Briti ja Ameerika inglise keele arengulugu ja erinevused (0)

Uurimistöö "Briti ja Ameerika inglise keele arengulugu ja erinevused ning kooli õpilaste teadlikkus nendest"



BRITI JA AMEERIKA INGLISE KEELE ARENGULUGU JA ERINEVUSED NING KEILA KOOLI ÕPILASTE TEADLIKKUS NENDEST Uurimistöö


SISUKORD SISSEJUHATUS 4 BRITI INGLISE KEELE AJALUGU 6 1.1. Inglise keele juured 6 1.2. Vana-Rooma aeg 6 1.2.1. Ladina ja kreeka keel 6 1.3. Anglosaksid 7 1.4. Keele arengu algus 7 1.5. Vanainglise keel 7 1.5.1. Vanainglise keele murded 7 1.5.2. Vanainglise keele erinevused tänapäeva inglise keelega 8 1.6. Keskinglise keel 8 1.6.1. Üleminek keskinglise keelele 8 1.6.2. Normanni vallutus Inglismaal 9 1.6.3. Muutused keeles 9 1.7. Tänapäeva inglise keel 9 1.7.1. Ladina keele tähtsus 9 1.7.2. Varajane modernne inglise keel 10 1.7.3. Hiline modernne inglise keel 10 AMEERIKA INGLISE KEELE AJALUGU 11 2.1. Enne inglise keelt 11 2.2. Inglise keele jõudmine Ameerikasse 11 2.3. Keele areng Ameerikas 11 2.3.1. Ameerika iseseisvussõda 12 2.4. Ameerika inglise keele eripärad 12 BRITI JA AMEERIKA INGLISE KEELE ÕIGEKIRJA ERINEVUSED 13 3.1. Sõnad, mis lõppevad -our / -or 13 2


3.2. Sõnad, mis lõppevad -ise / -ize 13 3.3. Sõnad, mis lõppevad -re / -er , lõpule eelneb kaashäälik 14 3.4. Sõnad, mis lõppevad -se / -ce 14 UURIMISTÖÖ TEOSTAMINE JA METOODIKA 15 4.1. Hüpotees 15 4.2. Küsitlus 15 UURIMUSE TULEMUSED JA ANALÜÜS 16 KOKKUVÕTE 24 SUMMARY 26 KASUTATUD ALLIKAD 27 3


SISSEJUHATUS Inglise keel on läbi sajandite arenenud kaheks peamiseks keeleks: Briti inglise keel ja Ameerika inglise keel. Mõlemal neist on oma arengulugu ning seetõttu on kahe keele vahel välja kujunenud märgatavad erinevused, mille hulka kuuluvad hääldus, õigekiri, grammatika, släng jne. (Hogg, Denison, 2006) Autor valis uurimistöö teemaks “Briti ja Ameerika inglise keele arengulugu ja erinevused ning Keila Kooli õpilaste teadlikkus nendest” huvist keelte vastu ning kui teadlikud on tänapäeva noored keelest, mida nad kasutavad igapäevaselt. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on tutvustada Briti ja Ameerika inglise keele ajalugu, arengut, arengu erinevusi, sõnavara ja õigekirja erinevusi. Eesmärk on ka teada saada Keila Kooli 9. klasside ja gümnaasiumi noorte teadmisi inglise keele ajaloost ja arengust, kuidas nad oskavad keelt kasutada, kuidas nad eelistavad keelt kasutada, kui palju puutuvad nad antud teemaga ainetunnis kokku ning mida nad arvavad Briti ja Ameerika inglise keeltest kui ainetunni materjalist. Töö eesmärgini jõudmiseks püstitas autor kolm uurimisküsimust: ● Millal ja kuidas tekkisid Briti ja Ameerika inglise keel? ● Millised on peamised Briti ja Ameerika inglise keele erinevused? ● Milline on Keila Kooli noorte teadlikkus Briti ja Ameerika inglise keelte ajaloost, arengust ja õigekirja erinevustest? Teoreetilises osas annab autor põhjaliku ülevaate Briti ja Ameerika inglise keele ajaloost, kuidas nad alguse said, kuidas ja kus nad levisid, kuidas nad edasi arenesid jne. Teoreetilises osas saab ka ülevaate suurematest Briti ja Ameerika inglise keele sõnavara ja õigekirja erinevustest. Antud uurimistöö empiirilises osas viidi läbi küsitlus veebikeskkonnas Google Forms ning sellele vastasid Keila Kooli 9. klasside ja gümnaasiumi õpilased. Küsitluse kaudu saadi teada nende teadmised Briti ja Ameerika inglise keeltest, kuidas nemad keeli kasutavad ning nende arvamused antud teemal. 4


Autor oli enne töö alustamist püstitanud hüpoteesid, et suurem osa õpilasi ei tea Briti ja Ameerika inglise keelte arengust palju, kui üldse midagi ning enamik noori eelistab kasutada Briti inglise keelt. Peamiste allikatena on kasutatud raamatuid John Algeo “The Origins and Development of the English Language: 6th Edition”, Albert C. Baugh, Thomas Cable “A History of the English Language: 5th Edition” ja Richard Hogg, David Denison “A History of the English Language”. 5


1. BRITI INGLISE KEELE AJALUGU 1.1. Inglise keele juured Inglise keel on välja kujunenud paljude keelte mõju abil. Peamine inglise keele päritolu tuleneb anglosaksi keelest, mida nimetatakse vanainglise keeleks. Lisaks anglosaksi keelele on mõju avaldanud ka ladina keel, prantsuse keel, vanaskandinaavia keel, kreeka keel jt. (Hogg, Denison, 2006) 1.2. Vana-Rooma aeg Kreeka ja ladina keelte mõju on tulnud Inglismaale roomlastega. Ladina keelt räägiti seal aastatel 43 - 410 pKr., kui valitses Rooma Impeerium. Aastast 43 pKr. tulevad esimesed kirjalikud tekstid Inglismaa ajaloo kohta, mis said alguse roomlaste sissetungiga. Vana-Rooma valitseja Julius Caesar üritas vallutada Suurbritanniat aastatel 55 eKr. ja 54 eKr. Gallia sõdade ajal. 55.aastal jõudis ta ainult Kenti, kuid 54.aastal tungis ta ka sisemaale. Sisemaal toimunud sõdades alistus temale Cassivellaunus, kes oli Suurbritannias hõimupealik. Kuigi Caesar päriselt ei vallutanud ühtegi ala, viisid paljud põliselanike hõimud end Rooma Impeeriumiga kooskõlla. Kuid see omakorda tähendas, et nad võimaldasid roomlastel tulla ja alaliselt vallutada oma alad, mida valitseja Claudius kuberner Auluse juhtimisel aastal 43 pKr. tegigi. Roomlaste vallutamisega sattus suur osa Suurbritanniast Rooma Impeeriumi alla. Ta oli impeeriumi osa aastast 43 pKr. kuni umbes 410 pKr., mil impeerium varises kokku. (Algeo, 2010; Johnson, s.a) 1.2.1. Ladina ja kreeka keel Sissetunginud roomlased rääkisid ladina ja kreeka keelt, mille tõttu levisid need peale vallutamist ka suures osas üle Inglismaa. Rohkem levinud oli ladina keel. Kreeka keelest on roomlased üle võtnud tähestiku. Ladina ja kreeka keeled asendati peale anglosakside sissetungi vanainglise keelega, üleminek toimus mitme aasta jooksul järkjärguliselt. (Algeo, 2010) 6


