Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD (1)

Kutsekool - Ühiskond - Riigiõpe
5 VÄGA HEA
Punktid

TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD

KÄSUNDUSLEPING

Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619)

Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga, mh tuleks ära hoida kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (620).


Käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid.
  • Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes (621)
  • Kui käsundisaaja soovib käsundiandja juhistest kõrvale kalduda, peab ta sellest käsundiandjale teatama ja tema otsuse ära ootama, välja arvatud juhul, kui viivitusega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg ja kui asjaoludest tulenevalt võib eeldada, et käsundiandja kiidab kõrvalekaldumise heaks.
  • Kui juhistest kinnipidamisega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg, võib käsundisaaja järgida juhiseid alles siis, kui ta on juhtinud käsundiandja tähelepanu ebasoodsale tagajärjele ja käsundiandja ei muuda juhiseid.
  • Käsundisaaja ei vastuta eelpoolt toodud kohustuste rikkumise eest, kui käsundiandja kiidab käsundisaaja tegevuse hiljem heaks.

    Käsundi isiklik täitmine


    Eeldatakse, et käsundisaaja peab täitma käsundi isiklikult. Käsundisaaja võib käsundi täitmisel kasutada kolmanda isiku abi.

    Huvide konflikt


    Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, võib käsundisaaja olla üheaegselt käsundi täitmiseks tehtava tehingu teiseks pooleks või tehingu teise poole käsundisaajaks üksnes juhul, kui huvide konflikt on välistatud (623) Nimetatud käsundi puhul peab käsundisaaja teatama käsundiandjale oma otsesest või kaudsest huvist käsundi esemeks oleva tehingu suhtes. Käsundisaaja poolt käsundi täitmisel iseendaga tehingu tegemine ei piira käsundisaaja õigust tasule ja kulutuste hüvitamisele, kui on järgitud eespool sätestatut.

    Käsundisaaja teatamiskohustus


    Käsundisaaja peab teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest , mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma , samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta. (624) Käsundisaaja peab käsundi täitmisel esitama käsundiandjale ka ülevaate käsundi täitmisega seotud kuludest ja tuludest koos selle aluseks olevate tõenditega. Kokkulepe, millega käsundiandja kahjuks kaldutakse kõrvale eespool sätestatust, peab olema sõlmitud kirjalikus vormis.

    Saladuse hoidmise kohustus


    Käsundisaaja peab käsundi täitmise ajal hoidma saladuses talle seoses käsundiga teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on käsundiandjal õigustatud huvi, eelkõige hoidma käsundiandja tootmis- või ärisaladust. Saladuse hoidmise kohustust ei ole, kui käsundisaajal on asjaolude avalikustamiseks käsundiandja luba või kui ta on avalikustamiseks kohustatud seadusest tulenevalt. (625)

    Väljaandmiskohustus


    Käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. (626)
    Kui käsundisaaja kasutab enda huvides raha, mida ta peab käsundiandja huvides kasutama või mille ta peab edaspidi käsundiandjale välja andma, peab ta raha kasutamise aja eest maksma intressi seadusega sätestatud suuruses.
    Nõuded ja vallasasjad, mille käsundisaaja omandab käsundi täitmisel oma nimel kuid käsundiandja arvel, samuti käsundiandja poolt käsundisaajale käsundi täitmiseks üleantud nõuded ja vallasasjad ei kuulu käsundisaaja pankrotivarasse ja neile ei saa pöörata sissenõuet täitemenetluses käsundisaaja vastu.


    Käsundisaajale tasu maksmine


    Kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. (627) Kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.

    Käsundisaajale tasu maksmise ning kulude ja kahju hüvitamise kord


    Kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. (628)
    Käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Eeldatakse, et tasu arvel kaetakse käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata. Käsundiandja peab käsundisaaja vabastama tema poolt käsundi täitmiseks kolmandate isikute ees võetud kohustustest.
    Käsundisaaja võib enne käsundi täitmisele asumist nõuda käsundiandjalt mõistlikus ulatuses ettemakset tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulude eest.
    Käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama käsundi täitmisel tekkinud kahju, mis tulenes sellise käsundi täitmisega tavaliselt seotud ohust või käsundiandja juhisest, välja arvatud juhul, kui tekkinud kahju tuleb katta tasu arvel või kui kahju põhjustas käsundisaaja käitumine, mida ei võinud vastavalt asjaoludele pidada käsundi täitmiseks vajalikuks.

    Tasu maksmine käsunduslepingu lõppemise korral


    Kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Sel juhul on käsundisaajal õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane.


    Tähtajatu käsunduslepingu korraline ülesütlemine


    Kumbki lepingupool võib tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda (630) kuid siiski üksnes tingimusel, et käsundiandja võib käsundi esemeks oleva teenuse saada või tehingu teha muul viisil. Kui käsundisaaja ütleb lepingu üles seda arvestamata, peab ta hüvitama käsundiandjale sellest tekkinud kahju.
    Kui käsundusleping on sõlmitud lepingupoole eluajaks või pikemaks ajaks kui viieks aastaks, võib käsundisaaja selle üles öelda pärast viie aasta möödumist lepingu sõlmimisest, teatades sellest vähemalt kuus kuud ette.

    Käsunduslepingu erakorraline ülesütlemine


    Kumbki lepingupool võib nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles öelda VÕS §-s 630 sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni.


    Käsundiandja surm ja pankrot

    Eeldatakse, et käsundusleping ei lõpe käsundiandja surmaga (632).


    Käsundiandja pankroti korral lõpeb käsundusleping pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud juhul, kui käsunduslepingul ei ole seost pankrotivaraga.
    Käsundisaaja surm ja pankrot

    Eeldatakse, et käsundusleping lõpeb käsundisaaja surmaga. (633) Käsundisaaja pankroti korral lõpeb käsundusleping pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud juhul, kui käsunduslepingul ei ole seost pankrotivaraga.


    TÖÖVÕTULEPING
    Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik ( tellija ) aga maksma selle eest tasu. (635) Eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult.
    Juhul kui töövõtulepingu esemeks on tehingu tegemine, kohaldatakse lepingule täiendavalt VÕS §-des 620–626, § 628 lg 2 ja 3, §-s 629 ja §-des 631–634 sätestatut.
    Tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine.
    Asja üleandmise kohustus
    Töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Kui asi on valmistatud töövõtja materjalist, peab töövõtja tegema võimalikuks omandi ülemineku tellijale.
    Kui valmistada tuleb asendatav asi, kohaldatakse asja üleandmise kohustusele vastavalt müügi kohta sätestatut. (636) Kui töövõtja on tarbijatöövõtu puhul jätnud asja tellijale õigeaegselt üle andmata, loetakse seda oluliseks lepingurikkumiseks.
    Tasu maksmise kohustus (VÕS § 637)
    Kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.
    Töövõtja ei või nõuda tasu töö eelarve koostamise eest.
    Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.
    Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.
    Tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust.
    Tarbijatöövõtulepingu puhul on tühine kokkulepe, mille kohaselt tarbija kohustub maksma töövõtjale ettemaksuna rohkem kui poole töövõtjale makstavast tasust.
    Töö vastuvõtmise kohustus (VÕS § 638)
    Tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
    Eelarve ületamine
    Töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. (639)
    Mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud. Kui tellija ütleb lepingu eelarve ületamise tõttu üles, ei pea ta maksma eelarvet ületavat tasu.
    Juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek
    Tellija peab töövõtjale töö eest tasuma ka juhul, kui töö hävib või kahjustub pärast asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale. (640) Töövõtja kannab juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni.
    Töö vastavus lepingutingimustele
    Töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid . (641) Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui:
    1) tööl ei ole kokkulepitud omadusi;
    2) kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele;
    3) töö kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida töövõtja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma;
    4) kolmandal isikul on töö suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada;
    5) tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi , eelkõige töö reklaamimisel või etikettidel.
    Töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis .
    Tööna tehtud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas töövõtja või kui seda tehti tema vastutusel.
    Töövõtja vastutus töö lepingutingimustele mittevastavuse puhul (642)
    Töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda.
    Tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö tarbijale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks.
    Tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest tarbijale. Tarbijatöövõtu puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega.
    Töövõtja vastutab ka töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumisest tulenevalt.
    Töö ülevaatamise kohustus ja Töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamine
    Kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. (643). 
    Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. (644)
    Oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
    Töö lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise erisused (VÕS § 645)
    Tellija võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui:
    1) lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu;
    2) töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale.
    Töö ülevaatamise kohustuse täitmata jätmise korral võib oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev tellija tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele, mille ta oleks võinud asja ülevaatamisega avastada , üksnes juhul, kui ta tõendab, et tööl oli niisugune puudus juba töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko talle ülemineku ajal.
    Töövõtja ei või tugineda kokkuleppele, millega välistatakse või piiratakse tellija õigusi seoses töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui töövõtja teadis või pidi teadma, et töö lepingutingimustele ei vasta.
    Lepingu täitmise nõue õiguskaitsevahendina
    Kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö.
    Muu töövõtulepingu kui tarbijatöövõtulepingu puhul võib tellija töö lepingutingimustele mittevastavuse puhul nõuda uue töö tegemist üksnes siis, kui töö lepingutingimustele mittevastavuse näol on tegemist olulise lepingurikkumisega.
    Kui töövõtja teeb puudustega töö asemel lepingutingimustele vastava töö, võib ta nõuda puudustega töö tagastamist. Töövõtja kannab töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud.
    Kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
    Tellija kaotab õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. See ei kehti tarbijatöövõtu suhtes.
    Töövõtulepingu oluline rikkumine töövõtja poolt (VÕS § 647) 
    Töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.
    Tarbijatöövõtu puhul loetakse töövõtja lepingurikkumiseks ka töö parandamise või uue töö tegemisega tellijale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist.
    Eeltoodud juhtudel ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda .
    Tasu vähendamise piirangud (VÕS § 648)  ja kahju hüvitamise erisused
    Tellija ei või vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui:
    1) töövõtja viis töö vastavusse lepingutingimustega või tegi uue töö;
    2) tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks.
    Tellija võib nõuda töövõtjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis tööna tehtud asja otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui kahju tulenes tellija ebapiisavast teavitamisest töövõtja poolt, samuti kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. (649)
     Töövõtugarantii ja teenindusest teatamise kohustus (VÕS § 650)
    Töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi (kohaldatakse VÕS §-des 230 ja 231 sätestatut).
    Tarbijatöövõtulepingu puhul võib tellija mõistlikult eeldada tehtud töö kasutamise, korrashoiu või parandamisega seotud teenuste olemasolu ja töövõtja ise neid ei osuta, peab töövõtja töö tellijale üleandmise ajal ja tellija nõudmisel ka pärast seda andma piisavalt teavet teenuste kasutamise võimalustest.
    Töö lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab töö valmimisest. Kui tellija on kohustatud töö vastu võtma, siis algab nõude aegumistähtaeg töö vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest . Uue töö tegemisel töövõtja poolt algab aegumistähtaeg uue töö valmimisest. Puuduse kõrvaldamisel algab aegumistähtaeg kõrvaldatud puuduse suhtes uuesti, alates puuduse kõrvaldamisest.
    Tellija viivitus ja Töö hävimine, halvenemine või teostamatuks muutumine tellijast tulenevatel põhjustel
    Kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle tegemisega, võib töövõtja nõuda talle viivitusega tekitatud kahju hüvitamist. (652) Kui sellise käitumisega rikub Tellija sellega ühtlasi oluliselt lepingut, võib töövõtja lepingu üles öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu.
    Kui tellija vastuvõtuviivitus tekkis tellija süü tõttu, võib töövõtja lepingu ülesütlemisel nõuda kogu kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud summa, mille ta hoiab lepingu ülesütlemise tõttu kokku kulude osas või omandab oma tööjõu teistsuguse kasutamisega või oleks võinud mõistlikult omandada.
    Kui töö on puuduse tõttu tellija muretsetud materjalis või tellija poolt töö tegemiseks antud korralduse tõttu enne valmimist, kui aga töö tuli vastu võtta, siis enne selle vastuvõtmist, hävinud,halvenenud või muutunud teostamatuks, võib töövõtja lepingu üles öelda ja nõuda tehtud tööle vastavat tasu osa ning nende kulude hüvitamist, mis tasus ei sisaldu.
    Pandiõigus (VÕS § 654)
    Töövõtjal on oma töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus tellija vallasasjadele, mille töövõtja on valmistanud, parandanud või muutnud, kui need on töövõtu eesmärgil tema valduses. Ehitise või selle osa ehitamiseks, remondiks või muutmiseks kohustatud töövõtja võib lepingust tulenevate nõuete tagamiseks nõuda hüpoteegi seadmist tellijale kuuluvale kinnisasjale, millel ehitis asub.
    Teenuse osutamise lepingud II
    Maaklerleping
    Maaklerilepinguga kohustub üks isik ( maakler ) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu) (VÕS § 658 lg 1). Maaklerilepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui ei ole sätestatud teisiti.
    Maakler võib tema poolt vahendatud või osutatud lepingu poolte nimel vastu võtta makseid ja lepingust tuleneva muu kohustuse täitmist, kui ta on selleks eraldi volitatud.
    Maakleril on keelatud teha käsundiandjale ettepanekut sõlmida leping isikuga, kelle kohta ta teab või peab teadma asjaolusid, mis annavad mõistliku aluse kahelda selles, et see isik täidab lepingust tulenevad kohustused kohaselt.
    Erandina käsunduslepingu üldsätetest võib maakleri poolt vahendatava lepingupoole nõudmisel jätta maakler selle lepingupoole nime lepingu teisele poolele avaldamata .(661; komm : kuidas selline avaldamata jätmine tuleks kõne alla nt kinnisasja puudutavas tehingus, seadus ei ütle). Maakler peab säilitama oma maakleritegevusega seotud dokumente niikaua , kuni nendel dokumentidel on tähtsus käsundiandja huvide kaitsmisel, mitte aga vähem kui kolm aastat.

