Uurimistöö "Veganiks pöördumise põhjused" (0)

Q: Mis on veganlus ja millest on saanud alguse?

Vastus leiad õppematerjalist: Uurimistöö "Veganiks pöördumise põhjused"

Q: Mis on veganiks pöördumise põhjused?

Vastus leiad õppematerjalist: Uurimistöö "Veganiks pöördumise põhjused"

Q: Miks viljeleda vegan elustiili?

Vastus leiad õppematerjalist: Uurimistöö "Veganiks pöördumise põhjused"

Q: Kust saadakse informatsiooni veganluse kohta?

Vastus leiad õppematerjalist: Uurimistöö "Veganiks pöördumise põhjused"

Q: Kuidas vegan elustiil mõjutab noorte tervist?

Vastus leiad õppematerjalist: Uurimistöö "Veganiks pöördumise põhjused"

Q: Mis mõjutaks noori tagasi pöörduma omnivooride elustiilile?

Vastus leiad õppematerjalist: Uurimistöö "Veganiks pöördumise põhjused"

Q: Mis tingimustel oleks noored valmis tagasi pöörduma omnivoorluse juurde?

Vastus leiad õppematerjalist: Uurimistöö "Veganiks pöördumise põhjused"

Q: Kui teadlikud on noored veganluse olemusest?

Vastus leiad õppematerjalist: Uurimistöö "Veganiks pöördumise põhjused"

Q: Kes aga on vegetaarlane ja kes taimetoitlane?

Vastus leiad õppematerjalist: Uurimistöö "Veganiks pöördumise põhjused"

Q: Kus saavad noored informatsiooni veganluse kohta?

Vastus leiad õppematerjalist: Uurimistöö "Veganiks pöördumise põhjused"

Keskkool - Ühiskond - Ühiskonnaõpetus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on veganlus ja millest on saanud alguse?
Mis on veganiks pöördumise põhjused?
Miks viljeleda vegan elustiili?
Kust saadakse informatsiooni veganluse kohta?
Kuidas vegan elustiil mõjutab noorte tervist?
Mis mõjutaks noori tagasi pöörduma omnivooride elustiilile?
Mis tingimustel oleks noored valmis tagasi pöörduma omnivoorluse juurde?
Kui teadlikud on noored veganluse olemusest?
Kes aga on vegetaarlane ja kes taimetoitlane?
Kus saavad noored informatsiooni veganluse kohta?

PÕLVA GÜMNAASIUM
12.B klass
Karina Käo
VEGANIKS PÖÖRDUMISE PÕHJUSED
KAHE RIIGIGÜMNAASIUMI ÕPILASTE NÄITEL
Uurimistöö
Juhendaja : Marit Oimet
Põlva 2017

SISUKORD

SISSEJUHATUS.......................................................................................................... 3

TEOREETILINE TAUST ..................................................................................... 5

Mis on veganlus ja millest on saanud alguse?................................................. 5

Mis on veganiks pöördumise põhjused?......................................................... 6

Taimetoitlaste alaliigid ja nende erinevused................................................... 7

Arstide ja nõustajate arvamus veganlusest ...................................................... 8

UURIMUSLIK OSA
„Veganiks pöördumise põhjused kahe riigigümnaasiumi õpilaste näitel” ......…. 10

Uurimistöö metoodika..................................................................................... 10

Tulemused....................................................................................................... 11
2.2.1 Veganluse viljelejad ja nende põhjused............................................... 11
2.2.2 Veganlust mitte viljelevad õpilased ja nende põhjused....................... 11
2.2.3 Miks viljeleda vegan elustiili?.............................................................. 12
2.2.4 Kust saadakse informatsiooni veganluse kohta?.................................. 13
2.2.5 Kuidas vegan elustiil mõjutab noorte tervist?...................................... 14
2.2.6 Mis mõjutaks noori tagasi pöörduma omnivooride elustiilile?............ 15
KOKKUVÕTE............................................................................................................ 17
VÕÕRKEELNE RESÜMEE………………............................................................... 19
LISA 1 KÜSITLUS..................................................................................................... 21
KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU ................................................................ 24

SISSEJUHATUS

Uurimistöö kirjutamisel valisin teemaks veganiks pöördumise põhjused kahe riigigümnaasiumi õpilaste näitel. Vanem õde on katsetanud veganlust, valmistades kodus taimseid toite, mistõttu soovisin rohkem antud teema kohta teada saada. Teema valikul lähtusin enese huvist, kuna minu tutvusringkonnas on üsna palju veganeid ja olen kuulanud nende seisukohti, siis tekkiski huvi, et ehk veganlus ei olegi nii halb. Ning üldiselt teada saamaks, mis veganlus on, mis ajendab noori veganluse radadele ning kuidas sellega toime tulevad. Lisaks sellele on veganlus kui elustiil viimase paari aasta jooksul üha enam populaarsust kogunud nii Eestis kui ka mujal maailmas. Inimesed muutuvad teadlikumaks sellest, mida nad söövad ja kust söödav toit tuleb. Teema aktuaalsus kajastub ka erinevates meedia- ja sotsiaalmeediakanalites, kus avaldatakse videosid erinevatest julmadest viisidest , kuidas farmides loomi tapetakse , lihas sisalduvatest kahjulikest ainetest, arvamuslood taimetoidu tervistavast väest jpm.
Veganluse kohta on tehtud varasemaid uuringuid . Üks uuring, mis viidi läbi puudutab otse veganeid, selle töö teema on „Veganlus ja sport ” ning bakalaureusetöö autor on Ivika Jürgenson( 2016 ). Teine bakalaureusetöö teema on „Moraalsed argumendid taimetoitluse ja täistaimetoitluse jaoks”, selle autor on Keit Paju (2016), see küll otseselt ei puuduta veganlust, kuid on sellega seotud. Ning veel üks uurimus, mis viidi läbi oli proteiini tarvitamise kohta, kas inimesed tarbivad taimset või loomset proteiini (Laas jt,2016).
Lähtuvalt eelnevast oleks käesoleva uurimistöö probleemiks noorte vähene teadmine veganlusest ja valearusaam, mis veganlus tegelikult on ning teine probleem oleks teada saada põhjuseid, mis tooks veganlust viljelevaid noori tagasi omnivooride toidule. Noored üldjuhul arvavad , et ainult lihast saab vajalikke aineid kätte ja et veganid söövad ainult nii öelda „heina”, kuid tegelikult see nii ei ole. Ning tahaks noori rohkem kurssi viia veganluse teemaga.
Uurimisprobleemi toetavad uurimisküsimused oleks:

Kas ja mis tingimustel oleks noored valmis tagasi pöörduma omnivoorluse juurde?