1.3. Anglosaksid Anglosaksid olid germaani hõimudest, saksidest, anglitest ja jüütidest, koosnenud grupid, kes asustasid 5.sajandi algusest Suurbritannia. Nad migreerusid saarele Mandri-Euroopast. Grupid asusid elama eri paikadesse Suurbritannias ning moodustasid seitse kuningriiki: Kent, Mercia, Northumbria, East Anglia, Essex, Sussex ja Wessex. 7. - 9.sajandi jooksul olid kuningriigid vahetpidamata üksteisega sõjas. 9.sajandi keskpaigaks oli seitse kuningriiki koondatud kolmeks suuremaks kuningriigiks: Northumbria, Mercia ja Wessex. Eriti tõusis esile ja muutus jõulisemaks Wessex, mille valitseja tunnustati mitme lõunapoolse kuningriigi poolt ülemvalitsejaks. Wessexist ei saanud mitte ainult tunnustatud kuningriik, vaid valitseja muutis selle ka terviklikuks ühiskonnaks. (Hogg, Denison, 2006; Barber, Beal, Shaw, 2009; Historical Association, s.a) 1.4. Keele arengu algus Germaani keeli rääkivate gruppide sissetung ja paikseks jäämine Suurbritannias pani aluse inglise keele arengule. Inglise keel on tulnud germaani hõimude poolt räägitud anglosaksi murretest, mis kõik kokku lõpus moodustasid ühise keele. (Baugh, Cable, 2001) 1.5. Vanainglise keel Vanainglise keel on inglise keele esimesi vorme. Seda räägiti 5. - 12.sajandil, alates anglosakside vallutusest kuni normannide sissetungini. Suureks omapäraks on tervikliku ühise keele puudumine. Vanainglise keelel oli mitu murret mida räägiti olenevalt piirkonnast nt. kuningriigid Mercia, Northumbria. (Baugh, Cable, 2001) 1.5.1. Vanainglise keele murded Sakside, anglite ja jüütide poolt Suurbritanniasse toodud keel moodustas vanainglise keele aluse. See oli ainus alus grammatikale ja suurim sõnavara allikas. Vanainglise keel ei olnud täiesti ühtlane kuna keel võis erineda olenevat paikkonnast, seega saab eristada seda murretega. Neli peamist murret olid: northumbria murre, mercia murre, kenti murre ja lääne-saksi murre. Erinevusi leiab nii kõige varasematest kirja pandud tekstidest, kui ka hilisemast kirjandusest. (Baugh, Cable, 2001) 7


1.5.2. Vanainglise keele erinevused tänapäeva inglise keelega Inglise keel on aja jooksul läbinud suure muutuse. Tänapäeva lugeja ei oskaks arvata, et vanainglise keelsed tekstid üldse inglise keeles on. Paljud tähed ja trükimärgid pole enam inglise tähestikus kasutuses. Eriti on muutusi märgata täishäälikutes, näiteks sõnas bān—bone (eesti k. kont). Teiseks erinevuseks on ladina keelest ja prantsuse keelest tuletatud sõnade harulduslikkus. Suur osa vanainglise sõnavarast tuli germaani keeltest, kuid tänapäeva inglise keele sõnavara on tuletatud pigem just ladina keelest ja prantsuse keelest. Kolmas ehk peamine erinevus on grammatika. Modernne inglise keel on analüütiline, mis tähendab “keel, kus sõnadevahelisi suhteid lauses väljendavad peamiselt abisõnad ja sõnajärg” (Võõrsõnade leksikon, 2012) ja vanainglise keel on sünteetiline, mis tähendab “keel, mis kasutab lauseliikmete märkimiseks morfeemide lisamist sõnatüvedele” (Võõrsõnade leksikon, 2012). Morfeem on “vähim tähendust kandev keeleüksus” (Eesti õigekeelsussõnaraamat, 2018), kõik sõnad koosnevad vähemalt ühest morfeemist, kuid on ka lühikesi sõnu, mis koosnevad vaid ühest morfeemist, nt. sõna banana (eesti k. banaan). (Baugh, Cable, 2001) 1.6. Keskinglise keel Keskinglise keel on Inglismaal kõneldud keel alates 11.sajandil toimunud normanni vallutusest kuni 15.sajandi lõpuni. Üleminek ühelt keelelt teisele hakkas toimuma enne sissetungi, kuid normannide vallutus kiirendas seda. (Mastin, 2011) 1.6.1. Üleminek keskinglise keelele Keskinglise keele perioodi ehk 11. - 15.sajandit tähistasid olulised muutused inglise keeles. Need muutused olid suuremad kui kõik varasemalt toimunud. Mõned neist leidsid aset Normanni vallutuse tagajärjel ning mõned olid juba varasemalt pihta hakanud muutused. Vanainglise keele kadumine ei toimunud küll üleöö, aga Normanni vallutus kiirendas selle protsessi. (Baugh, Cable, 2001; Barber, Beal, et al., 2009; Augustyn, Bauer, Duignan, et al., 2001) 8


1.6.2. Normanni vallutus Inglismaal Normanni vallutus Inglismaal oli 11.sajandil toimunud sissetung ja okupatsioon Inglismaal, mida juhtis Normandia hertsog William I. Sisse tungiti 28.septembril 1066 ning 14.oktoobril 1066 võitis William I Inglismaa kuningat Harold II Hastingi lahingus, kus too ka suri. See sündmus jättis endast suure jälje ajaloos ning tekitas suuri muudatusi nii keele valdkonnas, kui ka inglise kultuuris üleüldiselt. ( Barber, Beal, et al., 2009; Algeo 2010; Augustyn, Bauer, Duignan, et al., 2003) 1.6.3. Muutused keeles Keskinglise keel tõi endaga kaasa suured muudatused. Esiteks kadus ulatuslik osa germaani sõnadest peale normanni vallutust, need asendusid prantsuse keelest tuletatud sõnadega. Normanni kirjatundjad muutsid õigekirja kuulmise järgi, eirates sellega traditsioonilist inglise keele õigekirja. Suured muutused toimusid ka häälduses, diftongidest ehk kaksiktäishäälikutest said monoftongid ehk üksikvokaalid. Selle tagajärjel muutus nende hääldus. Erinevalt vanainglise grammatikast kadus keskinglise keeles grammatiline sugu. (Baugh, Cable, 2001; Barber, Beal, et al., 2009; Algeo, 2010) 1.7. Tänapäeva inglise keel Tänapäeva/modernne inglise keel on kõige hilisem inglise keele vorm mida kasutatakse siiani. Modernne periood oli väga arengurikas nii Inglismaale, kui ka selle keelele. 16.-18.sajanditel laienes inglise keel palju ning sellest hakkas saama maailma keel, mis tähendas laialt levimist ja kasutamist ka kogu ülejäänud maailmas. Inglismaal peeti inglise keelt juba peamiseks kirjanduse keeleks ning üleüldiste kirja pandud tekstide põhikeeleks. (Algeo, 2010; Barber, Beal, et al., 2009) 1.7.1. Ladina keele tähtsus Inglise keele arengus mängis ka suurt rolli ladina keel. Kuigi 16.- 18. sajanditel oli kirjanduse põhikeel oli inglise keel, ei tähendanud see seda, et too oli ainuke räägitud keel tolleaegsel Inglismaal. Ladina keel oli suur rahvusvahelise õppe keel. Selleks, et inglise keel teda igas valdkonnas välja vahetas, läks veel pikalt aega. Ladina keele mõju oli märgata suures hulgas laensõnades, mis tulid inglise keelde. Laensõnade tippperiood oli 9