    Lepingute dokumenteerimise kohustus

    Maakler peab ajalises järgnevuses dokumenteerima kõik tema vahendusel või osutamisel sõlmitud lepingud.(663) NB! Kui pooled ei sõlmi lepingut kirjalikult, peab maakler enda poolt vahendatud või osutatud lepingu poole nõudmisel sellele poolele viivitamata andma enda poolt allkirjastatud väljavõtte vahendatud või osutatud lepingu tingimustest.
    Maakleritasu maksmise kohustus
    Maakleril on õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest (664). Kui maaklerilepingu kohaselt tekib maakleril õigus maakleritasule pärast vahendatud või osutatud lepingust tuleneva kohustuse täitmist käsundiandja suhtes, on maakleril õigus maakleritasule ka juhul, kui kohustus jäi täitmata käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu. Maakleri õigust maakleritasule ei mõjuta asjaolu, et vahendatud või osutatud leping sõlmitakse või sellest tulenev kohustus täidetakse pärast maaklerilepingu lõppemist.
    Kui maakleri poolt vahendatud või osutatud leping sõlmitakse edasilükkava tingimusega , võib maakler maakleritasu nõuda alles tingimuse saabumisel.
    Maakleri õigus maakleritasule säilib ka juhul, kui maakleri vahendamisel või osutamisel sõlmitud leping on kehtetu, kui maakler ei teadnud ega pidanudki teadma kehtetuse põhjusest. Kui leping öeldi üles või lepingust taganeti olulise lepingurikkumise tõttu, ei ole maakleril õigust tasule, kui ta teadis või pidi teadma, et lepingu rikkumine on tõenäoline.
    Maakleritasu suurus
    Kui maakleritasu suurust ei ole kokku lepitud, loetakse selleks kohalikku tavalist maakleritasu sellise lepingu vahendamise või osutamise eest, selle puudumisel aga mõistlikku tasu. (Komm: Riigikohus on lugenud mõistlikuks maakleritasu 4-6% tehingu hinnast ).(VÕS § 665)

    Maakleri kulude hüvitamine

    Maakler võib lisaks maakleritasule nõuda maaklerilepingu täitmisel tekkinud kulude hüvitamist vaid juhul, kui selles on eraldi kokku lepitud (nt reklaamikulude, jne). Kui maakleri vahendamisel või osutamisel lepingut ei sõlmita, võib maakler siiski nõuda maaklerilepingu täitmisel tekkinud kulude hüvitamist, kui selles on eraldi kokku lepitud.

    Agendileping

    Agendilepinguga kohustub üks isik ( agent ) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu (VÕS § 670)
    Agendilepingut eristab maaklerlepingust eelkõige see, et agent tegutseb püsivalt käsundiandja huvides, maakler vahendab tehinguid ühekordselt, ta on agendiga võrreldes ka iseseisvam. Agendil võib olla käsundiandja suhtes esindusõigus, kuid maakleril käsundiandja suhtes esindusõigust ei ole.#
    NB! Agent tegutseb iseseisvalt, kui tal on õigus kujundada oma tegevust põhiliselt vabalt ja määrata oma tegutsemisaeg .
    Agendiks ei ole isik, kes täidab agendilepingule iseloomulikke ülesandeid tulenevalt käsundiandjaga sõlmitud töölepingust. Samuti ei ole agendiks juriidilisest isikust käsundiandja juhtorgani liige, osanik või pankrotihaldur, kellel on seadusest, põhikirjast või ühingulepingust tulenevalt õigus võtta juriidilisele isikule kohustusi.
    Agendilepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui ei ole sätestatud teisiti.

    Agendi kohustused

    Agent peab oma kohustusi täitma majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt isikult tavaliselt oodatava hoolega , muu hulgas tegema käsundiandja huvides mõistlikke pingutusi lepingute sõlmimiseks või vahendamiseks. Agent peab käsundiandjale viivitamata teatama igast omapoolsest lepingu vahendamisest ja sõlmimisest, samuti muudest käsundiandja huvide järgimiseks olulistest asjaoludest. (673)

    Käsundiandja kohustused

    Käsundiandja peab tegema kõik, et võimaldada agendi edukat tegutsemist , muu hulgas:
    1) andma oma kulul agendi käsutusse tema tegevuseks vajalikud dokumendid, sealhulgas näidised, joonised, hinnakirjad, reklaamtrükised ja lepingutingimused;
    2) teatama agendile tema kohustuste täitmiseks vajalikest asjaoludest ning hoolikalt kontrollima agendi esitatud teateid;
    3) teatama agendile viivitamata agendi vahendatud lepingu sõlmimisest või agendi poolt esindusõiguseta või esindusõiguse piire ületades sõlmitud lepingu heakskiitmisest, samuti agendi vahendatud või sõlmitud lepingu täitmata jäämisest;
    4) teatama agendile viivitamata sellest, et ta kavatseb lepinguid sõlmida oluliselt väiksemas ulatuses kui agent tavalistel asjaoludel oodata võib.
    Mitu käsundiandjat või agenti
    Agent võib olla tegev ka teiste käsundiandjate jaoks, kui kirjalikult ei ole kokku lepitud teisiti.

    Kindlustusagendi volituste erisused

    Püsivalt kindlustuslepinguid vahendama või sõlmima volitatud agent (kindlustusagent) loetakse talle määratud kindlustusvaldkonnas ja piirkonnas volitatuks:
    1) vastu võtma kindlustuslepingute sõlmimise, pikendamise ja muutmise leppepakku-musi, samuti nende leppepakkumuste tagasivõtmise avaldusi;
    2) vastu võtma kindlustusvõtjalt kindlustuslepingu kehtivuse ajal edastatavaid teateid, samuti ülesütlemise ja taganemise avaldusi ning muid kindlustust puudutavaid avaldusi;
    3) vastu võtma kindlustusmakseid, intressi ja kulude hüvitisi. (677)
    Kindlustusagendil on õigus teha kõiki õigustoiminguid, mis puudutavad tema vahendatud või sõlmitud lepinguid. Kui kindlustusagendi eelviidatud volitusi on piiratud, kehtib piirang kolmanda isiku suhtes üksnes juhul, kui kolmas isik kindlustusagendi suhtes õigustoimingu tegemisel piirangust teadis või pidi teadma.
    Lepingud, millelt tuleb maksta agenditasu
    Agendil on õigus agenditasule kõigi käsundiandja poolt agendilepingu kehtivuse ajal agendi tegevuse tulemusena sõlmitud lepingute eest. Agendil on õigus agenditasule ka lepingute eest, mis sõlmiti isikuga, kellel agendi tegevuse tulemusena tekkis käsundajaga püsiv ärisuhe selliste lepingute sõlmimiseks, mida tavaliselt vahendas või sõlmis agent. Kindlustusagendil on õigus agenditasule üksnes tema poolt vahendatud või tema käsundiandja nimel sõlmitud lepingute eest.(VÕS § 678 lg 1)
    Agenditasu maksmise eeldused
    Agendil tekib õigus agenditasule, kui käsundiandja on oma kohustused, mis tulenevad agendi vahendatud või sõlmitud lepingust, täitnud (VÕS § 679 lg 1)
    a) Kui lepingupooled on kokku leppinud, et agenditasu makstakse eespool sätestatust hiljem, on agendil õigus mõistlikule ettemaksele..
    b) Kindlustusagendil tekib õigus agenditasule, kui kindlustusvõtja on tasunud kindlustusmakse, millelt vastavalt agendilepingule agenditasu arvestatakse.
    c) Agendil ei ole õigust agenditasule, kui on ilmne, et leping jääb täitmata käsundiandjast sõltumatu asjaolu tõttu..
    Agenditasu suurus
    Kui agenditasu suurust ei ole kokku lepitud, loetakse selleks kohalik tavaline agenditasu, selle puudumisel aga mõistlik tasu. (VÕS § 680)
    Kasutuslepingute puhul arvestatakse agenditasu kasutustasult kogu lepingu kehtivuse aja eest.
    Agenditasu arvestamine
    Käsundiandja peab agendile maksmisele kuuluva agenditasu igakuiselt välja arvestama. Kokkuleppel võib arvestusajavahemikku pikendada kuni kolme kuuni . Agenditasu arvestus tuleb edastada agendile hiljemalt kuu lõpuks, mis järgneb arvestus ajavahemi-kule. Arvestuses tuleb näidata agenditasu suurus ja selle määramiseks olulised asjaolud .
    Tagantjärele võib väljavõtet nõuda üksnes juhul, kui pooled ei ole arvestuse suhtes üksmeelele jõudnud.
    Kui käsundiandja keeldub andmast arvestust või väljavõtet või agendil on põhjendatud kahtlus arvestuse õigsuses või täielikkuses, võib agent nõuda omal valikul talle või tema määratud audiitorile käsundiandja raamatupidamisdokumentidega tutvumise võimaldamist ulatuses, mis on vajalik arvestuse või väljavõtte õigsuse või täielikkuse kontrollimiseks.
    Agendi kulutuste hüvitamine
    Agent võib käsundiandjalt nõuda agendilepingu täitmisel tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist, kui need ületavad tavaliselt sellise agendilepingu täitmisel tehtavaid kulutusi. Agendilepingu täitmisel tavaliselt tekkivate kulutuste hüvitamist võib agent nõuda üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud või on asjaolude kohaselt tavaline (684)
    Agendi kulutuste hüvitamise nõue ei sõltu sellest, kas agendil on õigus saada agenditasu.


    Pandiõigus

    Agendilepingust tulenevate sissenõutavaks muutunud nõuete tagamiseks on agendil pandiõigus käsundiandja vallasasjadele ja väärtpaberitele, mida ta agendilepingu alusel valdab , samuti tema poolt vastuvõetud kolmandate isikute maksetele, kui tal on õigus selliseid makseid vastu võtta.
    Agendilepingu korraline ülesütlemine
    Kui lepingupooled jätkavad tähtajalise agendilepingu täitmist pärast lepingu tähtaja möödumist, loetakse, et leping muutub tähtaja lõppemisel tähtajatuks.
    Agendi õigus lahkumishüvitisele ja lepingu lõppemisega tekitatud kahju hüvitamine
    Agendilepingu lõppemisel on agendil õigus eraldi hüvitisele (lahkumishüvitis), kui:
    1) ta on käsundiandja jaoks loonud ärisuhteid uute klientidega või olemasolevaid ärisuhteid oluliselt laiendanud ja
    2) käsundiandjal on sellistest ärisuhetest ka pärast agendilepingu lõppemist olulist kasu ja
    3) agent kaotab agendilepingu lõppemise tõttu õiguse agenditasule, millele tal oleks olnud õigus lepingu jätkamisel juba sõlmitud või edaspidi sõlmitavatelt lepingutelt isikuga, kellel agendi tegevuse tulemusena tekkis käsundiandjaga püsiv ärisuhe selliste lepingute sõlmimiseks, mida tavaliselt vahendas või sõlmis agent ja .
    Lahkumishüvitise maksmine ei välista ega piira agendi õigust nõuda talle agendilepingu lõppemisega tekitatud kahju hüvitamist.
    Agendil ei ole õigust lahkumishüvitisele ega kahju hüvitamisele, kui:
    1) agendilepingu ütles üles agent, välja arvatud juhul, kui ülesütlemine toimus käsundiandjast tuleneva asjaolu, agendi vanuse või tervisliku seisundi tõttu, mis ei võimaldanud agendi tegevust jätkata;2) agendilepingu ütles üles käsundiandja agendi süülise käitumise tõttu;
    3) käsundiandja ja agendi vahel on pärast lepingu lõppemist sõlmitud kokkuleppe, mille alusel asendab agenti kolmas isik, kes maksab lahkuvale agendile tasu, mis vastab suuruselt lahkumishüvitisele ja kahjuhüvitisele, millele agendil oleks õigus;
    Tarbijakaitseseaduse # konspekt
    ÜLDSÄTTED
    Tarbijakaitseseadus (TKS) on kehtestatud tarbija õiguste tagamiseks. TKS kohaldatakse ka siis, kui kaupleja vahendab tarbijale kauba üleandmist või teenuse osutamist.
    Tarbijale kauba või teenuse pakkumisel või müümisel või muul viisil turul kättesaadavaks tegemisel kohaldatakse lisaks TKS-le ka võlaõigusseadust, toote nõuetele vastavuse seadust ning teisi seadusi. TKS § 1 lg 5 määrab, et Tarbija ja kaupleja vaheliste vaidluste lahendamine ei ole haldusmenetlus haldusmenetluse seaduse tähenduses.

