AUTISMI OLEMUS NING KSG ÕPILASTE TEADLIKKUS SELLE KOHTA (0)

Kadrioru Saksa Gümnaasium
AUTISMI OLEMUS NING KSG ÕPILASTE TEADLIKKUS SELLE KOHTA
Uurimistöö
Töö autor: Greete Rihkrand, 11-So
Juhendaja : Liisi Rannast- Kask
2016

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1.ÜLEVAADE AUTISMIST 4
1.1PEAMISED KÄITUMISPROBLEEMID 6
1.1.1SOTSIAALNE VASTASTIKMÕJU 6
1.1.2SOTSIAALNE SUHTLEMINE 7
1.1.3KUJUTLUSVÕIME 7
1.2AUTISMI TUNNUSED 8
1.2.1RUTIINILEMBUS 8
1.2.2ÜLITUNDLIKKUS 8
1.2.3ERILISED HUVID 9
1.2.4ÕPIRASKUSED 10
1.3AUTISMI PÕHJUSED 10
1.4AUTISMI RAVI JA SPETSIAALNE ABI 12
2.UURIMISTÖÖ ANALÜÜS 14
KOKKUVÕTE 20
SUMMARY 21
KASUTATUD KIRJANDUS 22
LISAD 23
LISAD 1 UURIMISTÖÖ KÜSIMUSTIK 23

SISSEJUHATUS

Mina valisin oma uurimistöö teemaks autismi sellepärast, et mulle pakub vägagi huvi psühholoogia ja läbi pika kaalutlemise otsustasin uurida just autismi kohta, kuna see teema on mulle väga lähedane , mul on selle kohta üsna palju teadmisi ning ma olen alati tahtnud uurida, mida teised minuvanused noored selle kohta teavad. Mulle pakkus see teema veel seetõttu huvi, kuna minu teada pole seda veel varem uuritud.
Mu uurimistöö jaguneb kaheks osaks: teoreetiline ning praktiline. Teoreetilises osas selgitan ma pikemalt lahti autismi olemuse, selle tunnused ning kirjeldan antud häire oletatavaid põhjuseid ning selgitan ka ravivõimalusi. Praktilises osas proovin küsitluse abil välja selgitada Kadrioru Saksa Gümnaasiumi (edaspidi KSG) gümnasistide teadmisi autismi kohta ning selle põhjal saan analüüsida seda, kui palju tegelikult autismist midagi teatakse .
Minu hüpoteesiks on see, et paljud inimesed, eriti noored, ei ole teadlikud autismi tegelikest tunnustest ja tõlgendavad seda üsnagi valesti. Samuti on mul eesmärk suurendada inimeste teadmisi ning empaatiavõimet autistide osas.
Mu peamisteks allikateks on Colette de Bruini ja Fiona Bleachi raamatud, erinevad Postimehe artiklid, autismiühingute kodulehed, Gretel Markovi bakalaureusetöö õdede- vendade suhetest autistliku lapsega ning muidugi mu enda teadmised ja kogemused mu autistliku venna näitel.

ÜLEVAADE AUTISMIST

Sõna autism tuleneb kreekakeelsest sõnast autos, mis tähendab ise. Seda sellepärast, et paljud autismiga inimesed eelistavad olla omaette .1
Autismiga erialaselt kokkupuutuvad inimesed võivad haigusele viidata mitme nime all: seda tuntakse autismina, autismispektri häirena (ASD), klassikalise ehk Kanneri autismina, pervasiivse arenguhäirena (PDD) ja kõrgfunktsionaalse autismina (HFA).2
„Eesti autismiühingu kodulehel on välja toodud, et normaalseid, kuid autistlike joontega inimesi esineb 1000 kohta kümme, Aspergeri sündroomi ja atüüpilise autismiga viis ja raskeid autismijuhtumeid üks.“3 Autismi diagnoositakse Eestis igal aastal umbes 150 inimesel. Autismi esineb kõigist rahvustest ja kõigi erinevate kultuurilise, usulise ja sotsiaalse taustaga inimeste seas. Meestel esineb autismi tunduvalt rohkem kui naistel. Autism on ravimatu häire: autistlikest lastest saavad enamasti ka autistlikud täiskasvanud. Autism on tavaliselt olemas juba sünnist alates, aga iga, millal sümptomid ilmnevad, on väga erinev. Klassikalistel juhtumitel ilmnevad autismi tunnused esimesel kahel eluaastal.
Autism on omapärane haigus, mida iseloomustab suhtlemise häire ning teistsugune arusaam ja tunnetus maailmast. Järjekindla õpetuse ja tegelusraviga on võimalik aidata autistil arendada igapäevaelus vajalikke oskusi, kaasaarvatud oskust suhelda. Vaid harvadel juhtudel on autismile omased iseärasused möödunud täiskasvanueaks. Paljud autistid jäävad aga eluks ajaks sõltuvaks pidevast juhendamisest ja kõrvalisest abist.4
Arvatakse, et enamik autistidest on hilisemas elus raske puudega ning umbes kolmandik võivad juba ise oma eluga iseseisvalt hakkama saada.
Koos autismispektri häiretega võib inimesel esineda ka teisi probleeme, nagu näiteks epilepsia , Tourette’i sündroom ja intellektipuue.5