aastate 1580 ja 1660 vahel. Mõned varasemad ladina keelest tulnud sõnad on nt. bishop (eesti k. piiskop), mis tuli vanainglise keele ajal; client, conviction ja recipe (eesti k. klient, süüdimõistmine ja retsept), mis tulid keskinglise keele ajal. Peale keskinglise keele aega suurenes ladina laensõnade arv märkimisväärselt. (Barber, Beal, et al., 2009) 1.7.2. Varajane modernne inglise keel Varajase modernnse inglise keele ajaperiood kestis aastatel 1500-1800. Tol ajal muutus inglise keel silmatorkavalt palju. Juurde tekkis suurel hulgal uusi sõnu, seda põhjustas kolm peamist tegurit. Antud ajaperioodil arenes suuresti kirjandus, millega kaasnes tahe keelt paremaks teha ja sõnavara laiendada. Rännates maailmas ringi tegid inglise keele kasutajad palju uusi avastusi, mille märkimiseks oli vaja võtta kasutusele uusi sõnu. Reisides said nad võõrkeeltest inglise keelde laensõnu, sest nad kohtusid mitmete erinevate rahvustega ja puutusid kokku erisuguste keeltega. (Algeo, 2010) 1.7.3. Hiline modernne inglise keel Alates 1800. aastast on inglise keele areng olnud rohkem kui keel ise, vaid ka kõik keelega seotud. Sellel ajal hakkas inglise keel levima eri maailma piirkondades, suurenes kõnelejate arv ning inglise keele kasutusele leiti uusi eesmärke, aga sellega ei olnud lõppenud uute sõnade teke. Kõige suurem muutuste tegur 18.sajandi lõpus ja 19.sajandi alguses oli tööstuslik pööre ehk tööstusrevolutsioon. Tol ajal tehtud teaduslikud edusammud, nt. masinad, tooted ja teenused, tuntuim neist aurumasin, vajasid kirjeldamiseks uusi sõnu ja väljendeid. Peale keele laienemise, hakkas keel ka ülemaailmselt levima tänu Briti kolooniate laiali hargnemisele. 16. sajandi lõpus oli emakeelena inglise keele kõnelejaid umbes 5-7 miljonit, kes suuremas osas paiknesid kõik Briti saartel. Järgneva 350 aasta jooksul laienesid Briti kolooniad üle terve maailma, võttes enda alla veerandi kogust maailmast, ning umbes 80% emakeele kõnelejad asetsesid Briti saartest väljaspool. Kuna kõnelejaid leidus nüüd palju väljaspool Suurbritanniat, hakkas keel levima ka teiste rahvuste seas, millega tekkis juurde suur hulk inglise keele kõnelejaid. (Algeo, 2010; Mastin, 2011) 10


2. AMEERIKA INGLISE KEELE AJALUGU 2.1. Enne inglise keelt Enne Briti kolooniate jõudmist Põhja-Ameerikasse rääkisid kohalikud elanikud Ameerika põliskeeli. Võimatu on kindlaks teha täpselt kui palju erinevaid põliskeeli eksisteeris ja kui suur oli nende kõnelejate arv. Peale kontakti eurooplastega on paljud põliskeeled välja surnud või väga vähesel määral kõneletuks muutunud. Need keeled, mis on tänapäevaks veel ellu jäänud, ei kuulu ühtegi keelkonda. Siiani kasutuses olevad Ameerika põliskeeled on nt. navaho, jupiki ja tšokto keeled. (Lagasse, Goldman, Hobson, Norton, 2001; Lee, 2014) 2.2. Inglise keele jõudmine Ameerikasse Põhja-Ameerikasse jõudis inglise keel varakult läbi üldise Euroopa keelte kõnelejate liikumisega. Esimene grupp inglise keele kõnelejaid jõudis Ameerikasse 1497. aastal John Caboti (sünninimi Giovanni Caboto) ekspeditsioonil. Cabot planeeris oma merereisiga jõuda Aasiasse, kuid lõpetas Põhja-Ameerikas, Kanadas. Seal võttis ta osa maad Briti kuninga Henry VII valduse alla, tekitades sinna Briti koloonia. Ekspeditsiooni tulemusena hakkas inglise keel levima üle Põhja-Ameerika. (Biography, 2017; Dillard, 2014; Augustyn, Bauer, Duignan, et al., 2007) 2.3. Keele areng Ameerikas Ameerikasse paikseks jäädes pidid inglise keele kõnelejad leidma sõnu, millega kirjeldada uusi avastatud objekte, kogemusi jm. Sõnu lõid nad ise ning omandasid ka neid, mida põlisameeriklased olid juba aastaid kasutanud. Kontakti saamine põliselanikega tõi endaga kaasa suurel hulgal uusi sõnu, eriti selliseid, mis olid seotud nende elustiiliga. Peale põlisameeriklaste keelte, puutusid Briti kolonistid kokku ka teiste kolooniatega, kellelt saadi oma keelde uusi sõnu, nt. prantslaste, hollandlaste ja sakslastega. Oli ka juhtumeid, kus britid rakendasid mõne vana sõna veidi teistsugusele vastele, nt Inglise nimi Robin võeti kasutusele kirjeldamaks lindu punarind. Sellega alustas Ameerika oma panuse andmist keele arengule. Tol perioodil, 16. - 18. sajandi jooksul, on näha ka Briti ja Ameerika inglise keele eristumise algust. 1770. aastatel Ameerikas paiknenud Briti 11


kolonistid, kelle jaoks oli kodumaa ikkagi Suurbritannia, kasutasid keelt, mis ei erinenud veel väga palju sellest, mida räägiti Briti saartel. Peale Ameerika iseseisvussõda toimunud poliitiline murrang hävitas suure osa Suurbritannia ja Ameerika vahelisest kontaktist, selle tulemusena hakkas Ameerika inglise keel välja arenema eripärasemaks keeleks. (Dillard, 1992; Baugh, Cable, 2001) 2.3.1. Ameerika iseseisvussõda Ameerika iseseisvussõda oli Põhja-Ameerikas paikneva kolmeteistkümne Briti koloonia (nüüd juba Ameerika koloonia) elanike ja nende Suurbritannias asunud valitsuse vaheline sõda, mis leidis aset aastatel 1775 - 1783. Sõja põhjustas kasvavad pinged kolonistide ja nende valitsuse vahel. Ameerikas olnud kolonistid tahtsid saavutada iseseisvust ja sõltumatust Suurbritanniast. 1778. aastal liitusid prantslased Ameerikaga, muutes toimunud kodusõja rahvusvaheliseks konfliktiks. Pärast prantslaste osutatud abi alistus Suurbritannia 1781. aastal, kuid sõdimine lõppes ametlikult 1783. aastal, selle lõpetas sõlmitud Pariisi rahuleping. Lepinguga tunnistas Suurbritannia kolooniate iseseisvust ja sõltumatust Suurbritanniast. (History, 2009) 2.4. Ameerika inglise keele eripärad Tänapäeva Ameerika inglise keelel on mõned suured eripärasused. Jälgides mitut erinevat Ameerika piirkonda on märgata, et kõikide ameeriklaste poolt räägitud keel näitab kõrgel tasemel ühetaolisust. Kui aga võrrelda nt. Inglismaa eri paikades kõneldud keelt, on märgata mõnel määral keelemurret, mida panevad eriti tähele reisijad välismaalt. Üks suurimaid põhjuseid on geograafiline rahvaste liikumine, mis on Ameerika osariikide asunike pidev segunemine omavahel. Ameerika inglise keele omapäraks on veel selle vanamoelisus. Ameerikas on säilinud vanad keelelised tunnused, mida Inglismaal tavakõnes enam ei kasutata. Need omadused olid tavakasutuses 17. - 18. sajanditel. Üheks vanamoodseks omaduseks Ameerika inglise keeles on sõna get (eesti k. saama) mineviku kesksõna gotten, kuid britid kasutavad selle asemel mineviku kesksõna got, mis on Briti inglise keeles olnud kasutuses juba üle kahe sajandi. (Baugh, Cable, 2001) 12