    Mõisted

    Tarbijakaitseseaduse § 2 tähenduses on:
    tarbija – füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega;
    kaupleja – isik, kes oma majandus- või kutsetegevuses pakub ja müüb või muul viisil turustab tarbijale kaupa või osutab teenust;
    kaup – kaupleja pakutav, müüdav või muul viisil turustatav asi või õigus;
    teenus – kaupleja pakutav, müüdav või muul viisil turustatav hüve, mis ei ole kaup;
    tootja – toote nõuetele vastavuse seaduses määratletud isik;
    universaalteenus – üldistes huvides osutatav ja riigi või teatud piirkonna valdava enamiku elanike kasutatav teenus, milleks on gaasi-, elektri-, soojusenergia -, vee- ja kanalisatsiooni-, jäätmekäitlus- ja sideteenus ning muu samalaadne teenus.
    Tarbijal on õigus (TKS § 3):
    1) nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud;
    2) saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta;
    3) saada tarbijaõigus- ja tarbimisalast teavet;
    4) saada nõu ja abi, kui tema õigusi on rikutud;
    5) nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist;
    6) taotleda oma huvide arvestamist ning olla oma ühingute ja liitude kaudu esindatud tarbijapoliitikat kujundavate otsuste tegemisel.

    Tarbija õigus saada teavet

    Tarbijal on õigus saada pakutava kauba või teenuse kohta ohutuse, samuti tervise, vara ja majandushuvide kaitse seisukohalt vajalikku teavet (ja lisateavet). Tarbijale antav teave peab olema tõene ja arusaadav ning esitatud tarbijale eesti keeles.

    Kauba märgistuse üldnõuded

    Tarbijale pakutaval või müüdaval kaubal või selle müügipakendil või kauba külge kinnitatud etiketil olev märgistus peab olema loetav , arusaadav ja üheselt mõistetav ning vastama kõigile selle kauba märgistuse kohta kehtestatud nõuetele (TKS § 5 lg 1)
    Kui kauba märgistuse kohta ei ole õigusaktis nõudeid kehtestatud, esitatakse märgistuses vähemalt kauba nimetus (milleks võib olla selle kauba määratlemiseks üldises praktikas kindlakskujunenud väljend), kui selle puudumine võib tarbijat eksitada.
    Kauba liiki, omadusi ja otstarvet arvestades peab peale TKS § 5 lg 2 sätestatu olema lisatud järgmine teave:
    1) kauba kogus või mõõtmed rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi asjakohastes mõõtühikutes;
    2) kauba koostis ja koostisosade kogused #;
    3) juhised kauba pesemiseks, puhastamiseks ja hooldamiseks;
    4) juhised kauba kasutamiseks ja kauba säilitamise tingimused (kauba märgistusel, kauba külge kinnitatud etiketil või kaubaga kaasas olevas kasutusjuhendis);
    NB! Kauba märgistamise üldnõudeid ei kohaldata kasutatud kaubale, välja arvatud juhul, kui tarbija ohutuse tagamiseks ning tema tervise ja vara kaitseks on vajalikud hoiatused ja ettevaatusabinõud seoses kauba kasutamise või hävitamisega.
    Kasutusjuhend
    Tehniliselt keerukale, ohtlikke aineid sisaldavale või kasutamisel erioskust nõudvale kaubale peab tootja lisama kasutusjuhendi. (TKS § 6). Kasutusjuhend peab sisaldama tarbijale vajalikku teavet kauba õigeks, sihipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks ning kauba õigeks kokku-panemiseks, paigaldamiseks, ühendamiseks, hooldamiseks või säilitamiseks ja vajaduse korral ka hävitamiseks. Kui kaup koosneb mitmest osast, lisatakse kasutusjuhendisse loetelu kauba juurde kuuluvatest osadest (komplekti koostisosad). Võõrkeelne kasutusjuhend peab olema tõlgitud eesti keelde ja olema üheselt arusaadav.
    Kauba hinna avaldamine
    Müügihind on kaubaühiku või kaubakoguse eest tarbija tasutav lõpphind. Ühikuhind on kauba ühe kilogrammi, ühe liitri, ühe meetri, ühe ruutmeetri või ühe kuupmeetri lõpphind. Ühikuhinnaks võib olla ka tükihind, kui kaupa ei mõõdeta eelnimetatud ühikutes.
    TKS § 7 lg 6 kohaselt ei pea ühikuhinda avaldama: 1) kaubal, mille ühikuhind on samane müügihinnaga; 2) kaubal, mida pakutakse teenust osutades; 3) antiik- ja kunstiteostel ja 4) kaubal, mida pakutakse enampakkumisel.
    Eeltoodut kohaldatakse ainult vallasasjana pakutavale kaubale!
    Teenuse hinna avaldamine
    Tarbijale teenust pakkudes või vahetult enne teenuse osutamist teavitab kaupleja tarbijat teenuse müügihinnast. Kui teenuse müügihinda ei ole võimalik eelnevalt kindlaks määrata, teavitab kaupleja tarbijat teenuse hinna komponentidest, tariifidest või hinna arvutamise alustest nii, et tarbijal on võimalik teenuse müügihinda piisava täpsusega (ise) arvutada.
    Teenuse müügihind on teenuse eest tarbija tasutav lõpphind.
    KAUBA VÕI TEENUSE PAKKUMINE JA MÜÜMINE TARBIJALE
    Kaup ja teenus peavad vastama kehtestatud nõuetele (TKS § 9 lg 1).
    Kaupleja on kohustatud võtma pakutava kauba või teenuse eripärale vastavaid meetmeid, mis võimaldaksid tal: 1) olla teadlik ohtudest, mida kaup või teenus võib põhjustada;
    2) valida ohu vältimiseks sobiva tegevuse, nagu kauba turult kõrvaldamine või teenuse osutamise lõpetamine, tarbija hoiatamine või kauba tarbijalt tagasinõudmine.
    Ohtliku teenusena käsitatakse teenust, mille osutamise viisiga seonduv viga või teenuse osutamisel kasutatava toote konstruktsiooni või koostise puudus või teenuse kohta antud ebaõige, eksitav või puudulik teave võib põhjustada inimese vigastuse, mürgistuse, haiguse või muul viisil ohustada tema tervist (TKS § 91 lg 2).
    Kauba või teenuse pakkumisel on lubatud kasutada mis tahes vormis või sõnaühendis sõna «garantii» või muud samatähenduslikku sõna vaid siis, kui selle tähendus vastab võlaõigusseaduses müügigarantii või töövõtugarantii kohta või ehitusseaduses ehitise garantii kohta sätestatule (TKS § 10).
    Kaup (vallasasi) on puudusega, kui see ei vasta õigusaktides kehtestatud nõuetele või muudele tehnilistele tingimustele. Kaup on puudusega ka juhul, kui kaubale märgitud minimaalne säilimistähtaeg, sealhulgas tähtaeg «parim enne», on möödunud (TKS § 11 lg 1). Puudusega kaupa on lubatud tarbijale pakkuda ja müüa ainult juhul, kui selline kaup on ohutu elule, tervisele ja varale ning tarbijat on teavitatud kauba puudusest. Seda nõuet kohaldatakse ka kasutatud kaubale. Puudusega või kasutatud kaup eraldatakse uuest ja nõuetekohasest kaubast ning sellise kauba müügikohas pannakse välja asjakohane teave. Kauba hinna alandamise kohta esitatud teavet ei loeta teabeks kauba puuduse kohta.

    Kaupleja ja tarbija vahelise tehinguga seotud kauplemisvõte

    Kauplemisvõte

    Kauplemisvõte käesoleva seaduse tähenduses on kaupleja tegevus, tegevusetus , teguviis või esitusviis, kommertsteadaanne, sealhulgas reklaam , ja turustamine, mis on otseselt seotud kauba või teenuse reklaamimise, pakkumise, müügi või tarnimisega tarbijale (TKS § 12 lg 1). Ebaausa kauplemisvõtte kasutamise keelu rikkumine ei too iseenesest kaasa tehingu tühisust.

    Ebaausa kauplemisvõtte kasutamise keeld

    Kauba või teenuse pakkumine ja müük või muul viisil turustamine tarbijale peab toimuma häid kaubandustavasid arvestades ning tarbija suhtes ausalt . Kauba või teenuse pakkumine peab olema kavandatud ja teostatud nii, et tarbijale oleks selge pakkumise äriline eesmärk (TKS § 121). Ebaausa kauplemisvõtte kasutamine on keelatud nii enne kui ka pärast kauba või teenusega seonduva tehingu tegemist, samuti tehingu tegemise ajal.

    Ebaaus kauplemisvõte

    Kauplemisvõte on ebaaus, kui see on vastuolus kaupleja majandus- või kutsetegevuses järgitava hoolsuse (edaspidi kaupleja ametialane hoolsus) nõuetega ja seoses mingi kauba või teenusega moonutab või tõenäoliselt moonutab oluliselt keskmise tarbija majanduskäitumist, kelleni see kaup või teenus jõuab või kellele see on suunatud. (TKS § 122 ). Eelkõige on ebaaus tarbijat eksitav või tema suhtes agressiivne kauplemisvõte.
    Keskmise tarbijana käsitatakse piisavalt teavet omavat ja mõistlikult tähelepanelikku ning ettevaatlikku tarbijat, arvestades sotsiaalseid, kultuurilisi ja keelelisi tegureid. Kui kauplemisvõte on suunatud teatud tarbijarühmale, on keskmiseks tarbijaks selle tarbijarühma keskmine liige.
    Kauplemisvõtet, mis tõenäoliselt moonutab oluliselt ainult selliste tarbijarühmade majanduskäitumist, kes oma vaimse või füüsilise puude, vanuse või kergeusklikkuse tõttu on kauplemisvõtte või sellega seonduva kauba või teenuse suhtes eriti vastuvõtlikud moel, mille ettenägemist võib kauplejalt õigustatult eeldada, hinnatakse, lähtudes kauplemisvõtte mõjust kõnealuse tarbijarühma keskmisele liikmele.
    TKS § -s 122 lg 1 nimetatud kaupleja ametialase hoolsuse puhul lähtutakse sellisest oskuste ja hoolsuse tasemest, mille kasutamist tarbijate suhtes võib kauplejalt mõistlikult eeldada ja mis on vastavuses heade kaubandustavade ning hea usu põhimõttega.
    Kaupleja ametialase hoolsuse nõuetele vastavuse hindamisel võib kasutada tema majandus- või kutsetegevuses järgitavaid käitumiskoodekseid. Käitumiskoodeks on teatud majandus- või kutsetegevuses kaupleja käitumist kirjeldav õigusaktiga kehtestamata reeglistik või kokkulepe, mida sellega liitunud kaupleja kohustub järgima. Käitumiskoodeksi koostaja , sealhulgas kaupleja või kauplejate grupp, võib ette näha käitumiskoodeksit järgima kohustunud kauplejate tegevuse kontrollimise ja nende tegevusega seonduvate kaebuste lahendamise.
    Tarbija majanduskäitumise oluliseks moonutamiseks peetakse kauplemisvõtte kasutamist, millega tunduvalt vähendatakse tarbija võimalust teha teadlik valik ja sellega mõjutatakse tarbijat tegema tehinguotsust, mida ta muul juhul ei oleks teinud. Nimetatud tehinguotsus on tarbija otsus, kas tehing teha või sellest loobuda , samuti millistel tingimustel tehing teha, muu hulgas: kas ja millistel tingimustel osta, kas ostu eest tasuda täies ulatuses või osadena, kas kaup või teenus endale jätta või sellest loobuda või kasutada lepingujärgseid õigusi kauba või teenuse suhtes.

    Eksitav kauplemisvõte on nii eksitav tegevus kui ka tegevusetus (TKS § 123 lg 1).

    Kauplemisvõtet peetakse eksitavaks, kui sellega esitatud teave on ebaõige või kui faktiliselt õige teabe esitusviis petab või tõenäoliselt petab keskmist tarbijat ja selle mõjul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud.
    Teave on ebaõige, kui see sisaldab valeandmeid ühe või mitme alljärgneva asjaolu kohta:
    1) kauba või teenuse olemasolu või olemus;
    2) kauba või teenuse peamised omadused;
    3) kaupleja kohustuste ulatus, kauplemisvõtte kasutamise ajend ja müügiprotsessi laad ning mis tahes avaldus või sümbol, mis seondub otsese või kaudse sponsorlusega või kaupleja, kauba või teenuse tunnustamisega;
    4) hind või hinna arvutamise alused või konkreetse hinnaeelise olemasolu;
    5) hoolduse, varuosade , asendamise või parandamise vajadus;
    6) kauplejana tegutsevat isikut või tema esindajat kirjeldavad tunnused ja õigused, sealhulgas kaupleja nimi ja juriidiline vorm, tema vara, kvalifikatsioon, staatus, tunnustamine, kuuluvus või seotus ja õigused tööstus-, kaubandus- või intellektuaalsele omandile või saadud autasud ja tunnustused;
    7) tarbija õigused, kaasa arvatud õigus nõuda asja asendamist või saada hüvitist vastavalt võlaõigusseadusele.
    Kauplemisvõte on eksitav ka siis, kui selle mõjul konkreetses olukorras, arvestades kauplemisvõtte kõiki asjaolusid, teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud, ja kui kauplemisvõttega seondub:
    1) kauba või teenuse turundusviis, sealhulgas võrdlev reklaam, mis tekitab segadust seoses konkurendi kaupade või teenuste, kaubamärkide, ärinimede või muude eristatavate tunnustega;
    2) käitumiskoodeksis sisalduva kohustuse täitmata jätmine koodeksit järgima kohustunud kaupleja poolt, kui kaupleja viitab oma seotusele käitumiskoodeksiga.
    Alljärgnevaid kauplemisvõtteid peetakse alati eksitavaks ja on keelatud:
    1) tõele mittevastav väide, et kaupleja on käitumiskoodeksiga liitunud;
    2) tõele mittevastav väide, et käitumiskoodeksi on heaks kiitnud avalik-õiguslik või muu institutsioon ;
    3) usaldus-, kvaliteedi- või nendega võrdväärse märgi kasutamine ilma sellekohase loata;
    4) tõele mittevastav väide, et kaupleja, tema kauplemisvõtte või tema pakutava kauba või teenuse on heaks kiitnud, kinnitanud või lubanud avalik-õiguslik või eraõiguslik institutsioon, või samasisulise väite esitamine heakskiiduks, kinnitamiseks või loa saamiseks vajalikele tingimustele vastamata ;

