Uurimistöö "Briti ja Ameerika inglise keele arengulugu ja erinevused ning kooli õpilaste teadlikkus nendest"
BRITI JA AMEERIKA INGLISE KEELE ARENGULUGU JA
ERINEVUSED NING KEILA KOOLI ÕPILASTE
TEADLIKKUS NENDEST
Uurimistöö
SISUKORD
SISSEJUHATUS
4
BRITI INGLISE KEELE AJALUGU
6
1.1. Inglise keele juured
6
1.2. Vana-Rooma aeg
6
1.2.1. Ladina ja kreeka keel
6
1.3. Anglosaksid
7
1.4. Keele arengu algus
7
1.5. Vanainglise keel
7
1.5.1. Vanainglise keele murded
7
1.5.2. Vanainglise keele erinevused tänapäeva inglise keelega
8
1.6. Keskinglise keel
8
1.6.1. Üleminek keskinglise keelele
8
1.6.2. Normanni vallutus Inglismaal
9
1.6.3. Muutused keeles
9
1.7. Tänapäeva inglise keel
9
1.7.1. Ladina keele tähtsus
9
1.7.2. Varajane modernne inglise keel
10
1.7.3. Hiline modernne inglise keel
10
AMEERIKA INGLISE KEELE AJALUGU
11
2.1. Enne inglise keelt
11
2.2. Inglise keele jõudmine Ameerikasse
11
2.3. Keele areng Ameerikas
11
2.3.1. Ameerika iseseisvussõda
12
2.4. Ameerika inglise keele eripärad
12
BRITI JA AMEERIKA INGLISE KEELE ÕIGEKIRJA ERINEVUSED
13
3.1. Sõnad, mis lõppevad -our / -or
13
2
3.2. Sõnad, mis lõppevad -ise / -ize
13
3.3. Sõnad, mis lõppevad -re / -er , lõpule eelneb kaashäälik
14
3.4. Sõnad, mis lõppevad -se / -ce
14
UURIMISTÖÖ TEOSTAMINE JA METOODIKA
15
4.1. Hüpotees
15
4.2. Küsitlus
15
UURIMUSE TULEMUSED JA ANALÜÜS
16
KOKKUVÕTE
24
SUMMARY
26
KASUTATUD ALLIKAD
27
3
SISSEJUHATUS
Inglise keel on läbi sajandite arenenud kaheks peamiseks keeleks: Briti inglise keel
ja Ameerika inglise keel. Mõlemal neist on oma arengulugu ning seetõttu on kahe keele
vahel välja kujunenud märgatavad erinevused, mille hulka kuuluvad hääldus, õigekiri,
grammatika, släng jne. (Hogg, Denison, 2006)
Autor valis uurimistöö teemaks “Briti ja Ameerika inglise keele arengulugu ja
erinevused ning Keila Kooli õpilaste teadlikkus nendest” huvist keelte vastu ning kui
teadlikud on tänapäeva noored keelest, mida nad kasutavad igapäevaselt.
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on tutvustada Briti ja Ameerika inglise keele
ajalugu, arengut, arengu erinevusi, sõnavara ja õigekirja erinevusi. Eesmärk on ka teada
saada Keila Kooli 9. klasside ja gümnaasiumi noorte teadmisi inglise keele ajaloost ja
arengust, kuidas nad oskavad keelt kasutada, kuidas nad eelistavad keelt kasutada, kui
palju puutuvad nad antud teemaga ainetunnis kokku ning mida nad arvavad Briti ja
Ameerika inglise keeltest kui ainetunni materjalist. Töö eesmärgini jõudmiseks püstitas
autor kolm uurimisküsimust:
● Millal ja kuidas tekkisid Briti ja Ameerika inglise keel?
● Millised on peamised Briti ja Ameerika inglise keele erinevused?
● Milline on Keila Kooli noorte teadlikkus Briti ja Ameerika inglise keelte ajaloost,
arengust ja õigekirja erinevustest?
Teoreetilises osas annab autor põhjaliku ülevaate Briti ja Ameerika inglise keele
ajaloost, kuidas nad alguse said, kuidas ja kus nad levisid, kuidas nad edasi arenesid jne.
Teoreetilises osas saab ka ülevaate suurematest Briti ja Ameerika inglise keele sõnavara ja
õigekirja erinevustest.
Antud uurimistöö empiirilises osas viidi läbi küsitlus veebikeskkonnas Google
Forms ning sellele vastasid Keila Kooli 9. klasside ja gümnaasiumi õpilased. Küsitluse
kaudu saadi teada nende teadmised Briti ja Ameerika inglise keeltest, kuidas nemad keeli
kasutavad ning nende arvamused antud teemal.
4
Autor oli enne töö alustamist püstitanud hüpoteesid, et suurem osa õpilasi ei tea
Briti ja Ameerika inglise keelte arengust palju, kui üldse midagi ning enamik noori eelistab
kasutada Briti inglise keelt.
Peamiste allikatena on kasutatud raamatuid John Algeo “The Origins and
Development of the English Language: 6th Edition”, Albert C. Baugh, Thomas Cable “A
History of the English Language: 5th Edition” ja Richard Hogg, David Denison “A
History of the English Language”.
5
1.
BRITI INGLISE KEELE AJALUGU
1.1. Inglise keele juured
Inglise keel on välja kujunenud paljude keelte mõju abil. Peamine inglise keele
päritolu tuleneb anglosaksi keelest, mida nimetatakse vanainglise keeleks. Lisaks
anglosaksi keelele on mõju avaldanud ka ladina keel, prantsuse keel, vanaskandinaavia
keel, kreeka keel jt. (Hogg, Denison, 2006)
1.2. Vana-Rooma aeg
Kreeka ja ladina keelte mõju on tulnud Inglismaale roomlastega. Ladina keelt
räägiti seal aastatel 43 - 410 pKr., kui valitses Rooma Impeerium. Aastast 43 pKr. tulevad
esimesed kirjalikud tekstid Inglismaa ajaloo kohta, mis said alguse roomlaste sissetungiga.
