Hea uudis on, et neid haavu saab tänapäeval parandada. Aga kas me peame neid teadmatusest ikka juurde tekitama? Ja veel kellele? Oma lastele! Saate arutelu oli kantud hirmutavast küsimusest: kas tõesti ka mina võiksin trahvi saada, kui lapsele kerge laksu annan või teda näiteks tutistan? Et kui nii on «alati» olnud ja kui «kõik» seda teevad, siis ei saa see ometi vale olla? Algas eneseõigustamine. Ma usun küll, et suurem osa meist pole osanud vägivallata oma lapse kasvatamisega toime tulla. Paraku kuulun ka ise selle enamuse hulka. Aga ma ei ole uhke selle üle, vaid kahetsen, et olen tahtmatult haiget teinud. Teisiti ma sel hetkel ei osanud. 85 protsenti õigustas oma käitumist. 15 protsenti ei pidanud seda õigeks. Küsimus ongi selles, kuidas suhtume sellesse, kui oleme juhtunud olema vägivaldsed.
Grupi mõtlemise põhjused: 1. usk, et otsustajaid on palju, siis ei ole võimalik eksida 2. puutumatuse illusioon, teadmine, et vastutus jaguneb meeskonna liikmete vahel 3. konformism - oma tõekspidamiste ja käitumise muutmine vastusena grupi survele või ootustele. 4. üksmeelsuse illusioon soov meeskonda tasakaalustada ja ühtsust säilitada 5. kaitseseisund soov kaitsta meeskonda negatiivse info eest. Ohud grupis: 1. Võitmatuse tunne 2. eneseõigustamine 3. usk meeskonna moraali 4. stereotüübid 5. grupisurve teisiti mõtlejate suhtes 6. enesetsensuur kui min mõtlen teisiti kui teised grupi liikmed, siis ei julge ma seda välja öelda 7. ühtsuse illusioon 23. Väärtused ja hoiakud organisatsioonikäitumise mõjutajana. Väärtushinnangud- üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides. Sisaldavad hinnangulist elementi, mis näitavad indiviidi arusaama heast, õigest ja
jne. Aeg. Suhtlusprotsess sõltub alati teatud määral minevikust. Suhtlusprotsessis ei ole kunagi võimalik tagasi minna samasse punkti kust te alustasite, kuna suhtluses olukord pidevalt muutub. Selline kommunikatsioon leiab aset 3-l tasandil: 1. Intrapersonaalne kommunikatsioon mis toimub inimese sees. Siia alla kuulub nt mõtlemisprotsess, otsuste langetamine ja enesemääratlemine. Eneseõigustamine või – süüdistamine, päevikupidamine. 2. Interpersonaalne kommunikatsioon viitab sellisele kommunikatsioonile, kus inimesed vahetavad oma mõtteid ja tundeid.. Selle vormideks võivad olla nt vestlused, intervjuud, diskussioonid. 3. Avalik esinemine võib olla otsene, kui edastatakse oma sõnumit auditooriumi ees või siis kaudne, kui on tegemist nt raadio, TV, internetiga. Inimestevaheline kommunikatsioon on… 1
perspektiivituse tunnetamisel. · Emotsionaalne tarkus oskus enese tunnetest teisele rääkida. Emotsioonide teket kontrollida ei saa, saab kasutada kontrollivat enesesisendust nn ,,kontrollitud tunnetest". James-Lounge: Oleme kurvad, sest nutame. Negatiivse emotsioonide põhjuseks on irratsionaalne suhtumine, liigne üldistamine: SÜÜTUNNE on teadmise "ma tegin valesti" emotsionaalne väljendus. Adekvaatseim viis toimida on oma süütunnet enesele teadvustada. Eneseõigustamine: 1)ratsionaliseerimine in seletab enesele tagantjärele ära, mika ta nii käitus kuni hakkab ka ise uskuma. 2)projektsioon- enda silmis taunitavate impulsside ülekandmine teisele. 3) formaalne pihtimus katsutakse saavutada teiselt õigustust oma teole, minnakse lähedase inimese juurde või kiiriku. KOGNITIIVSED VEAD: 1)Liialdav suhtumine : mõtlemine suurtes kategooriates (alati, iga kord,
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7 ...
“ Ta on vihane selle üle, et see just teda tabas. Viha võib viia projektsioonini, otsitakse süüdlast: südameinfarktiga patsient teeb näiteks oma naisele etteheiteid, sest naine oli kiirabisse helistanud. Eituse kõrval on siin ka viha. Kui erakorralise meditsiini tehnik peaks selles faasis patsiendi juurde jõudma ja viha sihtmärgiks muutuma, tuleb neid tundeid õigesti tõlgendada, aktsepteerida, lubada ja mitte tunda end isiklikult rünnatuna. Erakorralise meditsiini tehniku eneseõigustamine ei anna patsiendile selles olukorras eriti midagi. 3) Kauplemine Üheks täiendavaks mehhanismiks on katse vältimatu minema kaubelda, enamasti vaikselt Jumala või üleloomuliku olendiga kaubeldes. Sõlmitakse sageli salajane leping: „Kui ma elan vähemalt tütre küpsuseksamini, annetan kõik säästud vähiuuringuteks.“ Neid patsiente kohtab sageli. 4) Depressioon Üldine kurbus on selle astme märk. Surija märkab, et surm on peatamatu ja valmistub oma ümbrusega hüvasti jätma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