    Oluline teave ostukutsel

    Ostukutse on kaupleja edastatud kommertsteadaanne, milles on selle edastamise vahendile kohasel viisil esitatud kauba või teenuse omadused ja hind ning seega võimaldatud tarbijal ostu sooritada (TKS § 124
    lg 1).
    TKS § 123 lõikes 6 nimetatud oluline teave on ostukutse puhul järgmine teave, kui see ei selgu juba kontekstist:
    1) kauba või teenuse peamised omadused ulatuses, mis on kohane sellele kaubale või teenusele ja teabe edastamiseks kasutatavale sidevahendile;
    2) kaupleja tegevuskoha aadress ja nimi või ärinimi ning vajaduse korral selle kaupleja aadress ja nimi või ärinimi, kelle huvides ta tegutseb;
    3) kauba või teenuse hind koos maksudega või hinna arvutamise alused, kui kauba või teenuse olemusest tulenevalt ei ole võimalik hinda eelnevalt välja arvutada;
    Agressiivne kauplemisvõte
    Kauplemisvõte on agressiivne, kui sellega konkreetses olukorras, arvestades kõiki selle asjaolusid, ahistamise, sunni , sealhulgas füüsilise jõu kasutamise, või liigse mõjutamise kaudu oluliselt kahjustatakse või tõenäoliselt kahjustatakse keskmise tarbija valikuvabadust või mõjutatakse tema käitumist kauba või teenuse suhtes ning selle mõjul tarbija teeb või tõenäoliselt teeb tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei teeks (TKS § 125 lg 1).
    Eelnimetatud liigne mõjutamine on kaupleja tugevama positsiooni ärakasutamine tarbijale surve avaldamiseks viisil, mis oluliselt piirab tarbija võimalust teha teadlik valik. Tarbijale surve avaldamine võib toimuda ka füüsilist jõudu kasutamata või ähvarduseta seda kasutada.
    Kauplemisvõtte puhul ahistamise, sunni või liigse mõjutamise kindlaksmääramisel võetakse arvesse järgmised asjaolud:
    1) kauplemisvõtte ajastus, koht, olemus ja kestus;
    2) ähvardav või solvav käitumine või selline keelekasutus;
    3) tarbija otsustusvõimet vähendava tõsise õnnetusjuhtumi või eriliste asjaolude teadlik ärakasutamine, et mõjutada tarbija otsust kauba või teenuse suhtes;
    4) kaupleja poolt pealesunnitud koormav või ebaproportsionaalne lepinguväline takistus, kui tarbija soovib kasutada lepingulisi õigusi, kaasa arvatud õigust lepingust taganeda või vahetada kaupa, teenust või kauplejat;
    5) ähvardus rakendada meetmeid, mis õiguslikult ei ole võimalikud.
    Alljärgnevaid kauplemisvõtteid peetakse alati agressiivseks ja on keelatud:
    1) mulje loomine, et tarbija ei saa enne lepingu sõlmimist lahkuda;
    2) tarbija külastamine tema kodus, eirates tarbija palvet lahkuda või mitte tagasi tulla, välja arvatud lepingulise kohustuse täitmiseks õigusaktidega sätestatud tingimustel ja ulatuses;
    3) järjekindlate ja soovimatute pakkumiste tegemine telefoni, faksi , e-posti või muu sidevahendi abil, välja arvatud lepingulise kohustuse täitmiseks õigusaktidega sätestatud tingimustel ja ulatuses;
    4) kindlustuspoliisi alusel nõuet esitada soovivalt tarbijalt selliste dokumentide nõudmine, mida nõude põhjendatuse seisukohast ei saa mõistlikkuse põhimõtte kohaselt pidada asjakohasteks, või järjepidev asjasse puutuvatele kirjadele vastamata jätmine, et panna tarbija loobuma oma lepingujärgsete õiguste kasutamisest;
    Koduukseleping
    Võlaõigusseaduse §-des 46–51 sätestatud koduukselepingu sõlmimisel peab kaupleja andma tarbijale majandus- ja kommunikatsiooniministri kinnitatud vormi kohase teatise (TKS § 13). Kauba müümisel antakse TKS § 13 lg 1 nimetatud teatis tarbijale hiljemalt siis, kui tarbija võtab vastu kauba või esimese osa kaubast. Muul juhul antakse teatis tarbijale hiljemalt siis, kui tarbija teeb pakkumuse või võtab vastu kaupleja pakkumuse. Eelnimetatud teatist ei pea andma juhul, kui kaupa või teenust pakutakse: 1) väljaspool kaupleja äriruume paigas, kus tavaliselt kaupa või teenust pakutakse ja müüakse, või 2) paigas, kuhu meedia vahendusel või muul viisil on avalikult kutsutud tarbijaid ostma kaupa või teenust, või 3) paigas, kuhu kaupleja on kohale tulnud tarbija selgesõnalisel nõudmisel, et pakkuda tarbija soovitud kaupa või teenust.

    Sidevahendi abil sõlmitud leping

    Kauba või teenuse pakkumine ja müük tarbijale kaupleja korraldatud sellise turustussüsteemi kaudu, kus leping sõlmitakse ja sellele eelnev pakkumine tehakse vaid sidevahendi abil ilma osapoolte üheaegse füüsilise kohalolekuta, peab toimuma võlaõigusseaduse §-des 52–621 sätestatu kohaselt (TKS § 14).

    TARBIJAKAITSE KORRALDUS

    Valitsusvälised tarbijaühendused

    Tarbijaühendused on isikute vabatahtlik ühendus, mille tegevuse eesmärk on kaitsta ning edendada tarbijate huve ja õigusi ning mis on asutatud ja registreeritud vastavalt mittetulundusühingute seadusele (TKS § 15 lg 1).

    Tarbijaühendusel on õigus:
    1) osaleda tarbijakaitsepoliitika kujundamisel ning elluviimisel;
    2) korraldada tarbijakaitsealast teavitamist, nõustamist ja õpet;
    3) nõustada ja abistada tarbijat;
    4) esindada tarbijat lihtkirjaliku volikirja alusel kohtus ja muus riigiasutuses ning suhetes kaupleja või tootjaga;
    Riiklik tarbijakaitse

    Tarbijakaitseamet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus (TKS § 17 lg 1).

    Tarbijakaitseameti peamine ülesanne on kaitsta tarbijate õigusi ja huve, juhindudes käesolevast seadusest ja teistest õigusaktidest. Tarbijakaitseameti pädevuses on:
    1) teostada järelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning teistes seadustes tarbija õiguste kaitseks sätestatud nõuete täitmise üle;
    2) teha ettepanekuid tarbijakaitsealaste õigusaktide muutmiseks või kehtestamiseks;
    3) lahendada või edastada asjaomastele institutsioonidele lahendamiseks ametile tarbija õiguste rikkumise kohta esitatud avaldusi ja kaebusi;
    4) teavitada üldsust kaupleja või tootja tegevusest, mis rikub tarbija õigusi või kahjustab tarbija õigustatud huve;
    5) nõustada tarbijaid, tarbijaühendusi ja kauplejaid ning aidata kaasa nende tarbijakaitsealaste teadmiste täiendamisele;
    TARBIJA KAEBUSTE LAHENDAMINE
    Kaebuse esitamine kauplejale
    Tarbija võib lepingu rikkumisest tuleneva kaebuse esitada kauplejale mis tahes vormis. Tarbija võib esitada kaebuse ise või esindaja kaudu (TKS § 19 lg1). Tarbija ja kaupleja vaheline vaidlus lahendatakse võimaluse korral tarbija ja kaupleja kokkuleppel.
    Kui vaidluse lahendamine suuliselt esitatud kaebuse alusel ei ole võimalik, esitab tarbija selle kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, märkides selles:
    1) oma nime ja kontaktandmed ;
    2) kaebuse esitamise kuupäeva;
    3) kauba või teenuse puuduse;
    4) kauplejale esitatava nõude.
    Kaupleja on kohustatud tarbija kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud kaebuse läbi vaatama selle saamisest alates 15 päeva jooksul ning teavitama tarbijat kaebuse võimalikust lahendusest. (TKS § 19 lg 6).
    . Klienditeenindus
    Tarbija kaebuste lahendamiseks ning tarbijale teabe andmiseks peab universaalteenuse osutaja tagama asjakohase ja tasuta klienditeeninduse olemasolu.
    Tarbija õigus nõuda kaitset (TKS § 21)
    Kui kaupleja on keeldunud tarbija kaebust lahendamast või tarbija ei ole nõus kaupleja pakutud lahendusega ja leiab, et on rikutud tema õigusi või kahjustatud tema huve, võib tarbija esitada kaebuse sellekohaseid vaidlusi lahendavale isikule või institutsioonile, tarbijakaebuste komisjonile Tarbijakaebuste komisjoni pädevus
    Tarbijakaebuste komisjon (edaspidi komisjon ) on tarbija ja kaupleja vahelisi vaidlusi lahendav sõltumatu institutsioon.
    Komisjoni pädevuses on lahendada tarbija ja kaupleja vahel sõlmitud lepingust tulenevaid vaidlusi, mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel ja kui vaidlusaluse kauba või teenuse väärtus on 20 või enam eurot.
    a) Komisjon ei lahenda vaidlust, kui kahjunõue tuleneb surmajuhtumist, kehavigastusest või tervisekahjustusest. Need vaidlused lahendatakse kohtus.
    b) Komisjon ei lahenda vaidlusi, mis on seotud tervishoiuteenuse ja õigusabiteenuse osutamisega, kinnisasja ja ehitise võõrandamisega, samuti vaidlusi, mille lahendamise kord on ette nähtud teistes seadustes. Need vaidlused lahendatakse pädevas institutsioonis või kohtus.

    Kaebuse lahendamine komisjonis

    Tarbija või tema volitatud esindaja esitab Tarbijakaitseameti kaudu komisjonile kirjaliku kaebuse, kui kaupleja on keeldunud tarbija kaebust lahendamast või tarbija ei ole nõus kaupleja pakutud lahendiga (TKS § 26 lg 1).

    Kaebuse komisjonile edastamisest keeldumine

    Kaebust ei edastata komisjonile (TKS § 27 lg 1), kui: 1) vaidluse lahendamine ei kuulu komisjoni pädevusse või 2) samade poolte sama vaidlus samal alusel on kohtu menetluses või 3) samas asjas on jõustunud kohtuotsus.
    Kaebuse komisjonile edastamisest keeldumine ning keeldumise põhjus tehakse tarbijale kirjalikult teatavaks kaebuse saamise päevast alates kolme tööpäeva jooksul.
    Kui kaebus ei vasta TKS § 26 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele, määrab Tarbijakaitse-amet tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui kaebuse esitaja jätab määratud tähtaja jooksul puuduse kõrvaldamata, ei edastata kaebust komisjonile ning keeldumine tehakse tarbijale kirjalikult teatavaks.

    Kaebuse läbivaatamise ettevalmistamine

    Tarbijakaitseamet selgitab välja kaebuse lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ning tal on õigus ühendust võtta kaebuse esitanud tarbija ja kaebuses nimetatud kauplejaga, et saavutada pooltevahelist kokkulepet (TKS § 28 lg 1).
    Tarbija esitatud kaebuse koopia saadetakse kaebuse saamise päevast alates kolme tööpäeva jooksul asjaomasele kauplejale, kes peab andma kirjaliku vastuse kümne tööpäeva jooksul, alates koopia saamisest.
    Kaupleja kirjaliku vastuse koopia saadetakse tarbijale vastuse saamise päevast alates kolme tööpäeva jooksul.
    Kui kaupleja pakub oma kirjalikus vastuses tarbijale vastuvõetava lahenduse, loetakse kaebus lahendatuks.
    Kui kaupleja vastuses pakutud lahendus tarbijat ei rahulda, teavitab tarbija sellest Tarbijakaitseametit ning tarbija kaebus koos kaupleja kirjaliku selgitusega ja tarbija seisukohaga edastatakse komisjonile. Vajaduse korral edastatakse komisjonile ka pädeva järelevalveasutuse seisukoht kaebuse lahendamisel tähtsust omavates küsimustes. Tarbija kaebus koos selle juurde kuuluvate materjalidega edastatakse komisjonile kaebuse saamise päevast alates 30 tööpäeva jooksul.
    Menetlemise lõpetamisest ja lõpetamise põhjustest teavitatakse tarbijat kirjalikult viivitamata.

    Kaebuse läbivaatamise tähtaeg

    Komisjonile esitatud kaebus tuleb komisjoni istungil läbi vaadata selle komisjonile edastamisele järgnevast päevast alates ühe kuu jooksul, mis võib poole põhjendatud taotlusel või muudel olulistel põhjustel olla pikem.

    Komisjoni istung (TKS § 31)

    Komisjon arutab kaebust istungil vaidlevate poolte või nende esindajate osavõtul. Vaidlevate poolte või nende esindajate istungile ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist. Istungil kuulatakse ära asjaosalised, tutvutakse dokumentide ja muude tõenditega ning hinnatakse neid. Komisjoni istungi protokollib Tarbijakaitseameti ametnik , kes ei kuulu komisjoni koosseisu.


