Suhtlemise põhioskused (0)

SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA
Inimestevaheline kommunikatsioon on teadlik või alateadlik, tahtlik või tahtmatu protsess, mille käigus väljendatakse oma tundeid ja mõtteid verbaalsete või mitteverbaalsete sõnumite abil (Berko, Wolvin& Wolvin 1992).
Kommunikatsiooniprotsessis on eristatavad:
Edastaja (allikas) üritab edastada teisele mingit sõnumit. Kommunikatsiooniprotsess toimub kogu aeg nii et kogu aeg võetakse vastu ja edastatakse mingit infot.
Sõnumid võivad olla nii verbaalsed kui ka mitteverbaalsed nii tahtlikud kui tahtmatud .
a) kavatsuslikud verbaalsed - sellised kus me kasutame sõnu. Mõnikord võib aga sõnadel olla erinevaid või lähedasi tähendusi, mis tekitab suhtlemisel teatavaid probleeme. Lisaks sellele kasutatakse suhtlemisel palju selliseid sõnu, milliste puhul igal inimesel võivad olla oma tähendused.
b) tahtmatud verbaalsed on sellised asjad mida me ütleme välja ehkki me ei mõtle seda. Nt igasugused sõnavääratused, lauseeksitused.
c) kavatsuslikud mitteverbaalsed - on sellised ilma sõnadeta edastatavad sõnumid, mida me tahame teistele edastada.
d) tahtmatud mitteverbaalsed on kõik need mitteverbaalsed meie käitumise aspektid, mida me edastame teisele ja mis ei ole meie kontrolli all.
Kanalid mille kaudu neid sõnumeid edastatakse. Kuulmine , nägemine, puudutused , telefon, internet , massikommunikatsioon jne.
Müra . Selle alla kuuluvad kõik need faktorid , mis takistavad teisel teie poolt lähetatud infot vastu võtmast. Müra alla ei pruugi minna ainult hääled, vaid müraks võib olla ka nt ehted teise kaelas, mida te hoolikalt jälgima hakkate ja seetõttu unustate ära teist inimest kuulata. Lisaks sellele võib müraks olla ka selline asjaolu, et teise inimese jaoks ei ole nendel sõnadel sama tähendus kui teie jaoks.
Vastuvõtja /edastaja - tavaliselt on tähelepanu peamiselt pööratud info edastajale, kuid vähemalt sama oluline on ka vastuvõtja tegevus. Lisaks visuaalsele tajumisele on vastuvõtja puhul oluline ka kuulamine .
Kuulamine ja kuulmine ei ole sünonüümid . Selles on aga 4 erinevat omavahel seotud protsessi - tähelepanu, kuulmine, mõistmine ja mäletamine.
Tavaliselt normaalse kommunikatsiooni ajal on tegemist mitmete erinevate sõnumite edastamise ja vastuvõtmisega. Väga erinevad võivad olla ka nende inimeste nii füsioloogilised kui ka psühholoogilised filtrid, need kõik aga takistavad info normaalset vastuvõtmist.
Tagasiside on vastus teie poolt edastatud sõnumile. Tagasisidega võimendatakse teatavaid käitumisi ja summutatakse teisi. Tagasisidemega kinnitatakse teiste inimeste käitumist. Kui me teiselt sellist tagasisidet ei saa, siis me hakkame selle üle kurtma - nt "ta ei kuula mind kunagi" jne.
Aeg. Suhtlusprotsess sõltub alati teatud määral minevikust. Suhtlusprotsessis ei ole kunagi võimalik tagasi minna samasse punkti kust te alustasite, kuna suhtluses olukord pidevalt muutub.
Selline kommunikatsioon leiab aset 3-l tasandil:

Intrapersonaalne kommunikatsioon mis toimub inimese sees. Siia alla kuulub nt mõtlemisprotsess , otsuste langetamine ja enesemääratlemine. Eneseõigustamine või – süüdistamine, päevikupidamine.

Interpersonaalne kommunikatsioon viitab sellisele kommunikatsioonile, kus inimesed vahetavad oma mõtteid ja tundeid.. Selle vormideks võivad olla nt vestlused , intervjuud, diskussioonid.