3. BRITI JA AMEERIKA INGLISE KEELE ÕIGEKIRJA ERINEVUSED Üheks kõige suuremaks erinevuseks Briti ja Ameerika inglise keeles on nende õigekiri. Keele õigekirja erinevusi mõjutas kõige enam Ameerika leksikograaf Noah Webster ning tema teosed An American Dictionary of the English Language (1828) ja The American Spelling Book (1783). (Mencken, 1919; McDavid, 2002) 3.1. Sõnad, mis lõppevad -our / -or Sõnalõppu -our kasutatakse peamiselt Briti inglise keeles, nagu näha sõnades colour, favour, behaviour jne. (eesti k. värv, teene, käitumine), ning lõpp -or levinud Ameerika inglise keeles, nt. sõnades color, favor, behavior jne. (eesti k. värv, teene, käitumine). Suuresti mõjutas seda erinevust Ameerika leksikograaf Noah Webster, kes kasutas oma kirjutatud An American Dictionary of the English Language sõnaraamatus 1828.aastal vaid sõnalõppu -or. Webster lihtsustas ja lühendas Ameerika inglise keele õigekirja ning pakkus välja selle standardiseeritud keele kasutamist üle kogu Ameerika. Sõnalõppu -our kasutas Briti leksikograaf Samuel Johnson kirjutades A Dictionary of the English Language (1755) sõnaraamatut. Too sõnalõpp tuli inglise keelde vanaprantsuse keelest peale Normanni vallutust Inglismaal. (Mencken, 1919; McDavid, 2002; Folkenflik, 2007) 3.2. Sõnad, mis lõppevad -ise / -ize Sõnalõppu -ise eelistatakse enamjaolt kasutada Briti inglise keeles, sõnades nagu nt. analyse, specialise, organise, jne. (eesti k. analüüsima, spetsialiseerima, organiseerima), ning sõnalõpp -ize on tüüpiline Ameerika inglise keelele, nt. analyze, specialize, organize, jne. (eesti k. analüüsima, spetsialiseerima, organiseerima). Mõned Briti sõnaraamatud eelistavad kindlate levinud sõnade puhul veel -ize lõppu, nt. apologize, symbolize, jne. (eesti k. vabandama, sümboliseerima), aga britid ise eelistavad -ise lõppu ning -ize lõpp nende seas levinud ei ole. Sõnalõpp -ise on tulnud Briti inglise keelde prantsuse keele mõjust. (Davies, 2005) 13


3.3. Sõnad, mis lõppevad -re / -er , lõpule eelneb kaashäälik Paljud sõnad, millel on Briti inglise keeles peale kaashäälikut sõnalõpp -re lõppevad Ameerika inglise keeles -er. Briti poole pealt saab tuua näiteks sõnad centre, fibre, litre (eesti k. keskus, kiudaine, liiter), need samad sõnad on Ameerika inglise keeles kirjutatud lõpuga -er, nt. center, fiber, liter. Kõige rohkem tuleb erinevust välja sõnades, mis lõppevad kaashäälikuga t või b ning mille juurte päritolu tuleb ladina keelest, kreeka keelest või prantsuse keelest. On ka erandeid, kus sõnalõpp on -er nii Briti kui ka Ameerika inglise keeles, nt. enter, mother, letter (eesti k. sisenema, ema, kiri). (Davies, 2005; Mencken 1919) 3.4. Sõnad, mis lõppevad -se / -ce Sõnalõpud -se ja -ce on eelnevalt mainitud lõppudest veidi erinevad ja valmistavad inimestele kõige enam segadust. Mõlemat lõppu kasutatakse nii Ameerika inglise keeles kui ka Briti inglise keeles. Nende lõppude erilisus seisneb selles, et nad näitavad vahet nimisõnal ja tegusõnal. Üldreeglina lõpp -ce näitab ära, et tegemist on nimisõnaga, nt. device, advice (eesti k. seade, nõuanne) ning lõpp -se tähendab tegusõna, nt. devise , advise (eesti k. kavandama, nõustama). Kuigi Briti inglise keeles on eeltoodud üldreegel järjepidev, leidub Ameerika inglise keeles erandeid, kus sama lõpuga sõna on nii nimi- kui ka tegusõna, nt. practice - nimisõna (eesti k. tava), practice - tegusõna (eesti k. harjutama), license - nimisõna (eesti k. litsents), license - tegusõna (eesti k. litsentsima). (Mencken, 1919) 14


4. UURIMISTÖÖ TEOSTAMINE JA METOODIKA Käesoleva uurimistöö referatiivse osa eesmärk on tutvustada Briti ja Ameerika inglise keele ajalugu, arengut, arengu erinevusi, sõnavara ja õigekirja erinevusi. Uurimistöö empiirilise osa eesmärgiks oli teada saada, milline on kooli 9. klasside ja gümnaasiumi noorte teadlikkus Briti ja Ameerika inglise keele ajaloost, õigekirja erinevustest ja kasutamisest. Sooviti teada, kui palju õpilased oskavad eristada sõnavara, kas teavad ajaloolisi fakte ning kooli õpilaste arvamusi antud teemaga seotud küsimustes. Valiti just 9.-12. klassid, sest antud klassides õpivad noored, kes on inglise keelt omandanud vähemalt üle 6 aasta. Selle järgi võis järeldada, et need klassid leiaksid uurimuse mitte väga raskena ning annaksid kõige täpsema vastuse. 4.1. Hüpotees Hüpoteesideks seab autor, et suurem osa kooli noori ei tea inglise keele arengu kohta palju, kui üldse midagi ning enamik õpilasi eelistab kasutada Briti inglise keelt. 4.2. Küsitlus Uurimist viis töö autor läbi, kasutades elektroonilise küsitluse meetodit. Antud meetod valiti, sest see tagab vastajate anonüümsuse ning vastuseid saab täpsemalt töödelda ja analüüsida. Vaja on ära märkida ainult oma sugu ning klass. Küsitlus algas autori tutvustusega ja uurimistöö eesmärgi lahti seletamisega. Küsimustik viidi läbi Google Forms-i keskkonnas 10. märtsist kuni 31. märtsini, vastajaid tuli kokku 60. Vastajate hulgas olid erinevates vanustes kooli noored. Nende hulka kuulusid 9. klassi õpilased (15-16. aastased), 10. klassi õpilased (16-17. aastased), 11. klassi õpilased (17-18. aastased) ning 12. klassi õpilased (18-19. aastased) 15


