Taimetoitluse plussid ja miinused (0)

Gustav Adolfi Gümnaasium
 
Referaat
Taimetoitluse plussid ja miinused
Koostas: Egerd Enok
Klass: 9.B
Juhendaja : Sirle Oja
Tallinn 2016

Sisukord

Sisukord 1
Sissejuhatus 2
1.1 Taimetoitlus 3
2.1 Taimetoitluse plussid 6
2.1 Taimetoitluse miinused 7
3. Taimetoitluse liigid 10
4. Tuntud taimetoitlased 12
Kokkuvõte 13
Kasutatud allikad 14

Sissejuhatus

Järgnevas referaadis soovin edastada informatsiooni taimetoitluse kohta. Sellest, mida selline eluviis endast kujutab ning üldiselt vegetaarlusest. Plussidest ning miinustest taimetoitluse puhul. Taimetoitluse põhjendusena on esitatud nii vastuseisu loomade tapmisele ja tööstuslikes tingimustes pidamisele, inimese looduslikku taimtoidulisust kui ka muret keskkonna pärast. On väidetud, et taimepõhised toitumisviisid võivad õige plaanimise korral rahuldada keha toitainevajadusi, parandada immuunsust ning vähendada vähi- ja teiste surmavate haiguste riski. Põhjuseks võib olla ka lihtsalt kergemini süüa, kaalust alla võtta või soov olla trendikas. Samuti tutvustan põhjalikumalt erinevaid taimetoitluse liike ning kuulsamaid selle eluviisiga elavaid persoone.

1.1 Taimetoitlus

Taimetoitlus on toitumisharjumus, mis eetilistel , moraalsetel, religioossetel, kultuursetel, esteetilistel, keskkondlikel, sotsiaalsetel, majanduslikel, poliitilistel, maitselistel või tervislikel põhjustel välistab kõikide või mõnede loomsete toiduainete ( linnuliha , kala, mereandide) tarbimise. Taimetoitlus on Eestis üha enam kasvav trend nii noorte kui ka vanade seas. Arvestada tuleb kaasnevate ohtudega, millest peamiseks on näiteks erinevate kehale kasulike toitainete puudujääk.
Põhjuseid, miks keegi otsustab taimetoidu kasuks, on mitmeid. Mõned on mures kahjuliku mõju pärast keskkonnale, mida liha töötlemine endaga kaasa toob. Teisteks põhjusteks võib pidada näiteks eetilisi põhimõtteid (elusolendite söömise vältimine) või ka usulisi tõekspidamisi. Suur hulk inimesi otsustab aga taimetoidu kasuks, kuna usuvad, et tegemist on tervislikuma valikuga. Taimetoitlus on võtnud trendi mõõtmed ning seepärast on paljud selle trendi järgijad unustanud endalt küsida, kui tervislik taimetoitlus õigupoolest on ning millal on sellega liiale mindud. Selleks et taimetoitlus kehale kahju ei teeks , on oluline teada, milliste toitainete puudus ennekõike taimetoitlasi ohustab. Taimetoitlusega kaasnevad enamikel juhtudel ka tervislikud eluviisid. Taimetoitlaste hulgas on vähe suitsetajaid, keedusoola ja alkoholi tarvitavad nad tagasihoidlikult. Taimetoidu puhul ei piisa, kui toidust kõrvaldada vaid loomset päritolu toidud. Taimetoitlus nõuab tunduvalt enam teadmisi, uusi toiduvalmistamise viise, pühendumist. Tuleb rohkem teada toiduainete keemilist koostist, milliseid toiduaineid koos süüa jne. (Taimetoitlus, 2011)
1.2 Taimetoitlane / vegan
Lihtsustatult võib taimetoitlased jagada kaheks – veganid ja vegetariaanid:
Vegan on taimetoitlane, kes on täielikult välistanud kõik loomset päritolu saadused ehk ta on nn täistaimetoitlane. Vegani menüüsse kuuluvad teraviljad, puu- ja köögiviljad (sh kaunviljad ja seened), marjad, seemned, mandlid, pähklid.
Vegetariaan sööb kõike sama mis vegangi, kuid erinevalt veganist võib ta süüa ka mõningaid loomse päritoluga toite nagu näiteks mune, piima ja piimasaadusi ja/või mett .
Eestis kutsutakse taimetoitlasteks nii veganeid kui ka vegetariaane ehk kõiki, kes ei söö liha. 
Veganid ise peavad vegetariaane nn pooltaimetoitlasteks kuna nad söövad mingil kujul ka loomset päritolu saadusi.
Lisaks väldivad veganid tooteid, mis sisaldavad loomseid komponente või on loomset päritolu: peamiselt nahk ja karusnahk, aga enamasti ka vill,  siid  ja mesilasvaha. Samuti ei osta veganid võimalusel  kosmeetikat  ja kodukeemiat, mis sisaldavad loomseid aineid ning mis on loomade peal testitud . Reeglina ei poolda ega külasta veganid ka loomi ärakasutavaid meelelahutusasutusi nagu näiteks tsirkused.
Kui taimetoitlased lubavad endale aeg ajalt ka muna- ja piimatooteid , siis veganid väldivad kõike, mis loomne — sealhulgas ka tarbekaupu, mis nahast , siidist või villast tehtud. Kui taimetoitlus on dieet, siis veganism on elustiil. Samas, lähtudes infost, mis on pärit vegan.ee leheküljelt, siis eelistavad end taimetoitlasteks nimetada aga vaid veganid ning peavad vegetaarlasi pooltaimetoitlasteks, sest viimased söövad loomset päritolu piimatooteid ja mune.
Veganism on filosoofia, mille esindajad otsivad võimalusi loobuda loomade kasutamisest mistahes vaenulikul eesmärgil — olgu selleks siis liha- ja rõivatööstus või midagi muud. Nad vannuvad, et ei toitu ega tarbi iialgu ühtegi loomset produkti . Veganlus ei sea piiranguid alkoholi, tubaka, kohvi vmt tarbimisele , kuigi veganid peaksid arvestama, et paljude alkohoolste jookide tootmises kasutatakse loomseid aineid ning et tubakafirmad teevad loomkatseid. (Taimetoitlus, 2011)