Avalik esinemine võib olla otsene, kui edastatakse oma sõnumit auditooriumi ees või siis kaudne, kui on tegemist nt raadio, TV, internetiga.
Inimestevaheline kommunikatsioon on…

Dünaamiline – kõik on pidevas muutumises.

Pidev – ei peatu kunagi, ei päeval ei ööl.

Pöördumatu – tehtu on juba olnud, seda me enam muuta ei saa.

Interaktiivne – me oleme pidevas kontaktis teiste inimestega.

Kontekstuaalne – see on üks osa meie kogemusest inimesena .
Efektiivne on kommunikatsioon siis kui see sõnum, mida edastaja kavatses edasi saata on võrdlemisi lähedane sellele, mida vastuvõtja tajus ja millele ta reageeris. Mida suurem on vastavus selle vahel mis oli meie kavatsus ja selle vastuse vahel, mis me saame, seda efektiivsem on olnud meie suhtlemine .
Johari aken
Isikutaju üheks objektiks võib olla ka inimene ise. Inimese iseenda ja teiste taju mõistmisel ning olemasoleva informatsiooni süstematiseerimisel võib kasutada nn JOHARI akent, mis on oma nime saanud selle loojate Joseph Lufthi ja Harry Inghami järgi. Mudel on saadud kahe teguri: tundtud/teadaoleva ja tundmatu/mitteteadaoleva informatsiooni varieerimisel.
Avatud alasse kuuluv peegeldab teie avatust maailmale, teie soovi olla avatud. Seal on kõik need aspektid enda kohta mis on teada teile ja teistele.
Pime ala - seal on kõik need asjaolud enda kohta, mida teised inimesed tajuvad, kuid mis ei ole teile kättesaadavad. Pimedas alas on sageli need isiksuse omadused, mis segavad enesehinnangut.
Varjatud ala - siia kuuluvad kõik need asjaolud, mida te ei tahaks teistele näidata, esitada. Nt mingid faktid, mingid tunded teiste inimeste suhtes. Omavaheliste suhete jahenemine või taandareng toob kaasa varjatud ala suurenemise.
Tundmatu ala - see on täielikult tundmatu ala. Siia kuulub kõik see, mida ei ole kunagi avastatud ei teie ega ka kellegi teise poolt. Te võite ainult järeldada, et selline ala on olemas. See võib muutuda tunnetatavaks mingites ekstreemsetes olukordades.
JOHARI AKEN
ENDALE
Tuntud
Tundmatu
Tuntud
AVATUD ALA
PIME ALA
TEISTELE
Tundmatu
VARJATUD ALA
TUNDMATU ALA
ISIKUTAJU
Oma igapäevaelus sõltume me suurel määral sellest, kuidas me oma suhtlemispartnerit tajume. Tajumine määrab ära ka suhtluse sisu. Mida paremini me teist mõistame, seda enam oskame me ette ennustada teise võimalikku käitumist tulevikus.
1.Kognitiivsed faktorid – ootused, stereotüübid , personaalsed konstruktid jne.
2.Afektiivsed faktorid - tajuja eesmärgid ja emotsionaalsed seisundid.
3. Demograafilised faktorid – tajuja sugu, vanus ja kultuuritaust.
Tajuvead
Esmasuse efekt - on seotud sellega, et esmasena suhtlemises tajutav info võib mõjutada hilisemat info vastuvõtmist ja selle töötlemist. Seega mõjutavad meid väga olulisel määral need muljed, mis me esmakohtumisel saame ehkki see info võib olla ekslik.
