabastab ressursse teisteks tegevusteks
    Ohud sisseostmisel:
  • Ei saa olla kindel, et ettevõtte tuumkompetents on igavene ja pakub konkurentsieelist
  • Tuumkompetentsist võib saada tuumjäikus- me oleme seda alti NII teinud ja teeme ka edaspidi
  • Strateegiline lühinägelikkus tuumkompetentsi ümber, võimetus kasvada ja näha keskkonnast tulenevaid muutusi
  • Kuidas aitab CRM kaasa väärtusahele juhtimisele? Arutle
    • CRM on integreeritud infosüsteem, mida kasutatakse firma müügieelse ja müügijärgse tegevuse planeerimiseks ja juhtimiseks.
    • CRM võimaldab toetada ja säilitada müügiprotsessi informatsiooni, automatiseerida turundustegevusi, ühesõnaga müüa rohkem ja kvaliteetsemalt. Kui müügimees hoiab oma kliendibaasi Excelis ja pakkumisi My Documentsis siis on see ettevõtte jaoks kadunud informatsioon. Ühtse serveri lahenduse abil on võimalik dubleerimine kaotada ja saada info kontrolli alla.
    • CRM teine eesmärk on anda kliendile võimalus suhelda firmaga kõikvõimalike suhtluskanalite kaudu (veeb, telefon, fax, e-post ja tigupost) ning saada garanteeritud
    kvaliteediga teenust ning ühtlasi hoida kokku firma kulusid. Kõigi tegevuste integreerimine tähendab siin seda, et näit. telefoni teel antud tellimust saab jälgida veebis ja vastupidi.
    Integreeritud CRM tarkvara nimetatakse sageli "eestoalahendusteks". Paljud kõnekeskused kasutavad CRM-tarkvara kliendiandmete kogumiseks. Kui klient helistab, saab süsteemi kasutada selle konkreetse kliendi andmete väljaotsimiseks ja salvestamiseks. CRM tarkvara saab kasutada ka selleks, et pakkuda klientidele iseteenindusvõimalust erinevate sidekanalite kaudu. Näit. võite veebi või PDA-telefoni abil kontrollida oma tellimuse seisu, ilma et teil oleks vaja pangatelleriga rääkida.
    Klienditeenindus peab omama mälu! Kontakt kliendiga ei ole pelgalt üheöösuhe, see on püsisuhe (ja kui Sul veab, siis lausa abielu). Selleks, et püsisuhe töötaks ei saa Sa igal hommikul ärgates kallimalt (kliendilt) küsida: „Oot-oot, mis su nimi nüüd oligi?“ Sul on vaja nn mälu (toimiv ja mugav andmebaas , CRM), et püsisuhe õnnestuks. Sellele mälule peavad muide ligi pääsema kõik, kes klienti teenindavad. 😊
    Mis see CRM siis on? CRM on lihtsalt öeldes kliendisuhete haldus. Hallatakse suhteid nii olemasolevate kui ka potentsiaalsete klientidega ning enamasti nii klienditeeninduse, müügi ja turunduse kui ka tehnilise toe vaates. Kui vanasti tehti klientide kohta märkmeid paksudesse kaustikutesse, siis nüüd kasutatakse selleks enamasti spetsiaalset tehnoloogiat (ehk CRM tarkvara), mille abil saab mitmeid tegevusi automatiseerida, infot süstematiseerida ja hallata ning erinevate inimeste ja osakondade tööd sünkroniseerida.
    Näiteks juuksurisalongide kett, kes kasutab CRM tarkvara võib pidada arvestust, millal klient on juuksuris käinud ning saata talle analoogse sms/e-kirja meeldetuletuse:
    Tere, Mari! Sinu eelmisest külastusest on möödas juba 1,5 kuud. Loodame, et külastad meid peagi jälle. Kohtumiseni! Sinu juuksur”
    Vajalik selleks, et olemasolevatest klientidest maksimaalselt tulu saada ja võimalikult väikese vaevaga info koondada ja vajadusel eesmärgi päraselt seda kasutada. Märksõnad – usaldus ja väärtus.
  • Milles seisneb CRM püramiidi tähtsus ?
    20% klientidest toob 80% kasumit. Enamik olemasolevaid vanu kliente toob 90% kasumit, aga suurem osa turundusest kulutatakse uute klientide peale (nende peale kes veel pole kliendid).
    Uute klientide juurde võitmine on märkimisväärselt raskem ja kallim kui olemasolevate hoidmine. Kliendisuhete juhtimine on muutumas järjest olulisemaks: fookuses peab olema klientide ootuste täitmine.
    “Kliendikogemus tekib kõikide (isiklike) kokkupuudete koondtulemusena, mis kliendil brändi või teenusepakkujaga kogu kliendisuhte vältel on.”
    Otsesed kokkupuuted: ostmine, toote kasutamine, teenindus jne.
    +
    Kaudsed kokkupuuted: reklaam , meedia, suuline kommunikatsioon jne.
    Joonis 2. Ideaalsete kliendikogemuste saavutamine
    Teadlik ja aktiivne kliendikogemuse juhtimine. Kliendisuhete juhtimise eesmärk on jõuda suurepärase kliendikogemuse pakkumiseni
    • Eesmärk on pakkuda klientidele erilist ja usaldustäratavat kogemust, mis seoks nad firmaga emotsionaalsel tasandil ning samal ajal firma jaoks kasumlikult ja pikaajaliselt.
    • Läbi meeldejäävate kogemuste seotud kliendid aitavad kaasa firma pikaajalisele edule turul, soovitades firmat/brändi ka teistel