Vana-Rooma valitseja Julius Caesar üritas vallutada Suurbritanniat aastatel 55 eKr. ja 54
eKr. Gallia sõdade ajal. 55.aastal jõudis ta ainult Kenti, kuid 54.aastal tungis ta ka
sisemaale. Sisemaal toimunud sõdades alistus temale Cassivellaunus, kes oli
Suurbritannias hõimupealik. Kuigi Caesar päriselt ei vallutanud ühtegi ala, viisid paljud
põliselanike hõimud end Rooma Impeeriumiga kooskõlla. Kuid see omakorda tähendas, et
nad võimaldasid roomlastel tulla ja alaliselt vallutada oma alad, mida valitseja Claudius
kuberner Auluse juhtimisel aastal 43 pKr. tegigi. Roomlaste vallutamisega sattus suur osa
Suurbritanniast Rooma Impeeriumi alla. Ta oli impeeriumi osa aastast 43 pKr. kuni umbes
410 pKr., mil impeerium varises kokku. (Algeo, 2010; Johnson, s.a)
1.2.1. Ladina ja kreeka keel
Sissetunginud roomlased rääkisid ladina ja kreeka keelt, mille tõttu levisid need
peale vallutamist ka suures osas üle Inglismaa. Rohkem levinud oli ladina keel. Kreeka
keelest on roomlased üle võtnud tähestiku. Ladina ja kreeka keeled asendati peale
anglosakside sissetungi vanainglise keelega, üleminek toimus mitme aasta jooksul
järkjärguliselt. (Algeo, 2010)
6
1.3. Anglosaksid
Anglosaksid olid germaani hõimudest, saksidest, anglitest ja jüütidest, koosnenud
grupid, kes asustasid 5.sajandi algusest Suurbritannia. Nad migreerusid saarele
Mandri-Euroopast. Grupid asusid elama eri paikadesse Suurbritannias ning moodustasid
seitse kuningriiki: Kent, Mercia, Northumbria, East Anglia, Essex, Sussex ja Wessex. 7. -
9.sajandi jooksul olid kuningriigid vahetpidamata üksteisega sõjas. 9.sajandi keskpaigaks
oli seitse kuningriiki koondatud kolmeks suuremaks kuningriigiks: Northumbria, Mercia ja
Wessex. Eriti tõusis esile ja muutus jõulisemaks Wessex, mille valitseja tunnustati mitme
lõunapoolse kuningriigi poolt ülemvalitsejaks. Wessexist ei saanud mitte ainult
tunnustatud kuningriik, vaid valitseja muutis selle ka terviklikuks ühiskonnaks. (Hogg,
Denison, 2006; Barber, Beal, Shaw, 2009; Historical Association, s.a)
1.4. Keele arengu algus
Germaani keeli rääkivate gruppide sissetung ja paikseks jäämine Suurbritannias
pani aluse inglise keele arengule. Inglise keel on tulnud germaani hõimude poolt räägitud
anglosaksi murretest, mis kõik kokku lõpus moodustasid ühise keele. (Baugh, Cable,
2001)
1.5. Vanainglise keel
Vanainglise keel on inglise keele esimesi vorme. Seda räägiti 5. - 12.sajandil, alates
anglosakside vallutusest kuni normannide sissetungini. Suureks omapäraks on tervikliku
ühise keele puudumine. Vanainglise keelel oli mitu murret mida räägiti olenevalt
piirkonnast nt. kuningriigid Mercia, Northumbria. (Baugh, Cable, 2001)
1.5.1. Vanainglise keele murded
Sakside, anglite ja jüütide poolt Suurbritanniasse toodud keel moodustas
vanainglise keele aluse. See oli ainus alus grammatikale ja suurim sõnavara allikas.
Vanainglise keel ei olnud täiesti ühtlane kuna keel võis erineda olenevat paikkonnast,
seega saab eristada seda murretega. Neli peamist murret olid: northumbria murre, mercia
murre, kenti murre ja lääne-saksi murre. Erinevusi leiab nii kõige varasematest kirja
pandud tekstidest, kui ka hilisemast kirjandusest. (Baugh, Cable, 2001)
7
1.5.2. Vanainglise keele erinevused tänapäeva inglise keelega
Inglise keel on aja jooksul läbinud suure muutuse. Tänapäeva lugeja ei oskaks
arvata, et vanainglise keelsed tekstid üldse inglise keeles on. Paljud tähed ja trükimärgid
pole enam inglise tähestikus kasutuses. Eriti on muutusi märgata täishäälikutes, näiteks
sõnas bān—bone (eesti k. kont). Teiseks erinevuseks on ladina keelest ja prantsuse keelest
tuletatud sõnade harulduslikkus. Suur osa vanainglise sõnavarast tuli germaani keeltest,
kuid tänapäeva inglise keele sõnavara on tuletatud pigem just ladina keelest ja prantsuse
keelest. Kolmas ehk peamine erinevus on grammatika. Modernne inglise keel on
analüütiline, mis tähendab “keel, kus sõnadevahelisi suhteid lauses väljendavad peamiselt
abisõnad ja sõnajärg” (Võõrsõnade leksikon, 2012) ja vanainglise keel on sünteetiline, mis
tähendab “keel, mis kasutab lauseliikmete märkimiseks morfeemide lisamist sõnatüvedele”
(Võõrsõnade leksikon, 2012). Morfeem on “vähim tähendust kandev keeleüksus” (Eesti
õigekeelsussõnaraamat, 2018), kõik sõnad koosnevad vähemalt ühest morfeemist, kuid on
ka lühikesi sõnu, mis koosnevad vaid ühest morfeemist, nt. sõna banana (eesti k. banaan).
(Baugh, Cable, 2001)
1.6. Keskinglise keel
Keskinglise keel on Inglismaal kõneldud keel alates 11.sajandil toimunud normanni
vallutusest kuni 15.sajandi lõpuni. Üleminek ühelt keelelt teisele hakkas toimuma enne
sissetungi, kuid normannide vallutus kiirendas seda. (Mastin, 2011)
1.6.1. Üleminek keskinglise keelele
Keskinglise keele perioodi ehk 11. - 15.sajandit tähistasid olulised muutused inglise
keeles. Need muutused olid suuremad kui kõik varasemalt toimunud. Mõned neist leidsid
aset Normanni vallutuse tagajärjel ning mõned olid juba varasemalt pihta hakanud
muutused. Vanainglise keele kadumine ei toimunud küll üleöö, aga Normanni vallutus
kiirendas selle protsessi. (Baugh, Cable, 2001; Barber, Beal, et al., 2009; Augustyn, Bauer,
Duignan, et al., 2001)
8
1.6.2. Normanni vallutus Inglismaal
Normanni vallutus Inglismaal oli 11.sajandil toimunud sissetung ja okupatsioon
Inglismaal, mida juhtis Normandia hertsog William I. Sisse tungiti 28.septembril 1066
ning 14.oktoobril 1066 võitis William I Inglismaa kuningat Harold II Hastingi lahingus,
kus too ka suri. See sündmus jättis endast suure jälje ajaloos ning tekitas suuri muudatusi
nii keele valdkonnas, kui ka inglise kultuuris üleüldiselt. ( Barber, Beal, et al., 2009; Algeo
2010; Augustyn, Bauer, Duignan, et al., 2003)
1.6.3. Muutused keeles
Keskinglise keel tõi endaga kaasa suured muudatused. Esiteks kadus ulatuslik osa
germaani sõnadest peale normanni vallutust, need asendusid prantsuse keelest tuletatud
sõnadega. Normanni kirjatundjad muutsid õigekirja kuulmise järgi, eirates sellega
traditsioonilist inglise keele õigekirja. Suured muutused toimusid ka häälduses,
diftongidest ehk kaksiktäishäälikutest said monoftongid ehk üksikvokaalid. Selle tagajärjel
muutus nende hääldus. Erinevalt vanainglise grammatikast kadus keskinglise keeles
grammatiline sugu. (Baugh, Cable, 2001; Barber, Beal, et al., 2009; Algeo, 2010)
1.7. Tänapäeva inglise keel
Tänapäeva/modernne inglise keel on kõige hilisem inglise keele vorm mida
kasutatakse siiani. Modernne periood oli väga arengurikas nii Inglismaale, kui ka selle
keelele. 16.-18.sajanditel laienes inglise keel palju ning sellest hakkas saama maailma keel,
mis tähendas laialt levimist ja kasutamist ka kogu ülejäänud maailmas. Inglismaal peeti
inglise keelt juba peamiseks kirjanduse keeleks ning üleüldiste kirja pandud tekstide
põhikeeleks. (Algeo, 2010; Barber, Beal, et al., 2009)
1.7.1. Ladina keele tähtsus
