Eesti kiirjooksu traditsioonidest Eestlaste saavutused kiirjooksus piirdusid pikka aega regionaalsete võitudega (Baltikumis) ning medalite toomisega Venemaa või Nõukogude impeeriumi esivõistlustelt. Tsaari-Venemaa esivõistlustel võitsid kiirjooksumedaleid Gustav Kiilim ja Johannes Villemson. 1930. aastatel oli üldrahvalikuks imetlusobjektiks Ruudi Toomsalu, väsimatu otsija ja uurija sprindi vallas (pälvis hiljem ka teadlasekraadi). Toomsalu rekordid olid eestlastele veerand sajandit samamoodi ületamatud nagu ta kaasaegse kergejõustikutähe Jesse Owensi saavutused maailma spordis. Nõukogude impeeriumi meistrivõistlustel jõudsid esikolmikusse 100 meetris Georg Gilde, 200 meetris Gilde, Linda Kepp-Ojastu, Ramon Lindal ja Gennadi Organov, 400 meetris Eino Ojastu (võistkondlikel meistrivõistlustel 1958). Eino Ojastu ja ta poeg Aivar on ka võidetud Eesti meistritiitlite ja rekordiparandustega silmapaistvamaid atleete meie kiirjooksu ajaloos....
3000m jooks Karl Mändla 10.e Kergejõustik koosneb paljudest aladest, mis nõuavad erinevaid füüsilisi omadusi. Jooks on enamike spordialade alus, ega nõua erilisi tingimusi ja vahendeid. Võistlusdistantsi pikkuselt jaguneb jooks kiirjooksuks, keskmaajooksuks ja pikamaajooksuks. Jooksu distantsipikkusega kuni 400m nimetatakse kiirjooksuks ehk sprindiks ning selle harrastajad on sprinterid. Distants üle 400m kuni 3000m on keskmaajooks ning distantse üle 3000m nimetatakse pikamaajooksuks. Keskmaajooksu harrastajad on mailerid ja pikamaajooksu harrastajad staierid. 3000 meetri jooks kestab 7,5 400 meetrist staadioni ringi. Selle distantsi maailmarekord, tulemusega 7:20.67, kuulub keenialasele Daniel Komenile. Talle kuulub ka 3000m maailmarekord sisetingmustes, tulemusega 7:24
400 m jooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus ning 4×100 m teatejooksus ja naiste 100, 200 ja 400 m jooksus, 100 ja 400 m jooksus ning 4×100 m teatejooksus. Muudel distantsidel loetakse rekordikõlblikuks kas täisautomaatselt või käsitsi võetud aega. Normaalne jooksurada on 400 m pikk ja koosneb kahest sirgest ja kahest kaarest. Kõigil distantsidel kuni 400 meetrini on igal sportlasel võistlustel oma rada, mis on 1,22-1,25 m lai ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva. 800 m jookstakse oma rajal esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal. Starditakse nii, et vahemaa stardist kuni finisini on kõigile sama pikkusega. Kõikidel distantsidel 100 - 400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. Pärast käsklust kohtadele peavad võistlejad võtma stardiasendi oma radadel sisse stardijoone taga. Mõlemad käed ja üks põlv peavad puudutama rada ja mõlemad jalad peavad olema vastu stardipukki
kõik neli toetuspunkti (käed ja jalad) võrdselt koormatud. Käskluse ,,start" korral jookse stardipakkudelt edasi nii, nagu jookseksid õlgadest ja pealaest läbi, asetades tõukejala pöia (varvas üles) enda alla toele. Püüa liikuda nii, et tekib tunne, nagu kukuks pikali. Joosta tuleb kogu aeg kõrgel päkal, varbad enda poole, selg on nõgus, kõht on õõnes ja pinges. Käed töötavad nii, nagu karatekad lõhuvad laudu. Kuna jooksu juhivad käed, tuleb kätetöö harjutusi teha paigal, kõndides, liikumisel ning erinevas rütmis. Pärast jooksu kindlasti teha jõuharjutusi jalgadele, kätele ja kerele (kõht, selg ja küljed). Alles peale neid harjutusi alustada painutuste ja venitustega, mis ennetavad hilisemaid võimalikke vigastusi. Kui selle reegli vastu eksitakse, võib tekkida lihaserebestus. 4×100 meetri teatejooks Teatejooks on kergejõustiku ala. Neljast jooksjast koosnev 4x100 meetri teatevõistkond peab
15. Millal loetakse kuulitõuke katse ebaõnnestunuks? Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui võistleja läheb jalaga ääre peale või toetub maha, tõukab väljapoole etteantud sektorit või ületab katseks ettenähtud aega. 16. Miks kasutavad alade kohtunikud valget-punast lippu? Valge lipp näitab edukat sooritust, punane lipp näitab, et katse sooritamise käigus on tehtud viga. 17. Nimeta kümnevõistluse alad (1. ja 2. päeval) Esimesel päeval: 100m jooksu, kaugushüpe, kõrgushüpe, kuulitõuge, 400m jooksu. Teisel päeval: 110m tõkkejooksu, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500m jooksu. 18. Nimeta naiste seitsmevõistluse alad järjekorras. 100m jooksu (tõkke), kõrgushüpe, kuulitõuge, 200m jooksu, kaugushüpe, odavise, 800m jooksu. 19. Mida tähendavad mõisted “kestvusjooks”, “intervalljooks”? Kestvusjooks on maraton, mille puhul joostakse järjest pikki vahemaid. Intervalljooksu puhul kõnnitaks ja joostakse vaheldumisi. 20
04.2003 Londoni maraton). Kes on jooksnud maratoni teab, et selles jooksus võetakse kõik organismi varud kasutusele. Halvimal juhul saavad varud enne lõppu (30-35 km paiku) otsa. Sarnaselt panevad organismi proovile suuremamahulised treeningud ja maratonijooksja erialatreeningud nn pikad otsad. Toitumine ja keemia kasutamine Väidetavalt pikematel (üle 90 minuti) kestvate jooksutrennide või võistluste puhul jõuavad süsivesikute varud otsakorrale. Varusid saab jooksu ajal mõnevõrra täiendada kas juues süsivesikuid sisaldavat spordijooki või tarbides spordigeele. Spordijooki (lahjemat) soovitatakse tarvitada iga 15-20 minuti tagant, et taastada vedeliku ja süsivesikute varusid. Spordigeelist võib saada, sõltuvalt geeli liigist, tuge pikemaks, kuni tunniseks, lisaenergiaks. Geele on erinevaid kiire efektiga (sisaldavad lisaks näiteks kofeiini) või aeglasemalt imenduvad. Kiire toimega geele võetakse tavaliselt jooksu lõpu