5. UURIMUSE TULEMUSED JA ANALÜÜS Küsitluses osales kokku 60 kooli noort, esimeses küsimuses, mis täpsustas vastajate sugu, sai autor teada, et vastajatest 31 olid naised ning 29 olid mehed. Enim vastanud olid 9. klassi õpilased, keda oli 28 vastajat. 11. klassi õpilasi oli 22, 10. klassist oli vastajaid 7 ning 12. klassist oli 3. Esimeses uurimistööga seotud küsimuses küsis autor inglise keele arengu alguskohta. Valikus oli kaks varianti: Suurbritannia ja Põhja-Ameerika. Suurem osa, ehk 54 õpilast, vastas Suurbritannias, kuid 6 õpilast vastas, et inglise keel sai alguse Põhja-Ameerikas. Peale seda küsis autor, mida vastajad teavad või mida nad on kuulnud inglise keele arengu kohta. Sellele küsimusele vastas 37 õpilast, ehk üle poole, et ei tea mitte midagi või väga ei tea. Üks vastaja kirjutas, et ei saanud täpselt aru, mida küsimuse all oli mõeldud. Üks õpilane oli ka vastanud “Palju”, kuid ei kirjeldanud, mida ta teab. Neli vastanut teadis, et Briti ja Ameerika inglise keeled on erinevad, üks neist tõi lisaks välja, et häädused on erinevad. Üks vastaja mainis, et inglise keel erineb eri kohtades omamoodi, sest seda mõjutab släng, inimeste rääkimise stiil ja keelekasutus. Üks õpilane vastas, et kunagi kasutati vaid Briti inglise keelt, kuid siis muututi Ameerikas laisaks ja seetõttu tekkisidki eraldi keeled ning veel üks eraldi õpilane vastas, et Ameerika inglise keel on palju lohakam kui Briti inglise keel. Kaks vastajat arvas, et inglise keel on muutunud lihtsamaks kui ta kunagi oli, sest paljud vanad sõnad on ära kaotatud. Kuus vastanut teadis, et keel sai alguse Suurbritannias ning oli seal riigikeel, pärast levis erinevatele aladele ja hakkas seal arenema, üks eraldi vastaja mainis veel, et seda kasutatakse siiamaani endistel Suurbritannia kolooniate aladel. Üks vastanutest teadis, et inimesed rändasid Taani ja Saksa aladelt Inglismaale, kus hakkas arenema uus keel ning üks vastaja mainis, et inglise keel on läänegermaani keel. Kaks vastanut tõid sisse ka ladina keele, üks neist vastas, et inglise keeles on väga palju ladina keelest tulnud laenusõnu ning teine vastas, et inglise keel tulenes rooma keelest ja ladina keelest. Viimaks tõi ka üks õpilane sisse, et inglise keel on saanud mõjutusi prantsuse keelest. 16


Järgmiseks küsis autor, mida teavad vastajad Briti ja Ameerika inglise keelte õigekirja erinevustest. Üheksa vastanut mainisid, et nad teavad vähe või mitte midagi. Üks vastanutest märkis, et teab “Päris palju”, kuid ei täpsustanud mida. Kuus vastanut arvas, et Briti ja Ameerika inglise keelel on väikesed erinevused, kuid ei toonud midagi rohkemat ega täpsemat välja. 15 õpilast tõid välja õigekirja erinevusi, mida autor mainis peatükis nr. 3, välja toodi sõnu nagu nt. colour-color, favourite-favorite, litre-liter (eesti k. värv, lemmik, liiter) jne. Kuus õpilast tõid välja selle, et Ameerika inglise keel on kas vähem arenenud või mugavamaks muudetud ning et Ameerika inglise keeles on sõnad lühemad. Kolm õpilast vastasid, et Briti inglise keel on korralikum ning sõnad on pikemad. Kaks vastanut tõid välja selle, et sama sõna võib tähendada ühes keeles üht asja, kuid teises keeles midagi muud ning 15 vastas veel, et paljudel asjadel on täiesti erinevad sõnad Briti ja Ameerika inglise keeles, nt. toodi välja sõnad biscuit-cookie, chips-fries (eesti k. küpsis, friikartulid ) jne. Üks õpilane vastas, et hääldused on erinevad ning viimaks vastasid kaks õpilast, et kirjavahemärgid on erinevad ja otsekõnet märgitakse teistmoodi. Järgnevaks palus autor vastajatel tõlkida 9 eesti keeles etteantud sõna inglise keelde nii nagu osati, antud sõnad olid: värv, naaber, glamuur, organiseerima, analüüsima, katalüüsima, meeter, keskus ja liiter. Valitud olid just need sõnad, et uurida kuidas noored kasutavad sõna lõppe -our/-or, -ise/-ize ja -re/-er. Sõna “värv” saab tõlkida Briti inglise keelde colour ning Ameerika inglise keelde color. Vastanutest 26 olid kirjutanud sõna colour ehk kasutanud Briti versiooni ning 24 vastanut kasutas sõna color ehk Ameerika versiooni. Kaheksa vastanut kirjutasid nii Briti kui ka Ameerika inglise keelse versiooni ning kaks õpilast olid vastanud mõne muu sõnaga, mida autor vastuseks ette ei näinud. Antud sõna puhul olid vastused vägagi tasased. Sõna “naaber” saab tõlkida neighbour-neighbor. 43 õpilast tõlkis antud sõna Briti inglise keelde kasutades sõna neighbour ning vaid 11 õpilast kasutas Ameerika versiooni neighbor. Ka kaks vastanut olid kasutanud nii Briti kui ka Ameerika versiooni. Neli õpilast olid kasutanud kas sõna, mida autor ei olnud vastuseks ette ei näinud või ei osanud ette antud sõna üldse tõlkida. Antud sõna puhul tuli välja, et õpilased kasutavad rohkem Briti inglise keelset versiooni. Sõna “glamuur” saab tõlkida glamour-glamor. Suurem osa, ehk 39 vastanut, tõlkis antud sõna kui glamour ning seitse õpilast oli tõlkinud seda kui glamor. 17


Jällegi suurem osa kasutas Briti inglise keelt. Mõlemat versiooni kasutas vaid üks inimene ning 13 õpilast kasutas sõna, mida autor ei olnud vastuseks ette ei näinud või ei osanud ette antud sõna üldse tõlkida. Kõigi kolme sõna tõlkeid uurides, on märgata, et lõppude -our/-or juures eelistas suurem osa vastanutest kasutad pigem sõna lõppu -our, mis on Briti inglise keeles kasutatav versioon. Sõna “organiseerima” saab Briti inglise keeles tõlkida organise ning Ameerika inglise keeles organize. Vastanutest suurem osa ehk 49 õpilast, peaaegu kogu vastanute arv kasutas sõna organize, mis on Ameerika inglise keelne versioon ning vaid üheksa õpilast kasutas Briti inglise keele versiooni organise. Kaks vastanut kasutas mõlemat nii Ameerika kui ka Briti inglise keelset tõlget. Sõna “analüüsima” saab tõlkida analyse-analyze. 33 vastanud õpilast kasutas tõlkimisel sõna analyze ehk Ameerika versiooni ning 25 õpilast kasutas tõlkimisel sõna analyse ehk Briti versiooni. Jällegi kasutati Ameerika versiooni rohkem, kuid vahe on veidi tasasem. Üks ainuke õpilane kasutas mõlemat analyse-analyze versiooni ning üks õpilane ei osanud ette antud sõna üldse tõlkida. Sõna “katalüüsima” saab tõlkida catalyse-catalyze. Vastanutest 25 kasutasid tõlkimisel sõna catalyze, mis on Ameerika versioon ning 14 vastanut kasutasid sõna catalyse. Mõlemat versiooni kasutas vaid üks õpilane ning 20 vastanut kasutas sõna, mida autor ei olnud vastuseks ette näinud või ei osanud ette antud sõna üldse tõlkida. Antud sõnade tõlkimisest tuli välja, et noored kasutavad pigem Ameerikas kasutatud -ize versiooni, eelistades seda Briti inglise keeles kasutatud -ise versioonile. Sõna “meeter” saab tõlkida Briti inglise keeles metre ning Ameerika inglise keeles meter. Ligi kõik vastajad, koguni 52 õpilast tõlkis seda sõnana meter, mis on Ameerikas kasutatav versioon, vaid seitse vastajat kasutas sõna metre, mis on Briti inglise keelne versioon. Ainult üks õpilane kasutas nii Ameerika kui ka Briti versiooni. Sõna “keskus” saab tõlkida centre-center. Õpilaste vastused jagunesid päris täpselt, 27 õpilast kasutasid tõlkimiseks Ameerikas kasutatavat sõna center ning ka 27 teist õpilast kasutas Briti versiooni centre. Üks ainus õpilane kasutas mõlemat versiooni ning viis õpilast kasutas sõna, mida autor vastuseks ette ei näinud või ei osanud üldse vastata. Sõna “liiter” saab tõlkida litre-liter. Suur osa vastanutest, 41 õpilast, kasutas sõna liter, mis on Ameerika inglise keelne versioon. Vastanutest 14 kasutas Briti versiooni litre. Kolm õpilast kasutas vastamisel nii Ameerika inglise keele kui ka Briti inglise keele versiooni ning kaks õpilast 18