Inglise keele arengus mängis ka suurt rolli ladina keel. Kuigi 16.- 18. sajanditel oli
kirjanduse põhikeel oli inglise keel, ei tähendanud see seda, et too oli ainuke räägitud keel
tolleaegsel Inglismaal. Ladina keel oli suur rahvusvahelise õppe keel. Selleks, et inglise
keel teda igas valdkonnas välja vahetas, läks veel pikalt aega. Ladina keele mõju oli
märgata suures hulgas laensõnades, mis tulid inglise keelde. Laensõnade tippperiood oli
9
aastate 1580 ja 1660 vahel. Mõned varasemad ladina keelest tulnud sõnad on nt. bishop
(eesti k. piiskop), mis tuli vanainglise keele ajal; client, conviction ja recipe (eesti k. klient,
süüdimõistmine ja retsept), mis tulid keskinglise keele ajal. Peale keskinglise keele aega
suurenes ladina laensõnade arv märkimisväärselt. (Barber, Beal, et al., 2009)
1.7.2. Varajane modernne inglise keel
Varajase modernnse inglise keele ajaperiood kestis aastatel 1500-1800. Tol ajal
muutus inglise keel silmatorkavalt palju. Juurde tekkis suurel hulgal uusi sõnu, seda
põhjustas kolm peamist tegurit. Antud ajaperioodil arenes suuresti kirjandus, millega
kaasnes tahe keelt paremaks teha ja sõnavara laiendada. Rännates maailmas ringi tegid
inglise keele kasutajad palju uusi avastusi, mille märkimiseks oli vaja võtta kasutusele uusi
sõnu. Reisides said nad võõrkeeltest inglise keelde laensõnu, sest nad kohtusid mitmete
erinevate rahvustega ja puutusid kokku erisuguste keeltega. (Algeo, 2010)
1.7.3. Hiline modernne inglise keel
Alates 1800. aastast on inglise keele areng olnud rohkem kui keel ise, vaid ka kõik
keelega seotud. Sellel ajal hakkas inglise keel levima eri maailma piirkondades, suurenes
kõnelejate arv ning inglise keele kasutusele leiti uusi eesmärke, aga sellega ei olnud
lõppenud uute sõnade teke. Kõige suurem muutuste tegur 18.sajandi lõpus ja 19.sajandi
alguses oli tööstuslik pööre ehk tööstusrevolutsioon. Tol ajal tehtud teaduslikud
edusammud, nt. masinad, tooted ja teenused, tuntuim neist aurumasin, vajasid
kirjeldamiseks uusi sõnu ja väljendeid. Peale keele laienemise, hakkas keel ka
ülemaailmselt levima tänu Briti kolooniate laiali hargnemisele. 16. sajandi lõpus oli
emakeelena inglise keele kõnelejaid umbes 5-7 miljonit, kes suuremas osas paiknesid kõik
Briti saartel. Järgneva 350 aasta jooksul laienesid Briti kolooniad üle terve maailma, võttes
enda alla veerandi kogust maailmast, ning umbes 80% emakeele kõnelejad asetsesid Briti
saartest väljaspool. Kuna kõnelejaid leidus nüüd palju väljaspool Suurbritanniat, hakkas
keel levima ka teiste rahvuste seas, millega tekkis juurde suur hulk inglise keele
kõnelejaid. (Algeo, 2010; Mastin, 2011)
10
2.
AMEERIKA INGLISE KEELE AJALUGU
2.1. Enne inglise keelt
Enne Briti kolooniate jõudmist Põhja-Ameerikasse rääkisid kohalikud elanikud
Ameerika põliskeeli. Võimatu on kindlaks teha täpselt kui palju erinevaid põliskeeli
eksisteeris ja kui suur oli nende kõnelejate arv. Peale kontakti eurooplastega on paljud
põliskeeled välja surnud või väga vähesel määral kõneletuks muutunud. Need keeled, mis
on tänapäevaks veel ellu jäänud, ei kuulu ühtegi keelkonda. Siiani kasutuses olevad
Ameerika põliskeeled on nt. navaho, jupiki ja tšokto keeled. (Lagasse, Goldman, Hobson,
Norton, 2001; Lee, 2014)
2.2. Inglise keele jõudmine Ameerikasse
Põhja-Ameerikasse jõudis inglise keel varakult läbi üldise Euroopa keelte
kõnelejate liikumisega. Esimene grupp inglise keele kõnelejaid jõudis Ameerikasse 1497.
aastal John Caboti (sünninimi Giovanni Caboto) ekspeditsioonil. Cabot planeeris oma
merereisiga jõuda Aasiasse, kuid lõpetas Põhja-Ameerikas, Kanadas. Seal võttis ta osa
maad Briti kuninga Henry VII valduse alla, tekitades sinna Briti koloonia. Ekspeditsiooni
tulemusena hakkas inglise keel levima üle Põhja-Ameerika. (Biography, 2017; Dillard,
2014; Augustyn, Bauer, Duignan, et al., 2007)
2.3. Keele areng Ameerikas
Ameerikasse paikseks jäädes pidid inglise keele kõnelejad leidma sõnu, millega
kirjeldada uusi avastatud objekte, kogemusi jm. Sõnu lõid nad ise ning omandasid ka neid,
mida põlisameeriklased olid juba aastaid kasutanud. Kontakti saamine põliselanikega tõi
endaga kaasa suurel hulgal uusi sõnu, eriti selliseid, mis olid seotud nende elustiiliga.
Peale põlisameeriklaste keelte, puutusid Briti kolonistid kokku ka teiste kolooniatega,
kellelt saadi oma keelde uusi sõnu, nt. prantslaste, hollandlaste ja sakslastega. Oli ka
juhtumeid, kus britid rakendasid mõne vana sõna veidi teistsugusele vastele, nt Inglise
nimi Robin võeti kasutusele kirjeldamaks lindu punarind. Sellega alustas Ameerika oma
panuse andmist keele arengule. Tol perioodil, 16. - 18. sajandi jooksul, on näha ka Briti ja
Ameerika inglise keele eristumise algust. 1770. aastatel Ameerikas paiknenud Briti
11
kolonistid, kelle jaoks oli kodumaa ikkagi Suurbritannia, kasutasid keelt, mis ei erinenud
veel väga palju sellest, mida räägiti Briti saartel. Peale Ameerika iseseisvussõda toimunud
poliitiline murrang hävitas suure osa Suurbritannia ja Ameerika vahelisest kontaktist, selle
tulemusena hakkas Ameerika inglise keel välja arenema eripärasemaks keeleks. (Dillard,
1992; Baugh, Cable, 2001)
2.3.1. Ameerika iseseisvussõda
Ameerika iseseisvussõda oli Põhja-Ameerikas paikneva kolmeteistkümne Briti
koloonia (nüüd juba Ameerika koloonia) elanike ja nende Suurbritannias asunud valitsuse
vaheline sõda, mis leidis aset aastatel 1775 - 1783. Sõja põhjustas kasvavad pinged
kolonistide ja nende valitsuse vahel. Ameerikas olnud kolonistid tahtsid saavutada
iseseisvust ja sõltumatust Suurbritanniast. 1778. aastal liitusid prantslased Ameerikaga,
muutes toimunud kodusõja rahvusvaheliseks konfliktiks. Pärast prantslaste osutatud abi
alistus Suurbritannia 1781. aastal, kuid sõdimine lõppes ametlikult 1783. aastal, selle
lõpetas sõlmitud Pariisi rahuleping. Lepinguga tunnistas Suurbritannia kolooniate
iseseisvust ja sõltumatust Suurbritanniast. (History, 2009)
2.4. Ameerika inglise keele eripärad
Tänapäeva Ameerika inglise keelel on mõned suured eripärasused. Jälgides mitut
erinevat Ameerika piirkonda on märgata, et kõikide ameeriklaste poolt räägitud keel näitab
kõrgel tasemel ühetaolisust. Kui aga võrrelda nt. Inglismaa eri paikades kõneldud keelt, on
märgata mõnel määral keelemurret, mida panevad eriti tähele reisijad välismaalt. Üks
suurimaid põhjuseid on geograafiline rahvaste liikumine, mis on Ameerika osariikide
asunike pidev segunemine omavahel. Ameerika inglise keele omapäraks on veel selle
vanamoelisus. Ameerikas on säilinud vanad keelelised tunnused, mida Inglismaal
tavakõnes enam ei kasutata. Need omadused olid tavakasutuses 17. - 18. sajanditel. Üheks
vanamoodseks omaduseks Ameerika inglise keeles on sõna get (eesti k. saama) mineviku
kesksõna gotten, kuid britid kasutavad selle asemel mineviku kesksõna got, mis on Briti
inglise keeles olnud kasutuses juba üle kahe sajandi. (Baugh, Cable, 2001)
12
3.