    Püramiidis on ära toodud kliendisuhete intensiivsuse tasemed. Püramiid on jagatud 5 osaks:
    Kõige alumises osas on kõige suurem hulk inimesi. Seal on kliendid, kelle teadlikkust tootest või teenusest on vaja tõsta (Awareness). Ehk siis potentsiaalsed ja uued „väga noored“ kliendid. Uued ja potentsiaalsed kliendid, kelle endale saamise kulud on kõige kõrgemad- reklaam, suhtekorraldus, vastastikune suhtlemine, müügisoodustused, müügiloteriid (mängud, autode loosimised, jne), artiklid toodetest, avaliku tähelepanu leidmine, sponsoreerimine, jne.
    Identiteedi tase (Identity). Siia kuuluvad kliendid, kes on tootega juba tutvunud, kelleni on toode jõudnud. Kliendid, kes kannavad või kasutavad toodet uhkusega. Ja arvatavasti ostavad sama ettevõtja erinevaid tooteid ka edaspidi, samastub sellega, peab osaks endast (N: spordirõivabrändide kasutajad- kellele NIKE , kellele Adidas).
    Ühenduse tase (Connection). Siia kuuluvad toodetest huvitatud kliendid. Ehk siis inimesed, kes on ettevõtte toodanguga juba tutvunud, on sellest huvitatud ja soovivad enam infot uute võimaluste ja kaupade vastu. Suhtleb ettevõttega ostude vahel- järelhooldus, uued mudelid, info. Mida tihedam on suhtlus, seda tõenäolisem on, et jääb kliendiks. Samuti ka negatiivne võimalus- tekib arvamus, mida valjuhäälselt edastatakse (foorumid).
    Kogukondlik tase (Community). On tekkinud teatud ringkond (kogukond) inimesi, kes kasutavad sarnaseid või sama toodangut ja on sellega rahul. Suhtlevad omavahel, on rahul toodanguga ning on tugevalt seotud püramiidi tipuga, kuna jagavad omavahel kogemusi, infot ning tihtipeale ka suletud grupist väljapoole.
    Toote advokaadid, evangelistid, brändisaadikud, soovitajad- nimetagem neid kuidas tahes. Nemad on toote absoluutsed fännid, kes alati kasutavad antud ettevõtte toodanguid, esitlevad toodet kõikjal ja kõigile. Tihtipeale on nemad just need, kes moodustavad ettevõtte suurimad ja tulusamad kliendid.
    CRM püramiidi abiga saab ettevõte ära jaotada oma kliendid. Vajalik on see otsustamiseks, kuidas ettevõtet edasi arendada. Püramiid aitab hinnata kliendi elutsüklit ja klientide teadmisi juhtida. Ettevõte saab identifitseerida kliendid, eristada nad (segmenteerida ostude mahtude kaupa) ja kohandada enda turundusmeetodeid. Eesmärk on suurendada oma osalust kliendi rahakotis.
  • Milles seisneb CRM maatrixi tähtsus?
    Lojaalsus on kliendikvaliteedist sõltuv kliendirahulolu tagajärg ning lojaalsuse tulemusel peaks tõusma kliendikasumlikkus.
    Ettevõtte edu sõltub tema klientide rahulolust, selle saavutamiseks on vaja mõista ja täita klientide vajadusi ning ületada neid. Klient peab tundma, et ta on oodatud ja tema soovidega arvestatakse. Et kliente paremini mõista on tarvis regulaarselt koguda tagasisidet ja vastavalt selle parendada tegevusi.
    Töötajate pühendumist mõõdetakse TRI*M indeksiga.
  • Milliseid muutuseid on toonud kaasa ettevõtete toimimine väärtusahelais?
    Ettevõtted ostavad sisse erinevaid teenuseid ja ei tehta nii palju enam ise, nt. Ostetakse transport, turundus, tootmine sisse. Sama toote kallal teevad tööd rohkemad inimesed riigid, osapooled. Rahvusvaheline koostöö laienenud .
    Toimitakse vastavalt turunõudlusele, vanasti oldi tootmisele orienteeritud-nüüd turule. Tarneajad lühikesed. Ise ei pea midagi tootma , võid vahendaja olla, oluline vaid jäid partnereid-suhteid omada.
    Toodete ja teenuste kättesaadavus on lihtsustunud ning kiirenenud tarbija jaoks. Konkurents on suurenenud ja seega ka valikuvõimalus lõpptarbijale. Ettevõtted püüdlevad ka parema kvaliteedi suunas, et saada eelis konkurentide ees. Ettevõtted saavad suunata oa ressursid põhitööle ja mitte raisata neid tegevustele milles nad nii pädevad ei ole. Neid tegevusi ostetakse sisse oma ala spetsialistidelt, luues sellega omakorda tootele lisaväärtust.
  • Millest tuleneb ettevõtete toimimismudeli muutus väärtusahela põhise toimimise suunas?
    Soov paremale kvaliteedile, hoida kokku kulusid
    Globaalne konkurents on muutunud pingelisemaks, informatsiooni liikumine on hõlpsustund, on tekkinud kaupade vaba liikumine ja kasutusele o võetud ühine valuuta. Selle tulemusena on logistiliste ahelate haldamine muutunud efektiivsemaks.
    Nõudlus ja turud kasvavad koos majanduse üldise kasvuga, jaotuskanalid muutuvad mitmekülgsemaks. Ülesannete jaotus ja rollid väärtusahelas muutuvad koos uue tekkinud olukorraga. Väärtusahela erinevad osapooled - tööstus, kaubandus ja teenuste tootjad peavad ümber määratlema, täpsustama ja muutma oma strateegiaid ning traditsioonilisi tegutsemisviise.
    Konkureerivaid ettevõtteid on rohkem ning vajadus üksteist üle trumbata on suurenenud. Üle trumpamine käib oma tootele lisaväärtuse loomisega. Väärtusahela põhises toimimises lisataksegi tootele igal etapil väärtust juurde.
  • Kuidas väärtusahelas efektiivsemalt toimida?
    Tuleb olla milleski esimene. Peab üle vaatama ja analüüsima oma ettevõtte ressursse ja tuumkompententse, kui võimalik midagi asendada- sisse osta, siis tuleb seda teha. Selline lause konspektis: Strateegiline lühinägelikkus ja paindumatus, takistavad kasvamist ja arengut. Oluline vaadata neile avatult ja teine kord lasta ekspertidel otsustada, kes on sõltumatud ja kelle sõnum jõuab juhtideni/omanikeni.
    Tuleb luua bränd , mis hakkaks ennast müüma. Ei ole mõtet imiteerida olemasolevat . Efektiivsust lisavad ka esmajärgulised tegevused ja toetavad tegevused. Esmajärgulised tegevused aitavad kaasa ettevõtte edukale tegutsemisele põhitegevusalal ja klientide soovide täitmisele (sisenev logistika, tegevused, väljuv logistika, müük ja turundus, teenused). Toetavad tegevused kontrollivad ja arendavad esmajärgulisi tegevusi ning aitavad kaasa väärtuse kasvule pikemaajaliselt (infrastruktuur-funktsioonid, mis tagavad efektiivsuse igapäevases tegevuses; personalijuhtimine; tehnoloogia arendamine ja hankimine-ressursside hankimine ning varustaja leidmine). Tuleb toota kindlale sihtgrupile ja mitte üritada kõigile meeldida, peab olema oma strateegia eristumiseks ja edukuseks. Eristumine ja edukus ei ole strateegiad, need on eesmärgid.
  • Millistel kaalutlustel osta sisse kodumaal paiknevatest spetsialiseerunud ettevõtetest?
    Tarneahela katkemine on vähem globaalsest poliitikast mõjutatud, osapooled kes asuvad samas riigis on poliitikast ja sõdadest enamasti ühte moodi mõjutatud. Samuti lühem, enamasti, tarneaeg ja seega ei pea nii pikalt etteplaneerima kui välismaa tarnijate puhul (mõeldes tarneajale).
    Parem kvaliteet -need, kellelt teenust ostetakse, on oma ala meistrid. Sisseostmine võimaldab keskenduda oma põhitegevusele.
    Kodumaal paiknevatest spetsialiseerunud ettevõtetest tasub sisse osta kulude kokkuhoiu eesmärgil, et säästa ressursse ja tööaega. Kvalifitseeritud tööjõudu saab paremini ära kasutada oma põhitegevuses. Spetsialiseerunud ettevõttel on parem kvaliteet, sest nad on oma ala meistrid. Spetsialiseerunud ettevõtetel on üldjuhul ka suurem tootmisvõimsus. See, et spetsialiseerunud ettevõte asub kodumaal on eeliseks ka logistika poole pealt, seda on lihtsam korraldada ning ka soodsam kui osta sisse välismaalt.