PEAMISED KÄITUMISPROBLEEMID

Autismil võib olla palju erinevaid väljendumisviise ning täpseid probleeme on raske öelda. Järgnevalt toon välja peamised autismiga kaasnevad käitumisprobleemid.

SOTSIAALNE VASTASTIKMÕJU

Seltskondlik suhtlemine on oskus, mida on vaja õppida. Autistlike inimeste jaoks on raske teiste emotsioone ja tundeid ära mõista ning enda omi väljendada. Seetõttu võib seltskonda sulandumine nende jaoks olla tavalisest keerulisem.
Autistlikud inimesed ei mõista kirjutamata reegleid, mis on enamikule inimestest alateadlikult arusaadavad: näiteks võivad nad teisele inimesele seista liiga lähedal või alustada vestlust mõnel sobimatul teemal. Nende jaoks võib olla raske mõista näoilmeid, hääletoone, nalju ja sarkasmi. Autist ei pruugi näoilme järgi aru saada, kas inimene on kurb või vihane . On ka võimalik, et nad ei mõista inimkonnas välja kujunenud žeste, nagu näiteks noogutamine , silmapilgutamine ja paljud teised üldkasutatavad žestid.
Samuti võivad autistid käituda veidramalt või kohatumalt, sest neil võib olla raske väljendada oma emotsioone, tundeid või vajadusi. Kui inimene äkitselt köhatab või aevastab, siis see võib autisti ärritada ning tekitada temas ärevust. Sellised n.ö igapäevased asjad võivad olla autisti jaoks nii häirivad, et ta tunneb vajadust kõrvad kinni katta või ära joosta .
Autistil on ka raske mõista teiste inimeste tundeid ning ta ei pruugi aru saada, et teistelt inimestelt millegi äravõtmine on sellele inimesele ärritav ning lubamatu. Autist jääb sellises olukorras teadmatusse, kuna ta ei taju, et on midagi valesti teinud või kedagi ärritanud. Tänu sellele on autistil raske luua sõprussuhteid teiste inimestega, sest tal puuduvad selleks oskused ning teised inimesed ei pruugi teda samuti mõista. 6

SOTSIAALNE SUHTLEMINE

Autistlikel inimestel on raskusi nii verbaalse kui mitteverbaalse keelega. Paljudel on keelest väga sõnasõnaline arusaamine ja nad arvavad , et inimesed mõtlevad alati seda, mida ütlevad. Autistidel on kõnevõime areng ülimalt varieeruv , mõned ei omanda kunagi kõnet, osad hakkavad rääkima, aga seejärel võib olla taandarengu periood ning mõnedel võib olla väga hea rääkimisoskus, kuid on raskusi arusaamisega, just eriti abstraktsete mõistete puhul. Nendel, kes õpivad rääkima, on tavaliselt raskusi nii enda väljendamises kui ka arusaamises. Tavaliselt saavad nad aru sellest, mida neile öeldakse, kuid eelistavad ise kasutada näiteks viipekeelt või teisi visuaalseid sümboleid. Autistlikel inimestel võib olla raske aru saada pikkadest sõnadest ja lausetest ning samuti ka raske neid välja öelda. Nad võivad kasutada lause asemel ainult üht või kaht sõna või on sõnade paigutus lauses väga ebaloogiline. Paljud ei suudagi leida õigeid sõnu ja välja ütlemise asemel kirjutavad või joonistavad oma soovi või mõtte paberile.7 Samuti leidub ka autistlikke inimesi, kelle keelelised võimed on paremad, kuid on siiski probleeme vestluse käigus toimuva mõttevahetuse mõistmisega, mistõttu võivad nad korrata vestluspartneri öeldut ehk teevad kajakõne.