BRITI JA AMEERIKA INGLISE KEELE ÕIGEKIRJA
ERINEVUSED
Üheks kõige suuremaks erinevuseks Briti ja Ameerika inglise keeles on nende
õigekiri. Keele õigekirja erinevusi mõjutas kõige enam Ameerika leksikograaf Noah
Webster ning tema teosed An American Dictionary of the English Language (1828) ja The
American Spelling Book (1783). (Mencken, 1919; McDavid, 2002)
3.1. Sõnad, mis lõppevad -our / -or
Sõnalõppu -our kasutatakse peamiselt Briti inglise keeles, nagu näha sõnades
colour, favour, behaviour jne. (eesti k. värv, teene, käitumine), ning lõpp -or levinud
Ameerika inglise keeles, nt. sõnades color, favor, behavior jne. (eesti k. värv, teene,
käitumine). Suuresti mõjutas seda erinevust Ameerika leksikograaf Noah Webster, kes
kasutas oma kirjutatud An American Dictionary of the English Language sõnaraamatus
1828.aastal vaid sõnalõppu -or. Webster lihtsustas ja lühendas Ameerika inglise keele
õigekirja ning pakkus välja selle standardiseeritud keele kasutamist üle kogu Ameerika.
Sõnalõppu -our kasutas Briti leksikograaf Samuel Johnson kirjutades A Dictionary of the
English Language (1755) sõnaraamatut. Too sõnalõpp tuli inglise keelde vanaprantsuse
keelest peale Normanni vallutust Inglismaal. (Mencken, 1919; McDavid, 2002; Folkenflik,
2007)
3.2. Sõnad, mis lõppevad -ise / -ize
Sõnalõppu -ise eelistatakse enamjaolt kasutada Briti inglise keeles, sõnades nagu
nt. analyse, specialise, organise, jne. (eesti k. analüüsima, spetsialiseerima,
organiseerima), ning sõnalõpp -ize on tüüpiline Ameerika inglise keelele, nt. analyze,
specialize, organize, jne. (eesti k. analüüsima, spetsialiseerima, organiseerima). Mõned
Briti sõnaraamatud eelistavad kindlate levinud sõnade puhul veel -ize lõppu, nt. apologize,
symbolize, jne. (eesti k. vabandama, sümboliseerima), aga britid ise eelistavad -ise lõppu
ning -ize lõpp nende seas levinud ei ole. Sõnalõpp -ise on tulnud Briti inglise keelde
prantsuse keele mõjust. (Davies, 2005)
13
3.3. Sõnad, mis lõppevad -re / -er , lõpule eelneb kaashäälik
Paljud sõnad, millel on Briti inglise keeles peale kaashäälikut sõnalõpp -re
lõppevad Ameerika inglise keeles -er. Briti poole pealt saab tuua näiteks sõnad centre,
fibre, litre (eesti k. keskus, kiudaine, liiter), need samad sõnad on Ameerika inglise keeles
kirjutatud lõpuga -er, nt. center, fiber, liter. Kõige rohkem tuleb erinevust välja sõnades,
mis lõppevad kaashäälikuga t või b ning mille juurte päritolu tuleb ladina keelest, kreeka
keelest või prantsuse keelest. On ka erandeid, kus sõnalõpp on -er nii Briti kui ka
Ameerika inglise keeles, nt. enter, mother, letter (eesti k. sisenema, ema, kiri). (Davies,
2005; Mencken 1919)
3.4. Sõnad, mis lõppevad -se / -ce
Sõnalõpud -se ja -ce on eelnevalt mainitud lõppudest veidi erinevad ja valmistavad
inimestele kõige enam segadust. Mõlemat lõppu kasutatakse nii Ameerika inglise keeles
kui ka Briti inglise keeles. Nende lõppude erilisus seisneb selles, et nad näitavad vahet
nimisõnal ja tegusõnal. Üldreeglina lõpp -ce näitab ära, et tegemist on nimisõnaga, nt.
device, advice (eesti k. seade, nõuanne) ning lõpp -se tähendab tegusõna, nt. devise , advise
(eesti k. kavandama, nõustama). Kuigi Briti inglise keeles on eeltoodud üldreegel
järjepidev, leidub Ameerika inglise keeles erandeid, kus sama lõpuga sõna on nii nimi- kui
ka tegusõna, nt. practice - nimisõna (eesti k. tava), practice - tegusõna (eesti k. harjutama),
license - nimisõna (eesti k. litsents), license - tegusõna (eesti k. litsentsima). (Mencken,
1919)
14
4.
UURIMISTÖÖ TEOSTAMINE JA METOODIKA
Käesoleva uurimistöö referatiivse osa eesmärk on tutvustada Briti ja Ameerika
inglise keele ajalugu, arengut, arengu erinevusi, sõnavara ja õigekirja erinevusi.
Uurimistöö empiirilise osa eesmärgiks oli teada saada, milline on kooli 9. klasside
ja gümnaasiumi noorte teadlikkus Briti ja Ameerika inglise keele ajaloost, õigekirja
erinevustest ja kasutamisest. Sooviti teada, kui palju õpilased oskavad eristada sõnavara,
kas teavad ajaloolisi fakte ning kooli õpilaste arvamusi antud teemaga seotud küsimustes.
Valiti just 9.-12. klassid, sest antud klassides õpivad noored, kes on inglise keelt
omandanud vähemalt üle 6 aasta. Selle järgi võis järeldada, et need klassid leiaksid
uurimuse mitte väga raskena ning annaksid kõige täpsema vastuse.
4.1. Hüpotees
Hüpoteesideks seab autor, et suurem osa kooli noori ei tea inglise keele arengu
kohta palju, kui üldse midagi ning enamik õpilasi eelistab kasutada Briti inglise keelt.
4.2. Küsitlus
Uurimist viis töö autor läbi, kasutades elektroonilise küsitluse meetodit. Antud
meetod valiti, sest see tagab vastajate anonüümsuse ning vastuseid saab täpsemalt töödelda
ja analüüsida. Vaja on ära märkida ainult oma sugu ning klass. Küsitlus algas autori
tutvustusega ja uurimistöö eesmärgi lahti seletamisega. Küsimustik viidi läbi Google
Forms-i keskkonnas 10. märtsist kuni 31. märtsini, vastajaid tuli kokku 60.
Vastajate hulgas olid erinevates vanustes kooli noored. Nende hulka kuulusid 9.
klassi õpilased (15-16. aastased), 10. klassi õpilased (16-17. aastased), 11. klassi õpilased
(17-18. aastased) ning 12. klassi õpilased (18-19. aastased)
15
5.
UURIMUSE TULEMUSED JA ANALÜÜS
Küsitluses osales kokku 60 kooli noort, esimeses küsimuses, mis täpsustas vastajate
sugu, sai autor teada, et vastajatest 31 olid naised ning 29 olid mehed. Enim vastanud olid
9. klassi õpilased, keda oli 28 vastajat. 11. klassi õpilasi oli 22, 10. klassist oli vastajaid 7
ning 12. klassist oli 3.
Esimeses uurimistööga seotud küsimuses küsis autor inglise keele arengu
alguskohta. Valikus oli kaks varianti: Suurbritannia ja Põhja-Ameerika. Suurem osa, ehk
54 õpilast, vastas Suurbritannias, kuid 6 õpilast vastas, et inglise keel sai alguse
Põhja-Ameerikas.
Peale seda küsis autor, mida vastajad teavad või mida nad on kuulnud inglise keele
arengu kohta. Sellele küsimusele vastas 37 õpilast, ehk üle poole, et ei tea mitte midagi või
väga ei tea. Üks vastaja kirjutas, et ei saanud täpselt aru, mida küsimuse all oli mõeldud.
