KASUTUSLEPINGUD Kasutuslepingud on üks suuremaid lepingurühmi võlaõigusseadused. Kõikide kasutuslepingute ühiseks tunnusjooneks on eseme kasutusse andmine kindlaksmääratud perioodiks ja peale kasutuslepingu lõppemist või lõpetamist on kasutaja kohustatud kasutusse võetud asja kasutusse andjale tagastama. Kasutuslepingute alusel läheb kasutusse andjalt kasutajale üle eseme kasutus ja valdusõigus ning kasutusse andja peab tegema võimalikuks asja kasutamise ja valdamise. Valdus AÕS § 32 järgi on tegelik võim asja üle. Seega eseme kasutusse võtjast saab seaduslik otsene valdaja. ÜÜRILEPING Üürilepingu olemus Üürileping on oma olemuselt kasutusleping, mis on igapäevaselt üks levinumaid kasutusalaga lepinguliike. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üürileandja andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. See tähendab, et üürilepingut saab sõlmida kõikide asjade kasutuss
1. Põhiseaduses ei ole reguleeritud ei saa lugeda põhiõiguseks, kuna meie põhiseaduses ei ole seda õiguste kataloogis. Samas kui keegi sooviks seda põhiõiguseks lugeda, siis on selleks vajalikud tingimused täidetud. Kaudselt võib lugeda mõned sätted tarbijat kaitsvaks. 2. Tarbijakaitseseadus kohaldamissfääri kuuluvad teenused, asjad, õigused ja muud hüved, mida pakutakse füüsilisest isikust tarbijale. Seadus kohaldub ka siis, kui kaupleja üksnes vahendab tarbijale kauba üleandmist või teenuse osutamist. 3. Kaubandustegevuse seadus üldeesmärgiks on tarbijalepingu teiseks pooleks oleva kaupleja kohustuste määratlemine seoses kaubandustegevusega. KaubTS reguleerib isiku tegelemist kaubandusega majandus- või kutsetegevuse käigus. 4. Euroopa Liidu õigus ülimuslik; otsekohaldatavad EL direktiivid 5. Analoogia puudumisel teiste riikide kohtulahendid või õigusaktid Reguleerimismeetodid
TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD KÄSUNDUSLEPING Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619) Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga, mh tuleks ära hoida kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (620). Käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. a) Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid
...................................................................10 2.2.5. Frantsiisileping.............................................................................................................10 2.2.6. Ehitise ajutise kasutamise leping.................................................................................11 2.2.7. Tasuta kasutamise leping.............................................................................................11 2.2.8. Laenu- ja krediidileping...............................................................................................11 2.3. Kindlustusleping.................................................................................................................12 2.4. Toetamislepingud................................................................................................................13 2.4.1. Elurendis.....................................................................................................
EKSAM 8.12 kell 17:00 NB! kirjutame vastused teise värviga!!!! 1. LEPINGUÕIGUS Võlaõiguse peamised põhimõtted – § 1. Seaduse kohaldamine (1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. (2) Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesm
vaid lepinguga kindlaks määratud eesmärgi saavutamine. Töövõtulepingu esemeks võivad olla kõige erinevamad tööga saavutatavad tulemused. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu (VÕS §635 lg1). TVL võib sõlmida tähtajalisena või tähtajatuna Alluvussuhe puudub Töövõtja ei pea lepingust tulenevaid kohustusi täitma isiklikult TVL kirjeldatakse tehtav töö Töövõtja teostab töö või osutab teenust iseenda või tellija materjalist ja töövahenditega määratakse tasu töö tähtaeg Töövõtjal ei ole õigust põhipuhkusele ja puhkusetasule TVL alusel töö või teenustasusid saav isik on kaetud ravikindlustusega, kui ta tegutseb üle 3 kuu kehtiva või tähtajatu töövõtulepingu alusel Katseaega ei kohaldata
laenusaaja on esitanud teadvalt valesid andmeid eesmärgiga saada laenu. See õigus kuulub laenuandjale ka juhul, kui laenusaaja on muutunud maksejõuetuks enne lepingu sõlmimist, kuid laenuandjale sai see teatavaks alles pärast lepingu sõlmimist. 16. Käsundusleping Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Volituse andmine (1) Volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. (2) Kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et
kui üheks aastaks. (4) Kindlustuslepingute ja tehingute puhul, mille täitmine nõuab enam kui pool aastat, võib sissenõutavaks muutumise edasi lükata mitte kauemaks kui kaheks aastaks. Töövõtuleping Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Asja üleandmise kohustus (1) Töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Kui asi on valmistatud töövõtja
aastaks. (4) Kindlustuslepingute ja tehingute puhul, mille täitmine nõuab enam kui pool aastat, võib sissenõutavaks muutumise edasi lükata mitte kauemaks kui kaheks aastaks. Töövõtuleping Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Asja üleandmise kohustus (1) Töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Kui asi on valmistatud töövõtja materjalist, peab
momendis. Laenuandja põhiõigus on nõuda raha või asja tagastamist. Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingu eemeks võib olla ka makstepäeva edsailükkaine, liising või muu ai inantseerimisel. Krediidiandjaks võib olla pank või muu isik litsensi alusel. Krediidileping on konsensuaalne, laenjal on õigus nõuda krediitorilt andmist vastavalt lepingutingimustele. Krediidileping peab olema sõlmitud kirjalikuls vormis, lepingu tähtaeg määratakse kokkuleppel. Krediidilepingu kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut. Tarbijakrediit Üheks levinumaks krediidilepinguks on tarbijakrediidileping, mille sõlmimine, sisu ja sellega seonduvad poolte õigused ja kohustused on seaduses üksikasjalikult reguleeritud.
__________________ Tööleping (TL) Käsundusleping Töövõtuleping (TVL) 1) Õigusakti Töölepingu seadus Võlaõigusseadus §-d Võlaõigusseadus §-d nimetus 619-634 635-657 2) Mõiste Tööleping on töötaja ja Käsunduslepinguga Töövõtulepinguga tööandja kokkulepe, mille kohustub üks kohustub töövõtja kohaselt töötaja kohustub isik(käsundisaaja) tegema kokkulepitud tegema tööandjale tööd, vastavalt lepingule töö, tellija aga maksma alludes tema juhtimisele ja osutama teisele selle eest tasu. kontrollile, tööandja aga isikule(käsundiandja) Töövõtulepingus kohustub maksma teenuseid(täitma kirjeldatakse tehtav töö,
tulemus või on kohustus lihtsalt teatud töö tegemiseks või teenuse osutamiseks. Töö tegemisele suunatud lepingute jaoks on nn üldlepinguks käsundusleping. Meie õppeprogrammi raames käsitleme teenuste osutamise lepingutest ainult käsunduslepingut ning töövõtulepingut. Käsundusleping. Mõiste. Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619). Käsunduslepingu kasutusalad: • Käsunduslepinguga on tegemist juriidilise isiku ning selle juhtorgani liikme vahel sõlmitava lepingu puhul. Töölepingu seaduse § 7 p. 10 kohaselt ei laiene juhatuse liikmele tööseaduste töötajat kaitsev regulatsioon (nt piirangud töölepingu lõpetamisel jne). Juriidilise isiku juhatuse liikmega sõlmitavas käsunduslepingus määratakse kindlaks poolte vastastikused
Tööleping (TL) Käsundusleping Töövõtuleping (TVL) 1) Õigusakti Töölepingu seadus Võlaõigusseadus §-d Võlaõigusseadus §-d nimetus 619-634 635-657 2) Mõiste Tööleping on töötaja ja Käsunduslepinguga Töövõtulepinguga tööandja kokkulepe, mille kohustub üks kohustub töövõtja kohaselt töötaja kohustub isik(käsundisaaja) tegema kokkulepitud tegema tööandjale tööd, vastavalt lepingule töö, tellija aga maksma alludes tema juhtimisele ja osutama teisele selle eest tasu. kontrollile, tööandja aga isikule(käsundiandja) Töövõtulepingus
Tarbijavaidluste lahendamisel ja normide tõlgendamisel on oluline roll kohtudel ja tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise organitel. Tarbija-füüsiline isik kellele pakutakse,omandab,kasutab kaupa või teenust eesmärgil mis ei seondu tema majandus või kutsetegevusega. Kaupleja- on isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust.Mis ei ole kaup on teenus ( õigusabi,juuksur) Kaup on kaupleja pakutav,müüdav või muul viisil turustatav asi või õigus. Teenus on kaupleja pakutav,müüdav või muul viisil turustatav hüve,mis ei ole kaup. Tootja- on toote kavandamise ja valmistamise eest vastutav isik, kelle eesmärgiks on lasta toode enda nimel turule. Tootja peab tagama, et turule lastav toode oleks kavandatud ja toodetud vastavalt õigusaktides esitatud nõuetele ning läbinud vastavushindamise. Tootja
·nõuda esmalt asja tasuta parandamist või selle asendamist uue kaubaga; ·nõuda ostuhinna alandamist või lepingu tühistamist, kui: 1) müüjal ei ole võimalik kaupa parandada või asendada või 2) parandamine või asendamine ebaõnnestub või 3) müüja ei ole kauba puudust mõistliku aja jooksul kõrvaldanud. Kaupleja on kohustatud pretensiooni läbi vaatama 15 päeva jooksul ning teavitama tarbijat võimalikust lahendusest. Kui kokkulepet ei saavutata või kui kaupleja keeldub tarbija kaebust lahendamast, võib tarbija esitada kaebuse tarbijakaitseametile, kes võtab selle menetlusse. Juhul kui menetluse käik ei too tarbijale soovitud lahendit, on tal võimalus pöörduda Tarbijakaebuste Komisjoni poole. Alla 300-krooniseid tooteid või teenuseid komisjon läbi ei vaata. Komisjoni poole pöördumine on tarbijale tasuta. Kui olete ostnud jalatsid ning vaatamata õigele kandmisele ja hooldusele on ilmnenud mingi viga,
LEPINGUÕIGUS I KONTROLLTÖÖ I SISSEJUHATUS LEPINGUÕIGUSE ÜLDOSASSE Lepinguõiguse koht õigussüsteemis Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust). Tsiviilõigus on osa eraõigusest. Eraõigus erineb avalikust õigusest selle poolest, et viimases teostab üks pool (riik või kohalik omavalitsus) võimu, mida ei saa teisele isikule üle anda. Eraõiguses võib aga isik reeglina valida poole, kellega ta õigussuhtesse astub, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid. Lepinguõigus võlaõiguse osana Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja ko
pooltest sõltumatud asjaolud, milleks loetakse näiteks töötajale kriminaalkaristuse määramist, töölepingu sõlmimist ebaseaduslikult, töötaja surma, jne. Töövõtulepingu mõiste Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Maaklerilepingu mõiste Maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu).
tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. 41. Millal ei vasta töövõtulepingu alusel teostatud töö lepingutingimustele? (1) Töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid.(2) Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui:1) tööl ei ole kokkulepitud omadusi;2) kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse; 3) töö kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida töövõtja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma; 4) kolmandal isikul on töö suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada;
tasunõude ja „tööde eelarve“ (§ 639 lg 1) seos; siduv ja mittesiduv eelarve; mittesiduv eelarve tekib siis, kui on kirjas, et tegu on mittesiduva eelarvega või kui sisaldab klausleid, mis lubavad lepingu punkte muuta. tasu suurendamise nõue mittesiduva eelarve puhul (§ 639 lg 2) on võimalik, kui eelarve suurenemist ei olnud töövõtjal võimalik ette näha. See on väga erandlik, kuna töövõtja kannab ise seda riski, kuna ta sõlmis lepingu sellisena kindlas summas kindla lõpptulemusega. EE-s on väga tavaline ehituses tasu suurendamise nõue. Töövõtjal on õigus keelduda lisatööde tegemisest, nt peab valama 24 m 2 põrandat, kuid tegelikkuses on 26 m2, siis ta võib keelduda 2 m2 valamisest ja tellija võib küsida lisateenust ja maksta lisaraha. Tellija vastutus Töövõtja ÕKV eeldused tellijapoolse rikkumise korral:
VÕLAÕIGUS Võlg võlgnemine ehk kohustus Kohustus tuleneb ld k (obligatio) Võlaõigus on inimeste põhiõigused ja vabadused. Lepingujärgsed (ost- müük) ja leopinguvälised suhted (kahju hüvitamine avariis). Võlaõigus on eraõiguse osa, millega reguleeritakse võrdsete subjektide võlasuhteid. Võlaõigus reguleerib võlasuhteid eraõiguslike isikute vahel. Isikud ehk õigussubjektid, kelle vahel on võlaõiguslik suhe on seotud põhimõtteliselt võrdväärsete suhetega. Võlasuhtena käsitletakse õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e. Võlgnik e deebitor) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja e kreeditor) kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest. Kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 2 lg 1). Võlaõigusuhtest omandab üks isik õiguse nõuda võlgnikult teatus sooritust ja sellele vastab võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks mingi tegu. Terminiga võlg
raske hooletuse tõttu. Teadma pidamiseks saab lugeda ka need juhtumid, kus ostja oli asja lepingu sõlmimisel üle vaadanud ja puudus väga kergesti märgatav. Vaidluse korral lasub puudusest teavitamise tõendamiskoormus kauplejale. Pretensiooni esitamise õigus: Tarbijakaitseseadus annab tarbijale õiguse esitada kaebus 2. aasta jooksul pärast ostu sooritamist.Tarbija võib kauba puuduse ilmnemisel pöörduda kaupleja poole kahe aasta jookul. Selle perioodi jooksul ilmnenud tootmisdefektid kas parandatakse või kaup asendatakse. 3. Pretensiooni esitamise tähtaeg ja tingimused Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuste eest, mis ilmneb 2 aasta jooksul asja üleandmisest tarbijale (seaduslik garantii). Üldreeglina peab puuduse olemasolu asja üleandmisel tõendama ostja. Seadusest tulenev
tööd, alludes tema muutma asja või osutama teisele juhtimisele ja saavutama teenuse isikule kontrollile osutamisega muu (käsundiandja) (TLS, § 1). kokkulepitud teenuseid (täitma tulemuse (töö), käsundi), teine isik (tellija) käsundiandja aga aga maksma selle maksma talle selle eest tasu eest tasu, kui selles (VÕS, § 635 lg 1). on kokku lepitud (VÕS, § 619). Lepingu Tööandja ja töötaja Töövõtja ja tellija Käsundisaaja ja sõlmimine vahel. Sõlmitakse vahel. Sõlmitakse käsundiandja
frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. 17. TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD Käsundusleping Komisjonileping Tervishoiuteenuse osutamise leping Töövõtuleping Pakettreisileping Hoiuleping Kaubaveoleping 18. Käsunduslepingu mõiste Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsundusleping on üks olulisemaid teenuse osutamise lepinguid. Teenuse osutamise lepingud võib jagada kaheks olenevalt sellest, kas teenuse osutaja on kohustatud saavutama kokkulepitud tulemuse või üksnes tegutsema teatud eesmärgi saavutamise nimel, võlgnemata seejuures tulemuse saavutamist. Käsundusleping kuulub viimaste hulka. Käsunduslepingule iseloomulik sooritus on iseseisev tegutsemine kellegi teise huvides
iseloomustaksid nõudeid tarbijale antavast teabest. Tarbijal on õigus saada pakutava kauba või teenuse kohta ohutuse, samuti tervise, vara ja majandushuvide kaitse seisukohalt vajalikku teavet, üksikasjalikku teavet kauba või teenuse omaduste ja kasutamistingimuste kohta. 4. Kas teenust pakkudes peab tarbijale olema kättesaadav info, mida ja mis hinnaga teenus konkreetselt sisaldab. Tarbijale teenust pakkudes või vahetult enne teenuse osutamist teavitab kaupleja tarbijat teenuse müügihinnast. Kui teenuse müügihinda ei ole võimalik eelnevalt kindlaks määrata, teavitab kaupleja tarbijat teenuse hinna komponentidest, tariifidest või hinna arvutamise alustest nii, et tarbijal on võimalik teenuse müügihinda piisava täpsusega arvutada. 5. Kas tarbijakaitse ametiisikutel on kohustus hoida teie ärisaladusi. Tarbijakaitsealase pädevusega ametiisik ning tarbijaühenduste ja
ÄRIÕIGUS Lektor Harland Paas ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Üldmõisted Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: 1. Õigus
TÖÖVÕTULEPING § 635. Töövõtulepingu mõiste (1) Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. (2) Kui töövõtulepingu esemeks on tehingu tegemine, kohaldatakse lepingule täiendavalt käesoleva seaduse §-des 620-626, § 628 lõigetes 2 ja 3, §-s 629 ja §-des 631-634 sätestatut. (3) Eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. (4) Tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. § 636. Asja üleandmise kohustus (1) Töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Kui asi on valmistatud töövõtja
1. Üldsätted 1.1 Leping koosneb käesolevast Lepingust ja lisadest, milles lepitakse kokku Lepingu sõlmimisel või pärast seda. Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuks osaks. 1.2 Lepingu sõlmimisega kaotavad siduva jõu mistahes muud tahteavaldused, mida Pooled on teinud Lepingu ettevalmistamise käigus. 2. Lepingu objekt ja Töö teostamise tähtaeg 2.1 Tellija tellib ja Töövõtja teostab Lepingu tingimuste kohaselt järgmise töö: tooteesitleja / promootor (edaspidi Töö). Töö täpsem kirjeldus on toodud Lepingu lisas 1. 2.2 Töövõtja teostab Töö ajavahemikul 11.11.2016 kuni tähtajatult. Töö teostamise täpsem ajagraafik on lepingu lisa 2. 12 3. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 3.1 Töövõtja teavitab Töö valmimisest viivitamata Tellijat. 3
Tarbijakaitse seadus Referaat Seaduse reguleerimisala · Käesolev seadus kehtestatakse tarbija õiguste tagamiseks. · Käesolev seadus reguleerib tarbijale kauba või teenuse pakkumist ja müümist või muul viisil turustamist kaupleja poolt, määrab kindlaks tarbija kui kauba või teenuse ostja ja kasutaja õigused, sätestab tarbijakaitse korralduse ja järelevalve ning vastutuse seaduse rikkumise eest. · Käesolevat seadust kohaldatakse ka siis, kui kaupleja vahendab tarbijale kauba üleandmist või teenuse osutamist. · Tarbijale kauba või teenuse pakkumisel või müümisel või muul viisil turustamisel
Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-613-8 (III. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatuse asemel Käesoleva loengumaterjali eesmärk on olla tudengitele abiks loengute jälgimisel. Aine omandamiseks tuleb täiendavalt lugeda vastavat kirjandust, artikleid ja õigusakte, mida õppejõud täpsustab loengu käigus. Loengumaterjal on koostatud autori kirjutatava äriõiguse õpiku alusel, mis ilmub esimesel etapil samuti viies osas ja seejärel koguteosena. Seetõttu puuduvad loengumaterjalis viited allikat
saanud hinnataseme kohta teavet, ilma iga toote osas müüjat tülitamast. Vastava märkuse peale müüja ärritus ning ütles, et juhataja ei ole käskinud hindu iga lambi juurde välja panna ja kui ei sobi, ei pea ostma. Kas tarbijal on õigus nõuda, et iga konkreetse toote juures on väljas müügihind? Kellel on õigus? Lahendus: TKS § 7 lg 1 sätestab, et kaupa pakkudes, sealhulgas vaateaknal, ja kaupa müües peab kaupleja tarbijale teatavaks tegema kauba müügihinna ja ühikuhinna. Ning TKS § 7 lg kohaselt kauba müügihind ja ühikuhind avaldatakse kirjalikult selgel ja loetaval viisil ning need hinnad peavad olema tarbijale üheselt mõistetavad ja kergesti märgatavad. Seega õigus on tarbijal, ning valguseid müüvas kaupluses peaks iga lambi juures eraldi hind olema. 3. Piret ostis naabrinaiselt teleri. Teler läks katki ja naabrite vahel tüli majas. Otsustati pöörduda tarbijakaitseametisse
· kauba puhul, mis on kiiresti riknev või mille kasutamistähtaeg on möödunud; · perioodiliselt ilmuvate trükiste puhul (nt ajakirjad); · audio- ja videosalvestused ning arvutitarkvara, juhul kui tarbija on ümbrise avanud; · reisi- ja teatud finantstoodetele; · loteriile või muudele enampakkumismängudele; · asjadele, mida oma olemuse tõttu ei saa tagastada. Sidevahendite abil sõlmitud lepingute ehk distantsmüügilepingute puhul on kaupleja rikkunud lepingut näiteks siis, kui on jätnud tellitud asja tarbijale tähtaegselt saatmata, teenuse tähtaegselt täitmata, on saatnud asja, mis ei vasta tellitule jms. · Kui kaupleja ei teavita tarbijat 14-päevasest taganemisõigusest (mis on tarbijal iga sidevahendi abil sõlmitud lepingu puhul) või on jätnud enne lepingu sõlmimist edastamata muud olulist teavet (pakkuja tegevuskoha aadress, kuhu kaebusi saab
täitmist tagada või kinnitada. Samuti on mõistlik küsida, kas ta alustas tööd tegema, kui jah, siis kui palju on juba tehtud ja paluda määratud tähtajaks üle anda ka tehtud osa. Kui kohustuse täitmist ei tagata ega kinnitata määratud tähtajaks, võib Justiitsministeerium lepingust taganeda. Vastavalt VÕS § § 626. lg-le 1 käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud. Seega, lepingu taganemisel Justiitsministeeriumil on õigus nõuda juba selleks ajaks tehtud töö. Asja tehioludest ei ole nähtav, kas Maire Kuusik tegi töö osaliselt või ei tõlkinud ühtegi lehekülge. Lähtudes VÕS § 628 lg 4 ettemaks on lepingutasu sees. Kui Maire Kuusik ei alustanud tööd teha või määratud tähtajaks ei teatanud sellest, et töö on tehtud osaliselt, siis millises ulatuses, või kui Maire
tehakse üldjuhul käsudndusleping. Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud ( VÕS§619, pt 35 ). Samuti võidakse teenust osutada rakendades heausu meetodit, sel juhul omavahel kirjalikku lepingut ei sõlmita vaid koostöö põhineb usaldusel. Lepingulises koostöös on kirjas see, et käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale ( VÕS§620, pt 35 ). Vastutus langeb käsundisaajale ja ta peab käituma käsundiandja varaga heaperemehelikult. Käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