inimese ajaloolises arengus. Seda tingis karm eluolu ja looduslik valik. Inimisend, kes iidsete aegade hämaruses ei suutnud kiirelt joosta, jäi toiduhankimisel sagedamini kõhutäieta või langes hoopis ise saagiks. Looduses on inimesele väga oluline kiirus ka väledus. See on nooruse, elujõu ja bioloogilise täisväärtuse tunnuseks. Isend, kes liigub aeglaselt ja kohmakalt, on kas vana, haige, vigane või alaarenenud. Maksimaalkiirusega jooksu võib vaadelda kui kiirelt-kiirelt üksteisele järgnevate jooksusammude ahelat, kus keha liikumapanevaks jõuks on äratõukeimpulsid, mis antakse vahelduvalt parema ja vasaku jalaga maapinnalt ära tõugates ning mida abistavad hooliigutused teiste jäsemetega. Et paremini kirjeldada, seletada ja mõista maksimaalkiirusega jooksu liigutustegevust, on otstarbekas meenutada mõningaid fülogeesis
olümpiamängude praeguses kavas. 100 meetri jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. 100 meetri jooks oli esmakordselt kavas esimestel nüüdisolümpiamängudel Ateenas 1896. aastal. Sellest sai kiiresti mängude tähtsündmus, mille võitja tunnistati maailma kiireimaks inimeseks. Naiste 100 m jooks oli esimest korda olümpiamängude kavas 1928. aastal Amsterdami olümpiamängudel. 100 meetri jooksu eelkäija oli 100 jardi jooks (distantsi pikkus 100 jardi ehk 91,44 m), mida19. Sajandil harrastati ingliskeelses maades rohu- ja tuharadadel. Aastal 1887 leiutas ameeriklane Charles H. Sherrill madalstardi, kaevates endale väikesi süvendeid, kuhu ta äratõukel jalad toetas. Aastatel 1928 ja 1929 töötasid USA treenerid George Breshnahan ja William Tuttle välja tänaseni kasutusel olevad stardipakud. IAAF lubas neid kasutada alates 1937. aastast. Alates 1938
juulil 2003. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 13. augustil 2006. 100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest 200 m jooksule alla. Kuigi pikem distants toob kaasa jooksukiiruse vähenemise, on seal maksimaalse kiiruse saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem. 100 m jooksu tippmarke ei loeta rekorditeks, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s (IAAF-i reegel 163.8). 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on 100 m jooks meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osaala. Kuni 1949. aastani oli 100 m jooks naiste viievõistluse ja kolmevõistluse osaala. Treenimine: Pikkade lõikude jooksmisel on raske säilitada kiirjooksu tehnikat, mida kindlasti on võimalik jälgida lühemate lõikude jooksmisel (siis
Oda tuleb ära visata enne karakteri punase jooneni jõudmist vajutades nuppu "Viska oda!". Pärast viske sooritamist kuvatakse ka visatud tulemus. Pole rahul? Aga saada oda uuesti lendu! SOOVITUD VISKENURK: 42 ° TEGELIK VISKENURK: 0° TULEMUS: 0,00 m Kasutatavad objektid: Shape Staadion Shape Oda Shape Jooks1 Shape Jooks2 Nupud: AlustaJooksu ViskaOda Lõpp SpinButton1 Muutujad töölehelt: Nurk Mänguväljaku taustapilt. Visatava oda kujutis. Karakteri esimene jooksu kaader. Karakteri teine jooksu kaader. Kahe pildi vaheldumisega kujutatakse jooksmise animatsiooni. Alustab mängu. Nupu vajutuse tagajärjel hakkab karakter liikuma. Saadab oda hoo pealt lendu. Saab vajutada ainult mängu ajal ning enne joone ületamist. Lõpetab mängu suvalisel hetkel ning seab väljaku algasendisse. Aitab reguleerida soovitud nurga suurust ühe kraadise sammuga. Ehk soovitud viskenurk. Enne joone ületamist tõuseb oda antud nurgast vähekene kõrgemale.
- Nn ,,pöiahüpped" treeningul 600-800 hüpet Jõutreening: - Lihasvastupidavuse arendamiseks ringtreening 2x nädalas. Pöiaharjutuste kompleks. 1 Pallimäng: - Jalgpall liivas. Treeningnädal oktoobris. Esmaspäev: Soojendusjooks 15 min, võimlemine. Nn ,,kiirjooksja fartlek": näiteks 45 sekundit kiiret jooksu (umbes 250m) + 1min rahulikku sörki + 45 sek kiiret jooksu + 1 min rahulikku jooksu + 45 sek kiiret jooksu. Nüüd puhkus keskmiselt 6 min kuni pulsi taastumiseni (100-ni). Selliselt 3 seeriat, 2.ja 3.nädalal lõpetada kiired jooksud 60-80m spurtidega. Lõdvestus. Teisipäev. Soojendusjooks metsas 1,5 km, võimlemine. Jooksuharjutused 8-12 korda 60m. Kordusjooks 2x150m üle sörgi kiirusega 80%. Kokku 3-5 seeriat. Pöiale kordushüpped pehmel pinnasel 600- 800x. Jooks 1,5 km. Õhtul: soojendusjooks 20 min, võimlemine. Ringtreening pöiaharjutuste
Pikamaajooks Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes nimetatakse pikamaajooksudeks ainult 3000 m jooksu, 5000 m jooksu ja 10 000 m jooksu staadionirajal, mis on IAAF-i (International Association of Athletics Federations) poolt tunnustatud pikamaajooksu alad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksude hulka ka 3000 meetri takistusjooks (staadionirajal), tänavajooksud (5 kilomeetrit, 10 kilomeetrit), poolmaraton (21,0975 km), maratonijooks (42,195 km) ja ultramaraton. Pikamaa jooksu ajalugu: Kergejõustiku algaegadel võisteldi 5 (8047 m), 6 (9654 m) ja 10 (16090) miili jooksus. 1906
Noore kergejõustiklase treeningplaan Aastane ettevalmistus noorte maailmameistrivõistlusteks 1. ETTEVALMISTUSPERIOOD 2. VÕISTLUSPERIOOD 3. ÜLEMINEKUPERIOOD I - ETTEVALMISTUSPERIOOD Üldettevalmistusetapp: · Jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine (5-7 nädalat, oktoober- november) · Kiiruse, kiirusliku jõu arendamine (detsember) Spetsiaalettevalmistusetapp · Kestus 15 nädalat. Jaanuar märts · Jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine. · 18.märts kuni 3.aprill treeninglaager Portugalis II - VÕISTLUSPERIOOD Võistluseelne etapp · Kestus 18 nädalat. Aprill juuni. Põhivõistlusetapp · Kestus 8 nädalat. Juuni august III - ÜLEMINEKUPERIOOD Üleminekuetapp · Kestus 4-5 nädalat. September I - ETTEVALMISTUSPERIOOD Üldettevalmistusetapp: Jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine (5-7 nädalat, oktoober- november) Ülesanded: · Organismi järk-järguline ettevalmist...