Üks õpilane oli ka vastanud “Palju”, kuid ei kirjeldanud, mida ta teab. Neli vastanut teadis,
et Briti ja Ameerika inglise keeled on erinevad, üks neist tõi lisaks välja, et häädused on
erinevad. Üks vastaja mainis, et inglise keel erineb eri kohtades omamoodi, sest seda
mõjutab släng, inimeste rääkimise stiil ja keelekasutus. Üks õpilane vastas, et kunagi
kasutati vaid Briti inglise keelt, kuid siis muututi Ameerikas laisaks ja seetõttu tekkisidki
eraldi keeled ning veel üks eraldi õpilane vastas, et Ameerika inglise keel on palju
lohakam kui Briti inglise keel. Kaks vastajat arvas, et inglise keel on muutunud lihtsamaks
kui ta kunagi oli, sest paljud vanad sõnad on ära kaotatud. Kuus vastanut teadis, et keel sai
alguse Suurbritannias ning oli seal riigikeel, pärast levis erinevatele aladele ja hakkas seal
arenema, üks eraldi vastaja mainis veel, et seda kasutatakse siiamaani endistel
Suurbritannia kolooniate aladel. Üks vastanutest teadis, et inimesed rändasid Taani ja
Saksa aladelt Inglismaale, kus hakkas arenema uus keel ning üks vastaja mainis, et inglise
keel on läänegermaani keel. Kaks vastanut tõid sisse ka ladina keele, üks neist vastas, et
inglise keeles on väga palju ladina keelest tulnud laenusõnu ning teine vastas, et inglise
keel tulenes rooma keelest ja ladina keelest. Viimaks tõi ka üks õpilane sisse, et inglise
keel on saanud mõjutusi prantsuse keelest.
16
Järgmiseks küsis autor, mida teavad vastajad Briti ja Ameerika inglise keelte
õigekirja erinevustest. Üheksa vastanut mainisid, et nad teavad vähe või mitte midagi. Üks
vastanutest märkis, et teab “Päris palju”, kuid ei täpsustanud mida. Kuus vastanut arvas, et
Briti ja Ameerika inglise keelel on väikesed erinevused, kuid ei toonud midagi rohkemat
ega täpsemat välja. 15 õpilast tõid välja õigekirja erinevusi, mida autor mainis peatükis nr.
3, välja toodi sõnu nagu nt. colour-color, favourite-favorite, litre-liter (eesti k. värv,
lemmik, liiter) jne. Kuus õpilast tõid välja selle, et Ameerika inglise keel on kas vähem
arenenud või mugavamaks muudetud ning et Ameerika inglise keeles on sõnad lühemad.
Kolm õpilast vastasid, et Briti inglise keel on korralikum ning sõnad on pikemad. Kaks
vastanut tõid välja selle, et sama sõna võib tähendada ühes keeles üht asja, kuid teises
keeles midagi muud ning 15 vastas veel, et paljudel asjadel on täiesti erinevad sõnad Briti
ja Ameerika inglise keeles, nt. toodi välja sõnad biscuit-cookie, chips-fries (eesti k. küpsis,
friikartulid ) jne. Üks õpilane vastas, et hääldused on erinevad ning viimaks vastasid kaks
õpilast, et kirjavahemärgid on erinevad ja otsekõnet märgitakse teistmoodi.
Järgnevaks palus autor vastajatel tõlkida 9 eesti keeles etteantud sõna inglise keelde
nii nagu osati, antud sõnad olid: värv, naaber, glamuur, organiseerima, analüüsima,
katalüüsima, meeter, keskus ja liiter. Valitud olid just need sõnad, et uurida kuidas noored
kasutavad sõna lõppe -our/-or, -ise/-ize ja -re/-er.
Sõna “värv” saab tõlkida Briti inglise keelde colour ning Ameerika inglise keelde
color. Vastanutest 26 olid kirjutanud sõna colour ehk kasutanud Briti versiooni ning 24
vastanut kasutas sõna color ehk Ameerika versiooni. Kaheksa vastanut kirjutasid nii Briti
kui ka Ameerika inglise keelse versiooni ning kaks õpilast olid vastanud mõne muu
sõnaga, mida autor vastuseks ette ei näinud. Antud sõna puhul olid vastused vägagi
tasased. Sõna “naaber” saab tõlkida neighbour-neighbor. 43 õpilast tõlkis antud sõna Briti
inglise keelde kasutades sõna neighbour ning vaid 11 õpilast kasutas Ameerika versiooni
neighbor. Ka kaks vastanut olid kasutanud nii Briti kui ka Ameerika versiooni. Neli õpilast
olid kasutanud kas sõna, mida autor ei olnud vastuseks ette ei näinud või ei osanud ette
antud sõna üldse tõlkida. Antud sõna puhul tuli välja, et õpilased kasutavad rohkem Briti
inglise keelset versiooni. Sõna “glamuur” saab tõlkida glamour-glamor. Suurem osa, ehk
39 vastanut, tõlkis antud sõna kui glamour ning seitse õpilast oli tõlkinud seda kui glamor.
17
Jällegi suurem osa kasutas Briti inglise keelt. Mõlemat versiooni kasutas vaid üks inimene
ning 13 õpilast kasutas sõna, mida autor ei olnud vastuseks ette ei näinud või ei osanud
ette antud sõna üldse tõlkida. Kõigi kolme sõna tõlkeid uurides, on märgata, et lõppude
-our/-or juures eelistas suurem osa vastanutest kasutad pigem sõna lõppu -our, mis on Briti
inglise keeles kasutatav versioon.
Sõna “organiseerima” saab Briti inglise keeles tõlkida organise ning Ameerika
inglise keeles organize. Vastanutest suurem osa ehk 49 õpilast, peaaegu kogu vastanute arv
kasutas sõna organize, mis on Ameerika inglise keelne versioon ning vaid üheksa õpilast
kasutas Briti inglise keele versiooni organise. Kaks vastanut kasutas mõlemat nii
Ameerika kui ka Briti inglise keelset tõlget. Sõna “analüüsima” saab tõlkida
analyse-analyze. 33 vastanud õpilast kasutas tõlkimisel sõna analyze ehk Ameerika
versiooni ning 25 õpilast kasutas tõlkimisel sõna analyse ehk Briti versiooni. Jällegi
kasutati Ameerika versiooni rohkem, kuid vahe on veidi tasasem. Üks ainuke õpilane
kasutas mõlemat analyse-analyze versiooni ning üks õpilane ei osanud ette antud sõna
üldse tõlkida. Sõna “katalüüsima” saab tõlkida catalyse-catalyze. Vastanutest 25 kasutasid
tõlkimisel sõna catalyze, mis on Ameerika versioon ning 14 vastanut kasutasid sõna
catalyse. Mõlemat versiooni kasutas vaid üks õpilane ning 20 vastanut kasutas sõna, mida
autor ei olnud vastuseks ette näinud või ei osanud ette antud sõna üldse tõlkida. Antud
sõnade tõlkimisest tuli välja, et noored kasutavad pigem Ameerikas kasutatud -ize
versiooni, eelistades seda Briti inglise keeles kasutatud -ise versioonile.
