süsteemid, nagu liiklusmärgid, matemaatika jne. Keel pole mitte ainult info vahendamiseks, vaid ka suhete hoidmiseks. Inimeste ja loomade omavaheline suhtlemine koosneb kahest tasandist: verbaalne ehk keeleline suhtlemine ja mitteverbaalne ehk hääletooni ja kehakeeleline suhtlemine. Keelt on emotsioonide väljendaja,selleks kasutatakse erinevaid hääletoone või sõnu. Lisaks sellele kuuluvad emotsioonide väljendamise alla erinevad väljundid, nagu naer, ohked, kisa jne. Mõtlemisprotsess toimub keele vaheldusel, nii sõnalise kui viipekeele vaheldusel. Mõtlemisvahendid on sõnaline keel, kujundid, visuaalne info jne. Keel kui identiteedi kandja jaguneb mitmeks rühmaks. Inimeste rahvuskeel kujundab ühtekuuluvustunnet, aktsent annab teada, kust on inimene pärit, erinevad sõnade hääldused agaseda, kuhu gruppi nad kuuluvad, nii piirkondlikku kui ka sotsiaalsesse. Keele maagiline funktsioon on tugeva usu kui aluse ära kasutamine inimese mõjutamiseks.
osades, mis on seotud mõttetegevuse ja mäluga. Olulisel määral kahjustab alkohol maksa, sest seal lagundatakse enamik veres leiduvast etanoolist. Alkohol mõjub rängalt pärilikkusele, mille otseseks tagajärjeks on nõrgamõistuslikud lapsed. Ebatäpsused töös ja tähelepanematus avalduvad alkoholi tarvutamisel koheselt, mistõttu eriti ohtlik on see elualadel, mis nõuavad kiiret reageerimist, nagu näiteks auto juhtimisel. Esialgu liigutused küll kiirenevad, ent peadselt kogu mõtlemisprotsess ja refleksid ikkagi märgatavalt aeglustuvad. Selle tunnused on näiteks inimese käitumise muutumine, enesekriitika, taktitunde ja tähelepanu kadumine, inimene muutub hoolimatuks, võivad esineda äkilised vihahood, tasakaaluhäired, mälulüngad, avaldub ülemäärane lõbusus, sõnaohtrus. Suuremal joobeastmel muutub inimene ükskõikseks keskkonna suhtes, jääb sügavasse narkootilisse unne, pulss aeglustub, kehatemperatuur langeb, tundlikkus väheneb,
· Joodud alkohol hakkab samuti oksüdeeruma, etanoolist tekkiv etanaal põhjustab peavalu, südame pekslemist, seedehäireid ja üldse ja halba enesetunnet. · Alkohol võib käituda kui hape Füsioloogiline toime · Omavad narkootilist toimet ja võivad olla väga mürgised · Metanool imendub kergesti läbi naha ja põhjustab ka nägemiskahjustusi · Etanool on sõltuvust tekitav mürk Füsioloogiline toime · Alkoholi mõjul mõtlemisprotsess aeglustub ja raskeneb · Pole ühtegi organit, mida alkohol ei kahjusta · Rängalt mõjub alkohol pärilikkusele, mille otseseks tagajärjeks on nõrgamõistuslikud lapsed Alkoholide kasutamine · Metanooli kasutatakse tööstuses lahustina, jäätumisvastase vedelikuna · Metanoolist toodetakse lõhna- ja värvaineid, ravimeid, mürkkemikaale · Etüleenglükool kasutatakse antifriisi ja pidurivedeliku koostises · Etanooli kasutatakse termomeetrites, sest
aitavad meil ennast siin maailmas kogeda Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. Seitse olulisemat emotsiooni on raev, rõõm (täpsemalt elurõõm või elujaatus), muretsemine, mõte (Hiina lähenemisviisis on mõtlemisprotsess seotud südamega, mis on eluenergia asupaik, seetõttu on mõte siin emotsioonide nimekirjas), kurbus, hirm ja ehmatus lähtuvalt energiast, mida need organismi jõudes tekitavad. Emotsiooni ja teatud siseorgani kokkukuuluvus põhinebki nende energeetilise liikumise sarnasusel. Raev paneb energia tõusma. Raev mõjutab maksa, tõstab rõhku vereringesüsteemis. Rõõm liigutab energiaid, mõjudes ennekõike südamele. Südame haigestumise