Kokkuvõte……………………………………………………………….8 Kasutatud allikad……………………………………………………….9 2 SISSEJUHATUS Kevad saabub, lumi sulab ära ja ilmad lähevad ilusaks. Käes on viimane aeg jooksutossud välja otsida ja neilt tolm pühkida, sest aeg on jooksma minna.Mets oma maastiku ja värske õhu tõttu on selleks just õige koht. Kuidas peaks kevadel jooksu alustama ja kuidas peaks õige jooksja toituma. Kuidas allergiad kevadel rohkem välja tulevad? 3 1. Kuidas tuleks kevadel esimeste jooksutreeningutega alustada? Kevad on ideaalne aeg hakata jooksmas käima. Ilmad on soojemad, õhtud on valgemad ja tavaliselt on ka kevadel energiat rohkem. Miks mitte kasutada seda energiat ka jooksmises ära. Jooksmisega tuleks alustada rahulikult, et laduda korralik vundament.
võidelnud Sadeiko käsi. Kõige rohkem läks punkte kaotsi kuulitõukes, sest Ostravas sai ta kirja 12.35. "Ei oskagi kommenteerida. Lihtsalt ei jõudnud tõugata. Jõuetu olin!" tõdes hiljuti kerge haiguse läbi põdenud piiga. Eesti esiseitsmevõistleja Grit Sadeiko katkestas kahe päeva jooksul teravaid elamusi pakkunud kergejõustiku MMi seitsmevõistluse viimasel alal 800 meetri jooksus säärekrampide tõttu. Enne viimast ala 5190 punktiga 18. kohal asunud Sadeiko jättis jooksu pooleli teisel ringil ligikaudu 300 meetrit enne finisit. Teise päeva alustuseks oli Sadeiko kaugushüppes mänginud nii enda kui ka poolehoidjate närvidega, saades kahel esimesel katsel nulli. Kolmandal katsel päästis ta end 6.28 pikkuse hüppega, kusjuures pakul jäi varu vaid 0,8 sentimeetrit. Kaugushüppetulemusega kahanes tema kaotus isikliku rekordi 6134 punkti graafikule vaid 44 punktile, ent odaviskes piirdus ta seljatrauma tõttu 42.84ga, mis tegi 6000 punkti püüdmise keeruliseks
Alustuseks saab treener ise näidata, missugune saavutatav tulemus peaks välja nägema ning samal ajal selgitada, miks on vajalik selline oskus. Selgitamisel saab kasutada ka korrektse jooksutehnikaga sportlasi või vastavat videomaterjali. Viimane variant on eriti hea, kui treeneril on võimalus oma õpilasi jooksul filmida. Saadava materjali abil saab analüüsida ja efektiivselt võrrelda õpilast profiga ning anda parem ettekujutus sooritatavast harjutusest. Et jooksu liigutus koosneb mitmest faasist, saab seda ka faasiliselt õpetada. See aitab ka asja lihtsana hoida ja vältida liigutustegevuse valesti omandamist. Kui üksikute komponendidega saavutatakse esialgne liigutusoskus, võib proovida harjutust tervikuna. Et algul on jooksuliigutused kohmakad ja ehk isegi robotlikud, tuleks juhtida tähelepanu tüüpvigadele, mitte aga stiilile. Tegevust saab täpsustada sõnalise selgituste teel või ideaalis ka demonstratsiooniga
Härjajooks „Encierro“ Hans Kasepõld 10.A San Fermin • 6.-14. juuli • Jooksmine 7.-14. juuli • Pühak Fermini jaoks Jooksu esimene päev - 7. juuli • Varahommikul kogunetakse Calle Santo Domingo tänavale • Pullid on eelmine õhtu kohale toodud • Pamplona jooksja ostab kohaliku ajalehe • Palved • 5min, 3min ja 1min enne jooksu lauldakse San Ferminile • 2 pauku Rada • 850 meetrit pikk • Jaguneb 4ks osaks • Santo Domingo • Avanemine Raekoja platsile ja Mercanderese tänavale millele järgneb järsk kurv. • Kõige mõnusam osa – Estafeta tänav (gruppideks jagunemine) • Viimane lõik laieneb ja suundub otse härjaringi Härjad • 500-600 kilosed • Härjavõitluse isendid • 4 kodustatud härga – juhivad teed • Karjused – juhivad härgi, annavad kepiga neile kes
Tänapäeval on tõusnud eriti oluliseks taastumisvõime. Võimalus kiiresti taastuda on saanud uue mõiste. Omaaegne legend Lasse Viren omas ainulaadset looduse poolt antud taastamisvõimet. Pikamaajooksus on tähtis teha vahelduval maastikul tempo ja kestvusjookse. Tähelepanu tuleb pöörata, et jooksja tervis oleks korras. Pea ja kehatemperatuur peaks olema 36,5 kraadi. Külma ilma korral vähendada kilometraazi, et ei tekiks külmetushaigusi (hingamisteede põletikke). Samas peavad jooksu kohad vahelduma, sest inimene kohaneb ühe ja sama raja peal mistöttu organism kohandub ja kujuneb välja kindel rütm rasked kohad on pidevalt ühes ja samas kohas, sportlane hakkab jooksma ökonoomsemalt, järelikult tekib seal taandarend. Tähtis koht on ka õigel toitumisel treeningute ja võistluste ajal. Maratonidel on ülitähtis jooksuajal regulaarne jootmine. Tarvitatakse erinevaid vitamiinisegusid, mis olenevalt sportalse individuaalsusele on erinev. Jootmata tekivad krambid