KUJUTLUSVÕIME

Sotsiaalne kujutlusvõime võimaldab mõista ja ennustada teiste inimeste käitumist, saada aru abstraktsetest ideedest ja kujutleda olukordi, mis ei seostu otseselt meie igapäevase rutiiniga. Kujutlusvõimega seotud probleemide tõttu on autistlikel inimestel raskusi mõista ja tõlgendada teiste inimeste tegusid, tundeid ja mõtteid. Nad ei pruugi mõista tiheda liiklusega tänavale jooksmise ohtlikkust. Autistlikel inimestel on raske tulla toime uute või võõraste olukordadega, kus nad varem pole olnud. Nendel on ka raske kujutleda, kuidas oleks olla teise inimese olukorras.
Sotsiaalse kujutlusvõimega seotud raskusi ei tohiks segi ajada kujutlusvõime puudumisega. Paljud autistlikud inimesed on väga loomingulised ja võivad olla näiteks väljapaistvad kunstnikud, muusikud või kirjanikud .8

AUTISMI TUNNUSED

Autismi tunnused on küll igal autistlikul inimesel erinevad, kuid lisaks kolmele peamisele käitumisprobleemidele võivad autistlikel inimestel esineda järgnevad tunnused.

RUTIINILEMBUS

Pidevate muutustega aitab autistil toime tulla rutiin . Kui autist on eelnevalt teadlik, mis ja kus hakkab toimuma, kes on tegevuses osalejad, millal tegevus algab ja lõpeb ja mis sellele järgneb, on tal iseenese jaoks kergem luua seoseid . Rutiin võib tähendada soovi iga kord samal viisil kooli või tööle ja tagasi koju minna või soovi süüa iga kord täpselt samadel kellaaegadel või teatud päevadel teatud sööke. Autistliku inimese jaoks võib olla raske läheneda mõnele ülesandele mingil uuel moel, kui talle on juba selgeks õpetatud meetod, mida ta peab selle ülesande lahendamisel ainukeseks ja õigeks. Igasugune sekkumine või muutus võib olla tema jaoks raske ning ebameeldiv. Samas peaks mõtlema ka sellele, et maailm ja inimesed muutuvad ajas ja ka autist peaks õppima muutustega toime tulema .
Seetõttu ei tohiks jääda ühte kindlasse rutiini väga pikaks ajaks kinni ja tuleks teha hästi ettevaatlikult, kuid kindlalt rutiinis muutusi. Kindlasti on ülimalt oluline toimuvat eelnevalt lapsele selgitada ja talle sellega harjumiseks aega anda. 9 Mitteautistlikud inimesed mõistavad, et muutused toimuvad pidevalt ning see on osa maailmast ja kui nad ei mõista mis toimub, saavad nad alati paluda selgitusi teistelt inimestest. Sellele vastupidiselt on autistidel raskusi õppimisega ja asjadest arusaamisega, mistõttu pole nad võimelised teistelt küsima . 10

ÜLITUNDLIKKUS

Autistidel võib tihti esineda ülitundlikkust. See tundlikkus on oluliselt suurem kui teistel inimestel ja see võib endaga kaasa tuua mõnede keskkondade või olukordade vältimise. Näiteks ei suuda osad autistid viibida mürarikkas keskkonnas, suurtel üritustel, süüa tugeva lõhna või maitsega toitu või isegi viibida sellega samas ruumis. See võib esineda nii ühe kui mitme aistingu: nägemise, kuulmise, haistmise, kompimise ja maitsmise puhul. 11
Mõni autistlik inimene võib ka niisama keerutada või kätega vehkida, mõned koputavad, nipsutavad või tammuvad jalalt jalale . See kõik toimub tavaliselt siis, kui autistil on vaba aega ja tal pole midagi muud teha. Need tegevused võivad mõjuda nende jaoks lõõgastavalt ja rahustavalt. Mõni autist teeb selliseid tegevusi teatud tujus olles, näiteks kui autist on õnnelik ja erutunud, siis ta vehib käsi. Kui aga autist on ärritunud, peksab rusikaga vastu seina.12
„Ta reageerib füüsiliselt kõigele, mis teda ümbritseb. Tema tavapärasest erinevad liigutused kujutavad endast pidevat vastust sellele, kuidas keskkond teda parajasti kõnetab.“13