Teada, mida me mõtleme, olla omaenda tähenduse isandad, on kindlaks aluseks suurele ja kaalukale mõtlemisele. Kõige kergemini õpivad selle selgeks need, kellel on ideid napilt; ja nad on palju õnnelikumad kui need, kes siplevad abitult kontseptsioonide rikkalikus mudas. Mõtlemine on mõtete omamine. Filosoofiline mõtlemine leiab aset mõistetes ja ühtaegu eristab inimest loomast. A. Einstein on kirjeldanud mõtlemist kui mõistetega tehtavaid operatsioone. Tema järgi hõlmab mõtlemisprotsess mõistete loomist, seoste kasutamist ja meeleliste kogemuste suhestamist nende mõistetega. Mõtlemisoperatsiooni esimene protsess on analüüs kui mõne eseme või nähtuse mõtteline jaotamine osadeks. Sellele järgneb süntees, mis on analüüsile täpselt vastupidine protsess, kus üksikosad ühendatakse mõtteliselt tervikuks. Seeläbi osatakse panna mõttes kokku omavahel sobivaid osi, mille lõpuks saab
organismis. Skemaatiliselt toimub lagunemine järgmiselt: etanool etanaal etaanhape .... CO2 ja H2O. Etanooli oksüdatsioonil tekkinud aldehüüdi (etanaal) ja etaanhapet kasutab organism ainevahetusprotsessides, millest sünteesitakse rasvu ja kolesterooli. Alkoholi mõju organismile Peaajus sünteesitakse etanaalist väga keeruka struktuuri ja narkootilise toimega ühendeid. Nende ühendite struktuur sarnaneb tugevate narkootikumide, hasisi ja morfiumiga. Alkoholi mõjul mõtlemisprotsess aeglustub ja raskeneb; liigutused küll alguses kiirenevad, kuid mõne aja möödudes aeglustuvad. Pole ühtegi organit, mida alkohol ei kahjusta. Kõige enam kannatab aju. Ajukoorerakkude hukkumise tõttu väheneb mälumaht (muutused toimuvad ajukoore osades, mis seotud mõttetegevuse ja mäluga). Olulisel määral kannatab ka maks, kus lagundatakse suurem osa veres leiduvast alkoholist. Samuti põhjustab alkohol südame- ja veresoonkonna haigusi, mao limaskesta kahjustusi jne
Etanool · Skemaatiliselt toimub lagunemine järgmiselt: etanool etanaal etaanhape .... CO2 ja H2O. Etanool · Etanooli oksüdatsioonil tekkinud aldehüüdi (etanaal) ja etaanhapet kasutab organism ainevahetusprotsessides, millest sünteesitakse rasvu ja kolesterooli. Peaajus sünteesitakse etanaalist väga keeruka struktuuri ja narkootilise toimega ühendeid. Etanool · Alkoholi mõjul mõtlemisprotsess aeglustub ja raskeneb; liigutused küll alguses kiirenevad, kuid mõne aja möödudes aeglustuvad. Etanool · Pole ühtegi organit, mida alkohol ei kahjusta. Kõige enam kannatab aju. · Olulisel määral kannatab ka maks, kus lagundatakse suurem osa veres leiduvast alkoholist. Samuti põhjustab alkohol südame- ja veresoonkonna haigusi, mao limaskesta kahjustusi jne. Rängalt mõjub alkohol pärilikkusele, mille otseseks
mäluga. Olulisel määral kahjustab alkohol maksa, sest seal lagundatakse enamik veres leiduvast etanoolist. Alkohol mõjub rängalt pärilikkusele, mille otseseks tagajärjeks on nõrgamõistuslikud lapsed. Ebatäpsused töös ja tähelepanematus avalduvad alkoholi tarvutamisel koheselt, mistõttu eriti ohtlik on see elualadel, mis nõuavad kiiret reageerimist, nagu näiteks auto juhtimisel. Esialgu liigtused küll kiirenevad, ent peadselt kogu mõtlemisprotsess ja liigutused ikkagi märgatavalt aeglustuvad. Selle tunnused on näiteks inimese käitumise muutumine, enesekriitika, taktitunde ja tähelepanu kadumine, inimene muutub hoolimatuks, võivad esineda äkilised vihaefektid, tasakaaluhäired, mälulüngad, avaldub ülemäärane lõbusus, sõnaohtrus. Suuremal joobeastmel muutub inimene ükskõikseks keskkonna suhtes, jääb sügavasse narkootilisse unne, pulss aeglustub, kehatemperatuur langeb, tundlikkus