jooksu kiiruse vahel. Analüüsitavas magistritöös ei ole välja toodud, milliseid uusi teadmisi peaks töö eesmärgi saavutamine andma. Ka ei olnud tähelepanu pööratud sellele, kuidas avab töö eesmärgi saavutamine uusi võimalusi olemasolevate teadmiste rakendamiseks. Uurimismeetodid olid töö eesmärgiga kooskõlas, oli kirjendatud teste, mis sportlastega läbi viidi, samuti ka seda, kuidas testi tulemused olid seotud jooksu kiirusega. Uurigus osalesid Eesti parimad mees- ja naiskiirjooksjad, samuti tõkkejooksjad, kes olid uuringusse kutsutud Eesti Kergejõustikuliidu vanemtreeneri Valter Espe poolt. Uuringus osales 33 naissprinterit ja 38 meessprinterit. Muude parameetrite järgi ei olnud osalejaid grupeeritud. Vaatlusaluste valik ja arv toetasid püstitatud eesmärgi saavutamist. Uurimisprotseduuri läbiviimise kord võimaldab eesmärgi saavutamist kontrollida. Uuringu
Teatejooksus tuleb igal võistlejal läbida kindel distantsiosa . Võistkonna liikmed annavad teatepulga käest kätte etapi lõpus oleva 20 meetrise vahetusala piirdes. Teatejooksus on kaks alagruppi : 4*100 (lühike) ja 4*400(pikk) meetrit. 4*100 meetrit ehk lühiteade koosneb 4'st jooksjast. Teatevahetusala on 10 meetrit enne ja 10 meetrit pärast 100 m, 200 m ja 300 m joont. Igale 20-meetrisele teatevahetusalale eelneb 10 meetrine hoovõtuala. Võistkonna liikmed peavad kogu jooksu vältel olema omal rajal ja ei tohi takistada teisi võistlejaid. Teatepulga mahakukkumine ja määrustevastane teatevahetus võivad ka parimatele võistkondadele saatuslikuks saada. 4*400 meetrit, ehk pikk teatejooks koosnbe samuti 4'st jooksjast. Igaüks neist jookseb staadionil 400 meetrit, enne teatepulga järgmisele üleandmist. Tavaliselt jookstakse võistlustel esimesed 500 m (üks ring ja veel üks kurv) omal rajal, mille järel jooksjad siirduvad staadioni siserajale
Pikamaajooksja vastupidavus. Pikamaajooksjatel kellel on loomulik kiirus väike - on väga tähtis jalgade jõu arendamine - kükid kangiga ja jalgrattasõit. Mida tugevamad on jalad, seda pehmem on jooks, vähem põrutab ja lõhub liigeseid. Jalgade jõu suurenemise arvel toimub jooksu kiiruse edasi arendamine lisaks vastupidavusele. Väga tähtis on teha tasakaalustatud treeningut - et tõuseksid ühtlaselt jõud, jõuvastupidavus, kiirus, kiiruslik vastupidavus, vastupidavus, püsivastupidavus. Väga tähtis on harjutuste sooritamise järjekord. Midagi pole vaja teha rohkem või vähem. Pikamaajooksja teeb sprinti ja kiirusliku vastupidavuse treeningut sellepärast, et jalgade jõudu ja jooksu kiirust suurendada. Palava ilmaga treenides
Isend, kes liigub aeglaselt, vaevaliselt ja kohmakalt, on tavaliselt ikka kas vana, haige, vigane või alaarenenud. Jooksuoskus ja kiire jooksuvõime on ka inimese elujõu, bioloogilise täisväärtuslikkuse ja kehalise kultuuri kõige esmasemaks ja parimaks koondnäitajaks. Tavaliselt tarvitseb vaid kord näha inimest kiiresti jooksmas, et võida anda üsnagi tõepärane hinnang tema kehalisele minale, harrastustele ja eluviisidelegi. Lihtsustatult võib maksimaalkiirusega jooksu vaadelda kui kiirelt-kiirelt üksteisele järgnevate jooksusammude ahelat, kus keha liikumapanevaks (lähtumisel liikumist kiirendavaks, distantsil liikumiskiirust säilitavaks) jõuks on äratõukeimpulsid, mis antakse vahelduvalt parema ja vasaku jalaga maapinnalt ära tõugates ning mida abistavad hooliigutused teiste jäsemetega. Et paremini kirjeldada, seletada ja mõista maksimaalkiirusega jooksu liigutustegevust, on
olümpiamängude praeguses kavas. 100 meetri jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Sisestaadionid on tavaliselt väiksemad kui välistaadionid ja kuna neil enamasti ei ole 100 meetri pikkust sirget lõiku, ei ole sise- ja välisvõistluste tulemused kurvi tõttu võrreldavad. Seepärast võisteldakse sisevõistlustel 100 m jooksu asemel 60 m jooksus. 100 m jooksu maailmarekordi omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009. aastal püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit. Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006.
Kiirjooksja aastane treeningplaan Aastatreening e. makrotsükkel pikkusega 4-12 kuud jaguneb reeglina baas- ja spetsiaalettevalmistus perioodiks, võistluseelseks- ,võistlus-, ja üleminekuperioodiks. Makrotsükkel jaguneb mikrotsükliks pikkusega 1-3 nädalat ja mesotsüliks pikkusega 3-6 nädalat. Kiirjooksa üldettevalmistusperiood kestab 3 nädalat. Eesmärk on üldise kehalise võimekuse arendamine. Treeningute põhiosa moodustavad soendusjooksud ja krossid, millega arendatakse aeroobset vastupidavust. Treening sisaldab ka mäkkejooksude, jooksudel raskustega, hüppeharjutustel ja lõikudel 100-300m alla 91%, jõutreeningul ning jooksudel alla 80m 86-96%. Peale üldettevalmistusperioodi järgneb jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine mille kestvus on 6-7 nädalat. Sellel perioodil suureneb treeningmaht. Eesmärgiks on kiirjooksja jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine.Treeningute põhiosa moodustavad mäkkejooksud ja jooksu...
seal olid kik rmsad teda nhes. lpuks otustas ahas et ta ikkagi liitub oma klassivendadega ja lheb sdima. siis tuli sinna ahase isa. kes ji kmeriga vaidlema kommunismi ja rahvusluse le. alguses lks ahas koos oma isaga ra. kuid kui ksper ja teised tagasi tulid, otsustas ahas ikkagi sinna jda. (ma jtsin vahelt ra et teised lksid treenigule ja tker ji ahasega rkima) kuid lpuks ikkagi otsustas kindlalt ra ja tuli tagasi. esimene sjakogemus oli kigil misa juures. kus ahas hakkas kartma ja pani jooksu teised tema jrel (v.a tker ja ksper) lpuks kui kik vsinud olid ja viskusid "elutult" lumme. ning ksper ja tker tulid nendepsside ja kottidega jrele. ksper oli vihane nende peale et miks nad jooksu panid. ja ahasele tulid smepiinad. et tema oli arg ja pani jooksu. vahepeal said kik surma seda ma ei hakka pikemalt rkima. ja lppes nii et kui ahas les rkas. oli ta haiglas. sealt lks ta oma koju. kuhu oli ahase vend palganud teenija ja talle ra maksnud
Millega võrdub jooksukiirus ? Enamlevinud vead palliviskes - Hoojooksu Jooksukiirus võrdub sammusageduse ja esimene pool on liiga pikk ja sammumärgile jõudes sammupikkuse korrutisega. v = s : t ehk kiirus on on viskaja kiirus liialt suur. Sammumärki tabades teepikkuse ja kulunud aja suhe. pöörab viskaja õlavöö järsult paremale ühe sammu Kiirjooksu osad 100m jooksu näteil jooksul. Viske-eelses asendis on viskekäsi koos palliga õlavööst palju allpool. Ristsammu lõppedes Reaktsioonifaas, kiirenduse faas, maksimaalse kallutab viskaja taha, asetades parema jala kiiruse faas, aeglustamise faas, finiš. pidurdavalt ette. Äravise toimub üle kõverdatud Maksimaalkiirusega jooksu sammu faasid ? vasaku jala
Kehakultuuriteaduskond Karin Irval Kiirjooksu tehnika Õppereferaat KKSP.05.036 Kergejõustik Õppejõud: T. Torop Tartu 2008 Kiirjooksu tehnika Inimese loomuliku edasiliikumisviisina on jooks kergejõustiku alus ning kuulub kõigi suuremate kergejõustikuvõistluste programmi. Peale selle on ta paljude kergejõustikualade (kaugus-, kõrgus-, kolmik- ja teivashüppe ning odaviske) uneks lahutamatuks koostisosaks. Jooksu iseloomustab ühe ja sama liigutustetsükli regulaarne kordumine. Seega kuulub ta nn. tsükliliste harjutuste hulka. Jooksu tähtsus on selles, et teda kasutatakse laialdaselt kergejõustikus ja teistel spordialadel tähtsa treeninguvahendina kiiruae ja vastupidavuse arendamiseks ning organismi ettevalmistamiseks neile suurtele koormustele, milleta pole võimalik tänapäeva sportlase treening. Kiirjooksu e. sprindi mõiste alla mahuvad 60, 100, 200 ja 400 m jooks, Inglismaal, USA-s,
USA KATSEVÕISTLUSED INDIANAPOLISES 2K ENNE SOULI OM-I · LEWIS VASTAS, ET TAL POLE AIMUGI, KUIDAS AINED TEMASSE SATTUSID, ILMSELT KOGEMATA, KUID LISAS, ET TARVITAS TEATUD TAASTUSJOOKE JA TOIDULISANDEID. · JÄRGMISES KIRJAS TEAVITAS USA OLÜMPIAKOMITEE LEWIST, ET TEMA VABANDUSED ON ARVESSE VÕETUD JA EDASTATI HOIATUS OLGU EDASPIDI HOOLIKAM. SOULI OLÜMPIAMÄNGUD 1988 · ENDISE RIVAALI BEN JOHNSONI MÄNEDZERI PLAAN (AASTAL 2003) OLI CARL LEWISELT 1988. AASTA OLÜMPIAMÄNGUDE 100 M JOOKSU KULDMEDAL ÄRA VÕTTA. · SOULI OLÜMPIAMÄNGUDE 100 M JOOKSU FINAAL VAPUSTAS KÕIGI AEGADE SUURIMA DOPINGUSKANDAALIGA. · ÜLEKAALUKALT ESIKOHA SAANUD KANADALASE JOHNSONI POSITIIVNE DOPINGUPROOV SISALDAS ANABOOLSET STEROIDI (STANOZOLOLI) JA VÕITJAKS TÕUSIS RIVAAL LEWIS, KES VÕITIS SAMAL OLÜMPIAL KA KAUGUSHÜPPE KEELATUD AINETE KASUTAMINE · AASTAL 2001 OTSUSTAS RAHVUSVAHELINE OLÜMPIAKOMITEE, ET POSITIIVSEKS SAAB PIDADA PROOVI, MIS SISALDAB EFEDRIINI VÄHEMALT 10
Sisestaadionil ei ole sellel distantsil suurt tähtsust, sest kurvi tõttu jääb tulemus nõrgemaks. 100 m jooksule vastav võistlusala sisestaadionil on 60 m jooks. 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on see ka meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osaala. 1.2 Jooksurada Täismõõtmelisel staadionil on kaheksa 1,21 m kuni 1,23 m laiust jooksurada. Rajad eraldatakse üksteisest 5 cm laiuste valgete joontega, milledest jooksu suunas paremale jääv kuulub antud raja laiuse sisse. Rajal joostakse vastupäeva. Rajad nummerdatakse jooksusuunas vaadatuna vasakult paremale ehk siserajast väljapoole. Esimese ehk siseraja siseservas peab asuma 5 cm kõrgune torujas või kandiline piire. Siseraja pikkust mõõdetakse 30 cm kauguselt piirde välimisest äärest, teiste radade pikkust 20 cm kauguselt vastava raja sisemisest äärest. 1.3 Rekordid 1.3.1 Maailmas
kaasa kergejõustikuosakonna avamine Türi Näidissohvoostehnikumi spordikoolis. Lisaks kaunis looduses paiknevale staadionile on seal nüüd spordirahva kasutada esmaklassiline õppehall. Uut tuult tiibadesse peaks kaheteistkümnendal viisaastakul tooma ajakohase spordihoone valmimine Jäneda Sohvoostehnikumis, võimlate ja spordisaalide ehitamine ,,9. Mai" ja ,,Oktoobri" kolhoosis, mitmete muude spordirajatiste korrastamine või rekonstrueerimine. · Jooksu õpetus jooksuhuvilistele . Kõige paremini soodustab noore organismi kasvamist ja arenemist päike, välisõhk ja vesi. Nende vahendite ärakasutamisel tervise tugevdamisel ning tippsporti jõudmisel on vaja teada kus joosta, millega joosta ja kuidas joosta. Püüamegi anda esmaseid nõuandeid. KUS JOOSTA kõige sobivamad jooksuks on metsasihid või rajad, tõusude ja langustega maastik , pargiteed. Kui neid ei ole, siis võib kasutada maanteid