ERILISED HUVID

Kui autistlik inimene on mõnel alal andekas, siis tuleks tema tegevust selles valdkonnas kindlasti arendada. Paljudel autistlikel inimestel on mõne valdkonna vastu kirglik huvi, mis avaldub sageli üsna varajases nooruses. Huvid võivad elu jooksul muutuda või olla eluaegsed ning varieeruvad kunstist ja muusikast rongide ja arvutiteni. Osa autistlikke inimesi suudab lõpuks väljavalitud valdkonnaga seotud erialal töötada või õppida. Ülejäänute jaoks jääb huvialaga tegelemine hobi tasandile.
Autismiga inimestel on vahel erilised oskused ilma, et nad oleksid selleks õppinud või tööd teinud. Nende jaoks võib vestlemine või poest millegi ostmine palju raskem kui näiteks keeruliste matemaatika tehete peast arvutamine. „Näiteks õppis kõrgelt funktsioneeriva autismi diagnoosiga inglise kirjanik Daniel Tammet pähe matemaatilise arvu “pii” 22514 numbrit.“14

ÕPIRASKUSED

Autistlikel inimestel võib tihti esineda õpiraskusi olukordades , mis võivad mõjutada inimese elu kõiki aspekte , alustades kooliõpingutest, lõpetades sellega, kuidas õppida endale toitu tegema ja ennast riidesse panema. Autistidel on raskusi näha seoseid ja neid mõista, seepärast on seoste näitamine ja kordamine vastus tema küsimusele. Tuleb õpetada sammhaaval ja rahulikult , kuni ta õpib tegevust ise tegema ja saavutab antud tegevuse tegemisel iseseisvuse. 15Igal autistil on raskused erinevates valdkondades, seega on osad õpihäiretega inimesed võimelised elama mingimääral iseseisvat elu, kuigi neil võib sellise elukorraldusega elamiseks vaja natuke abi, samas kui teistel on kogu elu vältel vaja spetsialistide abi. Kõigil autismi põdevatel inimestel on siiski võimalik õige toetussüsteemi olemasolul kõike õppida ja areneda. 16

AUTISMI PÕHJUSED

Autismi põhjust küsitakse väga sageli, aga kindlat vastust sellele ei tea keegi. Autismil võib olla mitu erinevat põhjust või ka ainult üks põhjus. On olemas mitmeid erinevaid ettekujutusi autismi põhjustest.
Osad inimesed on arvamusel, et seda põhjustab sünnieelne ajukahjustus või teatud aju osade erinev areng. On ka võimalik, et autismiga inimeste ajus olevas keemilised ained on erinevad võrreldes teiste inimeste ajus olevate ainetega. Paljud arvavad ka, et autism on geenides.17
Raske on teada autismi põhjust, kuna imikutel või väga väikestel lastel märgatakse autismi ülimalt harva. Seda sellepärast, et on keeruline määratleda, mida väikesed lapsed on juba õppinud või veel pole. Tavaliselt märgatakse autismi umbes kahe-või kolmeaastastel lastel, teistest lastest erineva õppimistempo pärast.18
Teaduslikud tõendid kinnitavad, et autismi põhjustab bioloogiline, orgaaniline mehhanism ning et vanemate hoiakud ja teod ei põhjusta autismi teket. Ehk kindel on see, et autismi ei põhjusta „halb kasvatus“, see ei sõltu inimese ühiskondlikust positsioonist ning selle tekkes ei ole süüdi ka autistlik inimene.
Laialt on levinud ka arvamus, et autismi võib tekitada vaktsiinisüst. Seda on uuritud väga palju erinevates riikides erinevate teadlaste ja professorite poolt, kuid tõepõhja sellele arvamusele pole siiani leitud.19
Autismi täpseid põhjuseid uuritakse endiselt. Senised uuringud viitavad aga sellele, et ajutegevuse muutuste põhjuseks on geneetiliste tegurite ja keskkonnategurite kombinatsioon.20