Sõna “meeter” saab tõlkida Briti inglise keeles metre ning Ameerika inglise keeles
meter. Ligi kõik vastajad, koguni 52 õpilast tõlkis seda sõnana meter, mis on Ameerikas
kasutatav versioon, vaid seitse vastajat kasutas sõna metre, mis on Briti inglise keelne
versioon. Ainult üks õpilane kasutas nii Ameerika kui ka Briti versiooni. Sõna “keskus”
saab tõlkida centre-center. Õpilaste vastused jagunesid päris täpselt, 27 õpilast kasutasid
tõlkimiseks Ameerikas kasutatavat sõna center ning ka 27 teist õpilast kasutas Briti
versiooni centre. Üks ainus õpilane kasutas mõlemat versiooni ning viis õpilast kasutas
sõna, mida autor vastuseks ette ei näinud või ei osanud üldse vastata. Sõna “liiter” saab
tõlkida litre-liter. Suur osa vastanutest, 41 õpilast, kasutas sõna liter, mis on Ameerika
inglise keelne versioon. Vastanutest 14 kasutas Briti versiooni litre. Kolm õpilast kasutas
vastamisel nii Ameerika inglise keele kui ka Briti inglise keele versiooni ning kaks õpilast
18
kasutasid sõna, mida autor vastuseks ei olnud ette näinud või ei osanud ette antud sõnu
üldse tõlkida. Antud kolme sõna puhul paistab välja, et -re/-er lõppude puhul eelistatakse
suurema osa noorte poolt kasutada pigem -er sõna lõppu, mis on Ameerika inglise keeles
kasutatav versioon.
Peale seda küsis autor, kuidas nõustuvad noored väitega “Pööran tähelepanu sellele,
kas kasutan Briti või Ameerika inglise keelt.” Valikus olid variandid: nõustun täielikult,
nõustun osaliselt, ei nõustu. Kõige enam vastati, et nõustuti osaliselt, mida valis 29 õpilast.
Sellele järgnes 23 õpilast, kes vastasid, et ei nõustu ning viimaks kaheksa õpilast vastas, et
nõustuvad täielikult.
Järgnevalt pidid õpilased, kes eelnevale küsimusele vastasid kas “nõustun osaliselt”
või “nõustun täielikult”, ära märkima kas nad eelistavad pigem kasutada Briti või
Ameerika inglise keelt. Vastata võisid ka need, kes muidu oma keele kasutusele tähelepanu
ei pööra. Antud küsimusele vastas 39 õpilast, kellest 24 eelistavad pigem kasutada
Ameerika inglise keelt ning 15 vastanut valisid, et eelistavad kasutada pigem Briti inglise
keelt.
Joonis 1. Mitme sõna tõlkimisel kasutasid õpilased enda poolt eelistatud keelt.
Antud tulemusi arvesse võttes analüüsis autor, nagu näidatud joonisel 1, kas
õpilased kasutasid eelnevalt sõnade tõlkimisel just seda tüüpi inglise keelt, mille nad
eelmises küsimuses valisid. 24-st õpilasest, kes eelistavad Ameerika inglise keelt, neli
19
kasutas üheksa sõna tõlkimisel vaid 1-3 Ameerika inglise keele sõna. Vastanutest 13
tõlkisid 4-6 sõna Ameerika inglise keeles ning viis õpilast tõlkisid 7-8. Vaid kaks õpilast
kasutasid kõikide sõnade tõlkimisel ainult enda poolt eelistatud Ameerika inglise keelt.
15-st õpilasest, kes eelistavad Briti inglise keelt, viis kasutas Briti versioone vaid 1-3 sõna
tõlkimisel. Vastanutest kaheksa õpilast tõlkisid 4-6 sõna Briti inglise keelde ning jällegi
vaid kaks õpilast kasutasid iga sõna tõlkimisel ainult enda poolt eelistatud Briti inglise
keelt.
Peale seda, uuris autor vastajate käest kui palju juhitakse nende inglise keele tunnis
tähelepanu Briti ja Ameerika inglise keele kasutusele. Valikus olid variandid: tähelepanu
juhitakse palju, tähelepanu juhitakse osaliselt, ei juhita tähelepanu sellele. Kõige enam oli
vastatud, et inglise keele tunnis juhitakse keelekasutusele tähelepanu vaid osaliselt, mida
valis 30 õpilast. Sellele järgnes 24 õpilast, kes vastasid, et nende inglise keele tunnis ei
juhita keelekasutusele tähelepanu ning viimaks vastas kuus õpilast, et nende tunnis
juhitakse sellele tähelepanu palju.
Järgnevalt palus autor märkida õpilastel, kes vastasid eelnevale küsimusele
“tähelepanu juhitakse palju” või “tähelepanu juhitakse osaliselt”, võimalusel tuua näiteid,
kuidas nende ainetunnis juhitakse tähelepanu Briti ja Ameerika inglise keele kasutusele.
Kuus õpilast vastas, et koolis õpivad nad Briti inglise keelt, seega ei tohi nad kasutada
Ameerika inglise keelt ning seda loetakse valeks. Toodi välja selline näide nagu sõna
cookie (eesti k. küpsis) asemel tuleb kasutada selle Briti versiooni, milleks on biscuit.
Seitse õpilast vastas, et tunnis tuuakse peamiselt välja keelte häälduste erinevusi. Antud
vastanutest tõi üks konkreetselt välja, et teksti lugedes õpetaja parandab, kui õpilane
hääldab Ameerika inglise keele moodi, mis läheb kokku ka eelnevate vastajate mõtetega.
Neli õpilast tõi välja selle, et neile räägitakse sõnade erinevusest, millised erinevad ja
kuidas neid kasutada. Kaks õpilast vastasid, et neile räägitakse erinevustest ja sellest,
kuidas kirjutada erinevat moodi. Kaks õpilast vastas, et nende tunnis eelistatakse Briti
inglise keelt, üks neist tõi veel eraldi välja põhjuseks selle, et too on formaalsem kui
Ameerika inglise keel, kuid üks õpilane vastas, et õpetaja vahel ütleb, et nad kasutavad
Ameerika inglise keelt. Kaks vastanut mainisid, et erinevusi tuuakse tundides välja küll,
kuid nad võivad tunnis kasutada nii Briti kui Ameerika inglise keelt. Kaks õpilast vastasid,
et erinevusi ei tooda alati välja, ainult vahetevahel ning üks õpilane vastas, et on olnud
20
mõni üksik harjutus sellel teemal. Üks õpilane tõi välja, et on öeldud, kui keegi kasutab
palju Briti versioonis sõnu, siis kasutada üleüldiselt Briti inglise keelt, mitte Ameerika
inglise keelt. Viimaks vastas kaks õpilast, et neile on räägitud keelekasutusest eksamil,
mille kohaselt peavad õpilased inglise keele eksamit sooritades valima, kas nad kasutavad
vaid Briti inglise keelt või ainult Ameerika inglise keelt.
Viimaseks pidid õpilased ära märkima, kuidas nad nõustuvad autori esitatud väitega
"Ainetunnis peaks Briti ja Ameerika inglise keele kasutusele rohkem tähelepanu
pöörama." Valikus oli vastamiseks kolm varianti: nõustun täielikult, nõustun osaliselt, ei
nõustu. 24 vastanut valis, et nemad ei nõustu etteantud väitega. 23 õpilast nõustus väitega
vaid osaliselt ning 13 õpilast nõustusid täielikult.
Järgnevalt palus autor õpilastel põhjendada oma vastust.
24-st õpilasest, kes ei nõustunud väitega, 11 vastas, et inglise keel on inglise keel
ning Briti ja Ameerika inglise keelel on väikesed ebaolulised erinevused, seega ei ole
mõtet mõlemat keelt õppida. Neli vastanut arvas, et vahet ei ole kumba kasutada, aru
saadakse ikka ning seepärast pole põhjust nende kohta eraldi koolis õppida. Ülejäänud
vastajatel olid vägagi erinevad põhjendused. Kaks õpilast vastasid peaasi, et keele suhu
saab ning välismaal kõneleda oskaks. Üks õpilane arvas, et Briti ja Ameerika inglise
keelele on juba praegugi suhteliselt palju tähelepanu pööratud, seega rohkem ei ole vaja.
Üks vastaja kirjutas, et kuna reeglid on samad ei ole tähelepanu pööramine nendele vajalik
ning üks õpilane vastas, et praegu pööratud tähelepanu on piisav ja korralik nii nagu ta on.