Sisestaadionil ei ole sellel distantsil suurt tähtsust, sest kurvi tõttu jääb tulemus nõrgemaks. 100 m jooksule vastav võistlusala sisestaadionil on 60 m jooks. 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on see ka meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osaala. 1.2 Jooksurada Täismõõtmelisel staadionil on kaheksa 1,21 m kuni 1,23 m laiust jooksurada. Rajad eraldatakse üksteisest 5 cm laiuste valgete joontega, milledest jooksu suunas paremale jääv kuulub antud raja laiuse sisse. Rajal joostakse vastupäeva. Rajad nummerdatakse jooksusuunas vaadatuna vasakult paremale ehk siserajast väljapoole. Esimese ehk siseraja siseservas peab asuma 5 cm kõrgune torujas või kandiline piire. Siseraja pikkust mõõdetakse 30 cm kauguselt piirde välimisest äärest, teiste radade pikkust 20 cm kauguselt vastava raja sisemisest äärest. 1.3 Rekordid 1.3.1 Maailmas
jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. 100 meetri jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Sisestaadionid on tavaliselt väiksemad kui välistaadionid ja kuna neil enamasti ei ole 100 meetri pikkust sirget lõiku, ei ole sise- ja välisvõistluste tulemused kurvi tõttu võrreldavad. Seepärast võisteldakse sisevõistlustel 100 m jooksu asemel 60 m jooksus. 100 m jooksu maailmarekordi omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009. aastal püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit. Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006
400-600m, 17-18 aastaselt 800m ja 18-19 aastaselt 800-1500m distantsidel(Karikosk 1965: 147). MEETOD III Meetod III koosneb põhiliselt kolmest komponendist. 1. Üldine kehaline ettevalmistus. 2. Üldise vastupidavuse treening. 3. Kiirjooksu treening. Kuulus Soome spordiprofessor Lauri Pihkva kirjutas(Karikosk 1949:86), et parimaks jooksukiiliks noortele poistele on jalgpall ja murdmaajooks. Kõige parem onaeglase jooksu sees 30-40 m kiirelt, aga lõdvalt joosta. Seejuures ta lisab aga, et kasvueas noored ei tohi kunagi kesk- või pikamaajooksu spetsiaalselt harjutada. Paljud treenerid rõhutavad , et kasvueas tuleb eelkõige arendada kiirust ja üldist vastupidavust. Uus-Meremaa treener A.Lydiard kirjutas 1969.a, et tema noored ja algajad õpilases alustavad jooksutreeninguid 30 min aeglaste jooksudega. Hiljem pikendatakse järk-järgult jooksu kestvust. A
Koos kõikide sõjameestega läksid vabatahtlikult sõtta ka Eesti koolipoisid, kes läksid sõtta, et Eesti riik püsima jääks. Nende seas olid ka Tartu Kommertskooli seitsmenda klassi õpilased Ahas, Käsper, Tääker, Kohlapuu, Konsap, Mugur ja Miljan. Need poisid kuulusid Tartu Vabatahtliku Pataljoni 2. rühma. Kui Sangla mõisa lähistel võeti positsioonid sisse, siis kõlasid püssipaugud ja poistele puges hirm naha vahele ning nad pistsid jooksu. Ahas kõige ees ja teised tema kannul. Kuna püssid olid joostes koormaks, siis visati need metsa alla. Käsper ja Tääker tõid teiste poiste püssid metsast ära ja nad olid natuke kurjad, et teised kohe jooksu panid, kui laske kuulsid. Mõisa poole liiguti arglikult, sest siiski olid nemad need olnud, kes plehku panid. Järgmise tulevahetuse ajal paar vangi ja Ahas jäeti ühte vangi valvama. Too vang aga üritas Ahase
STEPaeroobika- spetsiaalsete step- pingi kasutamisel põhinev treeningtund VESIaeroobika- basseinivees muusika saatel tehtav treeningtund SPINNING- jalgrattasõit muusika saatel spetsiaalsel spinningu rattal STRECHING- lihaste venitustund SHAPING- harjutuste süsteem figuuri korrastamiseks, mille juurde kuulub vastav dieet LOW IMPACT aeroobika madala koormusega aeroobikatund, mis põhineb erinevatel kõnni- ja sammukombinatsioonidel (tempo 120- 130 l/ min.). Ei kasutata jooksu ja hüplemisi. Liikumisi sooritades on vähemalt üks jalg koguaeg kontaktis põrandaga. HI IMPACT aeroobika suure koormusega aeroobikatund, mis põhineb erinevatel kõnni ja sammukombinatsioonidel ( tempo 135 155 l/ min.). Sobiv ainult väga hea ettevalmistusega inimestele. Kuna joostes langeb iga sammu ajal liigestele koormus, mis on võrdne harjutaja kolmekordse kehakaaluga, siis on see küllaltki traumaohtlik. Stiil oli valitsev aeroobika
Ülekaaluline ei tohiks mäest alla tulla joostes, vaid kõndides ja lühikeste sammudega, muidu tekib tugev ülekoormus põlveliigestele. Kui oled algaja on soovitav alustada üksinda, kuna siis suudad paremini jälgida oma südame löögisagedust ja jooksutehnikat. Kui pulss liiga kõrgele läheb, tuleb langetada tempot, kõndida või siis teha lõdvestus ja venitusharjutusi. Alustada tuleks aeglaselt, et organism kohaneks ja lihaste verevarustus paraneks. Soovitatav on enne jooksu lihastele soojendust teha. Jooksmise puhul on väga oluline oma keha tunnetada. Kui tunned, et pole jaksu tuleb pigem jooksmine vahele jätta ning järgmine kord vastavalt sellele oma treeningkoormat suurendada. Ning kui jooksmine muutub vastumeelseks tuleks proovida näiteks raja vahetamist või muusika kuulamist. Muusika aitab viia mõtted mujale ning sa ei kuule ka oma hingeldamist. Üheks parimaks motivatsiooniks jooksmisel on Nike+ komplekt, see mängib sinu valitud
arvu, saame määrata liigutuste vaheldumise kiirust (sagedust). Lihtsaks mooduseks sammusageduse hindamisel on sammude arvu lugemine mingil distantsilõigul koos samaaegse selle lõigu läbimise aja fi kseerimisega. Saame leida sammusageduse ühes sekundis. Üsna levinud käte liigutuskiiruse testiks on nn koputamistest. Kümne sekundi vältel koputatakse maksimaalse sagedusega paberilehele ning seejärel loetakse saadud punktikeste arv. Lähtekiirenduse testiks kasutatakse 30 m jooksu püstilähtest. Elektriline ajamõõtja käivitub jala liikumahakkamise momendist. Maksimaalse kiiruse testiks kasutatakse 20 m või 30 m jooksu lendlähtest elektrilise ajavõtuga (0,001 sek täpsusega). Kiirusliku vastupidavuse hindamiseks on võimalused suhteliselt tagasihoidlikud, sest tavalised testimistingimused ei taga küllaldast motivatsiooni. Seetõttu soovitatakse sprinteritel määrata viimase 30 m läbimise aeg 100 m või 200 m jooksu ajal.
distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. 100 meetri jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Sisestaadionid on tavaliselt väiksemad kui välistaadionid ja kuna neil enamasti ei ole 100 meetri pikkust sirget lõiku, ei ole sise- ja välisvõistluste tulemused kurvi tõttu võrreldavad. Seepärast võisteldakse sisevõistlustel 100 m jooksu asemel 60 m jooksus. 100 m jooksu maailmarekordi omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009. aastal püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit. Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti
Selle käesoleva raamatuga jagame näpunäiteid, kuidas jooksmiseks valmistuda ja seda meeldivamaks muuta. Soojendus Paljud alahindavad hea soojenduse tähtsust ning tihti jäetakse see vahele, või ei tehta seda piisava innuga. Aga kui sportlane tahab head tulemust ja vältida võimalike vigastusi, siis on hea soojendus vajalik. Soojendus tõstab hingamissagedust ja lihtsustab verevoolu lihastesse, lõdvestades neid ja andes paremaid tulemusi jooksu ajal. Milline on hea soojendus? Esimene viga, mida kõik algajad teevad, on sama kava tegemine enne igat jooksu. Mida rohkem pingutust on jooksuks vaja, seda rohkem ka soojendust. Näiteks, kui kavatsetakse joosta kiiremini kui tavaliselt, peab ka soojenduseks rohkem aega võtma. Muidugi ei tohi soojendades üle pingutada, muidu väsitakse enne jooksmist ära. Siit leiad paar nippi, kuidas näeb välja üks korralik soojendus.
Peakohtunik peab võimaluse korral tagama sportlasele alade vahel pool tundi puhkust. Esimese päeva viimase ala ja teise päeva esimese ala vahet peab olema 10 tundi. Võistlusjärjekord loositakse enne iga ala algust. Jooksudes (100 m ja 400 m) ning tõkkejooksuks paigutab võistlejad tehniline delegaat. Seejuures võib igas jooksus olla 5 ja enam, aga mitte vähem kui 3 võistlejat. Mitmevõistluse viimasel alal paigutatakse pärast eelviimast ala liidrid ühte jooksu. Teised võistlejad võitakse paigutada (loosida) jooksudesse vastavalt sellele, millal nad lõpetavad viimase ala. Kui kahel või enamal sportlasel on pärast mitmevõistluse lõppu võrdne arv punkte, siis saab kõrgema koha see, kes enamal arvul üksikaladel on saanud samale kohale konkureerivatest võistlejatest suurima punktisumma. Kümnevõitlus Kümnevõistlusevõistlusel võisteldakse 10 kergejõustikualal: esimene päev * 100 m jooks
Minu arvates on see organisatsioon väga vajalik, aidatakse Pärnumaa inimesi ning pakutakse ka erinevaid teenuseid. MTÜ Pärnu Kahe Silla Klubi. Pärnu Kahe Silla Klubi tegevuse eesmärgiks on Pärnu jõe ümber kulgeva Kahe Silla terviseringi idee tutvustamine, üldiselt paremate sportimistingimuste nimel ühiskondliku selgitustöö tegemine ning mitmete spordisündmuste, sealhulgas iga - aastase Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksu korraldamine. Klubi koondab sadu vabatahtlikke, kes organiseerimistöö käigus on omandanud spetsiifilisi oskusi, mida nüüd igapäevaselt praktiliselt rakendada on võimalik. 23.juunil 2005 õnnistati sisse uus 2,2 kilomeetri pikkune nn Kahe Silla terviseringi paremkaldal asuv rajalõik, mis lõi eelduse jõekallastel liikumisvõimaluste avardumiseks. 2014. aastal valmis terviseringi vasakkalda rajalõik avardades liikumisvõimalusi veelgi. Tegevusel kaks suunda
Maarja mõtles, et ta võiks oma vennapojale selle sünnipäevaks osta, kuna ta sünnipäev oli juba paari päeva pärast. Ta peatus ning palus näidata kutsikaid. Maarja valis välja kõige pehmema ja armsama ning küsis, kas ta võib teda sülle võtta. Kaupmees polnud kade ning lubas lahkelt. Nii pea kui kutsikas oli Maarja sülle jõudnud, küünistas ta Maarjat ning jooksis minema. Maarja lubas, et ta püüab selle koera kinni ning pistis jooksu ning viskas koti jooksu pealt maha. Kuna koer polnud eriti kiire, püüdis Maarja ta kähku kinni ning ostis selle kutsika ära. Maarja mõtles, et ta viib koera paariks päevaks enda juurde kuni on poisi sünnipäev. Ta tegi veel endale ühe võileiva ja hakkas poisi poole sõitma. Kui ta kohale jõudis, tervitas ta oma venda, ta naist ja poega. Poiss tahtis teada, et kas Maarja tõi talle poest need asjad ning Maarja ütles, et need on siin samas, kuid ta ei leidnud oma kotti
Tõukering - 2,135 m läbimõõt. 15.Millal loetakse kuulitõuke katse ebaõnnestunuks? Sinu vastus oli: Kui jalaga läheb ääre peale või toetub maha, astub välja väljaspool sisenemise-väljumise ala. Kui tõukab sektorist välja. Kindel aeg katse sooritamiseks. 16.Miks kasutavad alade kohtunikud valget-punast lippu? Sinu vastus oli: Valge näitab, et sooritatud ja punane, et viga või eksimus. 17.Nimeta kümnevõistluse alad (1. ja 2. päeval) Sinu vastus oli: 1. päev - 100m jooksu, kaugushüpe, kõrgushüpe, kuulitõuge, 400m jooksu. 2.päev - 110m tõkkejooksu, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500m jooksu. 18.Nimeta naiste seitsmevõistluse alad järjekorras. Sinu vastus oli: 100m jooksu (tõkke), kõrgushüpe, kuulitõuge, 200m jooksu, kaugushüpe, odavise, 800m jooksu. 19.Mida tähendavad mõisted "kestvusjooks", "intervalljooks"? Sinu vastus oli: Kestusjooks - maraton, kui jooksed pikka maad järjest.