Esmamuljel on võimalik eristada erinevaid etappe :
Äratundmine- esmalt toimub teise inimese äratundmine, eristamine. Sellel etapil jälgitakse peamiselt üksiktunnuseid nagu näoväljendusi, liigutusi, kehaehitust, riietust.
Üldmulje kujunemine. Järgnevalt lisandub hinnanguline etapp, milles tajuja enda jaoks väärtustab teatud omadusi. Ta hindab teise kas meeldivaks või ebameeldivaks, sõbralikuks või ebasõbralikuks jne.
Sotsiaalsete tunnuste tajumine. Järgnevalt tajutakse rahvust, perekonnaseisu , oletatavat ametiala.
Omavaheliste suhete prognoos. Pärast inimese omaduste ja seisundite tunnetamist püütakse ennustada, milliseks kujunevad omavahelised suhted, uuritakse teise poolset kontaktivalmidust ja hoiakuid. Prognoosi saab kirjeldada nt T. Leary koostegevuse tüpoloogia 2 dimensiooni abil. Need on domineerimine- allumine, sõbralikkus- vaenulikkus.
Viimatisuse efekt on aga seotud sellega, kuidas hilisem info mõjutab meie otsustusi. See on ka asjaolu, miks osutatakse nii tervitus / kui ka lahkumisrituaalidele nii suurt tähtsust.
Halo -efekt - esmane isiksuse tunnus või joon hakkab mõjutama hilisemaid jooni. Nt kui esialgne kontekst on positiivne, siis järgmine tunnus omandab samuti positiivse tähenduse. Kui aga negatiivne, siis järgmisele tunnusele omistatakse samuti negatiivsem tähendus. St et mingi põhitunnus varjutab ülejäänud tunnused. Halo efekti puhul hakatakse inimest tajuma kas siis hea või halvana.
Inimestel on võrdlemisi sarnased ettekujutused selle kohta, millised on seosed iseloomu ja välimuse vahel. See on tingitud 5-st erinevat liiki järelduste tegemise protsessist:
1) Ajaline laiendus - järeldus tehakse hetkeotsustuse põhjal. Hetkeväljendust peetakse selle inimese püsivaks iseloomuomaduseks.
2) Parataksis - kui me teeme üldistuse inimese alusel keda me tunneme teise inimese kohta.
3) Kategoriseerimine - see sarnaneb stereotüpiseerimine, kuna me kategoriseerime teise ära kui teatava grupi esindaja ja oletame, et tal on sellele grupile omased tunnused.
4) Funktsionaalne omadus - baseerub sellel arusaamal, et teatavad näo osad omavad teatavaid funktsioone.
5) Metafooriline üldistus baseerub aga mitmetel erinevatel füüsilistel tunnustel. Nt naine, kellel on õhukesed huuled ja tema juuksed on krunnis viitab tõsisele inimesele.
Nende viie asjaolu tõttu langevad hindajate vastused sageli kokku, ehkki reaalset alust nendel hinnangutel ei ole.
Positiivsus ja negatiivsus
Kui puudub vastupidine informatsioon, siis kalduvad inimesed teistest hästi mõtlema ja seetõttu kujuneb teistest positiivne mulje. Kui aga on olemas ka midagi negatiivset, siis see negatiivne tõmbab tähelepanu endale ja sellisel juhul tekib meil kalduvus omistada teisele negatiivseid hinnanguid (Fiske, 1980). Selline tundlikkus negatiivse info suhtes on tingitud 2 asjaolust:

Selline info on ebatavaline ja eristuv

Selline info esindab kaudselt ka potentsiaalset ohtu
Atraktiivsus
Kuna füüsiline välimus mängib esmamuljes suurt rolli, siis on sellel oluline roll ka mulje loomisel teisest.
Pakutakse välja 3 erinevat seletust meeldivuse kohta:
1) Esimene on kultuuriline hüpotees , mille järgi ilu kriteeriumid on kultuurinormidega määratletud. Seetõttu peaks ilu sõltuma kultuurist ja seega puudub absoluutse ilu kriteerium .
2) Vastupidiselt sellele võime me käsitleda ilu kui teatava reproduktiivse potensiaali väljendust. Seetõttu otsime me endale kaaslast teatavate kriteeriumide alusel – nt mees peab olema tugev ja terve, et ta oleks võimeline tagama ressursside olemasolu.
Nt eelistavad mehed naistel väikest lõuga. Selle kujunemine on aga sõltuv östrogeenist, seega annab see meestele viite ka sellest, et see naine on fertiilne - et ta on võimeline viljastuma. Ta ei ütle, et ta on võimeline, vaid ta annab sellise vihje. Samasuguse vihje annab naistele mehe viljakusest mehe tugev lõug . Meestes hinnatakse massiivseid lõuapärasid, laia lõuga ja võimsaid kulme.Need tunnused viitavad meessuguhormoonide küllusele.
Torso . Kõik need asjaolud, mis on seotud naise viljakusega, kõik sellega seotud muutused organismis, /alatoitlus, menopaus, rasedus , tüsedus/ mõjutavad ka naise kehakuju . Tavaliselt terved , fertiilsed naised omavad tüüpiliselt vöö ja puusa mõõduindeksit vahemikus 0.6-0.8. St et nende vöökoht moodustab 60-80% nende puusamõõdust, sõltumata nende kehakaalust.
Üldiselt naised hindavad enim atraktiivsemateks mehi, kelledel on kitsas piht ja laiad õlad . Sealjuures meeste suurus rolli ei mängi. Seega meeldivad naistele enam mehed, kelle keha on ” ümberpööratud kolmnurga” kujuline.
3) Lisaks sellele on olemas ka kolmas võimalus – keskmise hüpotees. Selle järgi on keskmiste füüsiliste näitajatega isikud enam võimelised adapteeruma mitmesugustes keskkondades ja nad kannavad ka üldiselt vähem mitmesuguseid halbu geneetilisi mutatsioone kui need, kelledel on mingid ebaharilikud iseärasused. Selle alusel me nagu otsime neid keskmisi tunnuseid ja peame neid inimesi kõige ilusamateks.
Üheks põhiliseks füüsilise meeldivuse hindamisaluseks on sümmeetria. Nt on selline tendents leitud ka putukatel . Emased eelistasid neid isaseid , kes olid sümmeetrilisemad. Inimeste puhul on sellist sümmeetriat üritatud mõõta igat moodi. Nii nt peetakse ilusamateks neid inimesi, kellede näo vasak ja parem pool on sümmeetrilised.
Stereotüübid on üldistused inimeste, objektide või sündmuste kohta, mis on antud kultuuris üldlevinud. Kõik stereotüübid ei ole lõpuni valed. Igas stereotüübis on ka oma tõeivake. Need stereotüübid võivad olla piisavalt korrektsed selleks, et teha üldistusi suurema hulga inimeste kohta. Kuid kui me hakkame neid kohandama spetsiifiliste indiviidide kohta, siis on enamik stereotüüpe kohatud ja täiesti ebakorrektsed. Stereotüüpides on tavaliselt 3 astet:

me määratleme ära, et teatav inimeste grupp moodustab spetsiifilise kategooria. -nt me võime klassifitseerida inimesi nahavärvi, soo, vanuse, rahvuse jne alusel.

lisame sellele inimgrupile teatav iseloomulikud tunnused - nt laisk, ignorantne jne.

omistamine need omadused igale selle kategooria inimesele.
Me võime teha vahet personaalsete ja sotsiaalsete stereotüüpide vahel. Esimesed baseeruvad meie isiklikul kogemusel , teised aga on selliseid konsensuslikud arusaamad grupi inimeste suhtes. Meie privaatsed isiksuse teooriad baseeruvad nendel üldistustel, mis tulenevad meie isiklikust kogemusest.
Sotsiaalne taju ja mälu
Meeldejäävus sõltub oluliselt sellest, mis köidab meie tähelepanu. Siin mängivad olulist rolli 3 tegurit:
’Silmapaistvus... seostub sellega kuivõrd mingi stiimul tuleb antud kontekstis teiste hulgast esile.
*nad on antud kontekstis uudsed
*nad käituvad viisil, mis ei sobi kokku eelnevate ootustega või kategooriatega
*nad on teie eesmärkide jaoks olulised või nad domineerivad teie visuaalsel väljal või kästakse teil neile tähelepanu pöörata.
Eredus
Eredad on sellised stiimulid , mis..
*on emotsionaalselt huvitavad
*on konkreetsed ja kujundlikud
*on teile ajas ja ruumis lähedal (nt mingi sündmus, mis on toimunud teie lähiümbruses).
Kättesaadavus...st kui kiiresti see skeem meile meenub. Mida sagedamini me mingit skeemi kasutame, seda kättesaadavam ta on.
Skeemide mõju käitumisele - eneseteostuslikud ennustused .
Mõnikord käituvad inimesed tänu sellistele skeemidele viisil, mis aitab kaasa sellele, et nende skeemid leiaksid reaalsuses kinnitust. Sellist nähtust tuntakse eneseteostuslike ennustuste nime all ( Merton 1984). Eneseteostuslike ennustuste puhul on tegemist kaheastmelise protsessiga. Esiteks defineerib üks isik situatsiooni valesti. Teiseks hakkab ta oma järgneva käitumisega seda ebakorrektset arusaama reaalsuseks muutma .
Mitteverbaalne kommunikatsioon
Kuidas mitteverbaalsed suhtlemisvahendid mõjutavad verbaalselt edasiantavat sõnumit:
I) Asendab suulist kõnet.
2) Täiendab ja kordab kõnet
3) saadab ja illustreerib kõnet
4) rõhutab verbaalseid sõnumeid.
5) aitab reguleerida suhtlemist.
6) algatatakse ja ka hoitakse suhtlemist ülal.
7) oluline mõju teistele inimestele
8) aitab määratleda aktsepteeritavaid käitumisviise erinevates keskkondades.
Aeg
Kui me uurime seda kuidas inimesed suhtlevad läbi ajakasutamise, siis me räägime kroneemikast. On eristatud monokroonilist ja polükroonilist aja kontseptsiooni . Monokroonilise ajakontseptsiooniga maades tehakse üks asi korraga ja pannakse väga palju rõhku eelnevale päevaplaanile. Polükroonilise ajakontseptsiooniga maades toimub aga üheaegselt erinevaid asju. Seetõttu ei ole mingi ime, et tekkivad mitmesugused viivitused ja katkestused.
Monokroonsed inimesed
Polükroonsed inimesed
Üks asi korraga
Mitu asja korraga
Võtavad ajag seotud kohustusi tõsiselt ( tähtajad , graafikud)
Võtavad ajaga seotud kohustusi võimaluse korral (aeg-ajalt)
Kontsentreeritus tööle
Kergelt töölt kõrvalejuhitav ning aldis segamistele
Pühendunud tööle
Pühendunud inimestele
Peavad fanaatiliselt plaanidest kinni
Muudavad plaane tihti ja kergelt
Rõhutab operatiivsust
Operatiivsus sõltub suhetest
Harjunud lühiajaliste suhetega
Luuakse eluksestvaid suhteid
Minevikus, olevikus või tulevikus
Lisaks eelpool loetletule eristab kultuure keskendumine minevikule, olevikule või tulevikule. Minevik annab teatava konteksti mõtestamaks kaasaega, olulist rõhku pannakse kollektiivse mälu ja traditsioonide hoidmisele. Seda toetavad tugevad perekondlikud traditsioonid ning pikaajaliste suhete väärtustamine. Varem töötanud lahendused on end tõestanud ja need võetakse üha uuesti kasutusele. Nt India, Venemaa..
Olevikule orienteeritud kultuurid juhinduvad tänasest päevast. Minevik on läinud, tulevik aga ebamäärane. Seepärast on parem keskenduda hetkele: seatakse valdavalt lühiajalisi eesmärke ja oodatakse kiireid tulemusi. Nt mitmed Aafrika riigid.
Tulevikule orienteeritud kultuurid teevad valdavalt tulevikku suunatud plaane. Pikaajaliste eesmärkide saavutamise nimel võidakse ohvriks tuua lühiajaline kasu. Tuleb varuda kannatlikkust ning olla nõus tänaste ohverdustega, lootes et see toob tasuks stabiilsuse ja heaolu. Üldiselt ollakse aga tuleviku suhtes optimistlikud ning loodetakse oma tänaste tegudega seda mõjutada. Aeg on raha - seda tuleb kasutada või see kaotatakse. Tulevikku orienteeritud riigid on näiteks USA ja Brasiilia.
Ülevaatlikkuse saamiseks on järgnevalt mitteverbaalne käitumine jaotatud 6 erinevasse dimensiooni:
1) füüsiline kontakt - puudutused.
Puudutamine täidab mitmeid funktsioone, mis ühest küljest on seotud nii kontekstiga kus see puudutamine toimub kui ka suhtlejate omavaheliste suhetega. Nt puudutustega seotud funktsioone on võimalik jaotada järgmiselt: (Heslin 1974):

funktsionaalsed/professionaalsed.

sotsiaalsed/viisakusega seonduvad puudutused on peamiselt nt käepigistused,

Puudutustega seonduvad tunded.

armastuse/intiimsusega seonduvad.
e) seksiga seonduvad puudutused. Nende alla lähevad nt suudlused jne.
2) kineesika ehk kehaliigutused hõlmavad kõiki selliseid keha liikumisi nagu zestid, peanoogutused, näoväljendused, silmaliigutused ja poosid .
Zestid
Põhimõtteliselt võime me teha vahet kahte erinevat liiki zestide vahel - esiteks sellised mis täielikult kordavad kõnet ja teiseks sellised zestid, mis täiendavad kõnet (illustreerivad). Esimest liike zeste nimetatakse ka embleemideks (Ekmani ja Frieseni järgi) mida me kasutame siis kui on võimatu verbaalselt väljenduda.
Peegeldamine toimub sel juhul kui teie partneri poos on teie oma peegelpilt . Enamasti peegeldataksegi sellised liigutusi, millel on positiivne tähendus (nt sõbralikkust, kergendust, armastust). Sellised liigutused aitavad kaasa lähedasema kontakti loomisele kuna inimene, keda kopeeritakse, peab sellist suhtlemist meeldivamaks.
Poosid
Poos võib peegeldada ka positiivset või negatiivset hoiakut. Pooside muutumine annab meile märku sellest, kas vestluskaaslane aktsepteerib meie mõtteid või ei. Positiivset hoiakut peegeldab see kui inimene istub ja nõjatub teise poole, negatiivse hoiaku puhul nõjatutakse tahapoole, eemaldutakse vestluskaaslasest. Kui on aga tegemist püstiseismisega, siis inimene ilmutab positiivset hoiakut siis kui ta seisb sirgelt ja tema keha ei ole teist eemale kallutatud. Tavaliselt toimub pikemat aega kestvev suhtlemine siis kui mõlemad osalejad istuvad või mõlemad seisavad. Lühemat aega kestavad need juhul, kui üks osalejatest seisab või istub. Selline suhtlemine toimub enamasti vaid siis kui üks edastab infot või kui see suhe on mingil moel pingestatud.
Kui inimene ilmutab nõusoleku märke - st ta on teie ja teie ettepanekute suhtes soodsalt meelestatud, siis ta ilmutab järgmisi märke:
* keha on kallutatud teie poole või on sirgelt
* näol on naeratus või meeldiv ilme, inimene ei ole pinges , ta vaatab teile otsa, hääletoon on soe.
* peopesad on enamasti avatud, pingevabad, võib tegeleda mitmesuguste paberitega
* käevarred on enamasti avatud
* jalg üle põlve suunatuna teie poole või on jalad ristamata.
Hoiatusmägid - st ta on teie suhtes meelestatud skeptiliselt või neutraalselt, siis:
* keha on kallutatud teist eemale
* nägu on äraarvamatu, selgeid näoväljendusi peaaegu ei ole, hääletoon on neutraalne või küsiv, räägib vähe, peamiselt küsib
* käsivarred on pinges, ristatud
* peopesad - liikuvad, käed liiguvad närviliselt
* jalad - liiguvad, on suunatud teist eemale
Mittenõustumise signaalid
* kogu keha on kallutatud teist eemale või üritatakse seda teha
* nägu on pinges, võib olla ka vihane , silma vaadatakse vähe, hääletoon on negatiivse varjundiga, inimene võib järsult vait jääda
* käsivarred on pinges, ristatud rinnal
* peopesad - eitavad liigutused või mittenõustumise märgid, võivad olla rusikas
* jalad on ristatud ja teist eemale suunatud.
Vaatame poose 2 peamise dimensiooni alusel - Domineeriv-alistuv ja Sõbralik- vaenulik .
Pealiigutused
Huvitatuse märgid /Duncan 1972/:
a) teise lausete lõpuleviimine
b) selgituste palumine
c) sellised lühifraasid nagu jah, õige, ah-ah
d) pea noogutamine
e) pea kallutamine
Pilgud
Nii kulutatakse kahe inimese suhtlemisel kuni 61% vestluse ajast teisele otsavaatamisele, kusjuures kui inimene ise räägib, siis ta vaatab vähem (kuni 41%) kui siis kui ta kuulab (kuni 75%). Otsavaatamise pikkuseks on tavaliselt ligemale 3 sekundit. Põhimõtteliselt täidab pilk 5 erinevat funktsiooni( ):
1) Info edastamine
2) Suhtluse reguleerimine
3) Intiimsuse väljendamine:
4) Sotsiaalse kontrolli võimaldamine:
5) Pilk võimaldab lahendada ühist ülesannet:
Pilgu suund ja mälu:
* kui inimese silmad liiguvad üles ja vasakule, siis ta püüab silme ette manada varem juhtunut.
*Millegi väljamõtlemisel täheldatakse aga pilgu suundumist pisut paremale ja/või allasuunas.
*Silmade liikumisel paremale üritatakse aga kuuldut esile manada. Kuuldu meenutamisel võidakse ka kergelt pealt kallutada, justkui kuulatades.
*Tunnete ja emotsioonide meenutamisel vaatavad inimesed alla ja paremale.
* Iseendaga arutlemisel liiguvad aga silmad vasakule ja alla.
*Silmade liikumine üles ja paremale viitab aga sellele, et inimene üritab midagi ette kujutada.
Viisakas pilk
Asjalik pilk. Sellisel juhul soovitatakse kujutleda teise inimese otsmikul kolmnurka, mille kaks alumist nurka langevad kokku tema silmadega. Ideaalsel juhul ei ole soovitatav langetada pilku teise inimese silmadest allapoole.
Sotsiaalne pilk. Vaadatakse ka silmadest allapoole, selline pilk muudab aga arutelu vähem tõsiseks ja vähem ametlikuks. Kõige paremini saab seda paika kirjeldada kui kolmnurkset ala silmade ja suu vahel. Sellisel korral muutub suhtlemine sõbralikumaks.
Intiimne pilk. Pilk liigub silmadest üle ja lõuast allapoole teistele kehaosadele, näiteks kaela mööda alla, kui mees vaatab naist. Kui vargsi ollakse teine üle vaadatud, siis pöördub pilk taas tagasi silmade juurde. Nii näidatakse üles seda, et ollakse teisest inimesest huvitatud.
Näoväljendused
Jacob M.Vigil (2008) toob välja kaks erinevat käitumuslikku dimensiooni. Üks dimensioon peegeldab inimese kompetentsust ja usaldusväärsust. Enesekindel inimene näitab üles dominantset käitumist ja seeläbi äratab teistes ka usaldust. Alistuv ja ebakindel käitumine viitab aga sellele, et inimene ei ärata usaldust.
Teine dimensioon on aga seotud sooviga kas siis meelitada teist inimest suhtlema või siis vältida temaga suhtlemist. Näiteks vihase näoga inimesega suhtlemist pigem tasuks vältida, nutvat inimest aga tahaks lohutada. Seega teatud näoväljendused ei meelita meid selle inimesega suhtlema, teised aga lausa kusuvad meis esile teatud vastureaktsioonid.
On olemas 6 alusnäoväljendust, st tähendab, et neid tuntakse ära isegi siis kui neid emotsioone väljendavad inimesed, kes on üles kasvanud teises kultuuris. - õnn, imestus, viha, kurbus , hirm, põlgus. ( Ekman ).
Lõhnad
Ehkki inimesed ei ole sedavõrd head lõhnatundjad kui loomad, suudetakse siiski eristada 10 000 - 40 000 erinevat lõhna, professionaalidel võib see arv aga ulatuda 100 000-ni. Teatud määral võib väita, et inimeste lõhnakäitumine ei erine mitte millegi poolest loomade omast, me ainult ei oska seda väga täpselt uurida. Aktiivselt lõhna tajumisega tegelevaid geene on inimestel umbes 350 ringis (kuni 388). See võib olla põhjus, miks meie haistmismeelt ei peeta eriti tugevaks . Sellest piisab siiski eristamaks vähemalt 10 000 lõhna.
Inimestel, nagu kõikidel imetajatel, on kaks haistmissüsteemi. Üks neist tajub lõhnu, teine feromoone. Feromoonid on ained, mis tekitavad teistes sama liigi esindajates spetsiifilisi reaktsioone. Inimese ninas on selleks üks imepisike (1-2 mm pikkune ) vomeronasaalelund, mis koosneb kahest väikesest lohust, üks kummalgi pool ninavaheseina. Ehkki feromoonide taju üle diskuteeritakse, on selge, et seda infot töötleb aju kiiremini kui selgelt eristuvaid lõhnu.
1- Naine tunnetab lõhnast mehe huvi
Lõhnade abil toimub seksuaalne suhtlus meeste ja naiste vahel. Kui mehed tajuvad lõhnadest, et naisel on ovulatsiooniperiood, hakkab nende organismis vastukaaluks tõusma testosterooni tase. Selle tulemusena eritavad mehed naise meelitamiseks tugevamaid lõhnaaineid. Naine tunnetab lõhnast, kas mees on temast huvitatud või mitte.
2-Lõhn aitab leida geneetiliselt sobivamat partnerit
Lõhnad aitavad naistel välja peilida geneetiliselt kõige sobilikumaid partnereid , kelle immuunsüsteem ja sellega seotud geenid erinevad oluliselt naise omadest . Sellistel paaridel sünnivad tervemad järglased . Ühtlasi on sellised partnerid teineteisele truumad.
3-Lõhnad reedavad emotsioone
Denise Cheni (2010) arvates suudame lõhnade abil tajuda teiste inimeste hirmu, õnnetunnet ja seksuaalset erutust. Võimalik, et ka teisi emotsioone.
Mida kauem on paar koos olnud, seda paremini tajutakse vastastikku lõhna järgi emotsioone. Näiteks väidavad paljud naised, et armukese leidnud mees lõhnas petmise ajal teisiti.
4-Ilu on vaataja ninas
Lõhnad mõjutavad iluhinnanguid.
5-Lõhnad mõjutavad tööintervjuu edukust
On uuritud sedagi , kuidas lõhnad mõjutavad personalitöötajate hinnanguid tööintervjuudel (Sczesny & Stahlberg, 2002). Uurijad lähtusid arvamusest, et lõhnad aitavad vallandada stereotüüpseid arusaamu meeste ja naiste kohta. Kui muude tunnuste osas olid kandidaadid võrdsed, siis lõhnad kallutasid personalitöötajate valikut mehelikumalt lõhnavate (nii meeste kui naiste) kasuks. Nimelt valiti tüüpiliselt mehelikke lõhnu kasutanud kandidaadid suurema tõenäosusega juhtivale kohale.
6-Lõhnad mõjutavad masside käitumist
Lõhnade abil saame oma emotsioone teistega sünkroniseerida ning vajadusel ka teisi hoiatada. Lõhnade mõju aitab selgitada ka massikäitumist, mil inimeste tunded kanduvad kergesti teistele üle - olgu selleks siis hirm, hüsteeria või ka rõõmujoovastus.
Lisaks: Mis ained on feromoonid?
1-Feromoonid mõjutavad naiste menstruaaltsüklit. Näiteks kiirendavad vastassugupoole feromoonid tüdrukute seksuaalset küpsemist.
2-Feromoonid mõjutavad seksuaalkäitumist.
3-Feromoonid mõjutavad ema ja lapse emotsionaalset sidet. Naise rinnanibude ümber paiknevad tillukesed kühmukesed (Montgomery näärmed ) eritavad lõhnaaineid, mis aitavad vastsündinul ema rinda üles leida ja imema hakata.
4-Feromoonid mängivad olulist rolli omasooliste tõrjumisel. Sel põhjusel märgistavad loomad oma territooriumi. Inimestel täidab seda rolli adrostenoon, mis edastab teavet domineerimise, võistluslikkuse ja agressiivsuse kohta.