kasutasid sõna, mida autor vastuseks ei olnud ette näinud või ei osanud ette antud sõnu üldse tõlkida. Antud kolme sõna puhul paistab välja, et -re/-er lõppude puhul eelistatakse suurema osa noorte poolt kasutada pigem -er sõna lõppu, mis on Ameerika inglise keeles kasutatav versioon. Peale seda küsis autor, kuidas nõustuvad noored väitega “Pööran tähelepanu sellele, kas kasutan Briti või Ameerika inglise keelt.” Valikus olid variandid: nõustun täielikult, nõustun osaliselt, ei nõustu. Kõige enam vastati, et nõustuti osaliselt, mida valis 29 õpilast. Sellele järgnes 23 õpilast, kes vastasid, et ei nõustu ning viimaks kaheksa õpilast vastas, et nõustuvad täielikult. Järgnevalt pidid õpilased, kes eelnevale küsimusele vastasid kas “nõustun osaliselt” või “nõustun täielikult”, ära märkima kas nad eelistavad pigem kasutada Briti või Ameerika inglise keelt. Vastata võisid ka need, kes muidu oma keele kasutusele tähelepanu ei pööra. Antud küsimusele vastas 39 õpilast, kellest 24 eelistavad pigem kasutada Ameerika inglise keelt ning 15 vastanut valisid, et eelistavad kasutada pigem Briti inglise keelt. Joonis 1. Mitme sõna tõlkimisel kasutasid õpilased enda poolt eelistatud keelt. Antud tulemusi arvesse võttes analüüsis autor, nagu näidatud joonisel 1, kas õpilased kasutasid eelnevalt sõnade tõlkimisel just seda tüüpi inglise keelt, mille nad eelmises küsimuses valisid. 24-st õpilasest, kes eelistavad Ameerika inglise keelt, neli 19


kasutas üheksa sõna tõlkimisel vaid 1-3 Ameerika inglise keele sõna. Vastanutest 13 tõlkisid 4-6 sõna Ameerika inglise keeles ning viis õpilast tõlkisid 7-8. Vaid kaks õpilast kasutasid kõikide sõnade tõlkimisel ainult enda poolt eelistatud Ameerika inglise keelt. 15-st õpilasest, kes eelistavad Briti inglise keelt, viis kasutas Briti versioone vaid 1-3 sõna tõlkimisel. Vastanutest kaheksa õpilast tõlkisid 4-6 sõna Briti inglise keelde ning jällegi vaid kaks õpilast kasutasid iga sõna tõlkimisel ainult enda poolt eelistatud Briti inglise keelt. Peale seda, uuris autor vastajate käest kui palju juhitakse nende inglise keele tunnis tähelepanu Briti ja Ameerika inglise keele kasutusele. Valikus olid variandid: tähelepanu juhitakse palju, tähelepanu juhitakse osaliselt, ei juhita tähelepanu sellele. Kõige enam oli vastatud, et inglise keele tunnis juhitakse keelekasutusele tähelepanu vaid osaliselt, mida valis 30 õpilast. Sellele järgnes 24 õpilast, kes vastasid, et nende inglise keele tunnis ei juhita keelekasutusele tähelepanu ning viimaks vastas kuus õpilast, et nende tunnis juhitakse sellele tähelepanu palju. Järgnevalt palus autor märkida õpilastel, kes vastasid eelnevale küsimusele “tähelepanu juhitakse palju” või “tähelepanu juhitakse osaliselt”, võimalusel tuua näiteid, kuidas nende ainetunnis juhitakse tähelepanu Briti ja Ameerika inglise keele kasutusele. Kuus õpilast vastas, et koolis õpivad nad Briti inglise keelt, seega ei tohi nad kasutada Ameerika inglise keelt ning seda loetakse valeks. Toodi välja selline näide nagu sõna cookie (eesti k. küpsis) asemel tuleb kasutada selle Briti versiooni, milleks on biscuit. Seitse õpilast vastas, et tunnis tuuakse peamiselt välja keelte häälduste erinevusi. Antud vastanutest tõi üks konkreetselt välja, et teksti lugedes õpetaja parandab, kui õpilane hääldab Ameerika inglise keele moodi, mis läheb kokku ka eelnevate vastajate mõtetega. Neli õpilast tõi välja selle, et neile räägitakse sõnade erinevusest, millised erinevad ja kuidas neid kasutada. Kaks õpilast vastasid, et neile räägitakse erinevustest ja sellest, kuidas kirjutada erinevat moodi. Kaks õpilast vastas, et nende tunnis eelistatakse Briti inglise keelt, üks neist tõi veel eraldi välja põhjuseks selle, et too on formaalsem kui Ameerika inglise keel, kuid üks õpilane vastas, et õpetaja vahel ütleb, et nad kasutavad Ameerika inglise keelt. Kaks vastanut mainisid, et erinevusi tuuakse tundides välja küll, kuid nad võivad tunnis kasutada nii Briti kui Ameerika inglise keelt. Kaks õpilast vastasid, et erinevusi ei tooda alati välja, ainult vahetevahel ning üks õpilane vastas, et on olnud 20


mõni üksik harjutus sellel teemal. Üks õpilane tõi välja, et on öeldud, kui keegi kasutab palju Briti versioonis sõnu, siis kasutada üleüldiselt Briti inglise keelt, mitte Ameerika inglise keelt. Viimaks vastas kaks õpilast, et neile on räägitud keelekasutusest eksamil, mille kohaselt peavad õpilased inglise keele eksamit sooritades valima, kas nad kasutavad vaid Briti inglise keelt või ainult Ameerika inglise keelt. Viimaseks pidid õpilased ära märkima, kuidas nad nõustuvad autori esitatud väitega "Ainetunnis peaks Briti ja Ameerika inglise keele kasutusele rohkem tähelepanu pöörama." Valikus oli vastamiseks kolm varianti: nõustun täielikult, nõustun osaliselt, ei nõustu. 24 vastanut valis, et nemad ei nõustu etteantud väitega. 23 õpilast nõustus väitega vaid osaliselt ning 13 õpilast nõustusid täielikult. Järgnevalt palus autor õpilastel põhjendada oma vastust. 24-st õpilasest, kes ei nõustunud väitega, 11 vastas, et inglise keel on inglise keel ning Briti ja Ameerika inglise keelel on väikesed ebaolulised erinevused, seega ei ole mõtet mõlemat keelt õppida. Neli vastanut arvas, et vahet ei ole kumba kasutada, aru saadakse ikka ning seepärast pole põhjust nende kohta eraldi koolis õppida. Ülejäänud vastajatel olid vägagi erinevad põhjendused. Kaks õpilast vastasid peaasi, et keele suhu saab ning välismaal kõneleda oskaks. Üks õpilane arvas, et Briti ja Ameerika inglise keelele on juba praegugi suhteliselt palju tähelepanu pööratud, seega rohkem ei ole vaja. Üks vastaja kirjutas, et kuna reeglid on samad ei ole tähelepanu pööramine nendele vajalik ning üks õpilane vastas, et praegu pööratud tähelepanu on piisav ja korralik nii nagu ta on. Üks õpilane arvas, et eraldi tähelepanu pole vajalik ja igaüks räägib nii nagu talle lihtsam ja mugavam on. Üks vastaja kirjutas peaasi, et saaks keele suhu, kuid samas oleks tore ka silmaringi laiendamise pärast natuke teada ajaloolist tausta. Kaks õpilast ei osanud oma seisukohta põhjendada. Suuremal osal vastanutest, kes nõustusid väitega vaid osaliselt, olid väga erinevad põhjendused. Kaks õpilast vastasid, et Briti ja Ameerika inglise keelele rohkema tähelepanu pööramine ei ole väga oluline, kuid see võib tekitada tulevikus segadusi. Neli vastanut arvavad, et see pole väga oluline ning inimesed saavad enamjaolt mõlemast aru. Kaks õpilast tõid välja, et võiks teada erinevusi. Üks õpilane arvas, et sellest peaks rohkem rääkima, et õpilased oskaksid keeli õigesti kasutada. Üks õpilane vastas, et oleks lihtsalt 21


hea teada erinevusi. Üks õpilane pakkus välja, et inimesed peaksid teadma keelte erinevusi, kuid mõlemat kasutada oskama ei pea. Üks vastaja mainis, et peaks keeltele rohkem tähelepanu pöörama, sest mõlemad on tähtsad. Üks õpilane arvas, et erinevusi peaks teadma, et reisides oleks keelt lihtsam kasutada. Üks õpilane vastas, et seeläbi saavad õpilased targemaks ja teavad kust on tulnud see keel mida nad kasutavad ning üks eraldi inimene veel vastas ka, et võiks kasvõi seda teada kust sõnad ja keel tulnud on. Üks vastanutest mainis, et keel saab selgeks nagunii, ei ole väga oluline sellele tähelepanu pöörata. Üks õpilane arvas, et otseselt ei loe kumba keelt inimene räägib peaasi, et ei hakkaks kahte keelt segamini rääkima. Üks vastanu mainis, et kuna Briti inglise keel on korrektsem, eelistab ta koolis pigem seda õppida, üks eraldi õpilane vastas, et just kuna koolis õpetatakse Briti inglise keelt oleks vahelduseks huvitav õppida ka Ameerika inglise keelt. Üks õpilane mainis, et mõlemad keeled on õiged, kuid Ameerika inglise keele õigekiri on lihtsam ja loogilisem. Kolm vastanut ei osanud oma seisukohta põhjendada. Õpilastel, kes nõustusid väitega täielikult, olid paljudel eri arvamused. Kaks õpilast arvasid, et silmaringi ja teadmiste laiendamiseks oleks päris huvitav pöörata Briti ja Ameerika inglise keeltele ainetunnis rohkem tähelepanu. Kolm õpilast vastasid, et sellisel asjal on vaja selgust teha, et tulevikus segadusse ei satuks ning ühe õpilase arvates on selgust vaja teha, sest eksamil tohib kasutada vaid üht. Kaks õpilast arvavad, et vestluse käigus ei tohiks inimesed Briti ja Ameerika inglise keelt läbisegi kõneleda, vaid valida üks, seega oleks kasulik, kui koolis sellele rohkem tähelepanu pööratakse. Üks õpilane vastas, et tähelepanu oleks kasulik pöörata, sest see aitab inimestel otsustada kumba nad ise kasutada eelistavad. Üks õpilane mainis, et koolis tuleks sellele rohkem keskenduda, sest Briti inglise keelt on raske õppida ühiskonnas, kus rohkem levinud on hoopis Ameerika inglise keel. Ühe õpilase arvates tuleks tähelepanu pöörata sõnade erinevustele. Üks vastaja arvas, et inimesed peaksid eri riikides rääkimise jaoks teadma nii keele sõna kui ka häälduse erinevusi. Viimaks üks õpilane andis vastuse, mis on kohatu ja uurimisele lisamiseks sobimatu. Esimene autori püstitatud hüpotees, milleks oli see, et kooli noored ei tea inglise keele arengust palju, pidas paika. 37 õpilast vastas, et ei tea ega pole kuulnud arengu kohta mitte midagi, kuid oli ka noori kes oskasid tuua välja mõned punktid, mida autor mainis ka referatiivses osas. Kuus õpilast tõid välja selle, et keel sai alguse Suurbritannias ning levis 22


pärast edasi mujale, kus arengut mõjutasid kohalikud keeled. Nagu referatiivses osas (pt. 1) juba mainitud sai inglise keel alguse Suurbritanniast ning levis hiljem Põhja-Ameerikasse (pt. 2), kus seda mõjutasid kohalikud põlisameeriklaste keeled ning erinevate riikide koloonia. Seega on fakte mida mõned õpilased ka teavad. Osad õpilased oskasid välja tuua ladina, rooma ning prantsuse keelte mõjud inglise keelele, mis on ka referatiivses osas (pt. 1, pt. 2) välja toodud. Teine autori püstitatud hüpotees, milleks oli see, et noored eelistavad kasutada Briti inglise keelt, sai ümber lükatud. 39-st õpilasest vastas vaid 15, et eelistavad kasutada Briti inglise keelt ning ülejäänud 24 õpilast vastas, et eelistavad kasutada Ameerika inglise keelt. Kuigi noored tõid välja oma poolt eelistatud keeled, selgus, et vaid vähesed kasutavad päriselt enda poolt eelistatud keelt. Mõlema, nii Ameerika kui ka Briti inglise keele eelistajate seas leidus vaid kaks õpilast, kes tõlkis iga sõna, mis autor oli ette andnud, just selles keeles, mida õpilane oli eelnevalt märkinud eelistuseks. Selgus ka, et koolis pööratakse keelte erinevustele vaid osaliselt tähelepanu ning suurem osa noori ei pea Briti ja Ameerika inglise keele erinevuste õppimist vajalikuks. 23


KOKKUVÕTE Käesoleva uurimistöö “Briti ja Ameerika inglise keele arengulugu ja erinevused ning kooli õpilaste teadlikkus nendest” eesmärk on anda ülevaade Briti ja Ameerika inglise keele ajaloost, arengust ja õigekirja erinevustest. Lisaks on autor viinud läbi uuringu kooli 9. klasside ja gümnaasiumi noorte seas, mille eesmärk oli infot saada nende teadlikkusest Briti ja Ameerika inglise keele arengust, ajaloost, erinevustest, mis on nende oma arvamused antud teemal ning kuidas nemad keelt kasutavad. Töö eesmärgini jõudmiseks püstitas autor kolm uurimisküsimust: ● Millal ja kuidas tekkisid Briti ja Ameerika inglise keel? ● Millised on peamised Briti ja Ameerika inglise keele erinevused? ● Milline on kooli noorte teadlikkus Briti ja Ameerika inglise keelte ajaloost, arengust ja õigekirja erinevustest? Uurimuse meetodiks oli anonüümne küsitlus veebikeskkonnas Google Forms. Küsitlus koosnes 18-st teemaga seotud küsimusest, mis hõlmas küsimusi Briti ja Ameerika inglise keele ajaloo, arengu, õpilaste oma arvamuste ning õigekirja kohta. Töö valim koosnes kooli 9. - 12. klasside õpilastest. Uurimuse tulemused kinnitasid ühe autori poolt püstitatud hüpoteesi ning lükkasid ümber teise autori poolt püstitatud hüpoteesi. Esimene hüpotees, milleks oli, et kooli noored ei tea inglise keele arengust palju kui üldse midagi, pidas paika. Suurem osa noori ei osanud tuua näiteks mitte ühtegi teadmist inglise keele arengu kohta. Oli osa õpilasi, kes oskasid välja tuua keele arengu alguskoha, kuidas keel edasi levis ning millised keeled on veel oma mõju avaldanud. Teine hüpotees, milleks oli, et suurem osa õpilasi eelistab kasutada Briti inglise keelt, lükati ümber. Uurimuses selgus, et enamik kooli noori eelistab kasutada Ameerika inglise keelt. Uurimusest selgus veel ka, et suurem osa õpilasi ei kasuta ikkagi enda poolt eelistatud keelt. Autori poolt antud sõnade tõlkimisel, kasutasid vaid vähesed õpilased läbivalt seda keelt, mida olid märkinud enda poolt eelistatud keeleks. 24


Viimaseks selgus, et ainetundides pööratakse Briti ja Ameerika inglise keeltele tähelepanu vaid osaliselt. Peamiselt õpitakse sõnavara ning häälduse erinevusi. Suurem osa noortest ei pea Briti ja Ameerika inglise keele erinevuste õppimist vajalikuks. 25


SUMMARY The goal of this research paper “The history and development of British and American English, their differences and Keila School’s students’ knowledge of them” is to give an overview of the history, development and spelling of British and American English. In addition to the theoretical part of this research, the author has also conducted a survey amongst the students about their knowledge on the topic, which language they prefer to use and their opinions. To meet the goal of the research, the author set the following research questions: ● When and how did British and American English originate? ● What are the main differences between British and American English? ● What is the students’ knowledge of British and American English history and development? The author also set the following hypotheses: 1) The students do not know much about British and American English history and development. 2) The students prefer to use British English. The method of the research was an anonymous survey that consisted of 18 topic-related questions. The survey was taken by 60 students ranging in age from 15 to 19. As a result of the survey one of the hypotheses turned out to be true and the other one got proven wrong. As the survey showed, over half of the students did not know anything about the history and development of British and American English. A few students could name some facts, including that the English language started developing in Great Britain and later on spread to North America where it started developing into its own language with Native American influences. Some students also pointed out that the English language has Roman, Latin and French influences. The second hypothesis turned out to be incorrect; 24 students out of 39 prefer to use American English and the remaining 15 students prefer British English. 26


The author also had the students translate nine Estonian words into English, to analyse which language the students actually use more: the one they prefer to use or the other one. It turned out that only a few students used their prefered language for every word. Most students used their prefered language only for 4-6 words. The survey showed that most English classes cover the topic of British and American English only partly. Schools mainly focus on the differences in spelling and pronunciation. And in addition to that, 24 students out of 60 believe that the same topic should not be covered any more in English class than it already is. 27


KASUTATUD ALLIKAD Kirjalikud allikad: Algeo, J. (2010). The Origins and Development of the English Language: 6th Edition. USA: Wadsworth. Barber, C., Beal, J. C., Shaw, P. A. (2009). The English Language: A Historical Introduction: 2nd Edition. New York: Cambridge University Press. Baugh, A. C., Cable, T. (2001). A History of the English Language: 5th Edition. London: Pearson Education. Davies, C. (2005). Divided By A Common Language: A Guide To British and American English. USA: Houghton Mifflin Company. Dillard, J. R. (2014). A History of American English. New York: Routledge. Hogg, R., Denison, D. (2006). A History of the English Language. New York: Cambridge University Press. Lagasse, P., Goldman, L., Hobson, A., Norton, S. R. (2001) The Columbia Encyclopedia: 6th Edition. USA: Columbia University Press Mencken, H. L. (1919). The American Language: A Preliminary Inquiry into the Development of English in the United States. New York: Alfred. A. Knopf. Meediaväljaanded: Augustin, A., Bauer, P., Duignan, B., Eldridge, A., Gregeresen, E., McKenna, A., Pertuzzello, M., Rafferty, J. P., Ray, M., Rogers, K., Tikkanen, A., Wallenfeldt, J., Zeidan, A., Zelazko, A. (2001). Middle English language. https://www.britannica.com/topic/Middle-English-language Augustin, A., Bauer, P., Duignan, B., Eldridge, A., Gregeresen, E., McKenna, A., Pertuzzello, M., Rafferty, J. P., Ray, M., Rogers, K., Tikkanen, A., Wallenfeldt, J., Zeidan, A., Zelazko, A. (2003). Norman Conquest. https://www.britannica.com/event/Norman-Conquest#accordion-article-history Augustin, A., Bauer, P., Duignan, B., Eldridge, A., Gregeresen, E., McKenna, A., Pertuzzello, M., Rafferty, J. P., Ray, M., Rogers, K., Tikkanen, A., Wallenfeldt, J., Zeidan, A., Zelazko, A. (2007). John Cabot. 28


https://www.britannica.com/biography/John-Cabot Biography. (2017). John Cabot Biography. https://www.biography.com/explorer/john-cabot Folkenflik, R. (2007). Samuel Johnson. https://www.britannica.com/biography/Samuel-Johnson Historical Association. (s.a.). Anglo-Saxons: a brief history. https://www.history.org.uk/primary/resource/3865/anglo-saxons-a-brief-history History. (2009). Revolutionary War. https://www.history.com/topics/american-revolution/american-revolution-history Johnson, B. (s.a.). The Romans in England. https://www.historic-uk.com/HistoryUK/HistoryofEngland/The-Romans-in-England/ Lee, T. H. (2014). 7 Most Popular Native American Languages in U.S. https://indiancountrytoday.com/archive/7-most-popular-native-american-languages-in-u-s- F8_vHNtMYEGWyW2Pm001RA Mastin, L. (2011). Middle English. https://www.thehistoryofenglish.com/history_middle.html McDavid, R. I. (2002). Noah Webster. https://www.britannica.com/biography/Noah-Webster-American-lexicographer LISAD Läbi viidud küsimustiku küsimused: 1. Sugu: a. Mees b. Naine 2. Klass: a. 9. klass b. 10. klass c. 11. klass d. 12. klass 3. Kus hakkas inglise keel esimesena arenema? a. Suurbritannia 29


b. Põhja-Ameerika 4. Mida teate/olete kuulnud inglise keele arengu kohta? 5. Mida teate Briti ja Ameerika inglise keele õigekirja erinevustest? Palun tõlkige järgnevad sõnad inglise keelde nii kuidas oskate: 6. Värv 7. Organiseerima 8. Meeter 9. Naaber 10. Analüüsima 11. Keskus 12. Glamuur 13. Katalüüsima 14. Liiter 15. Kuidas nõustute väitega "Pööran tähelepanu sellele, kas kasutan Briti või Ameerika inglise keelt"? a. Nõustun täielikult b. Nõustun osaliselt c. Ei nõustu 16. Kui vastasite eelnevale küsimusele "Nõustun täielikult" või "Nõustun osaliselt", kas eelistate pigem kasutada Briti või Ameerika inglise keelt? a. Briti inglise keelt b. Ameerika inglise keelt 17. Kui palju juhitakse Teie inglise keele tunnis tähelepanu Briti ja Ameerika inglise keele kasutusele? a. Tähelepanu juhitakse palju b. Tähelepanu juhitakse osaliselt c. Ei juhita tähelepanu sellele 18. Kui vastasite eelnevale küsimusele "Tähelepanu juhitakse palju" või "Tähelepanu juhitakse osaliselt", tooge näiteid kuidas. 19. Kuidas nõustute väitega "Ainetunnis peaks Briti ja Ameerika inglise keele kasutusele rohkem tähelepanu pöörama"? a. Nõustun täielikult 30


b. Nõustun osaliselt c. Ei nõustu 20. Põhjendage oma vastust 31