lauseid. Viie aastase lapse sõnavaras aga on juba mitu tuhat sõna. Emakeel on tavaliselt keel, mida inimene teab kõige paremini ja kasutab kõige rohkem. Osad inimesed aga räägivad kahte keelt sama hästi, sest nad on üles kasvanud kakskeelses perekonnas, kus näiteks ema räägib ühes keeles ja isa teises keeles. Selliseid inimesi nimetatakse kakskeelseteks. Kakskeelsusega kaasneb palju häid asju. Näiteks võõrkeelte õppimine on lihtsam, suureneb mõtlemisprotsess ja kontakti saavutamine teisest rahvusest inimesega on kergem. Kakskeelsuse või mitme keele oskamisega kaasneb ka majanduslik eelis. Näiteks inimestel kes räägivad mitut keelt on lihtsam leida uusi tuttavaid ja tööd. Rahvusvaheline suhtluskeel Kahjuks ei saa erinevaid keeli rääkivad inimesed üksteise jutust aru, sest erinevates keeltes öeldakse enamus sõnu väga erinevalt. Et erinevaid keeli rääkivad inimesed
Olulisel määral kahjustab alkohol maksa, sest seal lagundatakse enamik veres leiduvast etanoolist. Alkohol mõjub rängalt pärilikkusele, mille otseseks tagajärjeks on nõrgamõistuslikud lapsed. Ebatäpsused töös ja tähelepanematus avalduvad alkoholi tarvutamisel koheselt, mistõttu eriti ohtlik on see elualadel, mis nõuavad kiiret reageerimist, nagu näiteks auto juhtimisel. Esialgu liigtused küll kiirenevad, ent peadselt kogu mõtlemisprotsess ja liigutused ikkagi märgatavalt aeglustuvad. Selle tunnused on näiteks inimese käitumise muutumine, enesekriitika, taktitunde ja tähelepanu kadumine, inimene muutub hoolimatuks, võivad esineda äkilised vihaefektid, tasakaaluhäired, mälulüngad, avaldub ülemäärane lõbusus, sõnaohtrus. Suuremal joobeastmel muutub inimene ükskõikseks keskkonna suhtes, jääb sügavasse narkootilisse unne, pulss aeglustub, kehatemperatuur langeb,
kodeerimine (salvestamine) – alalhoidmine (säilitamine) – info ammutamine (meenutamine) Tajuprotsess- tajukujundi teke sõltub töömälu ressursside suunamisest ja ka töömälu mahust Mõtlemisprotsess- Töömälus hoitakse aktiivsena seda info, mida on parajasti vaja mõtlemiseks või probleemi lahendamiseks. Töömälu sisu on mõtete sisuks. Kui suur on töömälu maht? Töömälu mahutab ainult ühe ühiku L9 infot korraga. (stseeni)
4-5 minuti pärast leidub veres juba alkoholi, kusjuures põhiline osa etanoolist imendub verre maost ja peensoolest. Naised, lapsed ja raugad on alkoholi suhtes enam tundlikud. Kõige suurem on vere alkoholisisaldus u. üks tund pärast etanooli sissevõtmist. Kõige enam avaldab alkohol mõju peaajule, kuna ajukoorerakkude hukkumise tõttu väheneb ka ajumaht. Olulisel määral kahjustab alkohol maksa, sest seal lagundatakse enamik veres leiduvast etanoolist. Üsna ruttu kogu mõtlemisprotsess ja liigutused märgatavalt aeglustuvad. Tunnused: inimese käitumise muutumine, enesekriitika, taktitunde ja tähelepanu kadumine, inimene muutub hoolimatuks, võivad esineda äkilised vihaefektid, tasakaaluhäired, mälulüngad, avaldub ülemäärane lõbusus, sõnaohtrus. Hiljem jääb sügavasse narkootilisse unne, pulss aeglustub, kehatemperatuur langeb, tundlikkus väheneb, tekivad püsivad mälulüngad, pidurduvad pikliku aju ja seljaaju reflektoorsed
" Mul pole põhjust kahelda, et nad on selles veendunud. Tunnen teisi, kes väidavad vastupidist: "Religioon, see piirab mõtlemist!" või koguni: "Religioon ja mõtlemine on ju täielikud vastandid!" Niisama veendunult kui esimesed. Kuidas siis asjalugu on - kellel on tegelikult õigus? Selleks peaks esmalt defineerima mõisted mõtlemine ja religioon. Albert Einstein on kirjeldanud mõtlemist kui mõistetega tehtavaid operatsioone. Tema järgi hõlmab mõtlemisprotsess mõistete loomist, mõistetevaheliste otseste funktsionaalsete seoste kasutamist ja meeleliste kogemuste suhestamist nende mõistetega. Mõtlemine on mõtete omamine. Mõte on asi ise, "subjektiivse ja objektiivse lihtne samasus" . Religioon on väga lai mõiste. Arvatavasti on sõna religioon moodustunud kahest sõnast, milleks on religere ja religare. Esimene tähendas mingile tegevusele hoolikalt tähelepanu pööramist ja teise sõna all mõisteti millegi tugevasti kinnistumist.