Üks õpilane arvas, et eraldi tähelepanu pole vajalik ja igaüks räägib nii nagu talle lihtsam
ja mugavam on. Üks vastaja kirjutas peaasi, et saaks keele suhu, kuid samas oleks tore ka
silmaringi laiendamise pärast natuke teada ajaloolist tausta. Kaks õpilast ei osanud oma
seisukohta põhjendada.
Suuremal osal vastanutest, kes nõustusid väitega vaid osaliselt, olid väga erinevad
põhjendused. Kaks õpilast vastasid, et Briti ja Ameerika inglise keelele rohkema
tähelepanu pööramine ei ole väga oluline, kuid see võib tekitada tulevikus segadusi. Neli
vastanut arvavad, et see pole väga oluline ning inimesed saavad enamjaolt mõlemast aru.
Kaks õpilast tõid välja, et võiks teada erinevusi. Üks õpilane arvas, et sellest peaks rohkem
rääkima, et õpilased oskaksid keeli õigesti kasutada. Üks õpilane vastas, et oleks lihtsalt
21
hea teada erinevusi. Üks õpilane pakkus välja, et inimesed peaksid teadma keelte
erinevusi, kuid mõlemat kasutada oskama ei pea. Üks vastaja mainis, et peaks keeltele
rohkem tähelepanu pöörama, sest mõlemad on tähtsad. Üks õpilane arvas, et erinevusi
peaks teadma, et reisides oleks keelt lihtsam kasutada. Üks õpilane vastas, et seeläbi
saavad õpilased targemaks ja teavad kust on tulnud see keel mida nad kasutavad ning üks
eraldi inimene veel vastas ka, et võiks kasvõi seda teada kust sõnad ja keel tulnud on. Üks
vastanutest mainis, et keel saab selgeks nagunii, ei ole väga oluline sellele tähelepanu
pöörata. Üks õpilane arvas, et otseselt ei loe kumba keelt inimene räägib peaasi, et ei
hakkaks kahte keelt segamini rääkima. Üks vastanu mainis, et kuna Briti inglise keel on
korrektsem, eelistab ta koolis pigem seda õppida, üks eraldi õpilane vastas, et just kuna
koolis õpetatakse Briti inglise keelt oleks vahelduseks huvitav õppida ka Ameerika inglise
keelt. Üks õpilane mainis, et mõlemad keeled on õiged, kuid Ameerika inglise keele
õigekiri on lihtsam ja loogilisem. Kolm vastanut ei osanud oma seisukohta põhjendada.
Õpilastel, kes nõustusid väitega täielikult, olid paljudel eri arvamused. Kaks õpilast
arvasid, et silmaringi ja teadmiste laiendamiseks oleks päris huvitav pöörata Briti ja
Ameerika inglise keeltele ainetunnis rohkem tähelepanu. Kolm õpilast vastasid, et sellisel
asjal on vaja selgust teha, et tulevikus segadusse ei satuks ning ühe õpilase arvates on
selgust vaja teha, sest eksamil tohib kasutada vaid üht. Kaks õpilast arvavad, et vestluse
käigus ei tohiks inimesed Briti ja Ameerika inglise keelt läbisegi kõneleda, vaid valida üks,
seega oleks kasulik, kui koolis sellele rohkem tähelepanu pööratakse. Üks õpilane vastas,
et tähelepanu oleks kasulik pöörata, sest see aitab inimestel otsustada kumba nad ise
kasutada eelistavad. Üks õpilane mainis, et koolis tuleks sellele rohkem keskenduda, sest
Briti inglise keelt on raske õppida ühiskonnas, kus rohkem levinud on hoopis Ameerika
inglise keel. Ühe õpilase arvates tuleks tähelepanu pöörata sõnade erinevustele. Üks
vastaja arvas, et inimesed peaksid eri riikides rääkimise jaoks teadma nii keele sõna kui ka
häälduse erinevusi. Viimaks üks õpilane andis vastuse, mis on kohatu ja uurimisele
lisamiseks sobimatu.
Esimene autori püstitatud hüpotees, milleks oli see, et kooli noored ei tea inglise
keele arengust palju, pidas paika. 37 õpilast vastas, et ei tea ega pole kuulnud arengu kohta
mitte midagi, kuid oli ka noori kes oskasid tuua välja mõned punktid, mida autor mainis ka
referatiivses osas. Kuus õpilast tõid välja selle, et keel sai alguse Suurbritannias ning levis
22
pärast edasi mujale, kus arengut mõjutasid kohalikud keeled. Nagu referatiivses osas (pt.
1) juba mainitud sai inglise keel alguse Suurbritanniast ning levis hiljem
Põhja-Ameerikasse (pt. 2), kus seda mõjutasid kohalikud põlisameeriklaste keeled ning
erinevate riikide koloonia. Seega on fakte mida mõned õpilased ka teavad. Osad õpilased
oskasid välja tuua ladina, rooma ning prantsuse keelte mõjud inglise keelele, mis on ka
referatiivses osas (pt. 1, pt. 2) välja toodud.
Teine autori püstitatud hüpotees, milleks oli see, et noored eelistavad kasutada Briti
inglise keelt, sai ümber lükatud. 39-st õpilasest vastas vaid 15, et eelistavad kasutada Briti
inglise keelt ning ülejäänud 24 õpilast vastas, et eelistavad kasutada Ameerika inglise
keelt.
Kuigi noored tõid välja oma poolt eelistatud keeled, selgus, et vaid vähesed
kasutavad päriselt enda poolt eelistatud keelt. Mõlema, nii Ameerika kui ka Briti inglise
keele eelistajate seas leidus vaid kaks õpilast, kes tõlkis iga sõna, mis autor oli ette andnud,
just selles keeles, mida õpilane oli eelnevalt märkinud eelistuseks.
Selgus ka, et koolis pööratakse keelte erinevustele vaid osaliselt tähelepanu ning
suurem osa noori ei pea Briti ja Ameerika inglise keele erinevuste õppimist vajalikuks.
23
KOKKUVÕTE
Käesoleva uurimistöö “Briti ja Ameerika inglise keele arengulugu ja erinevused
ning kooli õpilaste teadlikkus nendest” eesmärk on anda ülevaade Briti ja Ameerika inglise
keele ajaloost, arengust ja õigekirja erinevustest. Lisaks on autor viinud läbi uuringu kooli
9. klasside ja gümnaasiumi noorte seas, mille eesmärk oli infot saada nende teadlikkusest
Briti ja Ameerika inglise keele arengust, ajaloost, erinevustest, mis on nende oma
arvamused antud teemal ning kuidas nemad keelt kasutavad. Töö eesmärgini jõudmiseks
püstitas autor kolm uurimisküsimust:
● Millal ja kuidas tekkisid Briti ja Ameerika inglise keel?
● Millised on peamised Briti ja Ameerika inglise keele erinevused?
● Milline on kooli noorte teadlikkus Briti ja Ameerika inglise keelte ajaloost,
arengust ja õigekirja erinevustest?
Uurimuse meetodiks oli anonüümne küsitlus veebikeskkonnas Google Forms.
Küsitlus koosnes 18-st teemaga seotud küsimusest, mis hõlmas küsimusi Briti ja Ameerika
inglise keele ajaloo, arengu, õpilaste oma arvamuste ning õigekirja kohta.
Töö valim koosnes kooli 9. - 12. klasside õpilastest.
Uurimuse tulemused kinnitasid ühe autori poolt püstitatud hüpoteesi ning lükkasid
ümber teise autori poolt püstitatud hüpoteesi. Esimene hüpotees, milleks oli, et kooli
noored ei tea inglise keele arengust palju kui üldse midagi, pidas paika. Suurem osa noori
ei osanud tuua näiteks mitte ühtegi teadmist inglise keele arengu kohta. Oli osa õpilasi, kes
oskasid välja tuua keele arengu alguskoha, kuidas keel edasi levis ning millised keeled on
veel oma mõju avaldanud. Teine hüpotees, milleks oli, et suurem osa õpilasi eelistab
kasutada Briti inglise keelt, lükati ümber. Uurimuses selgus, et enamik kooli noori eelistab
kasutada Ameerika inglise keelt.
Uurimusest selgus veel ka, et suurem osa õpilasi ei kasuta ikkagi enda poolt
eelistatud keelt. Autori poolt antud sõnade tõlkimisel, kasutasid vaid vähesed õpilased
läbivalt seda keelt, mida olid märkinud enda poolt eelistatud keeleks.
24
Viimaseks selgus, et ainetundides pööratakse Briti ja Ameerika inglise keeltele
tähelepanu vaid osaliselt. Peamiselt õpitakse sõnavara ning häälduse erinevusi. Suurem osa
noortest ei pea Briti ja Ameerika inglise keele erinevuste õppimist vajalikuks.
25
SUMMARY
The goal of this research paper “The history and development of British and
American English, their differences and Keila School’s students’ knowledge of them” is to
give an overview of the history, development and spelling of British and American
English. In addition to the theoretical part of this research, the author has also conducted a
survey amongst the students about their knowledge on the topic, which language they
prefer to use and their opinions. To meet the goal of the research, the author set the
following research questions:
● When and how did British and American English originate?
● What are the main differences between British and American English?
● What is the students’ knowledge of British and American English history and
development?
The author also set the following hypotheses:
1) The students do not know much about British and American English history and
development.
2) The students prefer to use British English.
The method of the research was an anonymous survey that consisted of 18
topic-related questions. The survey was taken by 60 students ranging in age from 15 to 19.
As a result of the survey one of the hypotheses turned out to be true and the other
one got proven wrong. As the survey showed, over half of the students did not know
anything about the history and development of British and American English. A few
students could name some facts, including that the English language started developing in
Great Britain and later on spread to North America where it started developing into its own
language with Native American influences. Some students also pointed out that the
English language has Roman, Latin and French influences. The second hypothesis turned
out to be incorrect; 24 students out of 39 prefer to use American English and the remaining
15 students prefer British English.
26
The author also had the students translate nine Estonian words into English, to
analyse which language the students actually use more: the one they prefer to use or the
other one. It turned out that only a few students used their prefered language for every
word. Most students used their prefered language only for 4-6 words.
The survey showed that most English classes cover the topic of British and
American English only partly. Schools mainly focus on the differences in spelling and
pronunciation. And in addition to that, 24 students out of 60 believe that the same topic
should not be covered any more in English class than it already is.
27
KASUTATUD ALLIKAD
Kirjalikud allikad:
Algeo, J. (2010). The Origins and Development of the English Language: 6th Edition.
USA: Wadsworth.
Barber, C., Beal, J. C., Shaw, P. A. (2009). The English Language: A Historical
Introduction: 2nd Edition. New York: Cambridge University Press.
Baugh, A. C., Cable, T. (2001). A History of the English Language: 5th Edition. London:
Pearson Education.
Davies, C. (2005). Divided By A Common Language: A Guide To British and
American English. USA: Houghton Mifflin Company.
Dillard, J. R. (2014). A History of American English. New York: Routledge.
Hogg, R., Denison, D. (2006). A History of the English Language. New York: Cambridge
University Press.
Lagasse, P., Goldman, L., Hobson, A., Norton, S. R. (2001) The Columbia Encyclopedia:
6th Edition. USA: Columbia University Press
Mencken, H. L. (1919). The American Language: A Preliminary Inquiry into the
Development of English in the United States. New York: Alfred. A. Knopf.
Meediaväljaanded:
Augustin, A., Bauer, P., Duignan, B., Eldridge, A., Gregeresen, E., McKenna, A.,
Pertuzzello, M., Rafferty, J. P., Ray, M., Rogers, K., Tikkanen, A., Wallenfeldt, J., Zeidan,
A., Zelazko, A. (2001). Middle English language.
https://www.britannica.com/topic/Middle-English-language
Augustin, A., Bauer, P., Duignan, B., Eldridge, A., Gregeresen, E., McKenna, A.,
Pertuzzello, M., Rafferty, J. P., Ray, M., Rogers, K., Tikkanen, A., Wallenfeldt, J., Zeidan,
A., Zelazko, A. (2003). Norman Conquest.
https://www.britannica.com/event/Norman-Conquest#accordion-article-history
Augustin, A., Bauer, P., Duignan, B., Eldridge, A., Gregeresen, E., McKenna, A.,
Pertuzzello, M., Rafferty, J. P., Ray, M., Rogers, K., Tikkanen, A., Wallenfeldt, J., Zeidan,
A., Zelazko, A. (2007). John Cabot.
28
https://www.britannica.com/biography/John-Cabot
Biography. (2017). John Cabot Biography.
https://www.biography.com/explorer/john-cabot
Folkenflik, R. (2007). Samuel Johnson.
https://www.britannica.com/biography/Samuel-Johnson
Historical Association. (s.a.). Anglo-Saxons: a brief history.
https://www.history.org.uk/primary/resource/3865/anglo-saxons-a-brief-history
History. (2009). Revolutionary War.
https://www.history.com/topics/american-revolution/american-revolution-history
Johnson, B. (s.a.). The Romans in England.
https://www.historic-uk.com/HistoryUK/HistoryofEngland/The-Romans-in-England/
Lee, T. H. (2014). 7 Most Popular Native American Languages in U.S.
https://indiancountrytoday.com/archive/7-most-popular-native-american-languages-in-u-s-
F8_vHNtMYEGWyW2Pm001RA
Mastin, L. (2011). Middle English.
https://www.thehistoryofenglish.com/history_middle.html
McDavid, R. I. (2002). Noah Webster.
https://www.britannica.com/biography/Noah-Webster-American-lexicographer
LISAD
Läbi viidud küsimustiku küsimused:
1. Sugu:
a. Mees
b. Naine
2. Klass:
a. 9. klass
b. 10. klass
c. 11. klass
d. 12. klass
3. Kus hakkas inglise keel esimesena arenema?
a. Suurbritannia
29
b. Põhja-Ameerika
4. Mida teate/olete kuulnud inglise keele arengu kohta?
5. Mida teate Briti ja Ameerika inglise keele õigekirja erinevustest?
Palun tõlkige järgnevad sõnad inglise keelde nii kuidas oskate:
6. Värv
7. Organiseerima
8. Meeter
9. Naaber
10. Analüüsima
11. Keskus
12. Glamuur
13. Katalüüsima
14. Liiter
15. Kuidas nõustute väitega "Pööran tähelepanu sellele, kas kasutan Briti või Ameerika
inglise keelt"?
a. Nõustun täielikult
b. Nõustun osaliselt
c. Ei nõustu
16. Kui vastasite eelnevale küsimusele "Nõustun täielikult" või "Nõustun osaliselt",
kas eelistate pigem kasutada Briti või Ameerika inglise keelt?
a. Briti inglise keelt
b. Ameerika inglise keelt
17. Kui palju juhitakse Teie inglise keele tunnis tähelepanu Briti ja Ameerika inglise
keele kasutusele?
a. Tähelepanu juhitakse palju
b. Tähelepanu juhitakse osaliselt
c. Ei juhita tähelepanu sellele
18. Kui vastasite eelnevale küsimusele "Tähelepanu juhitakse palju" või "Tähelepanu
juhitakse osaliselt", tooge näiteid kuidas.
19. Kuidas nõustute väitega "Ainetunnis peaks Briti ja Ameerika inglise keele
kasutusele rohkem tähelepanu pöörama"?
a. Nõustun täielikult
30
b. Nõustun osaliselt
c. Ei nõustu
20. Põhjendage oma vastust
31
Kõik kommentaarid