2.1 Taimetoitluse plussid

• Madal energiasisaldus, mis on oluline ülekaaluga inimeste puhul.
  
• Taimset päritolu toit sisaldab palju kiudaineid, mis seovad organismis vett, tekitades täiskõhutunde.
  
• Taimset päritolu toit liigub seedekulglas kiiresti edasi, lüheneb toidus leiduvate või seedeprotsessis tekkivate mürgiste ainete kokkupuuteaeg sooleseintega. Taimetoitlaste hulgas esineb jämesoolevähki suhteliselt harva.
  
• Taimset päritolu toit on näidustatud hüpertoonia ehk kõrgvererõhutõve puhul, kuna veeslahustuvad kiudained vähendavad vere kolesteroolisisaldust.
  
• Veeslahustuvad kiudained parandavad glükoosi taluvust, see tähendab, et taimset päritolu toidu söömisel ei tõuse vere glükoosisisaldus väga kõrgele. Seepärast sobib see suhkurtõve, eriti II tüüpi suhkurtõve, puhul.
  

Taimetoitlased eelistavad vähetöödeldud toiduaineid, toortoidu osa nende menüüs on küllalt suur. Seepärast sisaldab taimetoitlaste toit rikkalikult C-vitamiini ja B-rühma vitamiine ning antioksüdante. Viimased vähendavad vähkkasvajate tekke ohtu. Southamptoni ülikooli uurimus tõestas, et taimetoitlased on intelligentsemad kui lihasööjad. Taimetoitlaste IQ on lihasööjate omast kuni viis punkti kõrgem. Võrreldi ühtlasi ka „rangeid taimetoitlasi“ ja taimetoitlasi, kelle toidulaual leidub nii piimatooteid kui ka muna, nende IQ tasemes erinevusi ei leitud. Kolesteroolitase on madal ja ei ohusta tervist. Kergem on hoida end vormis ja tervena, kuna taimetoit sisaldab palju vitamiine, kuid vähe rasva.  Taimetoitlastel on vähendatud risk haigestuda vähki ja südamehaigustesse. Tapetakse vähem loomi. Taimetoitlased ei kannata tavaliselt kõrge vererõhu käes. Uhkus enese eetilise külje üle – Sa teed midagi, et üritada meie planeeti päästa. (Enesepiiratud toitumine, 2015)

2.1 Taimetoitluse miinused

Taimse päritoluga toit on väikese toitainete sisaldusega. Saamaks kätte vajalik energiahulk, peab sööma väga suure koguse toitu, mis koormab liigselt seedekulglat. Rasket kehalist tööd tegeval veganil võib tekkida tõsiseid raskusi vajaliku toiduenergia saamisega . Suurema toiduenergia vajaduse puhul on mõttekas lülitada toidusedelisse rohkem seemneid ja pähkleid ning taimeõli.
Veganluse puhul tekib suure tõenäosusega raskusi mitte niivõrd valkude koguse kui asendamatute aminohapete kättesaamisel. Selle vältimiseks tuleks menüüsse lisada kaunvilja. Kaunviljad sisaldavad lektiine, mis võivad kutsuda esile iiveldust, oksendamist, kõhuvalu ja kõhulahtisust, kui neid ei ole piisavalt töödeldud või tarvitatakse toorelt. Kuivatatud oad ja herned tuleb ööpäev leotada ja keeta kuni pehmenemiseni. Soovitatav on rikastada menüüd ka idanditega. Asendamata aminohapete vaegust suurendab asjaolu, et taimset päritolu toitudes on valgud valdavalt seotud kiudainetega ja seetõttu seedeensüümidele raskemini kättesaadavad. Valkude defitsiiti ei peaks esinema lakto -ovovegetaarse (piima- ja munatooteid sisaldava) toidu puhul, sest juba väike hulk loomset päritolu valke korvab taimset päritolu valkude puudujäägid. Heaks näiteks on piimaga keedetud pudrud või makaronid juustuga .
Kuigi küllastunud rasvhapete osakaal taimetoitlaste menüüs on üldiselt madalam võib lakto-ovovegetariaanide menüüs küllastunud rasvhapete ja kolesterooli sisaldus olla kõrge, kui tarbitakse palju mune ja rasvarikkaid piimatooteid. Veganeid ja rinnapiima saavaid vegani lapsi võib ohustada oomega-3-rasvhapete defitsiit, mistõttu tuleks hoolikalt jälgida alfa- linoleenhappe (ALA) saamist taimset päritolu toidust. Oomega-3- rasvhapped on olulise tähtsusega kesknärvisüsteemi ja silmade võrkkesta arenemisel. Tavaliselt saavad inimesed oomega-3- rasvhappeid kalast, veganid peaksid eelistama rapsi-, linaseemne- ja sojaõli, pähkleid, kõrvitsaseemneid.
Taimetoitlastel võib tekkida ka mõningate vitamiinide defitsiit, eeskätt D-, B12-, B2-B6 vitamiinide vaegus. Valdava enamiku D- vitamiinist saab inimene kalast ja rikastatud piimatoodetest. Inimorganism on ka ise võimeline sünteesima ultraviolettkiirguse toimel D- vitamiini. Kahjuks on Eestis päikesepaistelisi ilmu vähe, mistõttu esineb D-vitamiini vaegust, eriti lastel ja vanuritel, kes väljas ei liigu. Parimaks D-vitamiini allikaks on rasvane kala. Veganitel soovitatakse tarvitada D-vitamiini lisandit aastaringselt , vegetariaanidel talveperioodil. B12– vitamiin  esineb ainult loomse päritoluga toitudes. Soolestiku mikrofloora on samuti võimeline teatud koguse seda vitamiini sünteesima, kuid selle omastumine on kaheldav. Samas tuleb rõhutada asjaolu, et B12–vitamiini defitsiidi tunnuste ilmnemine võib võtta aastaid. Pikaajaline B12-vitamiini vaegus võib kahjustada kesknärvisüsteemi. Eriti ohtlik on selle vaegus veganite lastel, kelle tunnetuslik ja keeleline areng on 2- aastastel lastel tublisti aeglustunud. B12-vitamiini vaegus võib põhjustada ka aneemiat. Seepärast on kõikidel taimetoitlastel soovitatav tarbida B12-vitamiiniga rikastatud toiduaineid (hommikuhelbeid, sojatooted ) või toidulisandeid. B2– ja B6– vitamiine saadakse põhiliselt lihast ja piimasaadustest, veganid peaksid otsima neile asendust rohelistest pealsetest, kaun - ja teraviljadest või rikastatud toodetest.
Probleeme on taimetoitlastel ka mineraalainete, eeskätt kaltsiumi, raua, joodi, seleeni ja tsingi saamise ning omastamisega. Teatavasti on parimaks kaltsiumi allikaks piim ja piimatooted . Lisaks madalale kaltsiumisisaldusele paljudes taimset päritolu toitudes, omastab organism nendest kaltsiumi ka halvasti, vaid umbes 30% ulatuses. Põhjuseks on taimedes sisalduvad oksaalhape ja fütiin, mis seovad kaltsiumi raskestilahustuvateks ühenditeks. Heaoluühiskonnas esineb küllalt sageli rauavaegust. Eriti suur rauavajadus on väikelastel (6-24 kuud), kasvueas noortel, noortel naistel, raseduse ja rinnaga toitmise ajal. Suureks riskirühmaks on naissoost sünnitamiseas taimetoitlased. Erilist tähelepanu tuleks pöörata taimetoitlastest emade sünnitatud lastele, kelle rauavarud on väikesed. Kui sääraseid lapsi toita rinnaga pikka aega, rinnapiima rauasisaldus on aga väga väike, areneb lastel suure tõenäosusega rauapuudusaneemia .
Mineraalainete vaeguse vältimiseks taimetoitlastel on soovitav lisada menüüsse mineraalainetega rikastatud tooteid (hommikuhelbed, mahlad ) ja neid mineraalaineid suhteliselt palju sisaldavaid toite (rohelised lehtköögiviljad, till , nõges, vaarikad, maasikad , pähklid). C-vitamiin aitab kaasa taimsetest allikatest saadava raua imendumisele. Samuti nagu raua puhul, on ka tsingi imendumine loomset päritolu toitudest parem kui taimsetest. Teraviljas olev fütiinhape vähendab nii raua kui ka tsingi imendumist. Hapendamine ja idandamine aitab vähendada fütiinhappe negatiivseid mõjusid. Põhilisteks joodi allikateks on jodeeritud sool, meresool, kalad , munad ja piimatooted. Tihti soovitatakse taimetoitlastel, eriti veganitel, tarbida vetikaid. Joodisisaldus vetikates võib olla väga kõikuv (mõnedes liikides lausa toksilistes määrades) ning seetõttu tuleb vetikate tarbimisel joodisisaldusele tähelepanu pöörata. Joodipuuduse vältimiseks soovitatakse taimetoitlastel tarbida jodeeritud soola. Seleeniallikateks Põhjamaades on eelkõige kala, liha, munad ja piim. Kuigi läätsed, herned ja seened on olulisteks taimset päritolu seleeniallikateks, võib loomse päritolu toidugrupi elimineerimisel menüüst viia seleeni puudusele. Seleenisisaldus Põhjamaade pinnases on reeglina väike ja see tähendab ka väiksemat seleenisisaldust sellel pinnasel kasvatatud taimedes v.a. kui on kasutatud seleeniga rikastatud väetisi. Seleeniga rikastatakse ka söötasid, mistõttu piim ja munad on üldiselt head seleeniallikad.
Tänapäeva läänedieet sisaldab liigselt liha, soola, küllastunud ja transrasvhappeid, suhkrut, valgest jahust tooteid, samal ajal aga vähe puu- ja köögivilja. Siiski täielik loomset päritolu toidust ja soolast loobumine võib viia tõsiste tervisekahjustusteni. Enamus restorane ei paku eraldi menüüd taimetoitlastele, väljas söömas käimine on raskendatud. Ka sünnipäevadel ja pidudel võib tihti tekkida ebamugavaid momente, kuna tavaliselt ei mõelda taimetoitlastele (kui neid just seltskonnas mitu pole). Ühiskonna pidev küsimine ja norimine , kui saadakse teada, et oled taimetoitlane. Kuna taimetoit ei sisalda vajalikku B12 vitamiini, tuleb seda eraldi manustada.  Taimetoitlastele mõeldud toiduained ( soja ) on tihti kallimad kui tavalised . Neid ei ole Eestis ka väga kerge igast poest saada. Kasvav inimene vajab liha ning kui teismeeas mõtlematult taimetoitlaseks hakatakse, võib see hilisemas elus suuri terviseprobleeme tekitada.  Võib tekkida energiapuudus , kui oma toidulauda hoolikalt ei jälgita. Lause „Sa oled, mida Sa sööd“ peidab endas karmi tõde – tänapäeva keemia ja saastatuse maailmas vajab inimese organism aina tõhusamat toitu. See, kas see sisaldab liha või ei, on juba igaühe enda valik. Eeliseid ja puuduseid võib jäädagi välja tooma ning igale väitele on alati olemas vastuväide.  Kuid kui ka lihast ei loobuta, tasub siiski meeles pidada, et rohelise toidu osakaal meie toidulaual peab olema suur. (Enesepiiratud toitumine, 2015)

3. Taimetoitluse liigid

Taimetoitluses eksisteerivad mitmed erinevad tavad. Nendest enim levinud on:
Lakto-ovovegetariaanlased ei söö liha (s.h. kala, linnuliha), aga söövad muna-, piimatooteid ja mett.
Laktovegetariaanlased ei söö liha ega ka munatooteid, kuid söövad piimatooteid ja mett.
Ovovegetariaanlased ei söö liha ega ka piimatooteid, kuid söövad munatooteid ja mett.
Veganid ei söö ei liha, muna-, piimatooteid ega ka mett.
Piima-muna-taimetoitlased tarbivad taimset toitu, muna- ja piimatooteid.
Piima-taimetoitlased söövad taimseid saadusi ja piimatooteid.
Muna-taimetoitlased tarbivad taimetoitu ja mune.
Täistaimetoitlased toituvad ainult taimsetest saadustest.
Fruitariaanid söövad ainult puuvilju , pähkleid, seemneid ja muid taimeosi, mida saab korjata ilma taime kahjustamata, ning ei tarbi ei juurvilju ega teravilja.
Makrobiootikud söövad täisteratooteid ja ube, kuid nendest kõik ei ole taimetoitlased ja söövad vahel ka kala.
Toortaimetoitlased söövad tooreid puuvilju, pähkleid, seemneid ja köögivilju, mida ei ole kuumutatud üle 45 ˚C.
Freeganid (inglise keelest) väldivad kõikide asjade ostmist (sh toit), kuna arvavad , et kõik kapitalistlikus maailmas toodetud tooted, mitte ainult loomsest allikast, aitavad kaasa maailma hävimisele. Seetõttu üritavad freeganid toitu jm tarbeesemeid hankida muul moel, sh otsides toitu metsast ja kasvatades ise. Nende eesmärgiks on tekitada oma tarbimisega loodusele võimalikult vähe kahju. Paljud freeganid on taimetoitlased või täistaimetoitlased, kuid on ka neid, kes söövad lihatooteid, mis muidu läheksid raisku, tehes seda tingimusel, et see ei õhuta edasisele loomade ekspluateerimisele.
Pooltaimetoitlased tarbivad ainukese loomse lihana väheses koguses mereande ja/või linnuliha.
Peskovegetaarlased tarbivad ainukese loomse lihana väheses koguses mereande/kala.
Pollovegetaarlased tarbivad ainukese loomse lihana väheses koguses linnuliha.
Semivegetaarlased väldivad vaid punast liha. (Taimetoidu eelised ja puudused, 2016)
Joonis 1. Toidupüramiid (2016)

4. Tuntud taimetoitlased

Adolf Hitler
Alyssa Milano
Benjamin Franklin
Bridgette Bardott
H.G. Wells
John & Yoko Lennon
Jude Law
Kim Basinger
Lenny Kravitz
Leonardo da Vinci
Lev Tolstoi
Mark Twain
Orlando Bloom
Pamela Anderson Lee
Sir Isaac Newton
Stella McCartney
Vincent Van Gogh (Taimetoidu eelised ja puudused, 2016)
Joonis 2. Hitler (2016)

Kokkuvõte

Eelnevas referaadis kirjutasin, mis on taimetoitlus üldiselt ning mida see endast kujutab. Uuritud on vegetaarluse kahjulikkust ja kasulikkust, et milliste toitainete kogus jääb inimese organismile väheseks ja milliseid saab paremini kätte, kui lihasööja. Lõpetuseks on taimetoitlus minu jaoks üpris mõttetu. Kes tahab, see tegelegu!
’’Sa oled see vege, kes ütleb, et jooga on lege ’’ – Elleco Buda

Kasutatud allikad

Taimetoidu eelised ja puudused. (2016)
http://www.eeva.ee/taimetoidu-eelised-ja-puudused (01.12.2016)
Enesepiiratud toitumine. (2016)
http://toitumine.ee/enesepiiratud-toitumine/taimetoitlus/veganluse-eelised-ja-puudused (1.12.2016)
Taimetoitlus. (2016)
https://annaabi.ee/Taimetoitluse-referaat-m53814.html (02.12.2016)
Veganlus. (2016)
http://vegan.ee/veganlusest/kesmis-on-vegan/ (02.12.2016)
Taimetoitlus ja selle nüansid. (2016)
http://tervisliktoitumine.ee/taimetoitlus-ja-selle-nuansid/ (03.12.2016)
Hitler [Foto].
https://userscontent2.emaze.com/images/bf7345ac-fdc5-4635-9f00-13c0f8572cd7/1c9fe6cc-c866-4450-94d0-efc995cbd368.jpg (03.12.2016)
Toidupüramiid [Foto].
https://vegemetarian.files.wordpress.com/2011/09/veganfood.jpg (04.12.2016)