Euroopas.) IV Prantsusmaa faas (viimane välisriikide sõda Saksamaa pärast. Võidukad prantslased ja rootslased. Kaotajad Habsburgid. !1645 läbirääkimiste tegelik algus!) Sõja tagajärjed: 1. inimkaotused Saksamaal 13-21mil. 2. Saksamaa jaotumine 300 väikeriigiks. 3. Majandusarengu peatumine 4. Rootsi-uus suuriik rv politiikas. 5. Prantsusmaa- domineeriv riik Euroopas. Sõja-järgsed läbiräkimised toimusid kahes kohas (Osnabrück- protsetandid + Püha Impeerium & Münster- katoliiklased ja Püha Impeerium). Sveits loodi peale sõda. Rootsi sai endale Balti mere lõuna osa. Hollandi ühendatud provintsidest sai uus riik- Holland. Prantsusmaa sai Elsass-Lotring + muud territooriumid. Hispaanial jäid Prantsusmaaga pikemaks ajaks keerulised suhted. Westfaali rahu- kaasaegsete riikide süsteemide teke: Sõjade tsüklid- 25a perioodid. Westfaali rahu lõpetas 30-a. sõjaga, luuakse kaasaegsete rahvusriikide süsteem. Paul Kennedy rahvusriikide tekkest: 1
bln)); 2011 Fukushima tuumajaama õnnetus. Tavaliselt on põhienergiaallikad paljude riikide majanduse eestvedajad. Energia julgeolek: nafta, gaas, põlevkivi, uraan, elekter jne. 19 saj oli oluline põlevkivi, 20ndal nafta, 21. nafta ja gaas. Mängib olulist rolli väikeriikide välis- ja julgeoleku poliitikas ja üldse energia ja julgeoleku poliitikate kujundamisel. Teooriad: Energia mõju teooria: keskmise astme teooria, mida rakendatase suurtele naftat ja gaasi tootvatele riikidele. Välispoliitika analüüsis on nafta ja gaas üheks välispoliitika instrumendiks. Unilateraalsus: potensiaalne liigne enesekindlus, tavapärane üksi tegutseda, agressiivsus. Energia on sillaks maavarade rikkuse ja liigoptimistliku poliitika tegemisele, mille tulemuseks on rahvusliku potensiaali ülehindamine. Nafta: naftamaania; nafta paneb mehed unistama (Tugevam Venbemaa, Venetsueela jne), suurushullustus (“Gigantismo” “Grandiose”) ja valge elevandi projektid ning suhtumine, et me muudame
konfliktiks Läänega (Külma sõja algus) Winston Chruchilli kõne USAs kuu aega hiljem – tõi esile liitlaste vastuolud, hoiatas Läänt kommunismi agressiivsete kavatsuste eest, võrdles kommunismi fašidmiga, kutsus Läänt kommunismi levikule vastu seisma; kõnet ei tervitatud ei Läänes ega Idas. Konflikti vältimiseks oldi valmis Stalinile järeleandmisi tegema Trumani doktriin (USA 1947) – USA pr Henry Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks toetada vabasid rahvaid nende võitluses sise- ja välissurve vastu (kommunistide võimuhaaramiskatsed) Marshalli plaan (USA 1947) – USA riigisekretär George Marshall kuulutas välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti kaasa aidata Euroopa majanduse ülesehitamisele ja nõrgestada kommunistlikku kihutustööd; plaani kaudu andis USA 1948-1952 17 Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi
pool-perifeeriat. Pool-perifeeria ekspluateerib perifeeriat. ● Konstruktivism - Kollektiivne teadmine - Identiteet ● Kriitilised teooriad Toimijad ● Riik ● Varasemalt: - Kütid-korilased - Linnriigid - Impeeriumid - Feodaalsed üksused ● Rahvusvahelised organisatsioonid ● Hargmaised korporatsioonid ● Muud II loeng - riigid ja välispoliitika Toimijad ● Riik -> oluline toimija ● Varasemalt: - Kütid-korilased -> jah ja ei, sest ei olnud eriti paiksed; samas suhtlesid natuke ka teistega - Linnriigid - Impeeriumid - Feodaalsed üksused ● Rahvusvahelised organisatsioonid -> teiseslikud toimijad? ● Hargmaised korporatsioonid ● Muud -> indiviidid, nt käivad eestlased Soomes riideid ostmas; terroristlikud organisatsioonid; katoliku kirik (kindel hierarhia, reeglid)
1934 - rahutused Pariisis. Fasistid üritasid võimule tulla. 1935 - Prantsusmaa ja NLi vastastikuse abistamise leping. 1.3.3 VÄLISPOLIITIKA Hoida oma kolooniaid ja kasutada nende abi sõjaks valmistumisel. 1.4 SUURBRITANNIA 1901 - lõppes Suurbritannia hiilgeaeg - Viktooria aeg. Uueks kuningaks sai Edward VII, kes valitses 1910. aastani. 1910 - kuningaks sai Georg V. Suurbritannia oli suurim impeerium maailmas. Tal oli kõige rohkem kolooniaid. 1.4.1 MAJANDUS Suur osa Suurbritannia tuludest tuli kolooniatest. Tööstuse areng aeglustus. Põllumajanduses toimus suur allakäik. 1.4.2 SISEPOLIITKA Leedi Astor - Suurbritannia parlamendi esimene nais saadik (1919). 3 Kahe suurema partei süsteem kehtis sajandivahetuse paiku. Vastamisi olid konservatiivid ehk toorid ja liberaalid ehk viigid.
>koloniaalvallutused, majandusliku võimu laiendamine >Põhjendus: vajadus 'hoolitseda' vähe arenenud rahvaste eest, levitada Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi (isikuvabadus, eraomand, demokraatia) USA esilekerkimine põhjused >majanduslikult võimas, polnud sõjalisi kulutusi >aktiive Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, hoidis Euroopa riike ja kaupu Ameerikast eemal >elanikkonna kasv >1898. a vallutas Hispaanialt Kuuba, Puerto Rico, Filippinid > USA huvide kasv Aasia turgudel Jaapani esilekerkimise põhjused >keiser Mutsuhito rajas mahajäänud riigist tugeva riigi (kaasaegne tööstus, raudteed, maksusüst) >tõestab oma võimsust Vene-Jaapani sõjas (1904-1905) koloniaalsüsteem >1880. aastatest kogu Aafrika Euroopa võimu alla va: *Etioopia-suutis ainukesena iseseisvuse säilitada *Libeeria-ameeriklased rajasid selle riigi oma endistele neegerorjadele tagasipöördumiskohaks
Ühendriike vabariiklastest presidendid. Nende käsitluses kujunes välja isolatsionistlik välispoliitika, mis tähendas, et USA eitas selliseid poliitilisi liite Euroopa riikidega, mis oleksid sisaldanud sõjalisi kohustusi. Maailmapoliitikast täielikult end siiski ei isoleeritud. Seda teostati eeskätt majanduse kaudu. Euroopa majandussuhete süsteem oli läinud Ameerika kontrolli alla, kuna Saksamaa reparatsioonide küsimus oli antud nende korraldada. Teiseks olid Ühendriigid huvitatud Aasia turust ja kogu tähelepanu kaldus nüüd sinna. SISEPOLIITIKA. Ka sisepoliitikas eemaldusid vabariiklased Wilsoni põhimõtetest, kes pidas vajalikuks riigivõimu sekkumist ühiskonnaelu probleemidesse. Vabariiklased olid põhimõtteliselt selle vastased. 1922. a. ilmus tollase kaubandusministri (hiljem president) H. Hooveri traktaat "Ameerika individualism," kus leidsid kõige selgemalt kajastamist Ühendriikide erijooned võrreldes teiste riikidega
Saksamaa ja Austria · "Raudne eesriie" Sotsialismileeri kujunemine · Zdanovi kõne NSVLi, Jugoslaavia, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Prantsusmaa ja Itaalia kompartei esindajate salajasel nõupidamisel septembris 1947 · Jugoslaavia · Hiina, Albaania Sotsialismileeri kujunemine: Aasia · Hiina kodusõda 19461949: HRV · Korea jagunemine 1948 · Vietnami jagunemine 1945 1954 · Laos, Kambodza Sotsialismileeri kujunemine: ülejäänud maailm Ladina Ameerika: Kuuba, Nicaragua Aafrika: Angola, Mosambiik Nn sotsialistliku orientatsiooni riigid Majandus
Hiina RV iseloomustavad arvukad inimõiguste rikkumised, nagu näiteks viiakse inimesi, kes on riigi vaenlaseks kuulutatud lihtsalt seetõttu, et ütlesid midagi, mis on valitseva korra vastu, lihtsalt kodudest ära ning hiljem ei kuulda neist inimestest midagi. Isegi seda, kas nad on elus või mitte. 9. Iseloomustage Hiina RV välispoliitikat enne 1970ndaid ja alates 1970ndaist aastaist. - Enne 70ndaid ajas Hiina võrdlemisi sõjakat välispoliitikat - ta kuulutas oma välispoliitika aluseks võitluse nii USA kui ka NSV Liidu vastu. Loodi ka tuumapommi. Enne 70ndaid ei otsitud teiste riikidega sõprussidemeid. - Pärast 1970a hakkas Hiina otsima sõprussuhteid - suhted paranesid nii USA kui ka NSV Liiduga. (hiljem Venemaaga ja teiste iseseisvuse saavutanud riikidega), 10. Millal iseseisvusid India ja Pakistan? Kelle võimu all need maad olid? 1947. a. Need riigid olid Suurbritannia võimu all. 11. Millised olid India põhilised sise- ja välispoliitilised probleemid?
Qingi valitsusega. Selle ülestõusu surusid veriselt maha Euroopa suurriikide ühendatud sõjajõud ja Hiina oli sunnitud rentima neile mitmeid alasid ja maksma kontributsiooni. 1911.a toimus Hiinas Xinhai revolutsioon sõjaline riigipööre. Selle taga seisid emigrandid, kes olid mandzude dünastia vastased.1905. a. Tokios loodud revolutsiooniline organisatsioon Tongmenghui, mille eesmärk oli kukutada monarhia, taastada Hiina suurriiklus, teostada sotsiaalsed reformid.1.jaanuar 1912. Kuulutatigi välja Hiina Vabariik. Võim läks kindralide kätte, kes nimetasid ennast kubernerideks. Kuid need tegutseisd vaid rahvusluse või enda kasuks ja riik hakkas lagunema osastisriikideks. 1912.a. lõid Sun Yat- seni pooldajad Goumindangi, mis oli erinevalt Tongmenghuist rahvuslik organisatsioon. See organisatsioon oli aga vastu president Yuain Shikaiga ning algas sisesõdade periood. AAFRIKA JA LADINA-AMEERIKA SARNASED JA ERINEVAD JOONED ARENGUS : Erinevat :
afäär- Nixon lasi paigutada Watergate'i hotellis demokraatide tuppa pealtkuulamisaparaadi, selle tõttu ta ka võitis, pärast eitas enda tegu, kuid hiljem astus tagasi. Terrorismi probleemid- 1993 esimene pommiplahvatus NY maailmakaubanduskeskuses. Majandus: sõduritel polnud sõja lõppedes tööd, majanduse muutumine rahuaja järgi( relvi polnud vaja toota enam), USA tähtsus kasvas, sai teistele riikidele laenatud raha tagasi. USA oli välispoliitikas põhijõud: NATO liider paljudes organisatsioonides, Marshalli plaaniga toetati majandust, Trumani doktriiniga võideldi kommunismi vastu. 4) Suurbritannia peale II maailmasõda (sisepoliitika, majandus, välispoliitika) Kaks parteid: konservatiivid ja leiboristid(töölispartei). Valitsusjuhiks peaminister, praegu James Cameron. Ülemkoda ja alamkoda. M. Thatcher- oli ametis kauem kui ükski teine peaminister, kutsuti raudseks leediks, kokkuhoiu poliitika eestvedaja
riigipöördega haarasid kommunistid võimu · natsionaliseerimine ja kollektiviseerimine 3) Missugused asjaolud soodustasid kommunistide võimule tulekut? NSVL'i kohalolek ning see, et majanduskaoses polnud inimestel liberaaldemokraatlikesse põhimõtetesse usku. Euroopa 1940. aastate II poolel. Marshalli plaan ja NATO 1940. a II poolel: · Euroopa oli sõjas laastatud ja majanduslikes raskustes · majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme süvendasid armee demobiliseerimine ja sõjatööstuse vähendamine · vähenes usaldus turumajanduse ja liberaaldemokraatliku riigikorra vastu · valitsuse koosseisu pääsesid kommunistid · majandusprobleemide lahendamiseks riigistati ettevõtteid ja tööstusharusid ning kontrolliti olemasolevaid majandusressursse
siseriiklikke ümberkorraldusi ellu viia. Pealegi ei kannatanud NSV Liidu majandus enam välja pikku aastaid kestnud võidurelvastumist. Seetõttu pakkuski Gorbatšov välja ulatusliku relvastuse vähendamise (desarmeerimise) kava, mida aga Lääs kohe heaks ei kiitnud. Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986. aastal Reykjavíkis toimunud Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumist. Nõukogude välispoliitika muutus paindlikumaks, see tõi kaasa olulisi muudatusi rahvusvahelistes suhetes. Senine Moskva terav vastasseis lääneriikidega kadus. 1987. aastal sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatšov lõpetas sõja Afganistanis ja viis sealt 1989. aastal Nõukogude väed välja. Moskva vähendas kontrolli ka Ida-Euroopas ning hakkas sealt vägesid välja viima. Niisugune vabade-käte-poliitika ja mittesekkumispoliitika viis
masinatega 4) Kapitalism ja linnastumine tõi kaasa rahvusliku liikumise, rahvused said arendada oma kultuuri, aga see tõi kaasa ka sõjaphtu Euroopas 5) Tööstus ühiskonna tekkimine tõi kaasa pikad tööpäevad, aga see tõi kasu riigiarengule, kui tööstus arenes. 2)Imperialism ja maailma rahvad. Türgi, Hiina, Iraan, India. Oskad nimetada iseloomulikke jooni, oska tõestada, et imperialism mõjutas Aasia riikide ja rahvaste arengut. Türgi: Osmanite impeerium e. Türgi säilitas 20. Saj algul oma riikliku iseseisvuse. Katsed moderniseerida siseriiklikku võimu ebaõnnestusid. 20. Saj alguseks jäid Türgi sultani võimu alla Balkani ps vaid Makedoonia, Albaania ja Traakia. Mak. Alb, Araabia ps, Süürias ja Mesopot. Türgi vastane liikumine. Väike-Aasias elasid türklaste(talupojad, ametnikud, sõjaväelased) kõrval rahvusvähemused kreeklased ja armeenlased(kaubandus ja tööstus nende kätte koondunud). Sultan Abdülhamit 2. Reziim e
Rahvusvaheline poliitika 12.09 – II loeng - riigid ja välispoliitika....................................................................4 Toimijad............................................................................................................... 4 Riik...................................................................................................................... 4 Suveräänsus – omadus mis võiks riigil olla......................................................4 Välispoliitika.......................................................
Ohvrite arv ligi 20 mln GULAG GULAG- vangilaagrite peavalitsus Juhtis sunnitöölaagrite tegevust terves riigis Laagrite põhimõte- tagada odav tööjõud rasketööstusele Korraga võis vangilaagreis olla kuni 5% elanikkonnast Stalini lähikond- Beria, Molotov, Vorošilov, Kaganovitš Stalini isikukulltus Kujunes välja Stalini mõõdutundetu austamine- isikukultus Diktatuuri kangelased Pavlik Morozov ja Aleksei Stahhanov Aasia, aafrika ja Ladina-Ameerika 1. Türgi (Ottomani impeerium) Türgi iseseisvussõda Türgi rahvuslaste võitlus rahutingimuste vastu 1919-1923 Türgi vabariik 1923 kuulutati Türgi vabariigiks, sultan hukutati Uueks pealinnaks sai Ankara Rahvasteliit tunnustas uut riiki tema piirides Vastavalt lepingutele toimus rahvavahestus Türgi ja Kreeka vahel Mustafa Kemal Atatürk (1881-1938) Türgi vabariigi rajaja ja esimene president
vahetuseks). Mitteühinemisliikumine oli külma sõja aastatel siiski pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (nt olid selle liikumise liidriteks J.B.Tito Jugoslaaviast, G.A.Nasser Egiptusest jt). Külm sõda Selle all mõisteti NSV Liidu ja idabloki vastasseisu demokraatlike lääneriikidega, mis ei viinud küll otsese sõjalise konfliktini. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas ja luures, vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (nt NATO ja VLO) ning võidurelvastumises. Külma sõja konfliktidele on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrkunud, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes. Külma sõja vastandiks on “kuum sõda”- otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumarelva olemasolu mõlematel leeridel. Külm sõda polnud samas mingi
ressursside puudus, majanduskriis, Suur Depressioon, aktsiaturgude kukkumine. Euroopa natsionalismi tõus + Jaapani imperialism. Teine Maailmasõda 1939 1945, Teljeriigid vs liitlasriigid Tulemuseks sõja lõpus Eesti enam ei eksisteerinud, oli Saksamaa uus alistamine ( Saksamaa tükeldati 4-ks ja hiljem jäi alles 2 Saksa demokraatlik vabariik ja saksa kommunistlik), uus Euroopa kaart, VMN ( vastastikune majanduslik abistamine, lõi Nõukogude liit) ja NATO, kadusid mitmed riigid. Bibolaarsus maailmas oli 2 poolt kus ühed olid ühega ja teised teistega. Trumani doktriin USA kuulutas, et kõik NSV Liidu vaenlased on USA sõbrad. Tulemusena sai USA läbi tol ajal paljude riikidega ( nt Bin Laden) kellega tänaseks enam läbi ei saada. Külm sõda Kolm maailma - ühel pool on NSVL ja tema liitlased, teisel pool USA ja Euroopa, kolmas kes ei kuulunud kumbagi poolde nt Hiina jt.. Raudne eesriie. Eurotlandi partnerlus. Euroopa koostöö,
neljanda vabariigi ps taga, misvõeti 46.a. vastu. aga see ei rahuldanud teda ja ta astus tagasi, mille tulemusena tekkis tugeva parlamendiga riik, kus suur osa parlamendi koosseisust 60% aastatel 46-47 kuulus komparteile ja (sotsialistidel) ehk puhas vasakpoolne. Pärast tuli võimule vasakpoolsus, mis viis Pr. aktsiad ameerika ja usa silmis madalale. PR võeti arvestavaks alles potsdami kokkusaamisel teiste suurriikidel poolt. 1949 Pr. osaleb NATO loomisel, aga roll teisejärguline. Euroopa armee peamine mõte oli tagada olukord, kui sm jõuna kaardina ei ole - prantslaste poolt promotod euroopa armee, mis tähendab euroopa armeed ilma saksamaata, et tagada kontroll SM üle. 1954 - Pr sõjaline lüüasaamine kagu-aasias. pärast 2. ms taastati Pr. volitused seal, kuid vietnamlased korraldasid neile seal sõjalise katastroofi. kagu-aasia sõda lõpetati läbirääkimistega pariisis, toimus nelja suurriigi konverents.
See oli kõikehaarav poliitiline,majanduslik,ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate,s.o Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses,kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel : relvade tootmises,majanduse arendamises,mõjuvõimu laiendamises Aasia,Aafrika ja Ladina-Ameerika maades,kultuuri-ja teaduselus,propagandas jne. NATO on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon,mis loodi 1949.aastal. See oli lääneriikide üks tähtsamaid sõjalisi-ja poliitilisi liite. NATO loomise aluseks sai Washingtonis alla kirjutatud Põhja- Atlandi pakt. Asutajaliikmeid oli 12 : USA,Kanada,Suurbritannia,Prantsusmaa,Itaalia,Belgia,Holland,Luksemburg,Norra,Taani,Island,Portu gal. Hiljem ühinesid paktiga Kreeka ja Türgi ning Saksamaa Liitvabariik. 1960.a lahkus Prantsusmaa NATOst. 1999.a liitusid Tsehhi Vabariik,Ungari ja Poola. 2004
1 (looja), venelane tema käsitlus imperialistlik, venekeskne, mitte eriti teaduslik „Postmodernne geopoliitika“ süsteemne lähenemine, aga süsteemiks ei nimeta. Tema süsteemi käsitlemise aluseks on identsus. Identsuse määratlemine:Paradigmad Premodernne Modernne (hävitab eelneva) Postmodernne (ükskõikne) (eitab premodernset) (praegune aeg) Impeerium – ebamäärane, → Riik – anti-impeerium, → Globaliseerumine – riigid ennekõike rahvusülene, mitmete impeeriumile iseloomulik lahustuvadja tekivad uued etniliste gruppide ratsionaalne heidetakse kõrvale, argine, „rändrahvad“, projekt. selgete ülesannetega riik traditsiooniline ühtlustub. Impeeriumis elajad identifitseerivad (Hobbes), riik on
· NSV kehtestada kontroll Euroopas, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile, keeldus vägesid Iraanist välja viima, suunas majanduse sõjatööstusele. Oli valmis konfliktiks läänega. · Lääne algul järeleandlik, hiljem soovis astuda vastu kommunismi levikule. Trumani doktriin. · Reageerides NSV Liidu tekitatud sõjaeelsele õhkkonnale, kuulutas USA president Harry Truman 1947.a Trumani doktriini. · Trumani doktriin seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise, kui ka välissurve vastu (selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid) Marshalli plaan. · USA riigisektretär George Marshall kuulutas 1947.a-l välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele, loodeti kaasa aidata Euroopa ajanduse ülesehitamisele ja nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. · Aastail 1948-1952 andis USA abi 17-le Euroopa riigile.
suuriikide ja impeeriumi loojad veel enne kristuse sündi. Sõna geopoliitika koosneb kahest sõnast, geograafia (geo) ja poliitika. Poliitika üheks tunnuseks loetakse N. Machiavelli väljendust, et seal on lubatud kõik, ehk lubatud ja lubamatud moodused oma huvide realiseerimisel. Geopoliitikat iseloomustab: George Renner (1942), arvas, et kontrolli saavutamine maailma üle on vaid geograafiliste teadmiste tunnustamise ja nende alusel tegutsemise küsimus. Napoleon – iga riigi välispoliitika (ka julgeolekupoliitika) sõltub tema geograafilisest asupaigast. Seega asupaik dikteerib omad poliitilised, s.h. ka majanduslikud ning sõjalised huvid ja eesmärgid. Poliitika üheks eesmärgiks on olnud ja ilmselt ka jääb võõra territooriumi hõivamine või hegemoonia kehtestamine oma huvides (Sergei Baburin). Geopoliitikas subjektiks on poliitika, objektiks geograafilkine ruun või tasapand. Ggeopoliitika kui teadus kuukub rahvusvahelise välis- ja
GULAG GULAG- vangilaagrite peavalitsus. Juhtis sunnitöölaagrite tegevust terves riigis. ● Laagrite põhimõte - tagada odav tööjõud rasketööstusele. Stalini lähikond Beria Molotov Vorošilov Kaganovitš Stalini isikukultus. Kujunes välja Stalini mõõdutundetu austamine- isikukultus. Diktatuuri kangelased Pavlik Morozov Aleksei Stahhanov AASIA, AAFRIKA ja LADINA-AMEERIKA 1.11.2017 1.Türgi Türgi iseseisvussõda ● Türgi rahvuslaste võitlus rahutingimuste vastu KEMAL PAŠA 1919-1923 Türgi Vabariik ● 1923 kuulutati Türgi vabariigiks, sultan kukutati. ● Uueks pealinnaks sai Ankara ● Rahvasteliit tunnustas uut riiki tema piirides Vastavalt lepingutele toimus rahvavahetuses ….. maiste pani jargmine slaidi :))))))))
Lähiajalugu II Sõjajärgne maailm Raudne eesriie. Lääneriigid said juba sõja lõpus aru, et Stalin üritab kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle, kuid kinnitust said sellele sõja järel, kui: 1) NSVL seadis Kesk- Ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused. 2) Esitas territoriaalseid pretensioone Türgile. 3) Keeldus vägesid Iraanist välja viimast. Trumani doktriin 1947. aastal, seadis UDA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvast toetamise nii sise- kui välissurve vastu(kommunistide võimuhaaramistkatsed). Marshalli plaan 1947. aastal, abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ja nõrgestada kommunismi mõju. 1948. juunis algas Berliinig blokaad. NSVL lõikas Lääne-Berliini ära elektrist, toidust jne., et neid seeläbi endaga liita. 324 päeva piiramist. Avaliku külma sõja algus: Lääne
ka teiste selle regioonide riikidest ilmajäämise. Reaganoomika Reagan/Reagani majanduskava, mis hõlmas ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamist, ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamist, maksude alandamist jne. Marshalli plaan Truman/USA kava mis nägi ette Euroopa taastamist ja abi andmist sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Trumani doktriin Truman/Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve vastu. Pidurduspoliitika - USA välispoliitika suund kommunismi pidurdamiseks Atendaat Dallases 1963 tapeti Dallases tollane USA president John Kennedy Watergate afäär Nixon/ presidendivalimiste kampaania ajal jäid tollase vabariiklasest presidendi R.Nixoni mehed vahele, paigaldades pealtkuulamisseadmeid Demokraatliku Partei peakontorisse Watergate hotellis.
5. Külm sõda 6. Kahe üliriigi USA ja NSVL kujunemine Bipolaarne maailm kahepoolne maailm kahe jõukeskusega maailm 7. Koloniaalsüsteemi lagunemine andis tõuke koloniaalriikidele taastada oma iseseisvuse Lähis-Ida riigid India 1947.a 1960. aasta aafrika aasta 17 erinevat Aafrika riiki kuulutasid välja iseseisvuse Enne II MS oli Aafrikas Üks iseseisev riik Nigeeria 8. Muutused relvastumise alal oluline roll tankidel ja lennukitel positsioonisõda enam ei olnud tuumarelvad algas tuumaajastu 1945. aastal oli USA ainuke riik, kes omas tuumarelva, kuid NSVL oli maailma suurim sõjavägi KÜLM SÕDA Külm sõda USA ja NSVL läänemaailma ja kommunistliku maailma vaheline pikaajaline vastasseis, mõlemad pooled hoidusid otsestest kokkupõrgetest tänu tuumarelva olemasolule (Otsest sõjategevuseks
Enim aidati Inglismaad, Prantsusmaad, Itaaliat, Lääne-Saksamaad. Soome aga ka keeldus abist. Riikide liitude ehk blokkide kujunemine: Külma sõjaga seoses kujunesid ka lääneriikide ja sotsialistlike riikide sõjalised ja majanduslikud blokid (ehk liidud). Lääneriigid (siia kuulusid Marshalli plaaniga abi saanud riigid) 1948 sõlmiti Brüsseli pakt (Inglismaa, Prantsusmaa + Beneluxi maade koostöö (poliitiline, majanduslik, sõjaline) leping 50 aastaks). See oli eelkäijaks NATO loomisele. 1949 loodi NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (=sõjaline organisatsioon) Asutajaliikmeid 12 Ingl., Prants., Beneluxi maad, Itaalia, Port., Taani, Norra, Island, USA, Kanada. Praegu on NATO liikmeid 19: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania (alates 1982. a), Holland, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka (alates 1952. a), Luksemburg, Norra, Poola (alates 1999. a), Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa (alates 1955. a), Suurbritannia, Taani, Tsehhi (alates 1999
Keisririik) kadumine; Poola koridori ja demiloitariseeritud tsooni olemasolu. 10.Miks on tänases maailmas riikide suveräänsuspõhimõte tugevalt nõrgenenud? Too näide. 11.Realismi koolkond rahvusvahelistes suhetes. Millisest põhimõttest siin lähtutakse? 12.Liberalismi koolkond. Millistest põhimõtetest siin lähtutakse? 13.Mida tähendab poliitiline julgeolek? Too ka konkreetne näide. ära hoida riiki nõrgestavad ohud. NATO 14.Mida tähendab majanduslik julgeolek? Too ka konkreetne näide. majandussüsteemi julgeolek nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. 15.Nimeta viis rahvusvahelise julgeoleku ohtu koos konkreetsete nõidetega. Kohalikud ja regionaalsed kriisid, mis võivad levida oma piirkonnast välja. Kreeka Autoritaarsed riigid, mis piiravad kodanike põhiõigusi. Põhja-Korea Loodusressursside nappus, katastroofid. Valitsemisvõimetud riigid, soodustavad terrorismi. Nigeeria Boko Haram
saamisega külmas sõjas: -Brežnevi doktriin(1968-1989):NL-l on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi e nõukogulikku režiimi kõikjal kõiki vahendeid kasutades. -Berliini kriis(1958-1961):Põhjus:suur põgenike hulk idast läände ; Hruštšov nõudis, et Berliin muudetaks neutraalseks linnaks, lääneliitlased viigu oma väed ära ; Tulemus: Berliini müüri ehitamine, Lä-Berliin kujuneb vaba maailma sümboliks, müür kujuneb külma sõja sümboliks, SLV sai välispoliitika aluseks. -Hallsteini doktriin: SLV käsitles kõiki riike, kes sõlmisid diplomaatilised suhted SDV-ga vaenulikena ja katkestasid nendega igasugused suhted ; Sks jagunes lõplikult. -Varssavi Lepingu Organisatsioon e VLO(1955): sõjalis-poliitiline blokk, mis ühendas NL ja Ida-Eu sotsialistlikke riike ; rajamine toimus vastusena SLV taasrelvastumisele ja NATO-sse võtmisele ; 1940. II poolel hakati seoses Ida-Eu sovietiseerimisega rääkima raudsest eesriidest
Tsehhoslovakkiale. *Liitlased hõivasid 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuulutades vasak kallas ja paremast kaldast 50 km demilitariseeritud piirkonnaks. (1922 kukutavad ülestõusnud (rahulepingu tingimuste vastased) Türgis sultani ja kuulutavad 1923 välja vabariigi, mille presidendiks saab Mustafa Kemal (aka Atatürk). Uuenenud Türgil õnnestus rahuleping üle vaadata ja saavutas leebemad tingimused. Atatürgi reformid aga viisid Türgi Euroopasse) VENE KEISRIRIIGIST NÕUKOGUDE LIIDUNI Veebruarirevolutsioon Revolutsiooni ajendiks sai Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle. Nikolai II üritas revolutsiooni maha suruda rindelt toodud vägedega, kuid need kas läksid ülestõusnute poolele üle või peeti kinni. Keiser kirjutas 3.märtsil 1917 alla aktile, millega ta loobus troonist ja andis
Nn. Valgete kolooniatele Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika Liit, Iirima (alates 1921) anti dominiooni staatus (seesmiselt autonoomsed).Kolooniad veel Aafrikas, Aasias -. Indias, Pakistanis algab vabadusvõitlus (India Rahvuskjongress), 19. saj. lõpul oli Saksamaa (keiser Wilhelm II) tõusnud maailma juhtivamate tööstusmaade hulka. Põhikonkurent Euroopas oli Inglismaa. Tööstuses oli Saksamaa juba ees. Ainult USA-ga ei suutnud Saksamaa võistelda. Välispoliitika aktiivne. Juba 1890nd. algas Saksamaa võitlus maailma jaotamise pärast. Üleminek Euroopa- poliitikalt maailmapoliitikale, mis tähendas sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse. (Tugeva sõjalaevastiku loomine, koloniaalpoliitika Aafrikas (kolooniad Ida- ja Edela-Aafrikas (Togo, Kamerun); majanduslik ekspansioon Lähis-Idas (sõlmis Türgiga kokkuleppe 1903.a. Berliin-Bosporus- Bagdadi (BBB raudtee rajamiseks). See kutsus esile vastuseisu nii Inglismaa kui ka Venemaa poolt.
· 1947 kuulutati USA-s välja Trumani doktriin ja Marshalli plaan · 1948. Juuni algab I Berliini blokaad Stalini poolne katse vallutada Lääne- Berliin · Berliini blokaadi võib lugeda külma sõja alguseks · Algab võidurelvastumine · USA ja NSV Liit üritavad saada poliitilist ülekaalu Euroopas ja Kolmanda Maailma riikides · 1949. aprillis luuakse NATO · 1952. Loodi Euroopa söe- ja teraseühendus majanduslik koostöö organistsioon, millest sai eelkäia EL-e · 1949. Jaanuar loob NSV Liit Vastastikuse majandusabi nõukogu VMN-i · 1955. Aastal kui NATO liikmeks saab ka Saksamaa seob N.Liit oma satelliit riigid endaga ja moodustab Varssavi Lepingu Organisatsiooni VLO · Hiina kodusõda lõppeb 1.oktoober 1949 kommunistide võiduga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