    Ostes sisse mitte põhitegevuse alla kuuluvaid tooteid/teenuseid saab ettevõte keskenduda oma põhitegevusele, mitte raisata aega ja ressursse lisatoodetele/-teenustele. Tegeletakse peamise tegevusega , näiteks turundus ja arendus. Ka ei pea muretsema ladustamise pärast, tegutseda saavad ka väiksemad firmad, kellel ei ole võimalik omada laopindu või veokeid. Vabastab põhi- ja käibekapitali, mida saab investeerida põhivaldkonda.
  • Arutlege teemal tuumkompetentside roll väärtusahela kujundamisel?
    Tuumkompetents on oskuste ja tehnoloogiate kogum, mis võimaldab organisatsioonil pakkuda kliendile konkreetseid eeliseid. Nendele tuginedes püütakse leida konkurentsieelis .
    Tuumkompetentsid on oskused või võimed, mille abil saab edestada konkurente ning pakkuda tarbijatele täiendavaid hüvesid. Strateegiliste varade all peetakse silmas midagi haruldast ja väärtuslikku, mida ettevõte omab (nt asukoht, brändid, patendid, kvalifitseeritud töötajad, kliendiandmebaasid, olulised partnerlused).
    Omamaks strateegilist võimekust peab põhioskus olema: väärtuslik, haruldane , kulukas imiteerida, asendamatu. Neid oskuseid ei otsita mujalt.
    1. Ei saa olla kindel, et ettevõtte tuumkompetents on igavene ja pakub konkurentsieelist
    2. Tuumkompetentsist võib saada tuumjäikus- me oleme seda alti NII teinud ja teeme ka edaspidi
    3. Strateegiline lühinägelikkus tuumkompetentsi ümber, võimetus kasvada ja näha keskkonnast tulenevaid muutusi
  • Sisseostu roll ja selle suurenemine viimasel 20. aastal
    Üheks võimaluseks väärtusahelas suuremat tähtsust omavatele tegevustele keskendumiseks on vähem oluliste tegevuste teenusena sisseostmine. Sisseostetavad on tavaliselt transport, laondus, ka osa turundusest. Tegevuse sisseostmist võib võrrelda ressursside rentimisega, sest ettevõte kasutab neid kokkulepitud perioodi jooksul ja kokkulepitud mahus ning maksab vastavalt sellele ressursside omanikule. Rentimine võimaldab enamasti kasutada vara lühema aja jooksul, mis pakub ettevõttele rohkem paindlikkust. Kui võib eeldada, et vara kasutatakse vähe või ebaregulaarselt, siis osutub enamasti soodsamaks vara rentimine, mis võimaldab suhteliselt väiksemaid kulusid vara väiksema kasutusmahu korral. Teenuste sisseostmine ehk tegevuste edasiandmine võimaldab ettevõttel keskenduda väiksemale arvule tegevustele. Piiramatute võimalustega efektiivsuse loomine. Iga lüli loob teatud hulga väärtust, teeb teistest midagi paremini või odavamalt.... vastavalt kliendi kvaliteediootustele.
    Sisseost e. outsourcing annab palju väärtustamise võimalusi. Detaili tootmine on tulusam, kui kogu toote terviktootmine. Kõige tähtsam küsimus ettevõtja jaoks on vast see, mida osta, mida ise teha või võib-olla üldse mitte midagi teha, vaid ahelat juhtida.
    Nt. Logistikateenuse sisseostmine sisaldab endas mitmeid erinevaid võimalusi : transport, ladu, ekspedeerimine, vahendamine, tagastuslogistika ja IT.
    Põhjused miks logistikateenust sisse ostetakse
     võimalus keskenduda oma põhitegevusele,
     välditakse suuri investeeringuid,
     vähendatakse tööjõukulu,
     tõstetakse teenuse kvaliteeti,
     kolmanda osapoole logistika (3PL) pakub laiemat geograafilist ulatust.
    Teenuse sisseost annab küll võimaluse keskenduda oma põhitegevusele, kuid tähelepanuta ei tohiks see kindlasti jääda. Logistikajuhi kohustus peaks olema transporditeenuse kvaliteedi nõuete välja töötamine ja jälgimine. On oluline jälgida oma transpordi- ja logistikapartnerite tegevusi ning kvaliteeti, sest nende teenusest sõltuvad ka tootmisettevõtte kliendid.
    Logistiline efektiivsus tuleneb tegevustega: transport, laomajandus, laovarude haldamine, tootmise kavandamine ja ajagraafiku koostamine; tarnimine, tellimuste vastuvõtmine ja töötlemine.
    Põhjused sisseostmiseks ja sellest saadav kasu:
    1.Kokkuhoiu vajadus, ressursside ja tööaja sääst
    2. Äriline fookus: kui fookus kaob põhitootelt, siis tõusevad ettevõtte arenduskulud, konkurents turul suureneb jne rohkem, kui ainult põhitoodet pakkudes. Mõistlikum oleks luua nt tütarettevõtteid
    3. Parem kvaliteet. Need, kellelt teenust ostetakse, on oma ala meistrid. Lähtekohaks 3PL valikul on see, et pakutavat kvaliteeti aktsepteeritakse, kusjuures kvaliteeti mõõdetakse ja parandatakse pidevalt "do what you do best, outsource the rest ", alati ei pea leiutama ise jalgratast.
    4. Piisavalt suure tootmisvõimsusega tarnija vajadus
    5. Võime teha ettevõttes kiireid muutusi- tegevus on palju paindlikum
    6. Jagatud riskid- ettevõte ei ole pannud liiga palju vahendeid kõik ühe tegevusvaldkonna alla
    7. Vabastab ressursse teisteks tegevusteks
    Ohud sisseostmisel:
    1. Ei saa olla kindel, et ettevõtte tuumkompetents on igavene ja pakub konkurentsieelist
    2. Tuumkompetentsist võib saada tuumjäikus- me oleme seda alti NII teinud ja teeme ka edaspidi
    3. Strateegiline lühinägelikkus tuumkompetentsi ümber, võimetus kasvada ja näha keskkonnast tulenevaid muutusi
  • Väärtusahelapõhise toimimise mõju globaaliseerumise tähtsuse suurenemisel
    Globaliseerumise tagajärjel on toimunud tootmistegevuse ümberpaigutumine. Väiksema lisandväärtusega väärtusahela etapid on viidud odavama tööjõuga riikidesse.
    Üldiselt on kõige väiksem lisandväärtus tootmise etapis , suurim aga tootearenduse ning müügi ja järelteenuste etapis. Väärtusahela alguses asuvaid tooteid suudavad valmistada paljud firmad ja seetõttu on selles etapis suur konkurents, millele on iseloomulikuks konkurentsihinnad ja madal kasumimarginaal . Väärtusahela kõrgemas etapis, lõpptarbijale lähemale jõudes, konkurents väheneb ning on võimalik teenida suuremat kasumimarginaali. Selleks on aga vaja hästi tunda turgu ja tarbijaid ning teada, mida viimased aktsepteerivad väärtusena.
  • Tuumkompetentsid - mida tähendavad organisatsiooni jaoks, kuidas neid
    määratleda organisatsioonis ning millist kasu ettevõttel sellest määratlusest on.
    Tuumkompetentsid on midagi sellist mida ettevõte teeb eriti hästi võrreldes konkurentidega. See kompetents võib seisneda toote arenduses, efektiivses turunduses , efektiivses müügipersonalis, järelteeninduses jne. Tuumkomp. annavad ettevõttele võimaluse konkurentsieelise rajamiseks, eriti kui konkurentidel neid pole ja nende saavutamine nõuab palju aega ja raha. Reeglina on tuumkompetents seotud inimestega, mitte bilansis olevate rahadega.
    Tuumkompententsid on juuroskused, ilma milleta asjad ei liiguks või kasutaksid pigem ümbersõite ja metsavaheteid. Need on teadmised, võimed ja kogemus, mida antakse edasi inimeste ja tehnoloogia kaudu.
    Erasektori puhul väidetakse selleks olevat innovatsioon . Ometi vaidlevad tuumkompetentsi olemasolu üle enim riigiasutused, kelle puhul innovatsioonist rääkimine kõlab ebausutavalt. Kasutades küll innovaatilisi vahendeid, toodab bürokraatia seda loovamalt ka iseennast. Kuid definitsiooni kohaselt on tuumkompetents kõigi tegutsemiseks vajalike teadmiste kogumist see, mille puudumine riivaks positiivse lisandväärtuse teket kõige enam.