    JÄRELEVALVE

    Tarbijakaitse järelevalveasutused

    Tarbijakaitseseaduse ja teiste õigusaktide alusel tarbijale antud õiguste tagamise üle teostavad järelevalvet Tarbijakaitseameti, Terviseameti, politseiasutuse ja kohaliku omavalitsuse järelevalvepädevusega ametiisikud (edaspidi järelevalve teostaja ) oma pädevuse piires (TKS § 38).

    Järelevalve teostaja õigused (TKS § 39)

    Oma ülesannete täitmiseks on järelevalve teostajal õigus:
    1) kontrollida tarbijale pakutavate kaupade ja teenuste nõuetekohasust, sooritades vajaduse korral kontrolloste;
    2) takistamatult siseneda kaupleja majandus- või kutsetegevuses kasutatavatesse ruumidesse ning avada kaupu vedavaid veovahendeid kaupleja või tema esindaja või politseiametniku juuresolekul;
    3) nõuda kauplejalt või tootjalt asjakohaseid dokumente, materjale ja seletusi ning muud asjakohast teavet;
    Järelevalve teostaja ettekirjutus (TKS § 40)
    Õigusrikkumise avastamise korral võib järelevalve teostaja teha ettekirjutuse, milles:
    1) esitab nõude lõpetada õigusrikkumine ja võimaluse korral taastada esialgne olukord või 2) kohustab peatama sellise kauba või teenuse pakkumise ja müügi, mis ei ole nõuetekohane, ning annab tähtaja kauba või teenuse nõuetega vastavusse viimiseks.
    Ettekirjutuse täitmine on kauplejale kohustuslik. Ettekirjutuse vaidlustamine ei vabasta kauplejat selle täitmisest, välja arvatud juhul, kui kohus on otsustanud teisiti. Nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.

    VASTUTUS

    TKS järgi on ettenähtud vastutus:
    a) kauba või teenuse omaduste, kasutamistingimuste ja garantii kohta teabe andmise või hinna avaldamise nõuete rikkumine (§ 45) eest; karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ja sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
    b) kauba või kauba müügi või teenuse osutamise suhtes kehtestatud nõuete rikkumise (§ 46) eest - kaupleja poolt kauba realiseerimistähtaja, märgistuse või kasutusjuhendi suhtes kehtestatud nõuete või kauba või teenuse garantii suhtes kehtestatud nõuete, samuti teiste kaubale või teenusele või kauba müügile esitatavate nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut ja sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 2600 eurot
    c) tarbija petmise (§ 47) eest – petmiseks on kaupleja poolt tarbijale kauba müümisel või teenuse osutamisel 1) alakaalumise, alamõõtmise või valearvutamise; 2) kinnitatud tariifidest või kokkulepitud või teavitatud hindadest kinni pidamata jätmise või 3) kauba või teenuse omaduste, hinna või päritolu kohta tõese eestikeelse teabe andmata jätmise või varjamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ja sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
    d) ebaausate kauplemisvõtete kasutamise keelu rikkumise (§ 471) eest - milleks on kaupleja poolt ebaausate kauplemisvõtete kasutamise keelu rikkumine selle eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
    e) seadusliku maksevahendi vastuvõtmisest keeldumine (§ 472) eest - Euro kasutusele võtmise seaduse §-s 2 ja § 3 lõikes 2 sätestatud ulatuses seadusliku maksevahendi vastuvõtmisest keeldumise eest kauba müügil või teenuse eest tasumisel karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut ja kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.

    Menetlevad isikud

    TKS §-des 45–472 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. TKS §-des 45–47 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on: 1) Tarbijakaitseamet; 2) Terviseamet ; 3) valla- või linnavalitsus .
    TARBIJA KAEBUSTE LAHENDAMINE
    Tarbija kaebuse lahendamise üldine kord
    § 19. Kaebuse esitamine kauplejale
  • Tarbija võib lepingu rikkumisest tuleneva kaebuse esitada kauplejale mis tahes vormis. Tarbija võib esitada kaebuse ise või esindaja kaudu.
    (2) Tarbija ja kaupleja vaheline vaidlus lahendatakse võimaluse korral tarbija ja kaupleja kokkuleppel.
    (3) Kui vaidluse lahendamine suuliselt esitatud kaebuse alusel ei ole võimalik, esitab tarbija selle kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, märkides selles:
    1) oma nime ja kontaktandmed;
    2) kaebuse esitamise kuupäeva;
    3) kauba või teenuse puuduse;
    4) kauplejale esitatava nõude.
    (4) Kirjalikus kaebuses viidatakse tehingu sooritamist või müügi- või töövõtugarantiid tõendavale dokumendile või lisatakse kaebusele asjakohane dokument või selle koopia.
    (5) Kui tarbija kaebus on esitatud kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, peab kaupleja samas vormis kinnitama kaebuse vastuvõtmist.
    (6) Kaupleja on kohustatud tarbija kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud kaebuse läbi vaatama selle saamisest alates 15 päeva jooksul ning teavitama tarbijat kaebuse võimalikust lahendusest. Kui selle aja jooksul ei ole võimalik kaebust lahendada, on kaupleja kohustatud viivitust põhjendama ning tarbijat sellest kirjalikult teavitama, määrates uue mõistliku tähtaja.
    (7) Kui kaupleja leiab, et tarbija nõue on alusetu või põhjendamatu ning tarbijaga kokkulepet ei saavutata või saavutatakse see osaliselt, väljastatakse tarbijale sellekohane kirjalik teade käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tähtaja jooksul. Kaupleja on kohustatud tarbija nõude rahuldamata jätmist või osalist rahuldamist põhjendama.
    (8) Kui kaupleja käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tähtaja jooksul ei ole täitnud oma lubadust kaebus lahendada, loetakse, et kaupleja on keeldunud kaebuse lahendamisest.

    § 20. Klienditeenindus


    Tarbija kaebuste lahendamiseks ning tarbijale teabe andmiseks peab universaalteenuse osutaja tagama asjakohase ja tasuta klienditeeninduse olemasolu.

    § 21. Tarbija õigus nõuda kaitset


    Kui kaupleja on keeldunud tarbija kaebust lahendamast või tarbija ei ole nõus kaupleja pakutud lahendusega ja leiab, et on rikutud tema õigusi või kahjustatud tema huve, võib tarbija esitada kaebuse sellekohaseid vaidlusi lahendavale isikule või institutsioonile, tarbijakaebuste komisjonile Tarbijakaitseameti kaudu või kohtule. Tarbija võib esitada kaebuse ise või esindaja kaudu.

    Tarbijakaebuste komisjoni pädevus, moodustamine ja töökord


    § 22. Tarbijakaebuste komisjoni pädevus


    (1) Tarbijakaebuste komisjon (edaspidi komisjon) on tarbija ja kaupleja vahelisi vaidlusi lahendav sõltumatu institutsioon.
    (2) Komisjoni pädevuses on lahendada tarbija ja kaupleja vahel sõlmitud lepingust tulenevaid vaidlusi, mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel ja kui vaidlusaluse kauba või teenuse väärtus on 20 või enam eurot.
    (3) Komisjon ei lahenda vaidlust, kui kahjunõue tuleneb surmajuhtumist, kehavigastusest või tervisekahjustusest. Need vaidlused lahendatakse kohtus.
    (4) Komisjon ei lahenda vaidlusi, mis on seotud tervishoiuteenuse ja õigusabiteenuse osutamisega, kinnisasja ja ehitise võõrandamisega, samuti vaidlusi, mille lahendamise kord on ette nähtud teistes seadustes. Need vaidlused lahendatakse pädevas institutsioonis või kohtus.
    (5) Komisjon ei tegele kaebusega, kui vaidluse lahendamine väljub komisjoni pädevusest käesoleva paragrahvi lõikest 2, 3 või 4 tulenevatel asjaoludel.

    § 23. Komisjoni staatus ja liikmed


    (1) Komisjon tegutseb Tarbijakaitseameti juures Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas ning teeb otsuseid sõltumatult, lähtudes seadusest ning muudest õigusaktidest.
    (2) Komisjoni kuuluvad komisjoni esimees ja liikmetena ettevõtlusorganisatsioonide, erialaliitude, Tarbijakaitseameti ning käesoleva seaduse § 15 lõikes 3 nimetatud tarbijaühenduste või ühenduste liidu esitatud esindajad.
    (3) Komisjoni esimeheks võib olla isik, kellel on akadeemiline õigusalane kõrgharidus ja kes tunneb tarbijaõigust. Komisjoni esimeeste nimekirja kinnitab majandus- ja kommunikatsiooniminister kooskõlastatult justiitsministriga.
    (4) Ettevõtlusorganisatsioonid, erialaliidud ja käesoleva seaduse § 15 lõikes 3 nimetatud tarbijaühendused või ühenduste liit esitavad Tarbijakaitseametile kirjalikult ettepanekud oma esindajate kandmiseks komisjoni liikmete nimekirja. Tarbijakaitseameti esindajad komisjoni liikmete nimekirja nimetab ameti peadirektor oma käskkirjaga. Komisjoni liige arvatakse nimekirjast välja liikme esitanud organisatsiooni või liikme enda kirjalikul taotlusel.

    § 24. Komisjoni koosseis


    (1) Iga vaidluse läbivaatamiseks kinnitab Tarbijakaitseameti peadirektor või tema volitatud ametiisik vähemalt kolmeliikmelise komisjoni koosseisu, milles üks liige on esimees. Komisjoni koosseisus on võrdne arv ettevõtjate ja tarbijate esindajaid.
  • Komisjoni koosseisu kinnitamise korra ja töökorra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

    § 25. Komisjoni töötingimused ja tööga seotud kulud


    (1) Kaebuse läbivaatamine komisjonis on pooltele tasuta.
    (2) Tarbijakaitseamet tagab komisjoni asjaajamise , istungi ruumi, istungi protokollimise ja otsuste avaldamise.
    (3) Komisjoni esimehe töötasustamise määrad kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
    (4) Komisjoni tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarvest Tarbijakaitseametile selleks eraldatud raha arvel.

    Kaebuse lahendamine komisjonis


    § 26. Kaebuse esitamine


    (1) Tarbija või tema esindaja esitab Tarbijakaitseameti kaudu komisjonile kirjaliku kaebuse, kui kaupleja on keeldunud tarbija kaebust lahendamast või tarbija ei ole nõus kaupleja pakutud lahendiga.
    (2) Kui tarbija nimel esitab kaebuse tarbija esindaja, tuleb lisada ka tarbija esindaja lihtkirjalik volikiri .
    (3) Kaebuses märgitakse:
    1) tarbija nimi, elukoht ja muud kontaktandmed;
    2) kaupleja ärinimi või nimi ja tegevuskoha aadress;
    3) kaebuse sisu ning kaebuse esitaja selgelt väljendatud nõue ja asjaolud, millega ta oma nõuet põhjendab.
    (4) Kaebusele lisatakse dokumentaalsed tõendid, sealhulgas ostu sooritamist tõendava dokumendi koopia ning võimaluse korral kauplejale esitatud kaebuse ja saadud vastuse koopiad .
    (5) Tarbijakaitseamet registreerib saabunud kaebused .

    § 27. Kaebuse komisjonile edastamisest keeldumine


    (1) Kaebust ei edastata komisjonile, kui:
    1) vaidluse lahendamine ei kuulu komisjoni pädevusse või
    2) samade poolte sama vaidlus samal alusel on kohtu menetluses või
    3) samas asjas on jõustunud kohtuotsus.
    (2) Kaebuse komisjonile edastamisest keeldumine ning keeldumise põhjus tehakse tarbijale kirjalikult teatavaks kaebuse saamise päevast alates kolme tööpäeva jooksul.
  • Kui kaebus ei vasta käesoleva seaduse § 26 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele, määrab Tarbijakaitseamet tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui kaebuse esitaja jätab määratud tähtaja jooksul puuduse kõrvaldamata, ei edastata kaebust komisjonile ning keeldumine tehakse tarbijale kirjalikult teatavaks.

    § 28. Kaebuse läbivaatamise ettevalmistamine


    (1) Tarbijakaitseamet selgitab välja kaebuse lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ning tal on õigus ühendust võtta kaebuse esitanud tarbija ja kaebuses nimetatud kauplejaga, et saavutada pooltevahelist kokkulepet.
    (2) Tarbija esitatud kaebuse koopia saadetakse kaebuse saamise päevast alates kolme tööpäeva jooksul asjaomasele kauplejale, kes peab andma kirjaliku vastuse kümne tööpäeva jooksul, alates koopia saamisest.
    (3) Kaupleja kirjaliku vastuse koopia saadetakse tarbijale vastuse saamise päevast alates kolme tööpäeva jooksul.
    (4) Kui kaupleja pakub oma kirjalikus vastuses tarbijale vastuvõetava lahenduse, loetakse kaebus lahendatuks.
    (5) Kui kaupleja vastuses pakutud lahendus tarbijat ei rahulda, teavitab tarbija sellest Tarbijakaitseametit ning tarbija kaebus koos kaupleja kirjaliku selgitusega ja tarbija seisukohaga edastatakse komisjonile. Vajaduse korral edastatakse komisjonile ka pädeva järelevalveasutuse seisukoht kaebuse lahendamisel tähtsust omavates küsimustes. Tarbija kaebus koos selle juurde kuuluvate materjalidega edastatakse komisjonile kaebuse saamise päevast alates 30 tööpäeva jooksul.
    (6) Kui kaupleja kirjalikku selgitust ei ole esitanud, võetakse asja arutamisel aluseks tarbija kaebus.