Kui teadlikud on noored veganluse olemusest?
Uurimistöö esimesel poolel selgitan mis on veganlus, kust see liikumine on alguse saanud, veganliikumise ajalugu, palju on üldse veganeid Eestis, miks inimesed pöörduvad veganiteks, erinevatest veganluse liikidest ja nende erinevusest ning mida arvavad sellest maailmast arstid ja nõustajad.
Uurimistöö teisel poolel kirjeldan millised olid koostatud küsimustiku tulemused. Kui palju oli vastajaid ja kui paljud noored vastajatest viljelevad vegan elustiili ning kui paljud mitte. Millised põhjused on kõige olulisemad noortele, miks vegan elusiili jälgima hakata. Kust noored üldse tänapäeval selle kohta informatsiooni saavad, samuti kuidas on mõjutanud veganlus noorte tervist ja mis mõjutaks neid tagasi pöörduma omnivooride toidule.
Uuritavateks koolideks valisin Lõuna-Eesti koolid: Põlva ja Valga gümnaasiumid. Õppides ise Põlva Gümnaasiumis leidsin, et ainult ühe kooli kommuun või sihtgrupp on antud teema puhul uurimiseks liiga väike. Kahe kooli uurimisel on võimalus positiivsete ja sisukate tulemuste saamiseks kordades suurem.

1. TEOREETILINE TAUST

Teoreetilises osas kirjutan erinevate kirjanduslike allikate põhjal, mis on veganlus ja kust on see tulnud, millised on veganiks pöördumise põhjused, mis vahe on veganil ja vegetaarlasel ning toon välja erinevate arstide arvamuse veganlusest ja mis selle mõjust tervisele.

1.1 Mis on veganlus ja millest on saanud alguse?

Uurimistöö teoreetilise osa alguseks kõige levinum küsimus: mis on veganlus ja kes on veganid? Vegan elustiili viljelevad inimesed püüavad vältida kõiki loomseid tooteid ehk et veganid on täistaimtoidulised. Nende toidulaualt puuduvad liha-, muna-, ja piimatooted , kindlasti ka teised loomadelt saadud saadused nagu näiteks želatiin ja mesi . Lihatoodete alla kuuluvad kõigi elusolendite liha: imetajad , linnud, veeloomad , molluskid jt. Vegan elustiili viljelevad inimesed väldivad loomseid tooteid ka väljaspool toidusedelit. Selleks on siis kas nahast või villast valmistatud tooted, kosmeetikatarbed, kodukeemia , mida on testitud loomade peal või koosnevad loomadelt võetud ainetest/osadest. (Aavik jt, Vegan Hooliv ja maitsev elu, 2015; Watson, 1944).
Spekuleeritud on selle üle, kust veganlus üldse alguse sai ning miks. Veganlus iseenesest ei ole tegelikult uus nähtus. Just vastupidi – uus nähtus on see, et tarbitakse loomseid tooteid ennenägematult palju. Lihatoodete söömine mitmekordistus pärast II Maailmasõda, mil Ameerika Ühendriikidest alguse saanud intensiivfarmid levisid ka Euroopasse. Varem moodustasid suurema osa inimeste igapäevasest toidust just taimsed saadused ning liha söödi ikka vaid püha- ja pidupäevadel. Välja arvatud karmi kliimaga põhjaalad, kus polnud võimalik taimi kasvatada ning põhitoiduks oli kala, muud mereannid või metsloomaliha. Tänapäeval on liha söömine meie jaoks nii igapäevane tegevus, mistõttu arvame, et taimetoitlus meile vale on. (Aavik jt, 2015).
Tuginedes ajaloole, võime vegetaarluse jälgi leida antiikaja Kreekast ja Indiast. Sõna vegetaarlane võeti aga kasutusele alles 19. sajandil. Esimene vegetaarlaste ehk täistaimtoiduliste ühing loodi 1847. aastal Inglismaal. Veganluse juured pärinevad 20. Sajandi algusest, mil inimesed hakkasid kaitsma loomade õigusi, ning pidasid olulisemaks taimetoitluse kasulikkust inimese tervisele ja heaolule.
Taimtoiduliste teema päevakajalisus on küll suur, kuid kahjuks ei ole keegi teadaolevalt põhjalikumalt uurinud taimetoitluse arengut ja levikut Eestis, mistõttu puudub vastav ülevaade ja statistika. Kindel on see, et Eestis leidus taimetoitlasi juba enne 2000. aastate keskpaika. Maailma statistikat eeskujuks võttes võib järeldada, et Eestis on üle 52 000 taimetoitlase, (4% kogu rahvastikust), kellest ligikaudu 26 000 (2%) veganid (Laas jt, 2016).

1.2 Mis on veganiks pöördumise põhjused?

Veganiks pöördumise põhjuseid on väga palju ja väga erinevaid, kuid kõige levinumad põhjused on tervislikel põhjustel, loomakaitse põhjustel, keskkondlikel põhjustel ning eetilistel põhjustel. Seda saab väita väga erinevate allikate põhjal ja ka enda uurimistöö küsimustiku vastuste põhjal. Veganlus võimaldab süüa taimset toitu, mis kasulik tervisele ning aitab kaitsta loomi ja planeeti.
Kõige levinuim veganiks hakkamise põhjuseid ongi loomakaitse põhjustel. Ja seda paljudel põhjustel. Loomapidajatele on tähtis ainult rahaline kasum, ning loomade heaolu on jäetud tahaplaanile. Mis tähendab, et loomi kasvatatakse kitsastes ja üsna halbades tingimustes, mis tekitab neile stressi ning hirmu ja selle käigus võivad nad liigikaaslast vigastada. Loomad on alatoitunud, janus , näljas ja valudes. Suurfarmides antakse loomadele kasvuhormoone, et lihasmass kasvaks kiiremini, kuid see tekitab väga tõsiseid terviseprobleeme. Näiteks ei suuda loomad enam käia, kuna nende jalad ei suuda keharaskust kanda. Loomi ka markeeritakse tulise rauaga , kõrvaaugustamisega ja tätoveerimisega. Loomade tapmisega võetakse loomadelt ära poole tema elueast. Näiteks lehmad elavad umebs 20 aastaseks, kuid farmides ainult 3-4 aastasteks. Loomi ei kasutata mitte ainult toidulaul, vaid ka riietustes, meditsiiniteaduses, meelelahutuses ja ka kosmeetikas ning kodukeemia tootmisel. Mida kõike katsetatakse ja testitakse loomade peal. Meelelahutuste all on mõeldud eelkõige tsirkusi, kus loomi piinatakse, lüüakse ja veel palju muud, sest ükski loom ei tee seda iseenesest, mida loomad tsirkuses teevad. Neid põhjuseid, miks inimesed hakkavad loomakaitse põhjustel on veel ja veel, ning neid kõiki ei suuda ette lugedagi (Aavik jt, 2015; Watson, 1944).
Teiseks on keskkondlikud põhjused. Aavik (2015) toob välja, et farmiloomade pidamine mõjub planeedile laastavalt, mis aitab omakorda kaasa kliimasoojenemisele, tekitab keskonnareostust, põhjustab liikide hävimist ja raiskab ressursse. Planeedil Maa ei ole kahjuks piisavalt vaba maad, et toita kasvavat populatsiooni looma kasvatamisega ja sellega me raiskame väärtuslikku maad. Selleks, et saada üks kilo loomaliha , kulub umbes 10 kilo teravilja ja 5000-20 000 liitrit vett. Samas kulub ühe kilo nisu tootmiseks 500-4000 liitrit vett. Kuna loomade pidamine aina suureneb, kasvab ka vajadus uute põllumaade järele. Lisaks sellele käib tohutu vihmametsade hävitamine. Tänaseks päevaks on hävitatud 70% Amazonase vihmametsadest. Vihmametsad on aga planeedi Maa jaoks elulise tähtsusega. Intensiivpõllumajanduse ja kliimasoojenemise tagajärg on ka maailma mageveevarude drastiline vähenemine. Kõige rohkem reostab keskkonda loomade väljaheited. Väljaheited reostavad põhjavett, halvendavad mulla seisundit ning reostavad kohalikke veekogusid. Ainult loomapidamine ei tekita keskkonnareostusi vaid ka kõik karusnahatööstused. Maapinda saastavad nülitud loomade laibad, ning karusnahka töödeldakse mürgiste ainetega, mis tekitavad terviseprobleeme töötajatele.
Kolmas põhjus on tervislikel põhjustel. Vegan dieeti on nimetatud üheks tõhusamaks viisiks, kuidas toituda tervislikult. Kes ei sooviks tunda ennast enda kehast hästi tervena ja kergemana, seda just paljus inimesed soovivad ning hakkavad katsetama vegan elustiili. Ehk siis näiteks tahavad kaalu langetada, parandada seedimist, vähendada kolesteroolitaset, teha ruumi oma toidusedelis vitamiinidele või lihtsalt toituda tervislikult (Aavik jt, Vegan Hooliv ja maitsev elu, 2015).

1.3 Taimetoitlase alaliigid ja nende erinevused

Paljud inimesed liigitavad veganid, vegetaarlased ja taimetoitlased ühte patta, kuid need on täiesti erinevad. Nii toitumise, kui ka toodete kasutamise poolest. Kes on vegan seda juba tutvustasin peatükis 1.1. Vegan ei söö ega tarbi tooteid mis tulevad loomadelt või mida on katsetatud loomade peal. Kes aga on vegetaarlane ja kes taimetoitlane ?
Vegetaarlased on inimesed, kes ei söö liha ega kala, kuid tarbib piimatooteid , muna ja mett. Palju vegetaarlased on vegetaarlased usulistel põhjustel, ning vegetaarlasi kutsutakse pooltaimetoitlasteks, sest mingil määral nad ju tarbivad loomseid saadusi. Vegetaarlasi on kolmeerinevat tüüpi, need on:

Lacto -ovo-vegetaarlane, nemad tarbivad nii piimatooteid, kui ka muna; see on kõige levinuim vegetaarlase tüüp.
Lacto-vegetaarlane, nemad tarbivad piimatooteid, kuid väldivad muna.
Ovo-vegetaarlane, nemad tarbivad muna, kuid väldivad piimatooteid ( Vegetarian Society, 2016).

Taimtoitlased jagunevadki kahte erinevasse gruppi veganid ja vegetaarlased. Ning see on lihtsustatult öeldud, kuid kui sptetsiifilisemalt taimetoitlasi jagada, jagunevad nad üheksasse erinevasse kategooriasse.

Täistaimetoitlased ehk veganid, kelle menüüst on välja jäetud kõik loomset päritolu toidud.
Fruitariaanid , kes söövad vaid marju ja puuvilju , lisaks seemneid ja teisi taimeosi, mida saab koristada taime vigastamata. Juur - ja teraviljad nende menüüsse ei kuulu.
Toortaimetoitlased, kes söövad kuumtöötlemata puu- ja köögivilju, seemneid, pähkleid uskudes, et üle 45 ˚C töödeldud toit kaotab toiteväärtuse.
Munataimetoitlased e ovovegetaarlased , kes söövad taimset päritolu toitu ja muna
Piimataimetoitlased e laktovegetaarlased, kelle menüüsse kuulub taimse päritolu toit ja piimasaadused.
Muna-piimataimetoitlased e lakto-ovovegetaarlased, kes söövad taimset päritolu toitu, muna- ja piimatooteid.
Kalataimetoitlased e peskovegetaarlased, kes toituvad taimset päritolu toidust ja kalast
Linnuliha-taimetoitlased ehk pollovegetaarlased, kes lihadest tarbivad ainult linnuliha.
Semivegetaarlased, kes väldivad vaid punast liha, kuid söövad teisi loomset päritolu toite (Tervise Arengu Instituut, 2015).

1.4 Arstide ja nõustajate arvamus veganlusest

Nagu ikka igal asjal on kaks poolt üks hea ja teine halb ning on ka erinevaid arvamusi , ka veganluse teema ei erine selle poolest. Osade arstide arvates ei ole veganlus tervisele kahjulik, nt: meditsiiniõde Karla Lopp ning samuti ka erinevad välismaa arstid ja toitumisspetsialistid (Eesti Vegan Selts, 2017, Florian Biesinger, 2015, Florian Biesinger, 2014). Ja teiste arstide arvates ei ole veganlus kõige tervislikum toitumisviis eriti lastele, nt: Tallinna Lastehaigla kommunikatsioonijuht Tiina Eier ja toitumisspetsialist doktor Mai Maser (Heinsalu jt, Terviseuudised.ee toimetajad, 2017; Hanson , Maitsed .ee toimetaja , 2017). Toon välja mõned positiivsed ja negatiivsed mõjud mis arstide arvates esineb veganitel.
Vegan dieeti peetakse üheks paremaks viisiks, kuidas tervislikult toituda. Veganitel on väiksem võimalus haigestuda südamehaigustesse ja vähki, ning väiksem võimalus saada diabeet ja üle rasvuda. Kuid tuleks mõelda ainetele ja proteiinile, mis lähevad vegan dieediga kaotsi ja neid tuleks leida teistest allikatest, mis ei tule loomadelt. Vitamiine saab näiteks kätte juurviljadest, puuviljadest, ubadest , pähklitest ja seemnetest (www.drweil.com). Ka toitumisspetsialist David L. Katz nõustub eelneva väitega, et vegan dieet on üks paremaid viise tervislikult toituda (Katz, 2017).
Paraku on veganlusel ka halb mõju tervisele. Veganitel küll on erinevaid toiduallikaid kust proteiini saada, kuid taimselt toidult ei saa piisavalt palju proteiini, mida inimene päevas tarbima peaks. Teiseks veganid söövad liiga palju teraviljatooteid, näiteks leiba ja krõbinaid. Need kogunevad rasvana ümber keskmise talje. Kolmandaks kuna liha veganid ei söö asendavad nad liha nii öelda „võltsi lihaga”, mis ei sisalda just kõige tervislikumaid komponente. Ja neid komponente on organismil raske seedida (Strong, 2015).

2. UURIMUSLIK OSA:
„Veganiks pöördumise põhjused kahe riigigümnaasiumi õpilaste näitel”

Uurimuslikus osas kirjeldan metoodikat, kuidas uurimistööd tegin ning toon välja küsimustiku tulemused. Analüüsin erinevate jooniste abil, mida õpilased veganluses tähtsaks peavad, miks nad üldse veganlus viljelevad ja mis on põhjused ning miks ei viljele ja mis on selle põhjused. Veel analüüsin põhjuseid mis tooks õpilasi omnivooride toidule tagasi ja kust üldse saavad tänapäeval noored veganluse kohta informatsiooni.

2.1 Uurimistöö metoodika

Käesolev töö on empiiriline uurimustöö. Uurimuse läbiviimiseks kasutasin kvantitatiivsetmeetodit - küsitlust (Vt Lisa 1). Küsitluse koostamiseks kasutasin Google Forms keskkonda. Küsimustik sisaldab küsimusi veganluse kohta. Nende küsimustega soovisin teada saada noorte põhjusi käsitletava teema kohta. Küsitluses olid enamik vastaja arvamuse kohta, nendele tuli vastus valida erinevatest valikuvariantidest ja kahele tuli vastajal ise vastus kirjutada. Ning kaks küsimus oli nende enda kohta.
Küsimustikule said vastata Põlva ja Valga Gümnaasiumi õpilased. Küsitluse edastasin Põlva Gümnaasiumi õpilastele elektrooniliselt stuudiumi kaudu, Valga Gümnaasiumi õpilastele saatsin küsitluse stuudiumi nende kooli töötajale, kellega ma ise kontakti kõige pealt võtsin. Vastuseid kogusin vahemikus 15.05.2017-24.05.2017.
Uurimistöö küsimustikule vastas 102 õpilast. Nendest 82,4% olid Põlva Gümnaasiumi õpilased ja 17,6% olid Valga Gümnaasiumi õpilased. Küsimustikule vastas rohkem tüdrukuid neid oli 68 ja poisse kes vastasid oli 34.
Valimi valik baseerub arvamusel, et gümnaasiumi osas õppivatel õpilastel on parem arusaamine veganlusest võrreldes põhikoolis õppivate õpilastega ning nad oskavad arvamust avaldada nende enda arvamuse põhjal ja nad on ka lähemal täiskasvanu eale. Kaks kooli valisin, et oleks rohkem vastuseid ja rohkem erinevaid arvamusi, sest kõik õpilased koolides ei vasta küsimustikule.
Küsimustiku eesmärk oli teada saada, kui paljud õpilased üldse viljelevad vegan elustiili ja kui viljelevad siis mis põhjustel ja kui ei viljele siis mis on põhjused miks mitte viljeleda.

2.2 Tulemused

Küsimuste kaupa analüüsin vastuseid. Tulemustes tuleb esile, mida noored oluliseks peavad veganluses, mida mitte ja mis põhjustel viljeleda vegan elustiili ja mis mõjutaks noori tagasi pöörduma omnivooride toidule.

2.2.1 Veganluse viljelejad ja nende põhjused

Esiteks vastasid noored kui paljud üldse viljelevad vegan elustiili. Selle küsimuse eesmärgiks oli teada saada, kui paljud nendest kahest koolist vegan elustiili viljelevad. 17 õpilast vastanutest viljelevad vegan elustiili ja ülejäänud mitte.
Joonis 1. Veganluse viljelemise põhjused. (n=90)
Jooniselt nr. 1 on näha, et tervislikel põhjustel viljelevaid noori oli 4,9%. Looma kaitse põhjustel vegan elustiili viljelevaid noori oli 6,9%. Trendikuse pärast viljelevad vegan elustiili 2%. Keskkonna pärast 1%. Selle tõttu, et liha ei maitse oli 1%. Ning sõbranna/sõbra soovitusel ei viljele vegan elustiili ükski vastajatest.

2.2.2 Veganlust mitte viljelevad õpilased ja nende põhjused

Vastajad valisid kõige pealt kas viljelevad vegan elustiili või ei. Ning kui nad vastasid ei siis järgmises küsimuse said nad ise pikemal või lühemalt põhjendada, miks nad ei viljele vegan elustiili. Küsimuse eesmärgiks oligi teada saada, kui suur osa õpilastest ei viljele vega elustiili ning mis on põhjused mitte viljeleda. Neid kes vegan elustiili ei viljele oli 83,3% ehk 85 õpilast. Ehk siis üle poolte vastajatest ei viljele vegan elustiili.
Joonis 2. Veganluse mitte viljelemise põhjused.
Põhiline põhjendus mida noored välja tõid, miks mitte viljeleda vegan elustiili oli, et liha meeldib liiga palju, et sellest loobuda (Joonis nr. 2). Ja nii arvas vastanutest 21 õpilast. Teine üsna suure vastaja hulgaga oli, et veganlus on tervisele kahjulik, nii arvas 15 õpilast. Põhjus oli, et loomsetes toitudes on rohkem vajalikke toitaineid. 10 õpilase arust on liha vajalik eriti kasvavale organismile ja oli ka palju sportlasi, kes ütlesid et lihas on palju rauda mis on neile vajalik. 11 õpilast vastas, et ei ole huvitatud veganlusest ja põhjendused oli siis, et ei ole aega ning peaks sellisel juhul hakkama ise süüa tegema. 8 õpilast vastas, et ei poolda veganlust, 7 õpilast vastas, et inimene on loodud segatoiduliseks ja 4 õpilast vastas, et Eestis on raske vegan olla kuna vegan tooted on kallid, eriti väiksemates kohtades ning ka toodete valik on üsna kesine.

2.2.3 Miks viljeleda vegan elustiili?

Kolmandaks vastasid õpilased 5 palli skaalal, kus 1 oli madalaim ning 5 kõrgeim, miks viljeleda vegan elustiili ja ette olid antud vastuse variandid: ei ole oluline, pigem ei ole oluline, pigem on oluline, on oluline ja väga oluline.
Joonis 3. Veganluse viljelemise põhjused.
Joonisel nr. 3 on näha, mis on noorte jaoks oluline ja mis ebaoluline ja mis neid mõjutaks vegani elustiili juurde pöörduma. Tõin välja 7 erinevat põhjust, miks pöörduda vegan elustiili juurde ning noored vastasid mis oleks nende jaoks oluline ja mis mitte ning, mis neid mõjutaks, et pöörduda vegan elustiili juurde. Õpilaste jaoks trendikus (71 õpilast) ega sõbra soovitus(68 õpilast) ei ole piisavalt mõjuv põhjus, miks veganiks pöörduda ehk ei ole oluline. Kuid piisavalt mõjuvad põhjused vegan elustiili harrastamiseks oleks toidunappus ehk ei ole piisavalt toitu omnivooride jaoks, keskkondlikud põhjused ehk säästa keskkonda ja seda kaitsta ning viimaseks loomade õiguste kaitsmine, et loomi hakataks kohtlema õiglaselt. Õpilaste jaoks veel oluline põhjus, miks hakata viljelema vegan elusiili oli tervis ja üsna ebaoluline põhjus olu liha madal kvaliteet. Kui antud küsimuses ei olnud vastaja jaoks meelepärast varianti, siis said õpilased järgmise küsimuse vastusena ise välja tuua variandi, mida nad oluliseks pidasid ja ühe õpilase jaoks oli oluline põhjus, miks hakata viljelema veganlust oli usk, sest osad usud ei luba liha süüa.

2.2.4 Kust saadakse informatsiooni veganluse kohta?

Neljandaks vastasid õpilased, kust saavad veganlused kohta informatsiooni ja teadmisi selle kohta. Ja eesmärgiks oli teada saada mis on põhilised informatsiooni allikad ning mis valdkondi tuleks täiendada.
Joonis 4. Kus saavad noored informatsiooni veganluse kohta?
Välja on toodud 9 erinevat allikat, kust noored on saanud või saavad informatsiooni. Kõige enam saavad/on saanud noored veganluse kohta teadmisi internetist, 93 õpilast nagu on seda jooniselt nr. 4. Ajakirjadest saavad/on saanud 36 õpilast informatsiooni. Veganite foorumitest ja vegan grupist Facebook on saanud/saavad noored kahjuks üsna vähe informatsiooni. Nendest kohtadest peaksid noored just saama rohkem ja täpsemat informatsiooni. Vegan foorumitest 19 õpilast ja vegan grupist Facebook 18 õpilast. Üsna palju on noored saanud veganluse kohta informatsiooni tuttavalt, 57 õpilast. Vegan sõpradelt on saanud informatsiooni kaks õpilast. Ka koolidest on saanud informatsiooni veganluse kohta ainult kaks õpilast. Arvestades vastanute arvu ja graafikut vaadates, kui vähesed õpilased vastasid, et on saanud informatsiooni sellel teemal koolist võiks koolides olla rohkem loenguid vegan elustiili teemal ja mida toob see kaasa tervisele ja muudele teguritele, kuna üha rohkem hakkavad noored vegan elustiili enda jaoks avastama , kuid ei tea sellest piisavalt ja kool peaks olema see koht, mis annab noortele informatsiooni. Ning kõige vähem informatsiooni on saanud/saavad noored telekast ja raamatutest.

2.2.5 Kuidas vegan elustiil mõjutab noorte tervist?

Viiendaks noored vastasid, kuidas veganlus on nende tervisele mõjunud. Kas on mõjutanud hästi, halvasti või ei ole üldse mõjutanud.
Joonis 5. Vegan elustiili mõjud. (n=90)
Joonisel nr. 5 on näha, et vegan elustiil ei ole vegan elustiili harrastajatele mõjunud halvasti, mis näitab, et veganluse suhtes tuleks olla rohkem tolerantsem ja mitte arvata, et see mõjub tervist ning neil noortel on nüüd mingi aine puudus. 10,8% vastas, et veganlus on hoopis mõjunud tervisele hästi ning 7,8% vastas, et vegan elustiil ei ole mõjutanud nende tervist.

2.2.6 Mis mõjutaks noori tagasi pöörduma omnivooride elustiilile?

Viimaseks vastasid noored 5 palli skaalal, kus 1 on madalaim ja 5 kõrgeim, mis tooks neid tagasi omnivooride elustiili juurde. Ette oli antud variandid: ei ole oluline, pigem ei ole oluline, pigem on oluline, on oluline ja väga oluline.
Joonis 6. Mis mõjutab noori tagasi pöörduma omnivooride toidule.
Vastanud õpilased peavad kõiki väljatoodud põhjuseid üsna oluliseks. Jooniselt tuleb välja, et isegi siis, kui loomapidamise tingimused paraneksid ei pöörduks noored omnivooride elustiilile tagasi ehk nendejaoks see ei ole oluline, kui loomi hakataks kohtlema paremini või loomadel oleks suuremad ja puhtamad ruumid. 22 õpilast arvas sedasi. Väga oluline õpilaste jaoks oleks see, kui teaduslikult tõestatakse, et veganlus on inimese organismile ebatervislik ja tuleks ikkagi tarbida suures koguses piimatooteid ja liha. Teine väga oluline põhjus on ka keskkonnasäästlik tootmine. Kui hakataks tootma säästlikumalt, mis ei kahjusta meie keskkonda ega mõjutaks meid kuidagi, siis ka õpilased pöörduks omnivooride elustiilile. Ära ei saa ka unustada liha kvaliteedi paremaks muutumist. See mängib paljude noorte jaoks tähtsat rolli nagu jooniselt näha on see pigem oluline lausa 34 õpilase jaoks ehk kui liha hakataks tootma paremini ja kvaliteetsemalt siis unustaks nad veganluse ja pöörduks omnivooride toidu juurde tagasi.

KOKKUVÕTE

Käesolevas uurimistöös püstitatud probleem oli noorte vähene teadmine veganlusest ning teada saada põhjuseid mis tooks noori tagasi omnivooride toidule.
Õpilasi, kes veganlust üldse viljelevad oli väga vähe. Enamus vastanutest ei viljele vegan elustiili. Võimalikuks põhjuseks, miks ei viljeleda, on vähene teadmine üldse veganlusest. Arvestades negatiivsust veganluse vastu erinevate küsimustele vastamiste järgi.
Antud uurimistöös esitasin kaks uurimisküsimust, mis toetavad uurimisprobleemi. Esimene uurimisküsimus oli kas ja mis tingimustel oleks noored valmis tagasi pöörduma omnivoorluse juurde. Küsitlusest tuli välja, et noored pöörduks enamjaolt tagasi kõigesööjate toidule, kui liha tootmise kvaliteet muutuks paremaks ning selle tootmisel oleksid karmimad nõuded. Ehk siis paremad masinad , tapamajad puhtamad, töötajate hügieen parem jne. Teine, mis noorte jaoks oli oluliseks tõestus, et veganlus on teatud põhjustel ebatervislik ja kahjulik inimese organismile. Kui noored saavad kindla kinnituse teadlaste ja arstide poolt, kus väidetakse “jah veganlus ja vegan dieet on tervisele kahjulikud”, pöörduksid nad tagasi omnivoorluse juurde. Tänaseni ei ole selline väide “veganlus on tervisele kahjulik” aga kindlat kinnitust saanud. On arste, kes küll räägivad veganluse kahjulikkusest organismile, kuid teised jälle leiavad, et vegan dieet on üks kõige tõhusamaid dieete üldse (vt lk 8-9).
Teiseks uurimisküsimuseks oli kui teadlikud on noored veganluse olemusest. Küsimustikust selgus, et noored ei ole kuigi teadlikud veganlusest, siiski on nende hoiak vegan elustiili suhtes on üsna negatiivne. Üldine arvamus on, et veganid söövad ainult “heina” ja ei midagi muud. Samuti arvavad, et ainult liha ja piimatooted on need kust saab vajalikke aineid kätte. Kuid tegelikult see nii ei ole. Tänapäeval on veganitele üha enam tootma hakatud erinevaid alternatiive kuidas asendada piimatooted või lihatooted enda toidulaual taimsete variantidega. Veganid tarbivad toidule lisaks vitamiine, kust saab vajalikke aineid kätte. Veganite tervis on kohati isegi parem, kui neil kes söövad niiöelda kõike.
Noorte negatiivse arvamuse muutmiseks veganluse kohta soovitaksin koolidel läbi viia rohkem loenguid veganluse teemal ja rääkida sellest pigem positiivsel noodil kui seda taunida. Üheks võtmesõnaks on kindlasti meedia. Meedi võiks kajastada veganlust rohkem positiivsel noodil, sest veganid inimestena ei ole teistest halvemad, võrreldes liha- ja piimatoodete sööjatega. Arvan, et positiivse kajastamine antud teemal muudaks inimesed veganite suhtes ka rohkem tolerantsemateks.
Käesoleva uurimistöö “Veganiks pöördumise põhjused kahe riigigümnaasiumi õpilaste näitel” uurimise tulemused näitavad, et noortel on üsna vähe teadmisi veganlusest ja selle positiivsetest aspektidest. Lisaks pöörduks õpilased omnivoorluse juurde tagasi kui liha kvaliteet paraneks või kui tõestatakse, et veganlus on ebatervislik organismile.

VÕÕRKEELNE RESÜMEE

The problem in this research was the lack of knowledge among young people about lifestyle called vegan. Also to find out reasons what would bring youngsters back to omnivors life.
Few of the students said they are vegans, most of them do not live vegan lifestyle. Main reason can be poor knowledge about veganism. They expressed strongly their negative opinion about it in answers they gave.
In this research I presented two main questionswhich strongly support the research problem. First question was whether and under what conditions would students be prepared to return to the omnivorous community. The survey shows that students would turn back to eating meat if the quality of producing meat products would be better. Perhaps better machines , cleaner slaughterhouses, employees know about hygiene etc. Second thing what students bring out was if someone could prove that vegan food is somehow unhealthy and doesn’t do good for your body. When they get a solid assurance from scientists and doctors who say “Yes, veganism and vegan diet are bad for your health”, they will return to omnivorous lifestyle. Unfortunately this statement is not proved yet. There are doctors who talk about veganism as how bad it is for health but then again others find out eating plant based food is one of the most effective diets of them all.
Second main question was how aware students are about veganism and its beliefs . Questionnaire revealed most of them are not very informed what veganism is. However their attitude towards vegan lifestyle is quite negatiive. Overall thinking is vegans eat only hay and nothing else. Also students think only meat and dairy products are the ones where they can get the necessary substances. Actually it is not so black and white topic. Today vegans food table is very large and wide opened because people awareness how good veganism really is grows every day. So many companies produce alternatives for vegans. For example dairy products are replaced with plant based ones such as almond milk , soy milk etc. Vegans often take extra vitamins where they get necessary substances what they do not get from the food. Also health of vegans are often better than people who eat meat.
To change students negative opinion about veganism I would suggest that schools should educate children about veganism and talk about it in a positive way rather than how terrible it is. One key word is definitely media. Media could reflect how good veganism is because people who live vegan lifestyle are not worse than omnivors. I think positive reflection on this topic would make people more tolerant about veganism.
The results of this research show students have pretty little knowledge of veganness and its positive aspects. In addition , students return to omnivorous lifestyle if the quality of the meat goes better or if its proved veganism is unhealthy way of living .
Keywords: healthiness, omnivorous, vegan diet, veganism

LISA 1 KÜSITLUS

KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU

Aavik, K., Ljokkoi, A., Toots , M. (2015). Vegan Hooliv ja maitsev elu. Tallinn: Tammeraamat.
Aavik, K., Pilvik, K., Pärje, N., Viktor , I., Sikk, K. (2015). Vegan. Allikas:
http://vegan.ee/veganlusest/pohjused/eetika/#pealkiri0 (29.05.2017)
Hanson, M., Maitsed.ee toimetaja. (3.aprill, 2017). maitsed. Allikas:
http://maitsed.delfi.ee/persoon/arst-ja-toitumisspetsialist-mai-maser-veganlus-toitumismudelina-on-taiesti-pohjendamatu?id=77770282 (15.10.2017)
Heinsalu, K., Rask , T., Riidas, V., Tabur, T., Trull, S., Terviseuudised.ee toimetajad. (7.mai, 2017). terviseuudised. Allikas:
http://www.terviseuudised.ee/uudised/2017/05/07/pikaaegne-veganlus-on-suur-terviserisk (15.10.2017)
Jürgenson, I. (2016). Veganlus ja sport. Allikas:
http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/53839/Jurgenson_Ivika.pdf (17.04.2017)
Katz, D.L. (2017). lifestyle. Allikas:
http://www.registercitizen.com/lifestyle/article/Dr-David-Katz-Preventive-Medicine-The-Case-s-11962692.php (04.04.2017)
Laas, L., Vihmar S., Tammistu, K. (2016). veganmama Allikas:
http://vegamama.ee/veganlus-ja-faktid-maailmast/ (29.05.2017)
Laas, L., Vihmar, S., Tammistu, K. (2016). veganmama Allikas:
http://vegamama.ee/proteiinid/ (29.05.2017)
Paju, K. (2016). Moraalsed argumendid taimetoitluse ja täistaimetoitluse jaoks. Allikas:
https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/54185/Keit_Paju_BA_2016.pdf?sequence=1&isAllowed=y (17.04.2017)
Strong M. (2015). mindbodygreen Allikas: Mindbodygreen:
https://www.mindbodygreen.com/0-21463/im-a-nutritionist-heres-why-i-have-concerns-about-vegan-diets.html (29.05.2017)
Watson, D. (November 1944). vegansociety. Allikas: vegansociety:
http://www.vegansociety.com/sites/default/files/CompassionForAnimalsedited.pdf (17.04.2017)
Watson, D. (November 1944). vegansociety. Allikas: vegansociety:
https://www.vegansociety.com/go-vegan/definition-veganis m (17.04.2017)
Eesti Vegan Selts. (24.mai, 2017). vegan. Allikas:
http://vegan.ee/meditsiiniode-teadmatus-ja-umbusk-veganluse-suhtes-iganenud/ (10.10.2017)
Florian Biesinger. (4.oktoober, 2015). vegan. Allikas:
http://vegan.ee/labimoeldud-veganlus-sobib-hasti-ka-raseduse-ja-imetamise-ajal-2/ (03.09.2017)
Florian Biesinger. (29. detsember, 2014). vegan. Allikas:
http://vegan.ee/veganlus-hulljulge-eksperiment-voi-tervislik-eluviis/ (03.09.2017)
Tervise Arengu Instituut. (2015). Toitumine. Allikas: Toitumine:
http://toitumine.ee/enesepiiratud-toitumine/taimetoitlus (29.05.2017)
Vegetarian Society… (Oktoober 2016). Vegetarian Society. Allikas: Vegetarian Society:
https://www.vegsoc.org/definition (17.04.2017)
www.drweil.com. (1996). drweil. Allikas:
https://www.drweil.com/diet-nutrition/diets-weight-loss/becoming-a-vegan/ (29.05.2017)

.DOCX Laadi alla originaalfail 26 lk · .docx · 17 allalaadimist

Uurimistöö-Veganiks pöördumise põhjused #1

Uurimistöö-Veganiks pöördumise põhjused #2

Uurimistöö-Veganiks pöördumise põhjused #3

Uurimistöö-Veganiks pöördumise põhjused #4

Uurimistöö-Veganiks pöördumise põhjused #5

Uurimistöö-Veganiks pöördumise põhjused #6

Uurimistöö-Veganiks pöördumise põhjused #7

Uurimistöö-Veganiks pöördumise põhjused #8

Uurimistöö-Veganiks pöördumise põhjused #9

Uurimistöö-Veganiks pöördumise põhjused #10

Uurimistöö-Veganiks pöördumise põhjused #11

Uurimistöö-Veganiks pöördumise põhjused #12

Uurimistöö-Veganiks pöördumise põhjused #13

Uurimistöö-Veganiks pöördumise põhjused #14

Uurimistöö-Veganiks pöördumise põhjused #15

Uurimistöö-Veganiks pöördumise põhjused #16

Uurimistöö-Veganiks pöördumise põhjused #17

Uurimistöö-Veganiks pöördumise põhjused #18

Uurimistöö-Veganiks pöördumise põhjused #19

Uurimistöö-Veganiks pöördumise põhjused #20

Uurimistöö-Veganiks pöördumise põhjused #21

Uurimistöö-Veganiks pöördumise põhjused #22

Uurimistöö-Veganiks pöördumise põhjused #23

Uurimistöö-Veganiks pöördumise põhjused #24

Uurimistöö-Veganiks pöördumise põhjused #25

Uurimistöö-Veganiks pöördumise põhjused #26

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2019-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Karinaaakao Õppematerjali autor

VEGANIKS PÖÖRDUMISE PÕHJUSED
KAHE RIIGIGÜMNAASIUMI ÕPILASTE NÄITEL

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Taimetoitluse plussid ja miinused

mis on loomade peal testitud. Reeglina ei poolda ega külasta veganid ka loomi ärakasutavaid meelelahutusasutusi nagu näiteks tsirkused. Kui taimetoitlased lubavad endale aeg ajalt ka muna- ja piimatooteid, siis veganid väldivad kõike, mis loomne -- sealhulgas ka tarbekaupu, mis nahast, siidist või villast tehtud. Kui taimetoitlus on dieet, siis veganism on elustiil. Samas, lähtudes infost, mis on pärit vegan.ee leheküljelt, siis eelistavad end taimetoitlasteks nimetada aga vaid veganid ning peavad vegetaarlasi pooltaimetoitlasteks, sest viimased söövad loomset päritolu piimatooteid ja mune. Veganism on filosoofia, mille esindajad otsivad võimalusi loobuda loomade kasutamisest mistahes vaenulikul eesmärgil -- olgu selleks siis liha- ja rõivatööstus või midagi muud. Nad vannuvad, et ei toitu ega tarbi iialgu ühtegi loomset produkti. Veganlus ei sea piiranguid

Bioloogia

doc

Ingliskeelsete sõnade ja väljendite kastamine eesti keeles

Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium Johanna-Marleen Veski 11. klass INGLISKEELSETE SÕNADE JA VÄLJENDITE KASUTAMINE EESTI KEELES Uurimistöö Juhendaja: Margit Menson Palamuse 2017 Sisukord Sisukord.............................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 KOKKUVÕTE................................................................................................... 16 SUMMARY.......................................

Eesti keel

docx

Geneetiliselt muundatud organismid Eesti kaubanduses

Rapla Ühisgümnaasium Eliise Orav 11. r klass RAPLA ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNASISTIDE TEADLIKKUS GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMIDE KASUTUSEST EESTIS MÜÜDAVATES TOIDUAINETES Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Luule Linamäe Rapla 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID........................................................4 1.1. Mis on geneetiliselt muundatud organismid?...............................................4 1.2.1. Geneetiliselt muundatud taimede saamise metoodika........................

Geenitehnoloogia

docx

hiuhiuhiuhhiu

rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel, nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmisel, sest nad kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse mitmeid vitamiine antioksüdantideks. Vitamiine on vaja küll väga väikestes kogustes, mikrogrammidest kuni milligrammideni, kuid see eest tuleb neid tarbida pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu. Vitamiinipuudus võib tekkida mitmetel põhjustel: toitumuslik-olmelised põhjused (toiduainete defitsiit nälgimisel; tasakaalustamata ühekülgne toit; toiduainete vale töötlemine, nt.liiga pikaajaline kuumas hoidmine; imendumishäired, mida tekitab nt alkoholism) füsioloogilised põhjused (osade vitamiinide kõrgenenud vajadus näiteks väikelastel, rasedatel, imetavatel naistel või eakatel) organismi teatud haiguslikud seisundid ja konkreetsed ravimid Vitamiinide omastumist takistavad: liigne kohvijoomine alkoholi tarbimine suitsetamine mõned ravimid

Toit ja toitumine

docx

AUTISMI OLEMUS NING KSG ÕPILASTE TEADLIKKUS SELLE KOHTA

Kadrioru Saksa Gümnaasium AUTISMI OLEMUS NING KSG ÕPILASTE TEADLIKKUS SELLE KOHTA Uurimistöö Töö autor: Greete Rihkrand, 11-So Juhendaja: Liisi Rannast-Kask 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ÜLEVAADE AUTISMIST......................................................................................................4 1

Psühholoogia

docx

Uurimistöö "Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 8., 10. ja 12. klasside õpilaste teadlikkus DisneyBoundist ja Disney Style'ist" 2021

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Eliise Renser Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 8., 10., ja 12. klasside õpilaste teadlikkus DisneyBoundist ja Disney Style’ist Uurimistöö Juhendaja: Kadri-Epp Teemant Tallinn 2021 1 Summary The research paper „Tallinn Mustamäe Gymnasium’s 8th, 10th and 12th grade students awareness on DisneyBound and Disney Style“ disserts the students knowledge of DisneyBound as a subtle way of showing one’s love and respect for Disney movies by dressing in a character’s colour scheme, and Disney Style as a lifestyle brand for merchandise.

Kategoriseerimata

pdf

Briti ja Ameerika inglise keele arengulugu ja erinevused

BRITI JA AMEERIKA INGLISE KEELE ARENGULUGU JA ERINEVUSED NING KEILA KOOLI ÕPILASTE TEADLIKKUS NENDEST Uurimistöö SISUKORD SISSEJUHATUS 4 BRITI INGLISE KEELE AJALUGU 6 1.1. Inglise keele juured 6 1.2. Vana-Rooma aeg 6 1.2.1. Ladina ja kreeka keel 6 1.3. Anglosaksid 7 1.4

inglise teaduskeel