    Seega ideaali saavutamiseks peab tuumkompetents ettevõttes olema. Kui see puudub organisatsioonis endas, tuleb juuroskused sisse tuua väljast. Kui väljast ostmine ei ole mingil põhjusel võimalik (hind, kaugus), peab selleks töötajaid koolitama.
    Põhiküsimuseks tõuseb seega hind – selle absoluutne ja suhteline väärtus. Kas tuumkompetentsi ülalpidamine katab sellest saadava kasu? Võib-olla on kasulik tuua sisse Ukraina keevitajad või võtta
    masinavärk koost lahti ja tegutseda edasi sootuks piiri taga? Tunne ütleb, et eraettevõtete puhul seavad parima vahekorra paika konkurents ja protsesse tajuv kuluarvestus.
    Ent liigume nüüd tagasi avaliku sektori ametkondade toimetuste juurde. Siin toimub tinti pritsiv võitlus eelkõige selle pärast, mis ministeerium saab panna oma nime uue seaduse alla. Tegijaid on enamasti mitu, keskpädevuse õigus aga vaid ühel ametkonnal. Lauajalgadest kinni hoides keerutavad lambipirni paljud, kätt hoiab pesa juures vaid üks.
    Teistele lohutuseks tuleb siiski lisada: kui seadusesätte rakendumise momendil pirn puruneb, saab särtsu ikka see, kes ligemal./ärileht /
    Väliskeskkond (makrotasand) - Mida ettevõte võib teha. (tegurid: nt. kultuur)
    Sisekeskkond (kaasab ka mikrokeskkonda) - mida ettevõte oskab teha. sõltub ühest küljest inimestest või kaupadest, mida ettevõte ostab inimestelt sisse üle maailma.
    Väliskeskkond ja sisekeskkond annavad kokku jätkusuutliku konkurentsi eelise.
    Tasandeid on enam mis takistavad seda mida võib ja mida ei või teha.
    Ressursid jagunevad kaheks - materiaalsed ja mittemateriaalsed.
    Ressursid, mida ettevõttel tuleb arendada :
    ● Varad
    ● kaasaarvatud inimesed
    ● brändi väärtus.
    Ressursid esindavad selliseid sisendeid tootmisprotsessis kui tootmisseadmed, töötajate oskused, brändid, finantsvahendid ja talendiga juhid.
    Materiaalsed ressursid (käega katsutavad)
    ● finants
    ● füüsilised
    ● inimressursid
    ● organisatsioonilised
    Immateriaalsed ressursid
    Tuumkompententsid avastamine/väljaselgitamine
    Tuumkompententsid on aluseks, mis teeb ettevõtte unikaalseks võime poolest pakkuda väärtust oma klientidele - mida ettevõte teeb ja mis on strateegiliselt väärtuslik.
    Seda materjali, mida ettevõte ise ei suuda valmistada/toota, peavad nad selle sisse ostma.
  • Arutle, kuidas viimasel 20 aastal on muutunud ettevõtete toimimismudel seoses keskendumisega põhioskustele?
    Ettevõtted on keskendunud põhitegevusele milles nad head on ja väiksemad ajamahukamad ja mittetasuvamad tegevused ostetakse sisse.
    Seoses keskendumisega põhioskustele on viimase 20 aasta jooksul kasvanud tootmismahud. Turule on tulnud palju erinevaid logistikaettevõtteid ja spetsialiseerunud ettevõtteid, kellelt saab tootmiseks vajamineva mittepõhiressursi sisse osta. See võimaldabki ettevõttel suuremas mahus toota.
    The Long Tail küsimused
  • Milliseid muudatusi toob ettevõtluses kaasa jaotuskanalite demokratiseerimine?
    Kui tooteid saab “ladustada” digitaalselt, siis see võimaldab müüa laiemat sortimenti toodangust ilma lisakuludeta. Pole vajadust mõelda, kui palju kaupa riiulitele ja lattu ära mahub ja mis on just selle hooaja TOP100 toodet mis müüvad.
    Jaotuskanalite demokratiseerimine annab vabamad käed luua suuremaid projekte, kuna ei pea kõike ise tegema. Kõik on kättesaadav ja palju teenuseid tasuta või väikese tasu eest, ka näiteks isealgatuslik turundus klientide poolt. Universaalsed lahendused, mis sobivad paljudele ettevõttetele ning suurema hulga klientideni võimalik jõuda sarnaste ja soodsate lahendustega.
    Selleks, et eristuda peab rohkem vaeva nägema, on vaja head ideed ja teostust, sest samad vahendid on paljudele kättesaadavad. Enam pole privilegeeritud suuremad, jõukamad ja juba turul kanda kinnitanud ettevõtted.
    Tarbijale loob see võimaluse tutvuda põhjalikult toote ja teiste samalaadsete toodete valikuga ning teha enda jaoks parim otsus. Tänapäeva tarbijale meeldib surfata, otsida hinda jne. Nii toimides on tarbija oma otsusega rohkem rahul ja ettevõtjal on rohkem kliente kes suurema tõenäosusega on rahul soetatud toote/teenusega. Ettevõte saab tagasisidet toote ja teenuse kohta, mida saab kasutada järgmise kliendi ostuotsuse suunamisel.
  • Milliseid muutusi toob kaasa the Long Tail globaalsete brändide läbimüügis?
    Megabrändide müük on kahanemas, traditsiooniline jaemüük kolib veebi, kus on tekkinud tihe konkurents. Kui varem usuti, et vähem kaalub rohkem, siis interneti ajastu tõestab, et mass annab vähem.
    Megabrändide juures valitseb vastuolu. Ühelt poolet arvatakse, et tehnoloogia areng soodustab majanduse fragmenteerumist ja neist saab ajalugu ning võim läheb eraisikute ja väikeettevõtte kätte. Teistpidi ei saa seda öelda, sest Google ja Facebook on loonud võimsaid tehnoloogilisi lahendusi ning on tõusuvees.
    Tänu tihenenud konkurentsile on suurtel brändidel vajalik rõhuasetus informeeritusele, innovatsioonide toetamisele, rahvusvahelisele koostööle ja uuenduste kiirele ülevõtmisele. Varasemalt olid globaalsed vähesed ja vaid suuremad brändid, tänu internetiga kaasnevatele võimalustele on globaalne turg väikese vaevaga ligipääsetav.
  • Milliseid muudatusi toob kaasa the Long Tail VKE’le?
    VKE peavad väga täpselt ära määrama oma niši. Kuna pakutava kauba valik ei ole füüsiliselt piiratud, siis annab see VKE-dele võimaluse müüa võimalikult suurt valikut kaupa. Long Tail´i järgi mitmekesisus müüb. Mida suurem on sortiment , seda rohkem ostetakse ka saba lõpu tooteid.
    Kuna niššitooteid võib olla väga palju ja kaup ladustatakse digitaalselt, annab see võimaluse teha kulutusi toote tootmiseks/ ostmiseks vaid siis kui on ostja ja reaalne müügitehing. See vabastab ressursse teisteks eesmärkideks.
    Varasemalt tuli iseendale reklaami teha, nüüd teevad seda kliendid ja programmid - automatiseeritud soovitused, ülevaated, hinnagud klientidelt. See aitab pakkumist ja nõudlust täpsemini kokku viia. Uued partnersuhted - uued ressursid, tuleb olla paindlik ja avatud uutele turgudele ja ka partneritele.
    Pika saba ärimudel võimaldab olla rohkematele klientidele meele järgi, vähem kliente lahkub tühjade kätega.
    Vanas maailmas“ oli vaja esmalt teha äriplaan , mõelda kõik peensusteni läbi, kuidas raha teha. „Uues maailmas“ võib VKE kulutada vähe ja pakkuda ehku peale palju erinevaid tooteid ja arendada seejärel neid, mis osutusid parimateks, edukamateks ja nende toodete peale teha hiljem äriplaan. Enne ütlesid tootjad, et meie teame, mis toode on sinule parim. Nüüd küsitakse klientidelt, mis toode neile meeldiks, mida nad sooviksid ja siis saadetakse sarnane toode või selle edasiarendus tootmisesse. Kui tootearendus ja tootmine maksavad palju raha, siis ettevõtja peab olema ettevaatlik selle kulutamisega ja vaatama hästi, mille peale ja kuidas seda raha panna. Rahavood liiguvad tootmises ülevalt alla, ehk ülemused ja omanikud annavad nõusoleku millele kui palju kulutada tohib. Kui katsetamine toote kallal ei nõua enam niipalju ressurssi, siis töötajatel on käed vabad ja läbi kogemuste on võimalik õppida, mis töötab ja mis mitte. Töötajad katsetavad erinevate variantidega, mis võivad tunduda esialgu lausa utoopilised, kuid nii mõnigi idee võib hakata toimima väga edukalt.
    Turunduses on hakatud rakendama turundusmeetodeid, millest enamus põhineb internetitehnoloogia kasutamisel . Seega ei ole VKE vaja enam osta kallist turundus-või reklaamiteenust. Nad saavad edukalt kasutada ära sotsiaalvõrgustikke, luua ja hallata veebi- või virtuaalseid kogukondi, et laiendada turunduse ulatust. Samuti on läbi kasutajavõrgustike saadava info võimalik VKE kiiresti ja paindlikult enda tootearendust kohandada turu soovidele ja saada nii informatsiooni tagasiside näol kui ka uusi ideid ja lahendusi ilmnenud probleemidele.
    Tänapäevase turunduse üks liike on ka „Buzz turundus“ ehk suust suhu turundus, mis on kommertsteabe edastamine inimeselt inimesele internetis või reaalses keskkonnas. Siin on muidugi oht, et levib ka negatiivne kogemus ja kui VKE on saanud hakkama kehva tootega või tema tarnimismeetodid on ebausaldusväärsed, siis levib kiiresti ka see info.
    VKE on võimalik saada pankadest krediiti ka siis, kui nad ei vasta sissetulekutelt või varaliselt nö. laenukliendi kriteeriumitele. See on küll tavaliselt kõrgema intressi %ga, aga vähemalt on ettevõtjal see hädavajalik raha olemas.
  • Millistes sektorites on the Long Tail mõju juba avaldunud?
    Panganduses võimaldab Long Tail mitmekesistada tootevalikut. Näiteks PayPal , mobiilimaksed, bitcoinid, Transferwise, Pocopay, Bondora. Pangad teenivad kasumit kuna veebis tegutsemine ja seal pakutavad teenused ei kasvata nende üldkulusid, aga võimaldavad paralleelselt samas valdkonnas lisa teenida. Samal põhjusel on lihtsam tulla välja uute alterniitividega traditsioonilise pangandusele. Valik tarbijale on laienenud, mis annab kliendile võimaluse analüüsida enda vajadusi ning valida sobivaim .
    Meediasektoris ja reklaamitööstuses on suund kultuurilisele mitmekesisusele. Näiteks on võimalik valida kaabeltelevisioonis omale sobivaid tasulisi kanaleid või pakette, et jõuda nišitarbijani (lastekanalid, uudistekanalid, spordikanalid jne). Samuti on võimalik meediakanalite kaudu sõltumatu sisu levitamine. Näiteks YouTube, kus igaüks laadib üles mida tahes ja puuduvad nõuded kvaliteedile, sisule jne. Kahjuks soodustab selline asi aga ka mässuliste ja terroristlike ühenduste arengut. Tehnoloogia võimaldab koos võrgustike arenguga terroristidel ja kurjategijatel haarata endaga kaasa vajadusel suuri rahvamasse (rahvusriik vms.) läbi meediakanalite.
    Jaekaubanduses on müügipinnad kauplustes kallid ja sinna mahub piiratud kogus tooteid. Veebipoes limiite kogusele pole. Ettevõtja ei pea isegi hoidma kaupa kusagil reaalses laos vaid ta võib olla vahendaja, nt. eBay , Amazon.com jne. Müüja ei pea nuputama, milline toode on sel hooajal kõige müüvam ja seda siis lattu kokku kuhjama. Võib lihtsalt lisada tootele näiteks rippmenüü toote erinevate spetsifikatsioonidega ja kõik võimalikud toodetavad variandid ongi kohe tarbijale kättesaadaval. See on eriti mugav, kuna kunagi ei ole võimalik kõiki klientide eelistusi ette prognoosida.Tavaliselt on kaubanduskeskustes müügil hitt -tooted ja väiksem valik keskpäraseid. Nišitooted on ruumipuudused kõrvale jäetud. Seega selliste toodete ostjad kas ei leia oma soovitud kaupa poest või nad isegi ei tea, et selline toode on ka olemas. Internetikeskkonnast on võimalik hõlpsasti oma maitse järgi kaupu leida ja osta.
    Netflixi näide: Üllatuslikult müüvad väga hästi dokumentaalfilmid. DVD näol kauplustes neid aga tavaliselt ei kohta.
    Tootearenduse poolelt on hakatud tootmises rakendama 3D printimist- sest uus tehnoloogia seda võimaldab teha ja pole vahet, kas prindid 1 või 1000 eksemplari ikka see on odav. Kui tehnoloogia pakub võimalust, siis miks seda mitte katsetada. Enne uue toote turule toomist sarnase toote järele keegi ei ole soovi avaldanud, sest keegi pole sellist võimalust isegi mitte ette kujutada osanud ( iPod ). Kui aga lood ja pakud uute võimalustega toodet, on soovijaid massiliselt.
  • Millistes sektorites on the Long Tail –i mõju täna avaldumas?
    Long Tail mõju on avaldunud peamiselt erasektoris, jagamismajanduse e toodete/teenuste jagamine inimeselt inimesele näol. Korterite rent Airbnb , sõidujagamisteenus Uber , autorent Autolevi.
    Tootmisettevõtte näitena Saku õlletehas - toodab lisaks oma populaarsetele toodetele ka Saku Antvärki kaubamärgi alt käsitöötooteid: limonaad, õlu , siider, longero. Neid tooteid ei osteta nii suurtes mahtudes kui nende klassikalist õlut “Saku originaal ”, kuid tootearendusena on nad turul.
    The Long Tail on näiteks mõju avaldanud muusika striimiminses (nt. Itunes), kus on virtuaalselt lõputult riiuliruumi, see tähendab, et on võimalik rahuldada iga isiku individuaalseid vajadusi, mis on palju sügavam kui „üks suurus sobib kõigile“ loogika . Poekettidest on samuti praktiliselt lõputult valikuvõimalusi, kui varem oli näiteks sotsialismi maades valikuvõimalus peaaegu olematu ja osteti seda, mida parajasti pakuti siis enam ei ole see niivõrd probleemiks, lisaväärtust luuaksegi läbi valikuvõimaluste. On mõju avaldanud ka mittetulundus sektorites kus enam ei keerle kõik mitte raha ümber vaid keskendutakse ka elamusele ja mainele. Reklaamivaldkonnas on muutus toimunud nii, et inimestel suurem võimalus näha reklaami, mida nad tahavadki näha (näiteks internetis, samal ajal kui televisioonis on reklaam enamasti peale surutud potentsiaalsele tarbijale).
    Kõrgtehnoloogilised P2P põhimõttel töötavad koostöörühmad- näiteks avatud lähtekoodiga tarkvara tootmine. Siin on hea näitena toodud näiteks Wikipedia, kus kirjeid on mitu korda rohkem kui ükskõik missuguses entsüklopeedias. Kuigi nende kvaliteet ei ole alati kõige parem, siis võrreldes paberentsüklopeediaga on oluliselt suurem tõenäosus, et kirjed on aktuaalsed ning põhjalikumad paljudes valdkondades, mida suurtes entsüklopeediates polegi kajastatud.
    Veebipõhise platvormi läbi edastatakse suure osa turuosaliste jaoks tööd. Siin võib leida sobivat tööd (või ka tööjõudu) üle maailma ükskõik, kas siis lühiajaliselt (GoWorkaBit) või tähtajatult.
    Luuakse kasutajate võrgustikke ja läbi selle saadakse uusi ideid, lahendusi probleemidele jne.
    Videomängud ja võrgumängud arenevad edasi koolitusvahenditeks ja simulatsioonide abil töö õppimiseks (äri- ja sõjalised missioonid jne., mida ei saa reaalelus läbi teha). On lihtne koostada vajalikke koolitusprogramme online materjalide ja videoloengute abil ja siis neid müüa.
    Panganduses kasutatakse internetitehnoloogiat, et jõuda rohkemate klientideni. Pakutakse mikrokrediiti inimestele, keda muidu pangandussektor peaks eirama. Väikese krediidi saajad on nõus maksma kõrgemat intressi. See ärimudel mõjutab arengupoliitikat majanduses.
    Innovatsioon- ettevõtted saavad toetuda oma toodete ja teenuste kasutajatele ning küsida, mida tarbija arvab toote kohta ja mida ta täpselt sooviks, et siis neid aspekte tootearenduses arvestada.
    Kodulehtede otsingumootoritele optimeerimine. Inimesed otsivad järjest enam pikemaid sõnu ja sõnade kombinatsioone, varasemate lühikeste märksõnade asemel. Kuna informatsiooni on nii palju, siis inimesed tahavad täpsemalt otsida. Otsing ei piirdu enam “autorehvid”, vaid hoopis “Audi autorehvid Kuressaares”. Seda illustreerib Joonis 1. Joonise y- teljel on otsisõnade arv ja x-teljel nendest tulenev liiklus kodulehel. Kodulehti ei optimeerita enam märksõnadele, vaid sõnade kombinatsioonidele. Neil Patel oma artiklis “7 Brilliant Examples of Brands Driving Long-Tail Organic Traffic” toob näite selle kohta Nike spordijalatsitest, mida ei otsita enam sõna “jooksujalats” abil, vaid hoopis “parim naiste Nike jooksujalats” (Patel, 2015). Lisaks sellele, et on muutunud inimeste otsingumootorite kasutamine, tänu tihenenud konkurentsile on otsingumootorist esilejõudmine keerulisem. Täna seovad end ühe ja sama märksõnaga paljud ettevõtjad ja tooted, võimalus pääseda esile üksiku sõna abil on üha keerulisem ning Google klikipõhised reklaamid kallimad nö hitt sõnadel. Populaarsed märksõnad ei suuda tuua välja miljonite konkurentide hulgast, siis kasutades “niššisõnu”. Need toovad rohkem liiklust kui levinud sõnad.
  • Millised võivad jääda puutumata the Long Tail-i mõjust?
    Long Tail´ist võivad jääda puutumata sellised valdkonnad millele on raske konkurentsi pakkuda. Teenused mis on suunatud kitsale ringkonnale nn kohalikud tooted nt kommunaalteenused. Või mille puhul on esmatähtis jätkuvalt hind ja kvaliteet, näiteks nafta kaevandamine või üldiselt maavarade ning väärismetallide kaevandamine. Samuti sellised valdkonnad kus kõik tooted on niššitooted ja pole hitt tooteid, näiteks ainulaadsed ja erakordsed ehtekunstnikud ning nende looming, veidi laiemalt öeldes disain millest saavad osa vaid üksikud inimesed. Long Tailist jäävad puutumata ka valdkonnad kus vajatakse oskusteavet.
    Long taili mõjust võivad puutumata jääda erinevad metallitööstuse harud ja need mis tegelevad vääriskividega jms. Need on tooted, millele on raske konkurentsi pakkuda, kuna nende algmaterjal on väga haruldane või töötlemine nõuab väga spetsiifilisi oskusi. Näiteks Eestis Molycorp tehas, mis asub Sillamäel ja toodab haruldaste muldmetallide ühendeid, mida on vaja kaasaaegse tehnoloogiate juures.
  • Milles seisneb the Long Tail?
    Long Tail-i mõju avaldub kõige paremini valdkondades, kus on mingil kindlal tootel võimalus hargneda paljudes erinevates suundades, kuid mis põhinevad sarnastel põhimõtetel nagu esialgsed tooted. Need lõpmatud erinevused on need, mis on loodud eesmärgiga, et iga inimene leiab endale täpselt tema tahtmistele loodud toote. Ettevõtte peab pidevalt jälgima võimalusi kuidas luua enam väärtust ja luua uusi lahendusi tarbijate jaoks.
    Pikka saba kujundavad kolm jõudu: suur nišitoodete loomine, nišitoodete pakkumise kasv (klientideni jõudmine) ja nende hulgast õige leida aitamine.
    „Long Tail“ on aastal 2004 Chris Andersoni poolt avaldatud fraas , väide. See ütleb, et madala nõudlusega või madala müügimahuga tooted võivad üheskoos moodustada turuosa, mis konkureerib või ületab bestsellerite nõudlust, kuid ainult sel juhul, kui pood või turustuskanal on piisavalt suur. Ajastul, kus tänu internetile pole piiranguid füüsilises ruumis ja muudes turustuskõlblikes mahtudes, võivad kitsalt sihitud kaubad ja teenused olla majanduslikult atraktiivsemad kui tootja põhiteenused.
    Chris Andersoni erinevad raamatud kirjeldavadki seda, kuidas meie majandus ja kultuur liiguvad massturgudelt miljonitele niššidele.
    The Long Taili´i kujundavad kolm jõudu: suur nišitoodete loomine, nišitoodete pakkumise kasv ja nende hulgast õige leida aitamine.
    Nišitoodete loomisel on suur jõud kliendi enda kätes kes loovad lehtede sisu ja annavad oma panuse selle arendamisse. Kirjutatav sisu ei pruugi olla alati kõige kvaliteetsem, kuid kindlasti aktuaalne ja erinevate vastajate arvamuste põhjal leiab igaüks enda jaoks sobivaima valiku.
  • Milliseid võimalusi Long Tail loob VKE-dele?
    VKE-dele loob Long Tail võimaluse toota ja müüa nišitooteid veebipõhise kaubanduse teel. Ettevõtted peavad hästi tundma enda klienti. Täpne kategoriseerimine aitab hästi kokku viia pakkumise ja nõudmise. Turule sisenemise kulu on väiksem, kaupade tootmine odavam. Long Taili teeb efektiivseks see, et selle haldus ei maksa pea midagi. Nt. Youtube maksab vähem, kui televisioon . Kliente saab ära kasutada sisuloomes. Võimalus jõuda paremini väikestele turgudele ja rohkemate inimesteni/klientideni.
    Traditsiooniline jaemüügi ökonoomika eeldab, et kauplustes hoitakse ainult tõenäolisi tarbijalemmikuid, kuna riiulipind on kallis. Internetimüüjad saavad pakkuda peaaegu kõike ja olemasolevate nišitoodete varu ületab hitt-toodete oma mitmekordselt. Kui tarbijale pakutakse lõpmata palju valikuid , siis ilmneb nõudluse tegelik kuju. Inimesed kalduvad nišitoodete poole, kuna need rahuldavad täpsemini indiviidide huve. Väiketootjad saavad lihtsamini viia oma toode vastavusse tarbija soovidega ja kuna tootmise mahud on väiksemad, siis saavad VKE tootmisega hakkama.
    Sobivaks näiteks on ka lulu .com, kus igaüks võib avaldada raamatu, mis pannakse müüki ka online-raamatupoodidesse. Kuna raamatut trükitakse vaid mõni tosin, varusid täiendatakse vaid print-on- demand ’i kaudu ning autorile makstakse 80% müügist erinevalt tavakirjastuste 15 protsendist, on mudel äärmiselt edukas just nende autorite puhul, kelle raamatute tiraažid oleksid tavalise kirjastuse jaoks liiga väikesed.
    Turunduses on hakatud rakendama turundusmeetodeid, millest enamus põhineb internetitehnoloogia kasutamisel. Seega ei ole VKE vaja enam osta kallist turundus-või reklaamiteenust. Nad saavad edukalt kasutada ära sotsiaalvõrgustikke, luua ja hallata veebi- või virtuaalseid kogukondi, et laiendada turunduse ulatust. Samuti on läbi kasutajavõrgustike saadava info võimalik VKE kiiresti ja paindlikult enda tootearendust kohandada turu soovidele ja saada nii informatsiooni tagasiside näol kui ka uusi ideid ja lahendusi ilmnenud probleemidele.
    Tänapäevase turunduse üks liike on ka „Buzz turundus“ ehk suust suhu turundus, mis on kommertsteabe edastamine inimeselt inimesele internetis või reaalses keskkonnas. Siin on muidugi oht, et levib ka negatiivne kogemus ja kui VKE on saanud hakkama kehva tootega või tema tarnimismeetodid on ebausaldusväärsed, siis levib kiiresti ka see info.
    VKE on võimalik saada pankadest krediiti ka siis, kui nad ei vasta sissetulekutelt või varaliselt nö. laenukliendi kriteeriumitele. See on küll tavaliselt kõrgema intressi %ga, aga vähemalt on ettevõtjal see hädavajalik raha olemas.


  • Vasakule Paremale
    Väärtusahela juhtimine kordamisküsimused #1 Väärtusahela juhtimine kordamisküsimused #2 Väärtusahela juhtimine kordamisküsimused #3 Väärtusahela juhtimine kordamisküsimused #4 Väärtusahela juhtimine kordamisküsimused #5 Väärtusahela juhtimine kordamisküsimused #6 Väärtusahela juhtimine kordamisküsimused #7 Väärtusahela juhtimine kordamisküsimused #8 Väärtusahela juhtimine kordamisküsimused #9 Väärtusahela juhtimine kordamisküsimused #10 Väärtusahela juhtimine kordamisküsimused #11 Väärtusahela juhtimine kordamisküsimused #12 Väärtusahela juhtimine kordamisküsimused #13 Väärtusahela juhtimine kordamisküsimused #14 Väärtusahela juhtimine kordamisküsimused #15 Väärtusahela juhtimine kordamisküsimused #16
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 132 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mk1mk2mk3 Õppematerjali autor
    eksamikonspekt

    Sarnased õppematerjalid

    Väärtusahela juhtimine- eksami kordamisküsimused
    6
    docx

    Väärtusahela juhtimine- eksami kordamisküsimused

    Väärtusahela ja tarneahela vahe? Tarneahel näitab millistest tarne etappidest koosneb lõpptoote kujunemine. Väärtusahel kirjeldab lisaväärtuse teket tarneahelas. Millised muutused on toimunud alates 90 aastatest tarneahelates? Viimase kümnendi edusammud IT-s ning elektroonilise kaubanduse arengus on pakkunud ettevõtetele võimalust pääseda uutele turgudele, piltlikult paremini siduda tarneahelas olevaid ettevõtteid omavahel ning optimeerida erinevaid äriprotsesse. Teiste sõnadega on tehnoloogia areng võimaldanud paralleelselt parandada klienditeeninduse taset ning alandada kulusid tarneahelas.

    Logistika
    Strateegiline juhtimine
    34
    docx

    Strateegiline juhtimine

    1. Loeng (1 ptk) Strateegia on levinud teema, mis rõhutab strateegiliste otsuste valikuvõimalusi. Strateegia on valikuküsimus! Strateegiliste otsuste: Eesmärk on luua ettevõttele väärtust (võib realiseeruda või mitte) Tulemusel tehakse olulised ressursipaigutused, et teha muutuseid ettevõtte toodetes, turgudes ja oskuste profiilis Tagasipööramine on keeruline Tunnuseks on pikajaline seotus Strateegiline juhtimine on kontseptsioon, mis integreerib ettevõttevälise strateegilise planeerimise ja ettevõttesisese organisatsiooni kujundamise kui võrdsed valdkonnad. (Strateegiline) juhtimin on alati sammu võrra praktikast maast () Teooria on eduka juhtimispraktika kontsentratsioon Operatiivne ja strateegiline juhtimine Operatiivne juhtimine tagab, et asju tehaks õigesti: Rutiinsus Konkreetsed operatsioonid Väikesemastaabiline muutus

    Juhtimine
    Turundus juhtimine
    10
    doc

    Turundus juhtimine

    Integreeritud turunduse turundaja ülesandeks on koondada turundustegevused ning panna kokku täielikult integreeritud turundusstrateegia, et luua, vahendada ning viia väärtus tarbijateni. Sotsiaalsest turundusest on välja arendatud roheline turundus, mille põhimõtteks on tarbijate vajaduste kasumlik rahuldamine, samal ajal võimalikult minimaliseerida ümbritsevale keskkonnale tehtavat kahju. Suhteturundus eesmärgiks on kliendisuhete hoidmine, kliendiportfelli juhtimine, pidev kontakt kliendiga, põhitähelepanu kliendi vajadustel, pikaajaline mastaap, põhirõhk klienditeenindusel, lai kohustus tulla vastu kliendi soovidele, kvaliteedi tagamine on suhete arengu tulemus, dialoog ja vastastikune õppimine. Suhteturundusest on välja kasvanud kliendisuhete juhtimine, kus rõhutatakse win-win suhet, kus pikaajaline partnerlus saab kesta vaid siis kui kõik osapooled võidavad. On veel rida uusi

    Turundus
    Logistika I eksami materjal-spikker-koos raamatu lehekülgedega
    16
    docx

    Logistika I eksami materjal (spikker, koos raamatu lehekülgedega)

    .. osa tarneahela protsessist, kus osategevuste efektiivne planeerimine, teostamine ja kontroll hõlmab nii toodete liikumist ja ladustamist, kui ka sellega seotud teenuste ja infovoogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani klientide nõudmiste täitmiseks. ... tegutsemine, mis vastutab materjalide ja info liikumise eest tarnijatelt organisatsiooni, läbi tegevuste organisatsioonis ja sealt kliendile. … ressursside ajaline positsioneerimine või kogu tarneahela strateegiline juhtimine. Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. 2) Logistika jaotub: lk 18-19  hankelogistika - tooraine ja pooltoodete laia valiku omandamine ning toimetamine tootmis- või töötlemispaika õiges koguses, õigel ajal ja vastuvõetava hinna eest.  materjalilogistika - tooraine ja pooltootevoogude haldamine tootmis- ja töötlemisprotsessi käigus.

    Logistika ja tarneahelad
    Logistika konspekt
    56
    doc

    Logistika konspekt

    ja asjassepuutuva informatsiooni efektiivset edasi- ja tagasisuunalist liikumist ja ladustamist lähtepunkti ning tarbimispunkti vahe eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi. (U. S. Council of Logistics Management, 1 1 1 ', asendas eelmise definitsiooni. Antud definitsioon deklareerib üheselt, et logistika on ainult osa tarneahela juhtimisest). Logistika on ressursside ajaline positsioneerimine (time related positioning of resource) või kogu tarneketi strateegiline juhtimine. Tarnekett on jada üksteisele järgnevaid tegevusi mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. See võib endasse haarata hanked, tootmise, distributsiooni ning jäätmete töötlemise (waste disposal) koos kaasneva transpordi, ladustamise ning infotehnoloogiaga (The Institute of Logistics, 1998.) Tüüpilised probleemid , mille lahendamisele logistika on orienteeritud: Liigsed varud, allahindlused ja mahakantud varad (write-offs).

    Logistika
    Logistiline ahel kui tarne ja väärtusahel
    7
    docx

    Logistiline ahel kui tarne ja väärtusahel

    Järvamaa Kutsehariduskeskus LOGISTILINE AHEL KUI TARNE JA VÄÄRTUSAHEL Referaat Õpilane: Kadri Lippa Klass: MK1 Juhendaja: Aili Kendaru Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus 2 Tarneahelate juhtimine 3 Tarneahela juhtimise funktsioonid ja võtmetegevused 4 Väärtusahel 5 Väärtusahel 6 Mõisted 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud materjal 9 Sissejuhatus

    Logistika
    Logistikaõpik
    24
    pdf

    Logistikaõpik

    tiline mõtlemine. Kui esimesel aastatuhandel seoti mõistet „logistika“ väekoondiste toidu- ja hobumoonaga varustamisega ja nende varude koosseisuga tegeleva valdkonnaga, siis varajasel keskajal määratleti logistikat kui sõjaväe varustamise ja vägede ümberpaigutamise juhtimise kunsti. 19. sajandil määratlesid väejuhid logistikat kui vägede juhtimise praktilist kunsti. See määratlus hõlmas suurt küsimuste ringi – planeerimine, juhtimine, varustamine, vägede dislokat- sioon, väeosade teenindamine transpordiga ja sildade ning teede ehitamine. Esimesed teaduslikud tööd militaarlogistikas on pärit ühelt prantsuse 19. saj sõjandusspetsialistilt, kes määratles logisti- kat kui “vägede manöövrite praktilist kunsti”. Kuni 18. sajandi lõpuni moodustasid relvad ja laskemoon suhteliselt tühise osa kogu varus- tusest, mida oli vaja sõjaväel liikudes kaasa vedada

    Kategoriseerimata
    KLIENDISUHETE JUHTIMINE JA LOJAALSUS
    31
    doc

    KLIENDISUHETE JUHTIMINE JA LOJAALSUS

    LISAMATERJAL KLIENDISUHETE JUHTIMINE JA LOJAALSUS Eva Vahtramäe 2 EESSÕNA Viimastel aastatel kliendisuhete juhtimise parendamist Eesti ettevõtetes iseloomustab ühelt poolt püüd rakendada CRM'i (Customer Relationship Management, kliendisuhete juhtimine, ingl. k) ja teiselt poolt odavate pakkumiste reklaamikampaaniad. Kahtlemata mõlemad rakendused leiavad klientides vastukaja, üks pikemas ja teine lühemas perspektiivis. Soliidsemates ettevõtetes (näiteks Eesti Mobiiltelefon, Tallinna Vesi) on klassikaline kulude juhtimine muutumas kliendikeskseks tulude juhtimiseks. Kui ettevõtte põhialused pole paigas, suhted pole rajatud usaldust ja pühendumist väärivatele printsiipidele ning tegevusele, siis ajavad

    Klienditeenindus




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    alrn profiilipilt
    alrn: head põhjalikud vastused, olen rahul
    01:13 27-12-2018



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun