Hea ettevõtluskeskkond Maksusoodustuste saamine Ohud: Konkurentsi tihenemine Tarbijate ostujõudluse vähenemine Uudsus – tarbijad ei pruugi toodet/teenust omaks võtta Poliitilised ja seadusandlikud piirangud MIKROKESKKONNA ANALÜÜS: Kriitilised edutegurid: o Oskused o Personal o Asukoht o Load, litsensid o jms Tuumkompetentsid: o Oskused, teadmised, kogemused o Asukoht o Tehnoloogia, patendid, load, litsensid o teenidus Turu kasvutempo ja elutsükli faas: o Majandusvaldkonna seisund elutsükli graafikul (sünnifaas, kiire kasvu faas, küpsusfaas, langusfaas) o Ettevõte/valdkond võib olla küsimärk, täht, rahalehm või koer Tegevusharu üldine rentaablus:
Sissekeskkonna uurimine Strateegilise juhtimise protsess Ressursipõhine vaade Kasumlikkus peitub selles, kuidas suudetakse ära kasutada ettevõtte erilisust, mitte konkurentidega sarnasust. Mida suurem on muutuste kiirus organisatsiooni väliskeskkonnas, seda tõenäolisemalt on pika-ajalise strateegia aluseks organisatsiooni sisemised ressursid ja võimekused kui konkreetsed turud. Organisatsiooni strateegilise analüüsi meetodid 1. ressursiaudit ja tuumkompetentsid; 2. väärtusahela analüüs; 3. Konkurentsipositsiooni määratlemine; 4. SW(OT) 5. Ettevõtte elutsükkel 6. Riskianalüüs 7. E-V-R (Environment-Values-Resources) analüüs Organisatsiooni ressursid: bilanss vs väärtus Ressursiaudit · on 3-etapiline protseduur: organisatsiooni peamiste kompetentside profiili ning ressursside hindamine; võrdlemine tegevusharu kriitiliste eduteguritega (e kui olulised need on relevance);
Tundmatu firma/kaubamärk Töötajate vähene kvalifikatsioon Võimalused: Tekib püsiv klientuur Klientuuri saamisega muutub teenus populaarsemaks (soovitatakse teenust teistele) Ohud: Konkurentsi tihenemine Püsikulude kasv Klientide vähenemine Kliendid on hinnatundlikud 5.3 MIKROKESKONNA ANALÜÜS Kriitilised edutegurid: Oskused Personal Asukoht Tuumkompetentsid: Oskused, teadmised, kogemused Asukoht Teenindus Tegevusharu üldine rentaablus: Keskmine rentaablus Konkurentsisituatsioon majandusharus: 0 konkureerivat ettevõtet 6. KONKURENTSIANALÜÜS Otsene konkurents meie ärile Rakvere linnas peaaegu puudub. Selgus, et Rakveres on kõigest üks eraõpetaja, kes töötabki ainult selles ametis ning õpetab matemaatikat. Tema ühe eratunni hind on 10 eurot
Ka ei pea muretsema ladustamise pärast, tegutseda saavad ka väiksemad firmad, kellel ei ole võimalik omada laopindu või veokeid. Vabastab põhi- ja käibekapitali, mida saab investeerida põhivaldkonda. 12. Arutlege teemal tuumkompetentside roll väärtusahela kujundamisel? Tuumkompetents on oskuste ja tehnoloogiate kogum, mis võimaldab organisatsioonil pakkuda kliendile konkreetseid eeliseid. Nendele tuginedes püütakse leida konkurentsieelis. Tuumkompetentsid on oskused või võimed, mille abil saab edestada konkurente ning pakkuda tarbijatele täiendavaid hüvesid. Strateegiliste varade all peetakse silmas midagi haruldast ja väärtuslikku, mida ettevõte omab (nt asukoht, brändid, patendid, kvalifitseeritud töötajad, kliendiandmebaasid, olulised partnerlused). Omamaks strateegilist võimekust peab põhioskus olema: väärtuslik, haruldane, kulukas imiteerida, asendamatu. Neid oskuseid ei otsita mujalt. 1
tootearenduse ning müügi ja järelteenuste etapis. Väärtusahela alguses asuvaid tooteid suudavad valmistada paljud firmad ja seetõttu on selles etapis suur konkurents, millele on iseloomulikuks konkurentsihinnad ja madal kasumimarginaal. Väärtusahela kõrgemas etapis, lõpptarbijale lähemale jõudes, konkurents väheneb ning on võimalik teenida suuremat kasumimarginaali. Selleks on aga vaja hästi tunda turgu ja tarbijaid ning teada, mida viimased aktsepteerivad väärtusena. Tuumkompetentsid, mida tähendavad organisatsiooni jaoks, kuidas neid määratleda organisatsioonis ning millist kasu ettevõttel sellest määratlusest on. Tuumkomp. on midagi sellist mida ettevõte teeb eriti hästi võrreldes konkurentidega. See kompetents võib seisneda toote arenduses, efektiivses turunduses, efektiivses müügipersonalis, järelteeninduses. Tuumkomp. Annavad ettevõttele võimaluse konkurentsieelise rajamiseks, eriti kui konkurentidel neid pole ja nende
Konkurentsieelisteks võivad olla: madalamad kulud nissi teenindamisel ja/või võime pakkuda nissi kuuluvatele tarbijatele midagi teistest erinevat 28. Ärimudeli mõiste, erinevad ärimudelite näited (,,bite and hook", ,,bricks and clicks business model", ,,freemium business model" jt) Ärimudel on äriidee hindamine erinevate kategooriate alusel. Neli põhikomponenti: põhistrateegia (kuidas konkureerib, kus turul, taotluslik eelis), strateegilised ressursid(tuumkompetentsid ehk mida osatakse eriti hästi ja strateegilised varad ehk midagi haruldast mida ettevõte omab),partnerlusvõrgustik (hankijad, allhankijad jne) ja kliendisuhted (sihtturg, turustuskanalid, klientidele pakutavad tugiteenused, hinnastruktuur). ``Bite and hook'' nn ``sööt'', ehk müüakse odavalt, vb ka kahjumiga ent seejärel teenitakse lisatoodetelt või teenustelt. NTX: mobiiltelefonid ja kõned ``Bircks and click business model''
· Eesmärk on teenindada sihtsegmendi tarbijaid konkurentidest paremini · Konkurentsieelise aluseks võivad olla: o Madalamad kulud nissi teenindamisel o Võime pakkuda nissi kuuluvatele tarbijatele midagi teistest eristuvat. 47. Ärimudel 4 põhikomponenti. Põhistrateegia: kuidas ettevõte konkureerib: missioon, toodete/turgude ulatus, taotletav konkurentsieelis kululiider, diferentseeritus, fokuseeritus. Strateegilised ressursid: tuumkompetentsid (mida osatakse eriti hästi) ja strateegilised varad midagi haruldast ja väärtuslikku, mida ettevõte omab, nt asukoht, brändid, patendid, kvalifitseeritud töötajad, kliendiandmebaasid, olulised partnerlused. Nendele tuginedes püütakse luua püsiv konkurentsieelis. Partnerluste võrgustik: hankijad, allhankijad, outsourcing, muud olulised partnerid võrgustikud, ettevõtete organisatsioonid, ühisettevõtted, strateegilised liidud jms Kliendisuhted:
Madalamad kulud nissi teenindamisel Võime pakkuda nissi kuuluvatele tarbijatele midagi teistest eristuvat. 47. Ärimudel 4 põhikomponenti. Eksisteerib erinevaid määratlusi. G. Hameli järgi on ärimudelil neli põhikomponenti: 1. Põhistrateegia: kuidas ettevõte konkureerib: missioon, toodete/turgude ulatus, taotletav konkurentsieelis kululiider, diferentseeritus, fokuseeritus. 2. Strateegilised ressursid: tuumkompetentsid (mida osatakse eriti hästi) ja strateegilised varad midagi haruldast ja väärtuslikku, mida ettevõte omab, nt asukoht, brändid, patendid, kvalifitseeritud töötajad, kliendiandmebaasid, olulised partnerlused. Nendele tuginedes püütakse luua püsiv konkurentsieelis. . Partnerluste võrgustik: hankijad, allhankijad, outsourcing, muud olulised partnerid võrgustikud, ettevõtete organisatsioonid, ühisettevõtted, strateegilised liidud jms 4. Kliendisuhted:
model“ „freemium business model“ jt Ärimudel - on kontseptuaalne tööriist, mis koosneb suurest hulgast omavahel seotud elementidest ning võimaldab väljendada konkreetse firma äriloogikat. G. Hameli järgi on ärimudelil neli põhikomponenti: Põhistrateegia: kuidas ettevõte konkureerib: missioon, toodete/turgude ulatus, taotletav konkurentsieelis – kululiider, diferentseeritus, fokuseeritus. Strateegilised ressursid: tuumkompetentsid (mida osatakse eriti hästi) ja strateegilised varad – midagi haruldast ja väärtuslikku, mida ettevõte omab, nt asukoht, brändid, patendid, kvalifitseeritud töötajad, kliendiandmebaasid, olulised partnerlused. Nendele tuginedes püütakse luua püsiv konkurentsieelis. Partnerluste võrgustik: hankijad, allhankijad, outsourcing, muud olulised partnerid – võrgustikud, ettevõtete organisatsioonid, ühisettevõtted, strateegilised liidud jms
· Turu test kas kaalutav võimalus on kestev ja tulus · Peegli test kas on olemas vajalikud oskused, võimed, omadused · Rahakoti test kas on raha, et muretseda vajalikud ressursid ja kas nende paigutamine on tasuv. 3. Ärimudeli väljatöötamine. 4. Äriplaan Ärimudel: 1. Põhistrateegia: kuidas ettevõte konkureerib: missioon, toodete/turgude ulatus, taotletav konkurentsieelis kululiider, diferentseeritus, fokuseeritus. 2. Strateegilised ressursid: tuumkompetentsid (mida osatakse eriti hästi) ja strateegilised varad midagi haruldast ja väärtuslikku, mida ettevõte omab, nt asukoht, brändid, patendid, kvalifitseeritud töötajad, kliendiandmebaasid, olulised partnerlused. Nendele tuginedes püütakse luua püsiv konkurentsieelis. 3. Partnerluste võrgustik: hankijad, allhankijad, outsourcing, muud olulised partnerid võrgustikud, ettevõtete organisatsioonid, ühisettevõtted, strateegilised liidud jms 4. Kliendisuhted: sihtturg,
8. Esimesed tähed, täpitähed. AAA AUTORENT OÜ 5. Ärimudeli mõiste. erinevad ärimudelite näited (,,bite and hook", ,,bricks and clicks business model" ,,freemium business model" jt) Eksisteerib erinevaid määratlusi. G. Hameli järgi on ärimudelil neli põhikomponenti: 1.Põhistrateegia: kuidas ettevõte konkureerib: missioon, toodete/turgude ulatus, taotletav konkurentsieelis kululiider, diferentseeritus, fokuseeritus. 2.Strateegilised ressursid: tuumkompetentsid (mida osatakse eriti hästi) ja strateegilised varad midagi haruldast ja väärtuslikku, mida ettevõte omab, nt asukoht, brändid, patendid, kvalifitseeritud töötajad, kliendiandmebaasid, olulised partnerlused. Nendele tuginedes püütakse luua püsiv konkurentsieelis. 3. Partnerluste võrgustik: hankijad, allhankijad, outsourcing, muud olulised partnerid võrgustikud, ettevõtete organisatsioonid, ühisettevõtted, strateegilised liidud jms 4. Kliendisuhted: sihtturg,
8. Esimesed tähed, täpitähed. AAA AUTORENT OÜ 5. Ärimudeli mõiste. erinevad ärimudelite näited (,,bite and hook", ,,bricks and clicks business model" ,,freemium business model" jt) Eksisteerib erinevaid määratlusi. G. Hameli järgi on ärimudelil neli põhikomponenti: 1.Põhistrateegia: kuidas ettevõte konkureerib: missioon, toodete/turgude ulatus, taotletav konkurentsieelis kululiider, diferentseeritus, fokuseeritus. 2.Strateegilised ressursid: tuumkompetentsid (mida osatakse eriti hästi) ja strateegilised varad midagi haruldast ja väärtuslikku, mida ettevõte omab, nt asukoht, brändid, patendid, kvalifitseeritud töötajad, kliendiandmebaasid, olulised partnerlused. Nendele tuginedes püütakse luua püsiv konkurentsieelis. 3. Partnerluste võrgustik: hankijad, allhankijad, outsourcing, muud olulised partnerid võrgustikud, ettevõtete organisatsioonid, ühisettevõtted, strateegilised liidud jms 4. Kliendisuhted: sihtturg,