    § 29. Kaebuse menetlemise lõpetamine


    (1) Komisjonil on õigus kaebuse menetlemine lõpetada, kui:
    1) kaebuse läbivaatamisel selgub , et selle lahendamine ei kuulu komisjoni pädevusse;
    2) kaebuse lahendamine esitatud tõendite alusel ei ole võimalik, kuna nõuab põhjalikku uurimist ja tunnistajate ärakuulamist;
    3) vaidlevad pooled saavutavad kokkuleppe enne komisjoni istungit, istungil või istungite vahelisel ajal;
    4) tarbija loobub kaebusest.
    (2) Kaebuse menetlemise lõpetamise otsustab komisjoni esimees. Menetlemise lõpetamisest ja lõpetamise põhjustest teavitatakse tarbijat kirjalikult viivitamata.

    § 30. Kaebuse läbivaatamise tähtaeg


    (1) Komisjonile esitatud kaebus tuleb komisjoni istungil läbi vaadata selle komisjonile edastamisele järgnevast päevast alates ühe kuu jooksul.
    (2) Komisjoni esimees määrab komisjoni istungi toimumise aja ja koha ning korraldab kutsete saatmise vaidlevatele pooltele.
  • Poole põhjendatud taotlusel või muudel olulistel põhjustel võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaeg olla pikem.

    § 31. Komisjoni istung


    (1) Komisjon arutab kaebust istungil vaidlevate poolte või nende esindajate osavõtul.
    (2) Vaidlevate poolte või nende esindajate istungile ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist.
    (3) Komisjoni istungit juhatab komisjoni esimees, kes selgitab istungil ka tarbija kaebuse olemust ja asjakohaseid õigusnorme.
    (4) Tarbija esitab oma nõude ja selle põhjenduse. Tarbija võib kirjalikus kaebuses esitatud nõudeid istungil täiendada.
    (5) Kaupleja, kelle vastu nõuded on esitatud, kas tunnistab neid või vaidleb nendele vastu. Tal on õigus esitada lisatõendeid.
  • Istungil kuulatakse ära asjaosalised, tutvutakse dokumentide ja muude tõenditega ning hinnatakse neid.

    § 32. Eksperdiarvamus


    (1) Vaidlevate poolte nõusolekul on komisjonil vajaduse korral õigus tellida vaidlusaluse kauba või teenuse eksperdihinnang. Eksperdi määramisel arvestab komisjon poolte arvamusi . Ekspertiisi tähtaja määrab komisjon kokkuleppel eksperdiga.
    (2) Eksperdiarvamus saadetakse mõlemale vaidlevale poolele. Kaubale või teenusele eksperdihinnangu andmisega seotud kulud tasub vastavalt komisjoni otsusele vaidluses kaotajaks jäänud pool.
    (3) Komisjonil on õigus jaotada kaubale või teenusele eksperdihinnangu andmisega seotud kulud tarbija ja kaupleja vahel, kui vaidluses kaotajaks jäänud pool ei ole üheselt tuvastatav.
    (4) Komisjonil on õigus tellida vaidlusalusele kaubale või teenusele eksperdihinnangu andmine ka juhul, kui eksperdiarvamust taotleb üks vaidlevatest pooltest ja on nõus tasuma sellega seotud kulud.

    § 33. Komisjoni istungi protokoll


    (1) Komisjoni istungi protokollib Tarbijakaitseameti ametnik, kes ei kuulu komisjoni koosseisu.
    (2) Komisjoni istungi protokollis kajastatakse vaidluse seisukohalt olulisi andmeid.
    (3) Komisjoni istungi protokolli märgitakse:
    1) istungi toimumise kuupäev ja koht;
    2) istungi alguse ja lõpu kellaaeg ;
    3) komisjoni liikmete nimed, istungi juhataja ja protokollija nimi;
    4) vaidluse poolte nimed;
    5) andmed vaidluse poolte ilmumise kohta;
    6) poolte seletuste, nõudmiste ja vastuväidete põhisisu;
    7) andmed dokumentaalsete tõendite tutvustamise kohta;
    8) protokollile allakirjutamise kuupäev.
    (4) Protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees ja protokollija.
    Komisjoni otsus ja selle täitmine

    § 34. Otsuse tegemine


    (1) Komisjon teeb otsuse kaebuse läbivaatamise päevast alates viie tööpäeva jooksul. Otsuse tegemise juures viibivad ainult komisjoni liikmed.
    (2) Komisjoni otsus peab olema põhjendatud ning põhinema seadusel ja muudel õigusaktidel. Otsuse tegemisel hindab komisjon kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.
    (3) Otsus tehakse lihthäälteenamusega. Vähemusse jäänud komisjoniliikmel on õigus eriarvamusele.
    (4) Komisjoni liikmel ei ole õigust jääda erapooletuks.

    § 35. Otsuse vormistamine


    (1) Otsus vormistatakse kirjalikult ja see koosneb sissejuhatusest, kirjeldavast osast, komisjoni põhjendusest ja resolutsioonist. Otsusele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.
    (2) Otsuse sissejuhatuses märgitakse otsuse tegemise aeg ning poolte nimed.
    (3) Otsuse kirjeldavas osas esitatakse tarbija nõue ja teise poole vastuväited.
    (4) Otsuse põhjendavas osas märgitakse komisjoni tuvastatud asjaolud ja tõendid ning neile tuginevad komisjoni järeldused, samuti õigusaktid, mida komisjon on kohaldanud.
  • Otsuse resolutsioonis esitatakse komisjoni seisukoht avalduse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

    § 36. Otsuse teatavaks tegemine


    (1) Otsuse ärakiri saadetakse pooltele posti teel väljastusteatega tähtkirjaga kahe tööpäeva jooksul, alates otsuse tegemise päevast.
    (2) Komisjoni otsus avaldatakse Tarbijakaitseameti veebilehel kahe tööpäeva jooksul pärast seda, kui komisjoni liikmed on otsuse allkirjastanud.

    § 37. Otsuse täitmine


    (1) Komisjoni otsus täidetakse ühe kuu jooksul, alates komisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast, kui otsuses ei ole määratud teist tähtaega.
    (2) Otsuse täitmisest teavitab kaupleja kirjalikult Tarbijakaitseametit.
    (3) Kui komisjoni otsusega ei nõustuta ja seda ei täideta, võivad vaidlevad pooled pöörduda sama vaidluse läbivaatamiseks maakohtusse.
    (4) Komisjoni otsuse täitmata jätmise korral on Tarbijakaitseametil õigus tarbija nõusolekul pöörduda tarbija esindajana sama vaidluse läbivaatamiseks maakohtusse, kui vaidlus on oluline seaduse või muu õigusakti kohaldamise ja tarbijate üldise huvi seisukohalt.
    Enim levinud rikkumised mida menetleb Tarbijakaebuste komisjon
    VÕS
    § 48. Tarbija teavitamine taganemisõigusest
    (1) Pakkuja peab tarbijale kirjalikult või muul tarbijale kättesaadaval püsival andmekandjal teatama, et tarbijal on õigus lepingust taganeda VÕS §-s 49 või, kui tegemist on tarbijakrediidilepinguga, VÕS §-s 409 sätestatud alusel, samuti teatama selle õiguse teostamise viisi ja tähtaja, märkides teates oma nime ja aadressi ning teate saatmise või andmise aja.
    (2) Nimetatud teade peab võimaldama kindlaks teha, missuguse lepingu kohta teade on antud. Teade tuleb tarbijale teatavaks teha sel viisil, et tarbija saaks oma õigustest aru. Tarbija poolt teate kättesaamise aja peab tõendama pakkuja.
    § 49. Taganemisõigus
  • Tarbija võib koduukselepingust taganeda 14 päeva jooksul VÕS §-s 48 nimetatud teate saamisest. Kui tarbija on saanud teate enne lepingu sõlmimist, arvestatakse 14-päevast tähtaega lepingu sõlmimisest.
    (2) Loetakse, et tarbija on taganemisõigust tähtaegselt kasutanud, kui ta on pakkujale selle kohta teate ära saatnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul.
    (4) Kui tarbija lepingust taganeb, tuleb talle tema tasutu tagastada viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul, arvates lepingust taganemisest. Muus osas kohaldatakse taganemise tagajärgedele VÕS §-des 188–194 sätestatut.
    (5) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata, kui koduukselepinguks on tarbijakrediidileping.
    § 491. Taganemine tarbijakrediidilepingust
    (1) Kui koduukseleping kujutab endast tarbijakrediidilepinguga majanduslikult seotud lepingut käesoleva seaduse § 414 tähenduses, loetakse tarbija VÕS §-s 49 sätestatud tingimustel koduukselepingust taganemise korral taganenuks ka tarbijakrediidilepingust ja sellega seotud kõrvallepingust VÕS § 409 lõike 32 tähenduses.
    (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei või tarbijalt tarbijakrediidilepingust taganemise korral nõuda intressi ega muude kulude tasumist. Muus osas kohaldatakse taganemise tagajärgedele VÕS §-des 188–194 sätestatut.
    (3) Kui krediiti on andnud kolmas isik ja krediidisumma on juba makstud pakkujale, lähevad pakkuja õigused ja kohustused tarbija suhtes tarbija taganemise korral lepingust üle krediidiandjale.
    § 50. Sätete rikkumise keelamine
    Seaduses sätestatud isik või asutus võib seaduses sätestatud korras nõuda pakkujalt, kes on rikkunud käesolevas jaos sätestatut, rikkumise lõpetamist ja rikkumisest hoidumist.
    § 51. Sätete kohustuslikkus
    Käesolevas jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.
    § 188. Taganemise avaldus ja tagajärjed
    (1) Lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.
    (2) Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust.
    (3) Taganemine ei mõjuta kokkulepet lepingust tulenevate vaidluste lahendamise kohta, samuti muid lepingutingimusi lepingupoolte õiguste ja kohustuste kohta pärast lepingust taganemist.
    § 189. Lepingu alusel üleantu väljaandmine ja hüvitamine
  • Lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.
    (2) Tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui:
    1) tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises;
    2) lepingupool on üleantud eseme ära tarvitanud, võõrandanud, koormanud kolmanda isiku õigusega või ümber töötanud;
    3) üleantu on hävinud.
    (3) Kui üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses üleantu väärtuseks.
    (4) Kui tagastamisele või väljaandmisele kuuluv asi on halvenenud ja halvenemine ei ole tekkinud asja korrapärase kasutamise tulemusena, tuleb hüvitada asja väärtuse vähenemine.
    (5) Lepingupool, kes peab asjaoludest tulenevalt mõistlikult ette nägema lepingust taganemise võimalikkust, peab hoolitsema selle eest, et lepingust taganemise korral oleks üleantu tagastamine võimalik.
    § 190. Hüvitamise välistatus
    (1) Lepingupool ei ole kohustatud talle üleantu tagastamise või väljaandmise asemel selle väärtust hüvitama, kui:
    1) taganemise aluseks olev asjaolu ilmnes alles asja ümbertöötamisel;
    2) halvenemine või hävimine toimus teisest lepingupoolest tulenevatel asjaoludel või asjaolu tõttu, mille esinemise riisikot kannab teine lepingupool või kui kahju oleks tekkinud ka teise lepingupoole juures;
    3) seadusest tuleneva taganemisõiguse teostamise puhul on üleantu halvenenud või hävinud vaatamata sellele, et lepingupool ilmutas niisugust hoolt, mida ta rakendab oma asjades.
    (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludel on lepingupool alusetult rikastunud, peab ta üleantu vastavalt alusetu rikastumise sätetele välja andma.
    § 194. Tarbijalepingutest taganemise erisused
    (1) Kui tarbija taganeb lepingust VÕS §-des 49, 56, 57, 571, 383, 384, 3841, 409, 414 ja 433 nimetatud alustel, kohaldatakse VÕS §-des 188–192 sätestatut käesoleva paragrahvi lõigetes 2–9 sätestatud erisustega.
  • Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alustel võib lepingust taganeda põhjust avaldamata. Taganemiseks loetakse muu hulgas asja tagastamist tarbija poolt taganemiseks ettenähtud tähtaja jooksul. Tähtaja järgimiseks piisab avalduse või asja ärasaatmisest tähtaja jooksul.
    (3) Lepingutingimus, mis raskendab taganemisõiguse kasutamist, võrreldes käesolevas seaduses sätestatuga, eelkõige kokkulepe, millega taganemine seotakse käsiraha või leppetrahvi maksmisega, on tühine.
    (4) Taganemise korral käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alustel kannab asja tagastamise või teenuse hüvitamisega seotud kulud ja sellega seotud riisiko lepingu teine pool, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lepingupooled võivad kokku leppida, et tarbija kannab tagastamise tavalised kulud kuni summa ulatuses, mis vastab 10 eurole , välja arvatud juhul, kui üleantud asi või osutatud teenus ei vasta tellitule.
    VÕS 194 (5) Kui tarbijat ei teavitatud taganemisõigusest, vastutab ta taganemise puhul asja kahjustumise eest üksnes tahtluse või raske hooletuse korral.
    (6) Kui tarbija taganeb lepingus, mille esemeks on muu kohustuse täitmine kui asja üleandmine, peab ta hüvitama kuni lepingust taganemiseni üleantu väärtuse.
    VÕS 194 (61) Tarbijalt ei või tagastamisele kuuluva asja korral nõuda kohasest kasutamisest tingitud väärtuse vähenemise hüvitamist ega saadud viljade ja muu kasu väljaandmist.

    (7) Lepingu teine pool ei või käesoleva paragrahvi lõigetes 4–61 nimetatud juhtudel esitada tarbija vastu nendes lõigetes nimetamata nõudeid.
    (8) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista ega piira lepingu rikkumisest tulenevate õiguskaitsevahendite kasutamist.
    (9) Käesolevas paragrahvis sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

    LAENULEPING JA KREDIIDILEPINGUD

    Laenulepingu mõiste

    Laenulepinguga kohustub üks isik ( laenuandja ) andma teisele isikule ( laenusaaja ) rahasumma või asendatava asja ( laen ), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga (396 lg 1).
    Laenuintress
    Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud (397 lg 1).
    Kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga VÕS §-s 94 sätestatud määr.
    Tähtajatu laenulepingu korraline ülesütlemine
    Kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. (398 lg 1). Intressita laenulepingu võib laenusaaja üles öelda ja laenu tagastada ilma ette teatamata (!).

    Laenulepingu erakorraline ülesütlemine laenuandja poolt

    VÕS § 399 kohaselt võib Laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui:
    1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud;
    2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi;
    3) laenusaaja rikub kohustust kasutada laenu üksnes teatud kindlal eesmärgil.
    Laenuandja võib öelda laenulepingu üles enne laenu üleandmist ja keelduda laenu üleandmisest, kui laenusaaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et laenu tagastamine on ohustatud või kui laenusaaja on esitanud teadvalt valesid andmeid eesmärgiga saada laenu. See õigus kuulub laenuandjale ka juhul, kui laenusaaja on muutunud maksejõuetuks enne lepingu sõlmimist, kuid laenuandjale sai see teatavaks alles pärast lepingu sõlmimist.

    Muutuva intressimääraga laenulepingu erakorraline ülesütlemine laenusaaja poolt

    Muutuva intressimääraga laenulepingu võib laenusaaja igal ajal üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud (400 lg 1).
    Laenusaaja ülesütlemist vastavalt VÕS § 400 lõikele 1 ei loeta toimunuks, kui ta ei tagasta laenu kahe nädala jooksul pärast ülesütlemise jõustumist.
    Kokkulepe laenusaajale VÕS § 400 lõike 1 või 2 järgi kuuluva ülesütlemisõiguse välistamise või selle teostamise raskendamise kohta on tühine.


    Krediidileping

    Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma ( krediit ), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (401 lg 1)
    Krediidilepingu esemeks võib olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel.
    Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

    Tarbijakrediidileping ja sellega seotud lepingud

    Tarbijakrediidilepingu mõiste

    Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (§ 402)
    Järgnevaid sätteid kohaldatakse ka lepingule, millega üks isik ( krediidivahendaja ) kohustub oma majandus- või kutsetegevuses vahendama tarbijale tasu eest krediiti või osutama krediidilepingu sõlmimise võimalusele (krediidivahendusleping) (403).
    Järgnevaid sätteid kohaldatakse mh ka tarbija poolt sõlmitud lepingule krediidi võtmiseks iseseisva majandus- või kutsetegevuse alustamiseks, mille puhul krediidi netosumma või krediidi eest omandatava asja või teenuse netohind ei ületa 50 000 eurole vastavat summat.
    Tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut ei kohaldata krediidilepingule ja krediidi-vahenduslepingule mille tööandja sõlmib töötajaga ja mille intressimäär on madalam tavalisest intressimäärast selliste krediitide andmise puhul krediidi-asutustest.
    Tarbija avaldus lepingu sõlmimiseks
    Tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikus vormis. Tarbijale tuleb anda lepingudokument või selle koopia (404 lg 1)
    Tarbija poolt allkirjastatud tahteavalduses peavad olema märgitud (VÕS 404):
    1) väljamakstav krediit (krediidi netosumma) või krediidi ülempiir;
    2) kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ning intressi ja muude kulude tasumiseks tehtavate maksete kogusumma (krediidi brutosumma);
    3) krediidi tagasimaksmise tingimused, eelkõige tarbija poolt krediidi, intressi ja kulude tasumiseks tehtavate osamaksete hulk, osamaksete suurused ja maksete tegemise tähtajad või tähtpäevad;
    4) intressimäär aasta kohta;
    5) muud krediidilepinguga seotud kulud, sealhulgas tarbija kanda olevad krediidivahenduskulud, nende suuruse mitteteadmise korral nende arvutamise alused;

    Lepingud asja omandamise või teenuse osutamise finantseerimiseks (VÕS § 405)

    Krediidilepingu puhul, mille esemeks on asja omandamise, teenuse osutamise või muu lepingueseme finantseerimine , tuleb lepingus VÕS § 404 lõigetes 2–4 sätestatud andmete asemel märkida:
    1) lepingu esemeks oleva asja, teenuse või muu soorituse kirjeldus;
    2) krediidi eest omandatava asja või teenuse hind, kui tasumine toimuks kohe (netohind);
    3) krediidi brutosumma, mis tuleb maksta krediidilepingu raames sissemakse, osamaksete, intressi ja muude kuludena;
    4) osamaksete arv, suurus ja maksete tegemise tähtajad või tähtpäevad või meetod, mille järgi neid võib kindlaks määrata, kui need ei ole lepingu sõlmimisel veel teada;
    5) krediidi kulukuse määr aasta kohta;
    6) krediidilepinguga seoses sõlmitavast kindlustuslepingust tulenevad maksed ja kulud;
    7) tarbija taganemisõigus, selle teostamise kord ja tähtaeg, samuti krediidilepinguga seotud müügilepingust taganemise õigus;
    8) tarbijalt nõutavad tagatised ja omandireservatsioon (VÕS § 233).
    Kui krediidiandja võõrandab asju või osutab teenuseid üksnes osamaksete eest, ei ole netohinna ja krediidi kulukuse määra märkimine vajalik (405 lg 2)
    Liisingulepingu puhul loetakse netohinnaks hind, millega liisinguandja liisingueseme ostab.

    Krediidi kulukuse määr

    Krediidi kulukuse määr on protsentides krediidi netosummast või netohinnast avaldatav tarbijale aastas langev krediidist tulenevate kulude koormus eeldusel , et krediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul (406 lg 1)
    Krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse kulusid, mida tarbija peab tasuma lepingust tulenevate kohustuse rikkumisel, ega kulusid, mida tarbija peab kandma seoses asja omandamise, teenuse kasutamise või muu soorituse saamisega.
    Ülekandekulusid, samuti krediidi tagasimaksete ning intressi ja muude kulude tasumiseks määratud konto pidamise kulusid, mis on tarbija kanda, tuleb krediidi kulukuse määra arvutamisel arvesse võtta juhul, kui tarbijal ei ole nende suhtes mõistlikku valikuvabadust ning nimetatud kulud on ebamõistlikult suured. Kui krediidi tagasimaksete või intressi ja muude tarbija poolt kantavate kulude sissenõudmise kulud on tarbija kanda, tuleb need siiski arvesse võtta.
    Tagatistega seotud kulusid krediidi kulukuse määra arvutamisel arvesse ei võeta. Kindlustusega seotud kulusid tuleb krediidi kulukuse määra arvutamisel arvesse võtta üksnes juhul, kui krediidiandja näeb neid krediidi andmise eest ette kohustuslikena ja kui need peavad krediidiandjale tarbija surma, invaliidsuse, haiguse või töötuse korral tagama krediidi brutosumma täieliku või osalise tagasimaksmise.
    Kui kokku on lepitud intressimäära või krediidi eest omandatava kauba või teenuse hinda mõjutavate tingimuste muutumine, märgitakse krediidilepingus krediidi kulukuse määra asemel krediidi kulukuse esialgne määr, lähtudes esialgsest intressimäärast ja muudest tingimustest lepingu sõlmimise ajal, nagu need kehtiksid kogu lepingu kestuse ajal. Lisaks tuleb märkida hinda määravate tingimuste muutmise eeldused ja hinna muutumise esimene võimalik ajahetk.
    Krediidi kulukuse määra arvutamise täpsema korra kehtestab rahandusminter Euroopa Liidu nõuetest lähtudes.
    Arvelduskrediit
    Kui krediidiasutus annab tarbijale krediiti viisil, et lubab tarbijal arvelduskontot teatud suuruses ületada (arvelduskrediit), ei kohaldata VÕS §-des 404–406 sätestatut (407)
    Krediidiasutus peab enne arvelduskrediidilepingu sõlmimist teavitama tarbijat:
    1) krediidi ülempiirist;
    2) teatamise ajal kehtivast intressimäärast ja selle muutmise tingimustest;
    3) lepingu lõppemise tingimustest.
    Krediidiandja peab VÕS § 407 lõikes 2 nimetatud teavet tarbijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnitama hiljemalt pärast krediidi esmakordset kasutamist. Tarbijale tuleb viivitamata teatada igast intressimäära muutmisest. Kinnitamine ja teavitamine võib toimuda tarbijale kontoväljavõtte edastamisega.
    Kui puudub arvelduskrediidi andmise kokkulepe ja krediidiasutus laseb tarbijal arvelduskontot ületada ning kui arvelduskontot ületatakse kauem kui kolm kuud, tuleb tarbijale teatada intressimäär aasta kohta ja tarbija poolt tasumisele kuuluvad kulud, samuti nende muudatused. Teatamine võib toimuda kontoväljavõtte edastamisega.
    Eeltoodut kohaldatakse ka krediitkaardi vahendusel antavatele tarbijakrediitidele.

    Lepinguvormi järgimata jätmise tagajärjed

    Tarbijakrediidileping on tühine, kui järgimata on jäetud VÕS § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest.(408).
    Kui krediidiandja ei ole tarbijale tarbijakrediidilepingu sõlmimisel avaldanud, milliseid tagatisi tarbijalt nõutakse, võib tagatisi hiljem nõuda üksnes juhul, kui krediidi netosumma ületab 50 000 eurole vastava summa.
    Kui krediidi kulukuse määr on krediidilepingus märgitud tegelikust madalamana, alaneb krediidilepingus kokkulepitud intressimäär protsendimäära võrra, mille võrra krediidi kulukuse määr on avaldatud tegelikust madalamana. Kui krediidi kulukuse määr on märgitud tegelikust madalamana krediidilepingus, mille esemeks on asja omandamise, teenuse osutamise või muu lepingueseme finantseerimine, alaneb VÕS § 405 lõike 1 punktis 3 nimetatud krediidi brutosumma protsendimäära võrra, mille võrra krediidi kulukuse määr on avaldatud tegelikust madalamana.

    Tarbija taganemisõigus (VÕS § 409)

    Tarbija võib tarbijakrediidilepingust taganeda seitsme päeva jooksul selle sõlmimisest. Kui tarbija taganeb tarbijakrediidilepingust, võib seda teha ka isik, kes ühines tarbijakrediidilepingust tuleneva kohustusega või käendas tarbijakrediidilepingust tulenevat tarbija kohustust (409 lg 1)
    Nimetatud tähtaeg hakkab kulgema krediidiandja poolt tarbijale trükitehniliselt selgesti kujundatud ja krediidiandja poolt allkirjastatud selgituse väljastamisest, kus on nimetatud VÕS § 409 lõikest 1 tulenevad õigused ning nende õiguste lõppemine vastavalt VÕS § 409 lõikele 3, samuti isiku nimi ja aadress, kellele taganemisavaldus tuleb edastada, VÕS §-s 414 nimetatud müügilepingu olemasolul ka viide sellele, et lepingust taganemise korral müügileping ei jõustu.
    Kui tarbija kasutab eelnimetatud lepingust taganemise õigust, peab tarbija krediidi tagasi maksma kahe nädala jooksul pärast taganemise avaldamist või krediidi väljamaksmist. Vastasel juhul loetakse, et tarbija ei ole lepingust taganenud.
    Kui tarbijale VÕS § 409 lõikes 2 nimetatud tingimustele vastavat selgitust ei anta , lõpeb tarbija taganemise õigus lepingu täielikul täitmisel mõlema lepingupoole poolt, kuid siiski hiljemalt ühe aasta möödumisel krediidilepingu sõlmimisele suunatud tarbija avalduse tegemisest.
    Eelnimetatut kohaldatakse arvelduskrediidilepingule ainult juhul, kui tarbijal ei ole vastavalt krediidilepingule õigust lepingut igal ajal ülesütlemistähtaega järgimata üles öelda ja krediiti ilma lisakuludeta tagasi maksta.
    Kui tarbijakrediidilepingu eesmärgiks on ehitise ajutise kasutamise finantseerimine ja krediidileping on ehitise ajutise kasutamise lepinguga seotud leping, kohaldatakse VÕS § 409 lõigetes 1–5 sätestatu asemel ehitise ajutise kasutamise lepingust taganemise õiguse kohta sätestatut.

    Sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidileping

    Sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingule ei kohaldata VÕS §-des 404 ja 405 sätestatut, kui VÕS § 404 lõikes 2 või § 405 lõikes 1 sätestatud andmed anti tarbijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selliselt, et tarbija sai nende andmetega enne lepingu sõlmimist põhjalikult tutvuda.
    Tarbija võib Sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingust taganeda vastavalt VÕS §-s 57 sätestatule.

    Tarbija õigus ennetähtaegsele tagasimaksmisele

    Tarbija võib tarbijakrediidilepingust tulenevad kohustused täita ennetähtaegselt. Sellisel juhul ei võlgne tarbija krediidi kasutamata jätmise ajale langevat intressi ja muid kulusid.(411 lg 1).
    Kui tarbijakrediidilepingus ei olnud vastavalt VÕS § 405 lõikele 2 netohinna ja krediidi kulukuse määra äratoomine vajalik, võetakse VÕS 410 lõikes 1 nimetatud juhul aluseks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Intressi ja muid kulusid võib krediidiandja siiski nõuda krediidilepingu esimese üheksa kuu eest ka juhul, kui tarbija täidab oma kohustused ennetähtaegselt.
    Tarbija vastuväited
    Kokkulepe, millega välistatakse või piiratakse tarbija õigust esitada lepingust tulenevaid vastuväiteid kolmanda isiku vastu, kellele krediidiandja loovutab talle tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded, või tarbija õigust oma nõudeid tasaarvestada, on tühine. (412)

    Krediidilepinguga seotud müügileping

    Müügileping moodustab krediidilepinguga seotud lepingu, kui krediidilepingu eesmärk on ostuhinna tasumise finantseerimine ning mõlemaid lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena. Lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena eelkõige siis, kui krediidiandja kasutas krediidilepingu ettevalmistamisel või sõlmimisel müüja kaasabi või kui krediidiandja maksab krediidisumma müüjale (414)
    Kui tarbija taganeb krediidilepingust vastavalt VÕS §-s 409 sätestatule, võib ta taganeda ka krediidilepinguga seotud müügilepingust. Kui krediidisumma on müüjale laekunud, lähevad müüja müügilepingust taganemise korral tekkivad õigused ja kohustused üle krediidiandjale.
    Tarbija võib krediidi tagasimaksmisest keelduda, kui krediidilepinguga seotud müügilepingust tulenevad vastuväited annavad talle müüja suhtes õiguse keelduda oma müügilepingust tuleneva kohustuse täitmisest. Kui tarbija vastuväide põhineb üleantud asja lepingutingimustele mittevastavusel ja ta nõuab lepingu või seaduse alusel asja parandamist või asendamist, võib ta keelduda krediidi tagasimaksmisest alles siis, kui parandamine või asendamine on ebaõnnestunud.
    Eeltoodut ei kohaldata krediidilepingule, mille eesmärk on väärtpaberite, välisvääringu või väärismetallide omandamise finantseerimine.

    Viivis ja ebapiisavate maksete tegemine (VÕS § 415)

    Tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist.
    Kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutu-nud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse:
    1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks;
    2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks;
    3) kolmandas järjekorras intressi katteks;
    4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks.
    Eelnimetatut ei kohaldata, kui tarbija teeb makse täitedokumendi alusel, mis on koostatud põhinõudena intressi väljanõudmiseks. Krediidiandja ei või keelduda ebapiisavate maksete vastuvõtmisest.

    Krediidilepingu ülesütlemise piirangud (VÕS § 416)
    Krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.
    Krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos VÕS 416 lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks.
    Kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra.

    Krediidiandja taganemine krediidilepingust (VÕS § 417)

    Kui tarbija on viivituses krediidi tagasimaksmisega, siis võib krediidiandja krediidilepingust, mille esemeks on osamaksete tasumise vastu asja üleandmine või kohustuse täitmine, taganeda üksnes VÕS § 416 lõikes 1 sätestatud tingimustel.
    Tarbijale krediidilepingu või krediidilepinguga seotud müügilepingu alusel üleantud asja krediidiandja poolt enda valdusse võtmine loetakse krediidiandjapoolseks lepingust taganemiseks, välja arvatud juhul, kui krediidiandja lepib tarbijaga kokku tasuda tarbijale asja harilik väärtus äravõtmise ajal.

    Krediidivahenduslepingu vorm (VÕS § 418)

    Krediidivahendusleping tuleb sõlmida kirjalikus vormis. Lepingus tuleb märkida krediidivahendaja tasu protsentides krediidi netosummast või netohinnast. Kui krediidivahendaja on tasu kokku leppinud ka krediidiandjaga, tuleb lepingus märkida ka see.
    Krediidivahendusleping ja taotlus krediidi saamiseks ei või sisalduda ühes dokumendis. Krediidivahendaja peab tarbijale väljastama lepingudokumendi koopia. Krediidi-vahendusleping, mis ei vasta eeltoodud nõuetele, on tühine.

    Krediidivahendajale makstav tasu

    Tarbija peab maksma krediidivahendajale tasu üksnes juhul, kui tarbijale antakse krediiti vahendaja tegevuse tulemusena ja tarbija ei saa krediidilepingust enam vastavalt VÕS §-le 409 taganeda (419)
    Kui krediit võetakse krediidivahendaja teadmisel mõne teise krediidi ennetähtaegseks tagasimaksmiseks, on krediidivahendajal õigus tasule üksnes juhul, kui krediidi kulukuse määr või krediidi kulukuse esialgne määr ei suurene. Tagasimakstava krediidi puhul krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra arvutamisel ei võeta arvesse tagasimakstava krediidi võimalikke vahenduskulusid.
    Krediidivahendaja ei tohi krediidi vahendamise või krediidilepingu sõlmimise võimalusele osutamisega seotud teenuste eest nõuda muud kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud tasu ning kokkuleppel tarbijaga vahendaja poolt kantud vajalike kulude hüvitamist.
    37
    • .DOCX Laadi alla originaalfail 35 lk · .docx · 55 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD #1 TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD #2 TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD #3 TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD #4 TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD #5 TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD #6 TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD #7 TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD #8 TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD #9 TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD #10 TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD #11 TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD #12 TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD #13 TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD #14 TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD #15 TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD #16 TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD #17 TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD #18 TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD #19 TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD #20 TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD #21 TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD #22 TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD #23 TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD #24 TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD #25 TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD #26 TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD #27 TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD #28 TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD #29 TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD #30 TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD #31 TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD #32 TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD #33 TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD #34 TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD #35
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 35 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-09-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 55 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor artiviira Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD,KÄSUNDUSLEPING,Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619)TÖÖVÕTULEPING
    Töölõping Teenuste osutamise leping Lepingud käsundi käsundiandja töövõtja tellija käsundisaaja maakler kaupleja

    Sarnased õppematerjalid

    KASUTUSLEPINGUD
    136
    doc

    KASUTUSLEPINGUD

    VÕS § 292 lg1 kohaselt peab üürniku kohustus kõrvalkulude tasumiseks olema eraldi kokku lepitud, kui vastava kokkuleppe puudub piirduvad üürniku kohustused tasu osas üksnes üürimaksmisega. See aga tähendab üürileandjale kohustust tasuda saadud üüri arvelt ka asjaga seotud kõrvalkulud. Kõrvalkuludeks on ennekõike tasu asja kasutamisega seotud üürileandja või kolmanda isiku teenuste või tegude eest. Üürileandja saab nõuda ennekõike selliste kõrvalkulude tasumist, mis on seotud asja kasutamisega. Praktikas on üüritud asjaga seotud kõrvaluludeks ennekõike kommunaalmaksed, tarbitud vesi ja soojus jne. Vaieldav on kindlustusmaksete tasumine kõrvalkuludena. VÕS § 292 lg 2 tuleneb oluline üürniku õigus, mida tasuks rakendada, kui tekib kahtlus kõrvalkulude õigsuse suhtes.

    Õigus
    TARBIJAÕIGUS
    37
    docx

    TARBIJAÕIGUS

    4. Õigus informatsioonile ­ peab olema piisavalt informatsiooni valiku tegemiseks Tänapäeval põhilised tegutsejad kodanikuühendused. Consumers International ­ koosneb erinevate riikide esindajatest. Tarbija on tänapäeva ühiskonnas amatöör ­ ta ei tunne kaupu ja teenuseid (need on tehniliselt järjest keerulisemad ja kaugemad). Standardvarustus ­ inimesel on teatud nägemus, mis neil peab olemas olema, et elus hakkama saada (õpik lk 27) Tarbijaõiguste kujunemine Tänapäeval teenuste ja kaupade tarbijaturu iseloomulikud jooned: 1. Suurte multinatsionaalsete korporatsioonide osatähtsuse kasvamine paljudel maailma turgudel ja konkurentsi vähenemine 2. Tooted ja teenused muutuvad tehniliselt järjest keerulisemaks, kaupu turustatakse valmispakendis 3. Masstootmise, -tarbimise, -turustamise domineerimine tarbijatoodete turul 4. Ettevõtjad on suhteliselt hästi ühinenud erialaliitude ja muude huvigruppide kaudu,

    Õigus
    Käsundi ja töövõtuleping
    13
    doc

    Käsundi ja töövõtuleping

    Töövõtugarantii ja teenindusest teatamise kohustus (VÕS § 650) Töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi (kohaldatakse VÕS §-des 230 ja 231 sätestatut). Tarbijatöövõtulepingu puhul võib tellija mõistlikult eeldada tehtud töö kasutamise, korrashoiu või parandamisega seotud teenuste olemasolu ja töövõtja ise neid ei osuta, peab töövõtja töö tellijale üleandmise ajal ja tellija nõudmisel ka pärast seda andma piisavalt teavet teenuste kasutamise võimalustest. Töö lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab töö valmimisest. Kui tellija on kohustatud töö vastu võtma, siis algab nõude aegumistähtaeg töö vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest. Uue töö

    Õigus alused
    Lepinguo igus kollokviumid
    81
    pdf

    Lepinguo�igus kollokviumid

    mõeldakse sätete kohaldamist analoogia alusel ehk võimalikus ulatuses ning mõistlikul viisil. ○ Nt õiguste puhul ei saa kohaldada ülevaatamise kohustust ja juhusliku hävimise (§ 214, 219) Müügilepingu eristamine sarnastest lepingutest ● Müük ja kinge; müük ja vahetus; müük ja krediidileping; müük ja teenuse osutamine ● Müügilepingu eristamine teenuse osutamise lepingutest võib tekkida probleemiks juhul, kui müügilepingu esemeks on asi, mille teine pool alles kohustub valmistama ning tasu eest võõrandama. ● Müügilepingu eristamine tarbijalemüügilepingutest on oluline, sest kasutame eri sätteid – § 237 sätted on imperatiivsed ● Tarbijamüügilepingu esemeks on alati vallasasi! ● Kuidas teha kindlaks, kas suurem osa kohustustest seotud töö tegemise või muu teenuse osutamisega?

    Lepinguõigus
    Lepingute liigid
    22
    docx

    Lepingute liigid

    ........................................................................13 2.4.2. Ülalpidamisleping........................................................................................................13 2.5. Kompromissileping.............................................................................................................13 2.6. Seltsinguleping....................................................................................................................13 2.7. Teenuste osutamise lepingud..............................................................................................14 2 2.7.1. Käsundusleping............................................................................................................14 2.7.2. Töövõtuleping..............................................................................................................14 2.7.3

    Õigus alused
    KAUBANDUSÕIGUS
    56
    docx

    KAUBANDUSÕIGUS

    edastatakse sidevahendi abil. (2) Sidevahendi kasutamiseks loetakse iga viisi, mis võimaldab teineteisest eemalviibival tarbijal ja pakkujal korraldada läbirääkimisteks ja lepingu sõlmimiseks vajalikku teabevahetust, eelkõige telefoni, raadio, arvuti, faksi või televisiooni kasutamist, adresseerimata või adresseeritud trükise, sealhulgas kataloogi või tüüpkirja toimetamist tarbijani ja tellimislehega reklaami ajakirjanduses. (3) Sidevahendi abil sõlmitud finantsteenuse osutamise lepinguks loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavat lepingut investeerimisteenuste ja fondivalitsejale lubatud teenuste osutamiseks ning krediidiasutustele lubatud tehingute tegemiseks, samuti kindlustuslepingut ning teenuse osutamist maksekäsundi alusel. Isikute paljusus võlasuhetes- Lepingu ühel või teisel poolele või ka mõlemal poolel võib olla enam kui üks isik. Seda nimetataksegi isikute paljususeks

    Õigus
    Võlaõigusseadus
    48
    ppt

    Võlaõigusseadus

    pacta sunt servanda). Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mistahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Lepingu sisu peab olema vastavuses kehtiva seadusandluse, heade kommete ning isiku põhiõigustega. Leping on mitmepoolne tehing. Leping on vastastikuste tahteavalduste kaudu saavutatud kokkulepe teatud õigusliku tagajärje tekitamiseks. Lepinguid on kolme tüüpi: Tsiviilõiguslikud lepingud Haldusfunktsioonide täitmise lepingud Avalikõiguslikud lepingud Lepingute liigid tulenevad võlaõigusseadusest Võõrandamislepingud Kasutuslepingud Kindlustuslepingud Toetamislepingud Kompromisslepingud Seltsingulepingud Teenuse osutamise lepingud Lepingu sõlmimisel kehtib lepinguvabaduse põhimõte, st seda, et pooled võivad sõlmida igasuguseid lepinguid. Lepinguvabaduse elementideks on: Vabadus otsustada kas leping sõlmida;

    Võlaõigus
    Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused
    15
    doc

    Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused

    kliendilt. Faktooringuvõlgnik võib kliendipoolse lepingu rikkumise puhul siiski nõuda faktoorilt raha tagastamist, mis nõude alusel faktoorile oli makstud, ulatuses, milles faktoor: 1) ei täitnud kohustust selle nõude osas faktooringu kliendile makse tegemiseks; 2) tegi makse faktooringu kliendile ajal, mil ta teadis või pidi teadma, et faktooringu klient on rikkunud müügi- või teenuse osutamise lepingut. 9. Rendileping Rendilepingu järgi kohustub rendile andja andma rentnikule vara ajutiseks kasutamiseks tasu eest. Rendisuhte puhul kasutab üks isik (rendile võtja ehk rentnik) lepingu alusel tasu eest teisele isikule (rendile andjale) kuuluvat vara. Tunnused: 1. vara antakse valdusse ja kasutusse, omand üle ei lähe. Vara kasutamise alus on võlaõiguslik, see eristab rendisuhet kasutusvaldusest; 2

    Lepinguõigus


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (1)

    236563 profiilipilt
    236563:
    00:41 13-03-2016



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun