SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIAInimestevaheline
kommunikatsioon
on teadlik või alateadlik,
tahtlik või tahtmatu protsess, mille
käigus väljendatakse oma tundeid ja mõtteid verbaalsete või
mitteverbaalsete sõnumite abil (Berko, Wolvin& Wolvin 1992).
Kommunikatsiooniprotsessis
on eristatavad:
Edastaja
(allikas) üritab
edastada teisele mingit sõnumit.
Kommunikatsiooniprotsess toimub kogu aeg nii et kogu aeg võetakse
vastu ja edastatakse mingit infot.
Sõnumid
võivad olla nii
verbaalsed kui ka
mitteverbaalsed nii tahtlikud kui
tahtmatud .
a)
kavatsuslikud verbaalsed - sellised kus me kasutame sõnu. Mõnikord
võib aga sõnadel olla erinevaid või lähedasi tähendusi, mis
tekitab suhtlemisel teatavaid probleeme. Lisaks sellele kasutatakse
suhtlemisel palju selliseid sõnu, milliste puhul igal inimesel
võivad olla oma tähendused.
b)
tahtmatud verbaalsed on sellised asjad mida me ütleme välja
ehkki me ei mõtle seda. Nt igasugused sõnavääratused, lauseeksitused.
c)
kavatsuslikud mitteverbaalsed - on sellised ilma sõnadeta
edastatavad sõnumid, mida me tahame teistele edastada.
d)
tahtmatud mitteverbaalsed on kõik need mitteverbaalsed meie
käitumise aspektid, mida me edastame teisele ja mis ei ole meie
kontrolli all.
Kanalid
mille kaudu neid sõnumeid edastatakse.
Kuulmine , nägemine,
puudutused , telefon,
internet , massikommunikatsioon jne.
Müra .
Selle alla kuuluvad kõik need
faktorid , mis takistavad teisel teie
poolt lähetatud infot vastu võtmast.
Müra alla ei pruugi minna
ainult hääled, vaid müraks võib olla ka nt
ehted teise kaelas,
mida te hoolikalt jälgima hakkate ja seetõttu unustate ära teist
inimest kuulata. Lisaks sellele võib müraks olla ka selline
asjaolu, et teise inimese jaoks ei ole nendel sõnadel sama tähendus
kui teie jaoks.
Vastuvõtja /edastaja
- tavaliselt on tähelepanu peamiselt pööratud info edastajale,
kuid vähemalt sama oluline on ka vastuvõtja tegevus. Lisaks
visuaalsele tajumisele on vastuvõtja puhul oluline ka
kuulamine .
Kuulamine
ja kuulmine ei ole
sünonüümid . Selles on aga 4 erinevat omavahel
seotud protsessi - tähelepanu, kuulmine, mõistmine ja mäletamine.
Tavaliselt
normaalse kommunikatsiooni ajal on tegemist mitmete erinevate
sõnumite
edastamise ja vastuvõtmisega. Väga erinevad võivad olla
ka nende inimeste nii füsioloogilised kui ka
psühholoogilised filtrid, need kõik aga takistavad info normaalset vastuvõtmist.
Tagasiside
on vastus teie poolt
edastatud sõnumile.
Tagasisidega võimendatakse
teatavaid käitumisi ja summutatakse teisi. Tagasisidemega
kinnitatakse teiste inimeste käitumist. Kui me
teiselt sellist
tagasisidet ei saa, siis me hakkame selle üle kurtma - nt "ta
ei kuula mind kunagi" jne.
Aeg.
Suhtlusprotsess sõltub alati teatud määral minevikust.
Suhtlusprotsessis ei ole kunagi võimalik tagasi minna
samasse punkti
kust te alustasite, kuna suhtluses olukord pidevalt muutub.
Selline
kommunikatsioon leiab aset 3-l tasandil:
Intrapersonaalne kommunikatsioon mis toimub inimese sees. Siia alla kuulub nt mõtlemisprotsess , otsuste langetamine ja enesemääratlemine. Eneseõigustamine või – süüdistamine, päevikupidamine.
Interpersonaalne kommunikatsioon viitab sellisele kommunikatsioonile, kus inimesed vahetavad oma mõtteid ja tundeid.. Selle vormideks võivad olla nt vestlused , intervjuud, diskussioonid.
Avalik esinemine võib olla otsene, kui edastatakse oma sõnumit auditooriumi ees või siis kaudne, kui on tegemist nt raadio, TV, internetiga.
Inimestevaheline
kommunikatsioon on…
Dünaamiline – kõik on pidevas muutumises.
Pidev – ei peatu kunagi, ei päeval ei ööl.
Pöördumatu – tehtu on juba olnud, seda me enam muuta ei saa.
Interaktiivne – me oleme pidevas kontaktis teiste inimestega.
Kontekstuaalne – see on üks osa meie kogemusest inimesena .
Efektiivne
on kommunikatsioon
siis kui see sõnum, mida edastaja kavatses edasi saata on võrdlemisi lähedane sellele, mida vastuvõtja tajus ja millele ta reageeris.
Mida suurem on vastavus selle vahel mis oli meie kavatsus ja selle
vastuse vahel, mis me saame, seda efektiivsem on olnud meie suhtlemine .
Johari aken
Isikutaju üheks objektiks võib olla ka inimene ise. Inimese iseenda ja teiste
taju mõistmisel ning olemasoleva informatsiooni süstematiseerimisel
võib kasutada nn JOHARI
akent, mis on oma nime saanud selle loojate Joseph Lufthi ja Harry Inghami järgi. Mudel on saadud kahe teguri: tundtud/teadaoleva ja
tundmatu/mitteteadaoleva informatsiooni varieerimisel.
Avatud
alasse
kuuluv peegeldab teie avatust maailmale, teie soovi olla avatud. Seal
on kõik need aspektid enda kohta mis on teada teile ja teistele.
Pime
ala
- seal on kõik need asjaolud enda kohta, mida teised inimesed
tajuvad, kuid mis ei ole teile kättesaadavad. Pimedas alas on sageli
need isiksuse omadused, mis segavad enesehinnangut.
Varjatud
ala
- siia kuuluvad kõik need asjaolud, mida te ei tahaks teistele
näidata, esitada. Nt mingid faktid, mingid tunded teiste inimeste
suhtes. Omavaheliste suhete jahenemine või taandareng toob kaasa
varjatud ala suurenemise.
Tundmatu
ala
- see on täielikult tundmatu ala. Siia kuulub kõik see, mida ei ole
kunagi avastatud ei teie ega ka kellegi teise poolt. Te võite
ainult järeldada, et selline ala on olemas. See võib muutuda
tunnetatavaks mingites ekstreemsetes olukordades.
JOHARI
AKEN
ENDALE
Tuntud
Tundmatu
Tuntud
AVATUD ALA
PIME ALA
TEISTELE
Tundmatu
VARJATUD ALA
TUNDMATU ALA
ISIKUTAJU
Oma
igapäevaelus sõltume me suurel määral sellest, kuidas me oma
suhtlemispartnerit tajume. Tajumine määrab ära ka suhtluse sisu.
Mida paremini me teist mõistame, seda enam oskame me ette ennustada
teise võimalikku käitumist tulevikus.
1.Kognitiivsed
faktorid – ootused, stereotüübid , personaalsed konstruktid jne.
2.Afektiivsed
faktorid - tajuja eesmärgid ja emotsionaalsed seisundid.
3.
Demograafilised faktorid – tajuja sugu, vanus ja kultuuritaust.
Tajuvead
Esmasuse
efekt -
on seotud sellega, et esmasena suhtlemises tajutav info võib
mõjutada hilisemat info vastuvõtmist ja selle töötlemist. Seega
mõjutavad meid väga olulisel määral need muljed, mis me
esmakohtumisel saame ehkki see info võib olla ekslik.
Esmamuljel
on võimalik eristada erinevaid etappe :
Äratundmine- esmalt toimub teise inimese äratundmine, eristamine. Sellel etapil
jälgitakse peamiselt üksiktunnuseid nagu näoväljendusi,
liigutusi, kehaehitust, riietust.
Üldmulje
kujunemine.
Järgnevalt lisandub hinnanguline etapp, milles tajuja enda jaoks
väärtustab teatud omadusi. Ta hindab teise kas meeldivaks või
ebameeldivaks, sõbralikuks või ebasõbralikuks jne.
Sotsiaalsete
tunnuste tajumine.
Järgnevalt tajutakse rahvust, perekonnaseisu , oletatavat ametiala.
Omavaheliste
suhete prognoos.
Pärast inimese omaduste ja seisundite tunnetamist püütakse
ennustada, milliseks kujunevad omavahelised suhted, uuritakse teise
poolset kontaktivalmidust ja hoiakuid. Prognoosi saab kirjeldada nt
T. Leary koostegevuse tüpoloogia 2 dimensiooni abil. Need on
domineerimine- allumine, sõbralikkus- vaenulikkus.
Viimatisuse
efekt
on aga seotud sellega, kuidas hilisem info mõjutab meie otsustusi.
See on ka asjaolu, miks osutatakse nii tervitus / kui ka
lahkumisrituaalidele nii suurt tähtsust.
Halo -efekt
- esmane isiksuse tunnus või joon hakkab mõjutama hilisemaid jooni.
Nt kui esialgne kontekst on positiivne, siis järgmine tunnus omandab
samuti positiivse tähenduse. Kui aga negatiivne, siis järgmisele
tunnusele omistatakse samuti negatiivsem tähendus. St et mingi
põhitunnus varjutab ülejäänud tunnused. Halo efekti puhul
hakatakse inimest tajuma kas siis hea või halvana.
Inimestel
on võrdlemisi sarnased ettekujutused selle kohta, millised on seosed
iseloomu ja välimuse vahel. See on tingitud 5-st erinevat liiki
järelduste tegemise protsessist:
1)
Ajaline laiendus
- järeldus tehakse hetkeotsustuse põhjal. Hetkeväljendust
peetakse selle inimese püsivaks iseloomuomaduseks.
2)
Parataksis
- kui me teeme üldistuse inimese alusel keda me tunneme teise
inimese kohta.
3)
Kategoriseerimine
- see sarnaneb stereotüpiseerimine, kuna me kategoriseerime teise
ära kui teatava grupi esindaja ja oletame, et tal on sellele grupile omased tunnused.
4)
Funktsionaalne omadus
- baseerub sellel arusaamal, et teatavad näo osad omavad teatavaid
funktsioone.
5)
Metafooriline üldistus
baseerub aga mitmetel erinevatel füüsilistel tunnustel. Nt naine,
kellel on õhukesed huuled ja tema juuksed on krunnis viitab tõsisele
inimesele.
Nende
viie asjaolu tõttu langevad hindajate vastused sageli kokku, ehkki
reaalset alust nendel hinnangutel ei ole.
Positiivsus ja negatiivsus
Kui
puudub vastupidine informatsioon, siis kalduvad inimesed teistest
hästi mõtlema ja seetõttu kujuneb teistest positiivne mulje. Kui
aga on olemas ka midagi negatiivset, siis see negatiivne tõmbab
tähelepanu endale ja sellisel juhul tekib meil kalduvus omistada
teisele negatiivseid hinnanguid (Fiske, 1980). Selline
tundlikkus negatiivse info suhtes on tingitud 2 asjaolust:
Selline info on ebatavaline ja eristuv
Selline info esindab kaudselt ka potentsiaalset ohtu
Atraktiivsus
Kuna
füüsiline välimus mängib esmamuljes suurt rolli, siis on sellel
oluline roll ka mulje loomisel teisest.
Pakutakse
välja 3 erinevat seletust meeldivuse kohta:
1)
Esimene on
kultuuriline hüpotees ,
mille
järgi ilu kriteeriumid on kultuurinormidega määratletud. Seetõttu
peaks ilu sõltuma kultuurist ja seega puudub absoluutse ilu kriteerium .
2)
Vastupidiselt sellele võime me käsitleda ilu kui teatava
reproduktiivse
potensiaali
väljendust. Seetõttu otsime me endale kaaslast teatavate
kriteeriumide alusel – nt mees peab olema tugev ja terve, et ta
oleks võimeline tagama ressursside olemasolu.
Nt
eelistavad mehed naistel väikest lõuga.
Selle kujunemine on aga sõltuv östrogeenist, seega annab see
meestele viite ka sellest, et see naine on fertiilne - et ta on
võimeline viljastuma. Ta ei ütle, et ta on võimeline, vaid ta
annab sellise vihje. Samasuguse vihje annab naistele mehe viljakusest
mehe tugev lõug . Meestes hinnatakse massiivseid lõuapärasid, laia
lõuga ja võimsaid kulme.Need tunnused viitavad meessuguhormoonide
küllusele.
Torso .
Kõik
need asjaolud, mis on seotud naise viljakusega, kõik sellega seotud
muutused organismis, /alatoitlus, menopaus, rasedus , tüsedus/
mõjutavad ka naise kehakuju . Tavaliselt terved , fertiilsed naised
omavad tüüpiliselt vöö ja puusa mõõduindeksit vahemikus
0.6-0.8. St et nende vöökoht moodustab 60-80% nende puusamõõdust,
sõltumata nende kehakaalust.
Üldiselt
naised hindavad enim atraktiivsemateks mehi, kelledel on kitsas piht
ja laiad õlad . Sealjuures meeste suurus rolli ei mängi. Seega
meeldivad naistele enam mehed, kelle keha on ” ümberpööratud kolmnurga” kujuline.
3)
Lisaks
sellele on olemas ka kolmas võimalus
–
keskmise hüpotees. Selle
järgi on keskmiste füüsiliste näitajatega isikud enam võimelised
adapteeruma mitmesugustes keskkondades ja nad kannavad ka üldiselt
vähem mitmesuguseid halbu geneetilisi mutatsioone kui need, kelledel
on mingid ebaharilikud iseärasused. Selle alusel me nagu otsime neid
keskmisi tunnuseid ja peame neid inimesi kõige ilusamateks.
Üheks
põhiliseks füüsilise meeldivuse hindamisaluseks on sümmeetria.
Nt on selline tendents leitud ka putukatel . Emased eelistasid neid isaseid , kes olid sümmeetrilisemad. Inimeste puhul on sellist
sümmeetriat üritatud mõõta igat moodi. Nii nt peetakse
ilusamateks neid inimesi, kellede näo vasak ja parem pool on
sümmeetrilised.
Stereotüübid
on üldistused inimeste, objektide või sündmuste kohta, mis on
antud kultuuris üldlevinud. Kõik stereotüübid ei ole lõpuni
valed. Igas stereotüübis on ka oma tõeivake. Need stereotüübid
võivad olla piisavalt korrektsed selleks, et teha üldistusi suurema
hulga inimeste kohta. Kuid kui me hakkame neid kohandama spetsiifiliste indiviidide kohta, siis on enamik stereotüüpe
kohatud ja täiesti ebakorrektsed. Stereotüüpides
on tavaliselt 3 astet:
me määratleme ära, et teatav inimeste grupp moodustab spetsiifilise kategooria. -nt me võime klassifitseerida inimesi nahavärvi, soo, vanuse, rahvuse jne alusel.
lisame sellele inimgrupile teatav iseloomulikud tunnused - nt laisk, ignorantne jne.
omistamine need omadused igale selle kategooria inimesele.
Me
võime teha vahet personaalsete ja sotsiaalsete stereotüüpide
vahel. Esimesed baseeruvad meie isiklikul kogemusel , teised aga on
selliseid konsensuslikud arusaamad grupi inimeste suhtes. Meie
privaatsed isiksuse teooriad baseeruvad nendel üldistustel, mis
tulenevad meie isiklikust kogemusest.
Sotsiaalne
taju ja mälu
Meeldejäävus
sõltub oluliselt sellest, mis köidab meie tähelepanu. Siin
mängivad olulist rolli 3 tegurit:
’Silmapaistvus...
seostub sellega kuivõrd mingi stiimul tuleb antud kontekstis teiste
hulgast esile.
*nad
on antud kontekstis uudsed
*nad
käituvad viisil, mis ei sobi kokku eelnevate ootustega või
kategooriatega
*nad
on teie eesmärkide jaoks olulised või nad domineerivad teie
visuaalsel väljal või kästakse teil neile tähelepanu pöörata.
Eredus
Eredad
on sellised stiimulid , mis..
*on
emotsionaalselt huvitavad
*on
konkreetsed ja kujundlikud
*on
teile ajas ja ruumis lähedal (nt mingi sündmus, mis on toimunud
teie lähiümbruses).
Kättesaadavus...st
kui kiiresti see skeem meile meenub. Mida sagedamini me mingit skeemi
kasutame, seda kättesaadavam ta on.
Skeemide mõju käitumisele - eneseteostuslikud ennustused .
Mõnikord
käituvad inimesed tänu sellistele skeemidele viisil, mis aitab
kaasa sellele, et nende skeemid leiaksid reaalsuses kinnitust.
Sellist nähtust tuntakse eneseteostuslike ennustuste nime all
( Merton 1984). Eneseteostuslike ennustuste puhul on tegemist
kaheastmelise protsessiga. Esiteks defineerib üks isik situatsiooni
valesti. Teiseks hakkab ta oma järgneva käitumisega seda
ebakorrektset arusaama reaalsuseks muutma .
Mitteverbaalne
kommunikatsioon
Kuidas
mitteverbaalsed suhtlemisvahendid mõjutavad verbaalselt edasiantavat
sõnumit:
I)
Asendab
suulist
kõnet.
2)
Täiendab
ja kordab
kõnet
3)
saadab ja illustreerib
kõnet
4)
rõhutab
verbaalseid
sõnumeid.
5)
aitab reguleerida
suhtlemist.
6)
algatatakse
ja ka hoitakse suhtlemist
ülal.
7)
oluline mõju
teistele
inimestele
8)
aitab määratleda aktsepteeritavaid
käitumisviise
erinevates keskkondades.
Aeg
Kui
me uurime seda kuidas inimesed suhtlevad läbi ajakasutamise, siis me
räägime kroneemikast.
On eristatud monokroonilist
ja polükroonilist
aja kontseptsiooni . Monokroonilise ajakontseptsiooniga maades tehakse
üks asi korraga ja pannakse väga palju rõhku eelnevale
päevaplaanile. Polükroonilise ajakontseptsiooniga maades toimub aga
üheaegselt erinevaid asju. Seetõttu ei ole mingi ime, et tekkivad mitmesugused viivitused ja katkestused.
Monokroonsed inimesed
Polükroonsed inimesed
Üks asi korraga
Mitu asja korraga
Võtavad ajag seotud kohustusi tõsiselt ( tähtajad , graafikud)
Võtavad ajaga seotud kohustusi võimaluse korral (aeg-ajalt)
Kontsentreeritus tööle
Kergelt töölt kõrvalejuhitav ning aldis segamistele
Pühendunud tööle
Pühendunud inimestele
Peavad fanaatiliselt plaanidest kinni
Muudavad plaane tihti ja kergelt
Rõhutab operatiivsust
Operatiivsus sõltub suhetest
Harjunud lühiajaliste suhetega
Luuakse eluksestvaid suhteid
Minevikus,
olevikus või tulevikus
Lisaks
eelpool loetletule eristab kultuure keskendumine minevikule,
olevikule või tulevikule. Minevik annab teatava konteksti mõtestamaks kaasaega, olulist rõhku
pannakse kollektiivse mälu ja traditsioonide hoidmisele. Seda toetavad tugevad perekondlikud traditsioonid ning pikaajaliste suhete
väärtustamine. Varem töötanud lahendused on end tõestanud ja
need võetakse üha uuesti kasutusele. Nt India, Venemaa..
Olevikule
orienteeritud kultuurid juhinduvad tänasest päevast. Minevik on
läinud, tulevik aga ebamäärane. Seepärast on parem keskenduda
hetkele: seatakse valdavalt lühiajalisi eesmärke ja oodatakse
kiireid tulemusi. Nt mitmed Aafrika riigid.
Tulevikule
orienteeritud kultuurid teevad valdavalt tulevikku suunatud plaane.
Pikaajaliste eesmärkide saavutamise nimel võidakse ohvriks tuua
lühiajaline kasu. Tuleb varuda kannatlikkust ning olla nõus tänaste
ohverdustega, lootes et see toob tasuks stabiilsuse ja heaolu.
Üldiselt ollakse aga tuleviku suhtes optimistlikud ning loodetakse
oma tänaste tegudega seda mõjutada. Aeg on raha - seda tuleb
kasutada või see kaotatakse. Tulevikku orienteeritud riigid on
näiteks USA ja Brasiilia.
Ülevaatlikkuse
saamiseks on järgnevalt mitteverbaalne käitumine jaotatud 6
erinevasse dimensiooni:
1)
füüsiline kontakt - puudutused.
Puudutamine
täidab mitmeid funktsioone, mis ühest küljest on seotud nii
kontekstiga kus see puudutamine toimub kui ka suhtlejate omavaheliste
suhetega. Nt
puudutustega seotud funktsioone on võimalik jaotada järgmiselt:
(Heslin 1974):
funktsionaalsed/professionaalsed.
sotsiaalsed/viisakusega seonduvad puudutused on peamiselt nt käepigistused,
Puudutustega seonduvad tunded.
armastuse/intiimsusega seonduvad.
e)
seksiga seonduvad puudutused. Nende alla lähevad nt suudlused jne.
2)
kineesika ehk
kehaliigutused hõlmavad kõiki selliseid keha liikumisi nagu zestid,
peanoogutused, näoväljendused, silmaliigutused ja poosid .
Zestid
Põhimõtteliselt
võime me teha vahet kahte erinevat liiki zestide vahel - esiteks
sellised mis täielikult kordavad kõnet ja teiseks sellised zestid,
mis täiendavad kõnet (illustreerivad). Esimest
liike zeste nimetatakse ka embleemideks
(Ekmani ja Frieseni järgi) mida me kasutame siis kui on võimatu
verbaalselt väljenduda.
Peegeldamine toimub sel juhul kui teie partneri poos on teie oma peegelpilt .
Enamasti peegeldataksegi sellised liigutusi, millel on positiivne
tähendus (nt sõbralikkust, kergendust, armastust). Sellised
liigutused aitavad kaasa lähedasema kontakti loomisele kuna inimene,
keda kopeeritakse, peab sellist suhtlemist meeldivamaks.
Poosid
Poos
võib peegeldada ka positiivset või negatiivset hoiakut. Pooside
muutumine annab meile märku sellest, kas vestluskaaslane
aktsepteerib meie mõtteid või ei. Positiivset hoiakut peegeldab see
kui inimene istub ja nõjatub teise poole, negatiivse hoiaku puhul
nõjatutakse tahapoole, eemaldutakse vestluskaaslasest. Kui on aga
tegemist püstiseismisega, siis inimene ilmutab positiivset hoiakut
siis kui ta seisb sirgelt ja tema keha ei ole teist eemale
kallutatud. Tavaliselt toimub pikemat aega kestvev suhtlemine siis
kui mõlemad osalejad istuvad või mõlemad seisavad. Lühemat aega
kestavad need juhul, kui üks osalejatest seisab või istub. Selline
suhtlemine toimub enamasti vaid siis kui üks edastab infot või kui
see suhe on mingil moel pingestatud.
Kui
inimene ilmutab nõusoleku
märke - st ta on teie ja teie ettepanekute suhtes soodsalt meelestatud, siis ta ilmutab järgmisi märke:
*
keha on kallutatud teie poole või on sirgelt
*
näol on naeratus või meeldiv ilme, inimene ei ole pinges , ta vaatab
teile otsa, hääletoon on soe.
* peopesad on enamasti avatud, pingevabad, võib tegeleda mitmesuguste
paberitega
*
käevarred on enamasti avatud
*
jalg üle põlve suunatuna teie poole või on jalad ristamata.
Hoiatusmägid
- st ta on teie suhtes meelestatud skeptiliselt või neutraalselt,
siis:
*
keha on kallutatud teist eemale
*
nägu on äraarvamatu, selgeid näoväljendusi peaaegu ei ole,
hääletoon on neutraalne või küsiv, räägib vähe, peamiselt
küsib
*
käsivarred on pinges, ristatud
*
peopesad - liikuvad, käed liiguvad närviliselt
*
jalad - liiguvad, on suunatud teist eemale
Mittenõustumise signaalid
*
kogu keha on kallutatud teist eemale või üritatakse seda teha
*
nägu on pinges, võib olla ka vihane , silma vaadatakse vähe,
hääletoon on negatiivse varjundiga, inimene võib järsult vait
jääda
*
käsivarred on pinges, ristatud rinnal
*
peopesad - eitavad liigutused või mittenõustumise märgid, võivad
olla rusikas
*
jalad on ristatud ja teist eemale suunatud.
Vaatame
poose 2 peamise dimensiooni alusel - Domineeriv-alistuv ja
Sõbralik- vaenulik .
Pealiigutused
Huvitatuse
märgid /Duncan 1972/:
a)
teise lausete lõpuleviimine
b)
selgituste palumine
c)
sellised lühifraasid nagu jah, õige, ah-ah
d)
pea noogutamine
e)
pea kallutamine
Pilgud
Nii
kulutatakse kahe inimese suhtlemisel kuni 61% vestluse ajast teisele
otsavaatamisele, kusjuures kui inimene ise räägib, siis ta vaatab
vähem (kuni 41%) kui siis kui ta kuulab (kuni 75%). Otsavaatamise pikkuseks on tavaliselt ligemale 3 sekundit. Põhimõtteliselt täidab
pilk 5 erinevat funktsiooni( ):
1)
Info edastamine
2)
Suhtluse reguleerimine
3)
Intiimsuse väljendamine:
4)
Sotsiaalse kontrolli võimaldamine:
5)
Pilk võimaldab lahendada ühist ülesannet:
Pilgu
suund ja mälu:
*
kui inimese silmad liiguvad üles ja vasakule, siis ta püüab silme
ette manada varem juhtunut.
*Millegi
väljamõtlemisel täheldatakse aga pilgu suundumist pisut paremale
ja/või allasuunas.
*Silmade
liikumisel paremale üritatakse aga kuuldut esile manada. Kuuldu
meenutamisel võidakse ka kergelt pealt kallutada, justkui
kuulatades.
*Tunnete
ja emotsioonide meenutamisel vaatavad inimesed alla ja paremale.
* Iseendaga arutlemisel liiguvad aga silmad vasakule ja alla.
*Silmade
liikumine üles ja paremale viitab aga sellele, et inimene üritab
midagi ette kujutada.
Viisakas
pilk
Asjalik pilk. Sellisel
juhul soovitatakse kujutleda teise
inimese otsmikul
kolmnurka, mille kaks alumist nurka langevad kokku tema silmadega.
Ideaalsel juhul ei ole soovitatav langetada pilku teise inimese
silmadest allapoole.
Sotsiaalne
pilk. Vaadatakse ka
silmadest allapoole, selline pilk muudab aga arutelu vähem tõsiseks
ja vähem ametlikuks. Kõige paremini saab seda paika kirjeldada kui
kolmnurkset ala silmade
ja suu vahel.
Sellisel korral muutub suhtlemine sõbralikumaks.
Intiimne pilk. Pilk liigub silmadest üle ja lõuast
allapoole teistele
kehaosadele, näiteks kaela mööda alla, kui mees vaatab naist. Kui
vargsi ollakse teine üle vaadatud, siis pöördub pilk taas tagasi
silmade juurde. Nii näidatakse üles seda, et ollakse teisest
inimesest huvitatud.
Näoväljendused
Jacob M.Vigil (2008) toob
välja kaks erinevat käitumuslikku dimensiooni. Üks dimensioon peegeldab inimese kompetentsust ja usaldusväärsust. Enesekindel
inimene näitab üles dominantset käitumist ja seeläbi äratab
teistes ka usaldust. Alistuv ja ebakindel käitumine viitab aga
sellele, et inimene ei ärata usaldust.
Teine
dimensioon on aga seotud sooviga kas siis meelitada teist inimest suhtlema või siis vältida temaga suhtlemist. Näiteks vihase näoga
inimesega suhtlemist pigem tasuks vältida, nutvat inimest aga tahaks
lohutada. Seega teatud näoväljendused ei meelita meid selle
inimesega suhtlema, teised aga lausa kusuvad meis esile teatud
vastureaktsioonid.
On
olemas 6 alusnäoväljendust, st tähendab, et neid tuntakse ära
isegi siis kui neid emotsioone väljendavad inimesed, kes on üles
kasvanud teises kultuuris. - õnn, imestus, viha, kurbus , hirm,
põlgus. ( Ekman ).
Lõhnad
Ehkki
inimesed ei ole sedavõrd head lõhnatundjad kui loomad, suudetakse
siiski eristada 10 000 - 40 000 erinevat lõhna, professionaalidel
võib see arv aga ulatuda 100 000-ni. Teatud määral võib
väita, et inimeste lõhnakäitumine ei erine mitte millegi poolest
loomade omast, me ainult ei oska seda väga täpselt uurida.
Aktiivselt lõhna
tajumisega tegelevaid geene on inimestel umbes 350 ringis (kuni 388).
See võib olla põhjus, miks meie haistmismeelt ei peeta eriti tugevaks . Sellest piisab siiski eristamaks vähemalt 10 000
lõhna.
Inimestel,
nagu kõikidel imetajatel, on kaks haistmissüsteemi. Üks neist
tajub lõhnu, teine feromoone. Feromoonid on ained, mis tekitavad teistes sama liigi esindajates spetsiifilisi
reaktsioone. Inimese
ninas on selleks üks imepisike (1-2 mm pikkune ) vomeronasaalelund,
mis koosneb kahest väikesest lohust, üks kummalgi pool
ninavaheseina. Ehkki feromoonide taju üle diskuteeritakse, on selge,
et seda infot töötleb aju kiiremini kui selgelt eristuvaid lõhnu.
1-
Naine tunnetab
lõhnast mehe huvi
Lõhnade
abil toimub seksuaalne suhtlus meeste ja naiste vahel. Kui mehed
tajuvad lõhnadest, et naisel on ovulatsiooniperiood, hakkab nende
organismis vastukaaluks tõusma testosterooni tase. Selle tulemusena
eritavad mehed naise meelitamiseks tugevamaid lõhnaaineid. Naine
tunnetab lõhnast, kas mees on temast huvitatud või mitte.
2-Lõhn
aitab leida geneetiliselt sobivamat partnerit
Lõhnad
aitavad naistel välja peilida geneetiliselt kõige sobilikumaid partnereid , kelle immuunsüsteem ja sellega seotud geenid erinevad
oluliselt naise omadest . Sellistel paaridel sünnivad
tervemad järglased . Ühtlasi on sellised partnerid teineteisele
truumad.
3-Lõhnad
reedavad emotsioone
Denise
Cheni (2010) arvates suudame lõhnade abil tajuda teiste inimeste
hirmu, õnnetunnet ja seksuaalset erutust. Võimalik, et ka teisi
emotsioone.
Mida
kauem on paar koos olnud, seda paremini tajutakse vastastikku lõhna
järgi emotsioone. Näiteks väidavad paljud naised, et armukese
leidnud mees lõhnas petmise ajal teisiti.
4-Ilu
on vaataja ninas
Lõhnad
mõjutavad iluhinnanguid.
5-Lõhnad
mõjutavad tööintervjuu edukust
On
uuritud sedagi , kuidas lõhnad mõjutavad personalitöötajate
hinnanguid tööintervjuudel (Sczesny & Stahlberg, 2002). Uurijad lähtusid arvamusest, et lõhnad aitavad vallandada
stereotüüpseid arusaamu meeste ja naiste kohta. Kui muude tunnuste
osas olid kandidaadid võrdsed, siis lõhnad kallutasid
personalitöötajate valikut mehelikumalt lõhnavate (nii meeste kui
naiste) kasuks. Nimelt valiti tüüpiliselt mehelikke lõhnu
kasutanud kandidaadid suurema tõenäosusega juhtivale kohale.
6-Lõhnad
mõjutavad masside käitumist
Lõhnade
abil saame oma emotsioone teistega sünkroniseerida ning vajadusel ka
teisi hoiatada. Lõhnade mõju aitab selgitada ka massikäitumist,
mil inimeste tunded kanduvad kergesti teistele üle - olgu selleks
siis hirm, hüsteeria või ka rõõmujoovastus.
Lisaks:
Mis ained on feromoonid?
1-Feromoonid
mõjutavad naiste menstruaaltsüklit. Näiteks kiirendavad
vastassugupoole feromoonid tüdrukute seksuaalset küpsemist.
2-Feromoonid
mõjutavad seksuaalkäitumist.
3-Feromoonid
mõjutavad ema ja lapse emotsionaalset sidet. Naise rinnanibude ümber
paiknevad tillukesed kühmukesed (Montgomery näärmed ) eritavad
lõhnaaineid, mis aitavad vastsündinul ema rinda üles leida ja
imema hakata.
4-Feromoonid
mängivad olulist rolli omasooliste tõrjumisel. Sel põhjusel märgistavad loomad oma territooriumi. Inimestel täidab seda rolli
adrostenoon, mis edastab teavet domineerimise, võistluslikkuse ja
agressiivsuse kohta.
Kõik kommentaarid