AUTISMI RAVI JA SPETSIAALNE ABI

Siiani pole autismile veel ravi leitud. Vaatamata sellele, et konkreetne ravi puudub, saab autistliku inimese elu kvaliteeti parandada märkimisväärselt mitmel viisil- erinevad koolid, teraapiad, huviringid.
Tavaliselt pannakse autismiga lapsed erikoolidesse, kus kõik õpilased ongi autismi häirega. Mõnedes koolides õpivad autismi ja muude õpiraskustega lapsed üheskoos. Osad autistlikud lapsed ei käi aga üldse koolis.
Spetsiaalse õppega ehk erivajadustega laste koolis tegeletakse autistlike lastega individuaalselt ning neid õpetatakse neile kõige sobivamal viisil. Õpetajad kasutavad erinevaid meetodeid õpetamiseks, näiteks pilte, sõnalipikuid ja viipekeelt. Nad töötavad ka selle nimel, et aidata autistil ületada oma hirme ja muid raskusi. Selleks on olemas ka erinevad teraapiad, mis aitavad autistlike inimesi.
On olemas näiteks kõneteraapia, kus tehakse spetsiaalseid harjutusi häälele ning õpitakse huulte ja keelega kõneliigutuste tegemist.
On ka kunstiteraapia , kus inimene saab avastada ja tunda materjalide tekstuuri. Teda ei sunnita millegi loomiseks, kuid talle kasutamiseks antavad materjalid annavad võimaluse ennast ja oma tundeid väljendada läbi kunsti.
Samuti on olemas muusikateraapia, kus kasutatakse helisid, rütmi ja tempot selleks, et väljendada oma tundeid ja julgustatakse läbi selle suhtlema . Inimesele antakse võimalus ise mängida mingeid muusikainstrumente, näiteks tamburiine, trumme, kõristeid või ksülofoni. 21
Suureks probleemiks on täisealiste autistide aitamine . Eestis on selleks hetkel teadaolevalt kaks varianti - esimene on paigutamine autistlik inimene kohtumääruse alusel ööpäevaringse järelvalvega hooldekodusse, kui pole olemas inimest, kes suudaks täisealist autisti kodus pidevalt juhendada ja aidata ning teine variant on Autistika keskus, mis seni pakub tööpäevadel päevast erihooldusteenust professionaalsete järelvaatajatega.22