Kergejõustik PK I 1. Kiirjooks: 1. Distantsid - Jooksud kuni 400 m, nt: 60, 100, 200, 400, 4x100, 4x400, 100 ja 110 tõkked, 400 tõkked. 2. Millega võrdub jooksukiirus? Sammusageduse ja –pikkuse korrutisega. 3. Kiirjooksu osad 100m jooksu näitel – Lähteasend, reaktsiooni faas, kiirenduse faas, maksimaalse kiiruse faas, aeglustumise faas. 4. Maksimaalkiirusega jooksu sammu faasid: 1) Tugifaas (esitugifaas ja tõukefaas) • Maandumine päkale • Tugijala minimaalne kõverdumine amortisatsiooni ajal, hooliigutuse võimendumine • Äratõukel sirutuvad puusa-, põlve- ja pöialiigesed täielikult. • Hoojala reis tõuseb kiiresti horisontaalse tasapinna suunas. 2) Lennufaas (esimene hoofaas ja kõverdusfaas) Hoojala põlv liigub ette-üles (et kindlustada edasiliikumine ja suurendada sammupikkust).
aastaringselt. Seega jooksmisel on vajalik vastav spordiriietus ja jalanõud ning leida sobiv maastik, kus joosta. Pehmel maastikul on jooksmine soodsam kui kõval pinnasel nagu näiteks asfaldil. Kõva pinnas võib jalgadele olla koormav ja tekitada mitmeid liigese traumasid. Uuringutes on välja toodud ka, et vastupidavustreening, mille hulka kuulub suuresti jooksmine, tugevdab immuunsüsteemi. Veelgi paraneb regulaarse jooksmisega sisemine rahulolu. Kestva jooksu koormusel toodab organism endorfiini, mis on valuvaigistava toimega ning, mis vähendab stressi ja on ka mingil määral depressiooni üheks ravimiks [1]. Jooksmise ajal rakenduvad tegevusse mitmed suured lihaserühmad. Seega tugevdab jooksutreeninguga tegelemine olulisel määral südant ja lihaseid. Kogu jooksu vältel on lihastegevus rütmiline ja kestev. Kuna jooksmisel on suurel hulgal lihaseid tegevuses, tuleb enne kui ka pärast jooksmist lihaseid venitada.
1933. aastani oli Kindral Laidoneri platsil turg, mis kolis üle tema praegusele asukohale. Vabanenud väljak, kuhu juba 1904. aastal oli istutatud 4 tamme, kujundati pargiks. Pargi keskele purskkaevu paigutati August Vommi poolt modelleeritud "Poiss kalaga". Kindral Laidoneri nime sai endine Suurturg 1934. aastal. Skulptuur "Jooksja" Viljandis, Ranna puiestee ääres, skulptoriks Riho Kuld, arhitektiks Ülo Stöör. Monument avati 1990. aastal ümber Viljandi järve jooksu auks. 1928. aastal alguse saanud jooksuvõistlusest on kujunenud iga-aastane traditsioon, kus osalejaid üle Eesti ja kaugemaltki. 1. mail toimuva üle 1000 jooksjaga suurvõistluse rada kulgeb ümber Viljandi järve ja on ca 12 km pikk. Skulpuur "Jooksja" kujutab Hubert Pärnakivi, kes on võitnud jooksu 11 korda järjest. Järvejooksu võitjate kompleksi (kavandanud Aate-Heli Õun) kuuluvad ka graniitplaatidest sambad võitjate nimede- ja aastaarvudega. Johann Köleri monument
'' ja ``PAREMALE (VASAKULE) - VAAT!''. Alustatakse liikumise valvelsammul, seejuures tuleb samal ajal vasaku jala mahapanekuga antava täitekäskluse ``PAREMALE (VASAKULE) - VAAT!'' järel teha parema jalaga veel üks samm ning vasaku jala mahapanemise ajal pöörata pea tervitatava poolle ja saata teda pilguga. Tervitamine lõpeb käsklusega ``TAKTSAMMU - MARSS!'' · Liikumine ja peatumine Koondrivis liigutakse vabasammu, taktsammu või valvelsammuga ning taktjooksu, jooksu või kiirjooksuga. · Vabasammu kasutatakse rünnakul, halbadel teedel, liikumise ajal kohenamiseks, sildu ületades jne. Sammu pikkus ja sagedus ei ole kindlaks määratud. Kiirus ei tohi alla jääda 4 km/h. Alustamiseks antakse käsklus ``VABASAMMU - MARSS!'' · Taktsammu kasutatakse koondrivis liikudes. Liikumist alustatakse vasaku jalaga, rhutades esimest sammu; käed liiguvad hoogsalt sammu taktis vöö kõrguseni ette ja väljasirutatult taha.
KOOD 124918 HIND* 336,36 *SUMMA EI OLE TÄPNE JOOKSVAD MEETRID TIHUMEETRITES RISTLÕIGETE KAUPA + HINNATABEL PAKSUS 28 LAIUS 75 HIND 5,5 kr/jm 1000000 TIHUS 476,19 JOOKSU TIHU HIND 2619 kr/tihu Powered by Rajakaz
orienteerumisvõistluse korraldas Rootsi ohvitser Ernst Killander 1895. a. sõjaväelastele nende parema kutseettevalmistuse eesmärgil. Esimese kaardi ja kompassiga peetud ning spordiseltsi poolt korraldatud orienteerumisvõistlus, korraldati 20.08.1897.a. Norras, Bergenis spordiseltsi ,,Turnförening" poolt. Orienteerumiselementidega, kuid kaardi ja kompassita maastikujookse hakati Eestis korraldama mitte hiljem kui 10. Oktoobril 1920.a. Sel päeval anti start Vasula järve äärest, finis oli jooksu korraldanud Tartu ,,Kalevi" staadionil. Liikumistee oli vabalt valitab, võitja aeg 23.45.3. Selliste võistluste korraldamine levis mitmetesse spordiseltsidesse üle Eesti. 1.2 Orienteerumisspordi ajalugu Esimene o-võistlus Eestis korraldati 19. juunil 1926 Pirital. Tänapäevaste põhimõtete järgi peetud kaitseliidupäevade o-jooksu (meistrivõistlused) 4,9 km 5 KP-ga rajal võitis ajaga 29
Ta väitis, et bakter Poku võib võistelda mis tahes alal. Peale seda otsustas ta ikkagi proovida moternset spordiala. See oli aga pikk programm. Vaja oli pikalt treenida, sest Pokul oli vaja käia operatsioonil, et likvideerida oma ülipikad jalad. Enne õigeid võistlusi oli ka üks demonstratsioonvõistlus, kus bakter osales paljudel aladel: jooksus, ujumises, vettehüpetes, kaugushüppes, kettaheites ja odaviskes. Kõikidelt aladelt sai tubli bakter diplomi. Kuigi jooksu distants oli tema jaoks natuke raske, sest ta lasi ju enda jalad likvideerida vahetult enne võistlusi. Samas oli tal tubli massöör, kes aitas teda ning kes andis garantii, et Polul läheb hästi ka olümpiamängudel. Kui kätte oli jõudnud olümpiamängude aeg, oli bakter väga heas vormis, analoogselt eelvõistlustega. Algas esimene olümpiaala jooks ja bakter kihutas kohe teiste hulkraksete eest minema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