UURIMISTÖÖ ANALÜÜS

Ma viisin läbi oma uurimistöö küsitluse paberkandjal KSG 10.-11.klassi õpilaste hulgas ning küsimustikule vastas kokku 75 õpilast, neist 33 olid poisid ja 42 tüdrukud. Kõikidest vastanutest üks inimene ei kirjutanud oma vanust , 15 inimest olid 16aastased, 33 inimest olid 17aastased, 25 inimest 18aastased ja oli ka üks inimene, kes oli 19aastane. Kokku küsisin nendelt seitse küsimust, millest neli oli valikvastustega , kaks jah/ei vastusevariantidega ning üks kirjeldav küsimus.23
Esimeseks küsimuseks oli „mida tähendab Sinu jaoks sõna autism“, millega ma üritasin siis välja selgitada just seda, mida antud sõna konkreetselt õpilase jaoks tähendab. Tegemist oli valikvastustega küsimusega, millele võis „muu“ alla ise ka oma vastuse juurde lisada. 64% vastanutest teadis, et see on haigus, 11% arvasid, et see on iseloomujoon , 7% arvasid, et see on lihtsalt sõimusõna ning 7% ei teadnud üldse, mida see tähendab. Ülejäänud 11% vastasid „muu“, mis olid kombineeritud vastused ehk need arvasid, et see on haigus ja sõimusõna. Samuti kuulus sinna „muu“ alla ka neli õpilast, kes kirjutasid „Alvaro“. Mina isiklikult ei tea, mida see tähendada võis, kuid see on nende õpilaste endi arvamus. Minujaoks oli aga tõsiselt üllatav see, et osad õpilased arvasidki, et autism tähendab ainult sõimusõna.
Joonis 1
Järgmisena küsisin kirjeldava küsimuse ehk millised on autismi tunnused. See küsimus oli vabavastusega, kuhu ma polnud ühtegi vastusevarianti jätnud, mistõttu sain ma väga palju erinevaid vastuseid. Kõige populaarsemateks vastusteks olid suhtlemisraskused, mida kirjutas 11 õpilast, käitumishäired, mida kirjutas 10 õpilast, eraldatus, mida kirjutas 8 õpilast ning ettearvamatu käitumine, mida kirjutas 5 õpilast. Paar inimest arvasid, et autismi tunnusteks on depressiivsus ning endassesulgumine. Samuti kirjutasid ka mõned inimesed, et autistid on osades asjades eriti andekad ning võivad olla isegi targemad kui tavalised inimesed. Paar inimest vastasid ka, et autistid on niisama imelikud ja taandarenguga. Mõned inimesed ajasid ka autismi segamini mõnede teiste puuetega ning kirjutasid vastusteks, et autistidel on jäsemete moondega areng või et neil on teistsugused näojooned. Oli ka inimesi, kes ei osanud sinna mitte midagi kirjutada. Kahjuks vastasid mõned õpilased sellele küsimusele ka naljaga, mida tähendab siis ka seda, et nad tegelikult ei osanud sellele midagi vastata. Selle põhjal saan järeldada, et õpilaste teadmised autismi tegelikest tunnustest üsna kesised ning neid, kes vastasid õigesti ja mõistlikult, oli ikka üsna vähe.
Kolmandaks soovisin ma teada saada kuidas on teiste õpilasteni jõudud informatsioon autismist. Üheks populaarsemaks vastuseks kujunes internet , mille valisid 28% õpilastest ning populaarsuselt teine vastus oli sugulastelt/tuttavatelt, mis valiti samuti 28% õpilase poolt. Väga paljud, nimelt 24%, valisid kaks varianti, nii interneti kui ka sugulastelt/tuttavatelt. 9% inimestest vastas „muu“, mille alla kirjutati siis, et sellest on kuuldud koolis, mida on minu arvates üsna vähe. Sellest teemast võiks kindlasti koolides rohkem rääkida, et areneks õpilaste empaatiavõime. 7% vastanutest ei teadnud sellele küsimusele vastata, arvatavasti puudusid neil üldse autismi kohta teadmised, siis 3% oli ainult televisioonist kuulnud autismi kohta ning ainult 1% on lugenud autismi kohta raamatutest.
Joonis 2
Seejärel tundsin huvi, et mis võiks põhjustada autismi. Kõige populaarsemaks vastuseks oli geeniviga, mida vastasid 32% inimestest ning 25% vastasid, et see on pärilikkus ja geeniviga koos. 10% inimestest ei teadnud üldse, mis põhjustab autismi, 7% arvasid, et see on ainult pärilik. 5% vastanutest arvasid, et see on tingitud valest kasvatusest , seda vastusevarianti valisid pigem inimesed, kes arvasid, et autism on iseloomujoon. Veel 5% teadsid, et sellel puudub täpne vastus, mis on siis tegelikult minu arvates nendest kõige õigem vastus. 1% arvas , et seda on põhjustanud vaktsiinisüst ning veel 1% arvas, et seda põhjustavad viirused . Ülejäänud 14% vastasid „Muu“, mis oli siis erinevate vastuste kombinatsioon ehk olid valinud mitu vastusevarianti.
Joonis 3
Järgmisena tahtsin ma väga teada saada, kas minuvanused noored suhtleksid autistliku inimesega ning minu suureks üllatuseks vastasid 80% õpilastest jaatavalt. Põhjenduseks tõid nad selle, et nemad on samuti inimesed, kes vajavad suhtlemist ja sõpru ning see haigus ei muuda neid kohe halvemaks inimeseks. Paar õpilast kirjutasid juurde ka, et neil endil on mõni tuttav autist ja et nad juba suhtlevad temaga. Need samad paar õpilast oskasid ka paremini kirjeldada autismi tunnuseid. Ülejäänud 19% õpilasi vastas eitavalt ning enamasti oli põhjuseks see, et autistid võivad olla ettearvamatud ning arvatakse, et ei osata suhelda nendega või lihtsalt puudub huvi. Pigem vastasid sellele eitavalt need, kellel puudusid erilised teadmised autismi kohta või oli väärarusaam sellest. 1% inimestest jättis selle küsimuse vastamata .
Joonis 4
Peale selle küsisin ma õpilaste arvamust sellest, kas autistid peaksid õppima erakoolis või tavakoolis. 76% vastasid, et nad peaksid siiski õppima erakoolis, sest seal nad saaksid rohkem individuaalset tähelepanu ning arvati ka seda, et tavakoolis jääksid autistid kiusamise ohvriteks. 15% vastanutest arvasid, et autistid võiksid õppida tavakoolis, kuna siis nad sulanduksid paremini ühiskonda ja saaksid rohkemate inimestega suhelda ning mõistaksid teisi paremini. Seda vastasid enamasti need õpilased, kes arvasid, et autism on iseloomujoon. Ülejäänud 9% ei osanud nende vahel valida ning valisid mõlemad variandid ja kirjutasid juurde, et see kõik oleneb sellest, kui sügav on autismispekter ning kui palju nad oskavad rääkida ja suhelda.
Joonis5
Kõige viimaseks küsisin ühe lihtsa jah/ei vastusega küsimuse, et kas autism on ravitav. 85% vastanutest teadsid, et autism pole ravitav, mõned isegi otsustasid juurde kirjutada, et seda saab veidike leevendada. 10% vastanutest arvasid, et autism on ravitav. Sellele küsimusele vastasid jaatavalt ka ainult need õpilased, kes arvasid et autism on kõigest iseloomujoon, mis on tingitud valest või halvast kasvatusest. Ülejäänud 5% õpilastest ei teadnud sellele küsimusele vastust.
Joonis 6

KOKKUVÕTE

Minu uurimistöö eesmärgiks oli teada saada, millised on KSG gümnasistide teadmised autismist ning seadsin omale hüpoteesi, et minuvanused noored pole tegelikult eriti teadlikud autismist ja seda mõistetakse sageli valesti.
Koostasin paberkandjal küsitluse 10.-11.klasside seas, millele sain 75 vastust, nendest 33 poissi ja 42 tüdrukut. Esialgu olin ma küsitluse koostamise osas väga skeptiline , sest ma kartsin, et ma saan väga palju naljavastuseid, kuid õnneks neid oli üsna vähe ning minu õnneks võeti küsimustele vastamist enamvähem tõsiselt.
Küsitlust analüüsides jõudsin selgusele, et KSG gümnaasiumiõpilaste teadmised autismist on ikkagi üsna väikesed. Osad õpilased kasutavad sõna „autist“ sõimusõnana, teadmata mida see tegelikult tähendab. Samuti mõistsin ma seda, et need õpilased, kes sellest natukenegi midagi teavad, vastasid pikemalt ning peaaegu kõik nendest olid valmis autistiga suhtlema. Vastupidiselt sellele olid vähesemate teadmistega õpilased skeptilisemad autistliku inimestega suhtlemise osas.
Kokkuvõttes sain ma oma hüpoteesile kinnitust ning mul oli õigus, minuvanused noored tõepoolest pole väga teadlikud autismi tegelikust olemusest. Minu arvates võiksid inimesed, eriti noored, rohkem selle kohta teada just sellepärast, et siis saaksid aina rohkem inimesi aidata autiste ning üritada neid rohkem mõista. Sellest võiks näiteks koolis mõnes tunnis rääkida või võiksid inimesed ise selle kohta internetist rohkem uurida. Võib-olla väheneks siis ka sõna „autist“ sõimusõnana kasutamine.

SUMMARY

The purpose of this study was to investigate the knowledge of autism among high school students in Kadriorg German School. I had a hypothesis that the students don’t know about autism and tend to misunderstand autism. The study paper falls into two main chapters.
In the first chapter I explained what is autism, what causes it and how can it be cured. Eventually autism is a brain disorder that often makes it hard to communicate with and relate to others . It is said that different areas of the brain fail to work together. Most people with autism will always have trouble communicating with others. Autistic people can have a range of symptoms. They have problems talking to you or you might not have an eye contact when you talk to them . Autistic people also have restricted interests and repetitive behaviors. They may spend a lot of time putting things in order , or they will say the same sentence again and again. They have like their "own world."
The causes of autism are not known . Research suggests that both genes and environment play important roles. Despite everything, no one knows what actually causes it. Also there is currently no treatment for autism. There are many ways to increase your child 's ability to grow and learn new skills .
In the second chapter I made a questionnaire about the knowledge of autism and I questioned 75 students in 10th and 11th grade. I analyzed them and found out, that our school students actually don’t know much about autism. There were only few students, who knew a little bit more about it.
In conclusion I can say that my hypothesis were right and the knowledge of our school students about autism is very poor and I think that teachers should talk about it more in schools to keep students aware of it and to increase their empathy.

KASUTATUD KIRJANDUS

De Bruin, Colette. 5 küsimust- praktiline juhend autismiga lapse kasvatamiseks. Tallinn, 2014.
Bleach , Fiona. Igaüks on erinev- raamat noortele inimestele, kellel on autismiga õdesid või vendi. Tallinn 2001.
Markov , Gretel. Õdede-vendade hinnangud suhetele autisliku lapsega. TÜ bakalaureusetöö 2006.
Rudi , Hanneli (2014). Uuring kummutab vaktsineerimisvastaste põhiargumendi. Postimees Tervis, 20.mai. Kättesaadav: http://tervis.postimees.ee/2799122/uuring-kummutab-vaktsineerimisvastaste-pohiargumend i (20.05.17)
Klaus, Karin (2011). Autist vajab maailma mõistmisel abi. Pärnu Postimees, 13.märts. Kättesaadav: http://parnu.postimees.ee/401932/autist-vajab-maailma-moistmisel-ab i (05.04.17)
Kuzemtšenko, Marianne (2016). Autistlik laps vajab teistsugust lähenemist. Ajakiri Märka Last, 11.oktoober. Kättesaadav: http://ajakiri.lastekaitseliit.ee/2016/10/11/autistlik-laps-vajab-teistsugust-lahenemist/ (27.05.17)
Eesti Autismiühing. C.Barthelemy, J.Fuentes, P.Howlin, R.van der Gaag, Autism Europe . Kättesaadav: http://www.autismeesti.ee/wp-content/uploads/2013/10/tolge-EC-dokument.pdf (27.05.17)
Eesti Autismiühing. Kättesaadav: http://www.autismeesti.ee/autismist/autismihairete-spekter/ (20.05.17)
Eesti Autismiühing. Kättesaadav: http://www.autismeesti.ee/autismist/kaasnevaid-probleeme/ (13.12.16)
MTÜ Eesti Aspergerite Ühing. Kättesaadav: https://aspiyhing.wordpress.com/mis-on-autism-mis-on-aspergeri-sundroom/#intelligentsus (27.05.17)
Põhja-Eesti Autismi Liit. Kättesaadav: http://www.autism.ee/?page_id=56 (13.12.16)
Peaasi .ee. Kättesaadav: http://peaasi.ee/autismispektri-haired/ (27.05.17)
Autistika Keskus. Kättesaadav: http://autistika.ee/ (13.12.16)

LISAD

LISAD 1 UURIMISTÖÖ KÜSIMUSTIK

Tere! Olen Greete Rihkrand, KSG 11-So õpilane. Oma uurimistöös uurin missugused on meie kooli gümnasistide teadmised autismist. Palun vasta järgnevatele küsimustele lähtudes enda teadmistest. Tõmba õigele vastusele joon alla või lisa oma vastus punktiirile. Küsitlus on anonüümne ning võtab aega mõne minuti.
Sugu: …………… Vanus……………

Mida tähendab Sinu jaoks sõna autism?
Haigus
Iseloomujoon
Sõimusõna
Ei tea
Muu ……………………………………………………………………………………

Millised on Sinu arvates autismi tunnused?
………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

Kuidas on Sinuni jõudnud informatsioon autismist?
Sugulastelt/Tuttavatelt
Internetist
Televisioonist
Raamatutest
Ei tea
Muu ……………………………………………………………………………………

Mis põhjustab autismi?
Pärilikkus
Viirused
Geeniviga
Vaktsiinisüst
Vale kasvatus
Puudub täpne vastus
Ei tea
Muu ……………………………………………………………………………………

Kas Sina suhtleksid autistiga?
Jah Ei
Põhjendus ……………………………………………………………………………….
…………………………………………………………………………………………..

Kas autistid peaksid Sinu arvates õppima pigem erakoolis või tavakoolis?
Erakoolis
Tavakoolis
Põhjendus…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

Kas autism on ravitav?
Jah Ei
Aitäh !
1 Bleach, Fiona; Igaüks on erinev- raamat noortele inimestele, kellel on autismiga õdesid või vendi, 2001, lk 13.
2 Põhja-Eesti Autismi Liit. Kättesaadav: http://www.autism.ee/?page_id=56 (13.12.16)
3 Pärnu Postimees. „Autist vajab maailma mõistmisel abi“ Kättesaadav: http://parnu.postimees.ee/401932/autist-vajab-maailma-moistmisel-ab i (05.04. 17)
4 Põhja-Eesti Autismi Liit. (13.12.16)
5 Eesti Autismiühing. Kättesaadav: http://www.autismeesti.ee/autismist/kaasnevaid-probleeme/ (13.12.16)
6 Põhja-Eesti Autismi Liit. (13.12.16)
7 Eesti Autismiühing. Kättesaadav: http://www.autismeesti.ee/autismist/autismihairete-spekter/ (20.05.17)
8 Bleach, Fiona 2001, lk 19-26.
9 Ajakiri Märka Last. Kättesaadav: http://ajakiri.lastekaitseliit.ee/2016/10/11/autistlik-laps-vajab-teistsugust-lahenemist/ (20.05.17)
10 Bleach, Fiona 2001, lk 42-44.
11 Peaasi.ee. Kättesaadav: http://peaasi.ee/autismispektri-haired/ (27.05.17)
12 Bleach, Fiona 2001, lk 36-38.
13 MTÜ Eesti Aspergerite Ühing. Kättesaadav: https://aspiyhing.wordpress.com/mis-on-autism-mis-on-aspergeri-sundroom/#intelligentsus (27.05.17)
14 Peaasi. (27.05.17)
15 Põhja-Eesti Autismi Liit. (13.12.16)
16 De Bruin, Colette. 2014, 5 küsimust- praktiline juhend autismiga lapse kasvatamiseks, lk 90.
17 Bleach, Fiona 2001, lk 14.
18 Bleach, Fiona 2001, lk 15.
19 Postimees Tervis. „Uuring kummutab vaktsineerimisvastaste põhiargumendi.“ Kättesaadav: http://tervis.postimees.ee/2799122/uuring-kummutab-vaktsineerimisvastaste-pohiargumend i (20.05.17)
20 Põhja-Eesti Autismi Liit. (13.12.16)
21 Bleach, Fiona 2001, lk 69-74.
22 Autistika. Kättesaadav: http://autistika.ee/ (13.12.16)
23 Vaata lisa nr 1.