lammutatakse organismis. Skemaatiliselt toimub lagunemine järgmiselt: etanool etanaal etaanhape .... CO2 ja H2O. Etanooli oksüdatsioonil tekkinud aldehüüdi (etanaal) ja etaanhapet kasutab organism ainevahetusprotsessides, millest sünteesitakse rasvu ja kolesterooli. Peaajus sünteesitakse etanaalist väga keeruka struktuuri ja narkootilise toimega ühendeid. Nende ühendite struktuur sarnaneb tugevate narkootikumide, hasisi ja morfiumiga. Alkoholi mõjul mõtlemisprotsess aeglustub ja raskeneb; liigutused küll alguses kiirenevad, kuid mõne aja möödudes aeglustuvad. Pole ühtegi organit, mida alkohol ei kahjusta. Kõige enam kannatab aju. Ajukoorerakkude hukkumise tõttu väheneb mälumaht (muutused toimuvad ajukoore osades, mis seotud mõttetegevuse ja mäluga). Olulisel määral kannatab ka maks, kus lagundatakse suurem osa veres leiduvast alkoholist. Samuti põhjustab alkohol südame- ja veresoonkonna haigusi, mao limaskesta kahjustusi jne
lapse näitlik-efektiivne mõtlemine saab areneda vaid siis, kui lapsel on midagi näha ja jälgida (ka kompida, kuulata) tajuda ( Leppik 2004: 53-55). Lapse mõtlemise aluseks on protsessid, mida laps elab üle oma meeltega tunnetades. Otseselt toetub mõtlemine mõistetele, mis omandatakse kõne kujunemise ajal. Algselt tugineb lapse mõtlemine nähtavale (kujundlikule) ja alles 12.-13. eluaastaks saavutab abstraktse iseloomu toetudes mälus salvestatule. Mõtlemist arendab eelkõige mõtlemisprotsess ise (võimalus mõelda) ( Leppik 2004: 61-62). Robert Fisher raamatus "Õpetame lapsi mõtlema", toob välja tõsiasja, et kolmandal või neljandal eluaastal võivad lapse õppimisprotsessis toimuda kahjulikud pöördumatud muutused, kui me eirame tema pingutusi ise mõistatada ja ära arvata, mis toimub tema ümber. Laps peab saama õppida seda, et vastused küsimustele võivad olla peidus temas eneses, mitte lapsevanema/õpetaja peas. Õppimise tasandid: 1
Olulisel määral kahjustab alkohol maksa, sest seal lagundatakse enamik veres leiduvast etanoolist. Alkohol mõjub rängalt pärilikkusele, mille otseseks tagajärjeks on nõrgamõistuslikud lapsed. Ebatäpsused töös ja tähelepanematus avalduvad alkoholi tarvutamisel koheselt, mistõttu eriti ohtlik on see elualadel, mis nõuavad kiiret reageerimist, nagu näiteks auto juhtimisel. Esialgu liigtused küll kiirenevad, ent peadselt kogu mõtlemisprotsess ja liigutused ikkagi märgatavalt aeglustuvad. Selle tunnused on näiteks inimese käitumise muutumine, enesekriitika, taktitunde ja tähelepanu kadumine, inimene muutub hoolimatuks, võivad esineda äkilised vihaefektid, tasakaaluhäired, mälulüngad, avaldub ülemäärane lõbusus, sõnaohtrus. Suuremal joobeastmel muutub inimene ükskõikseks keskkonna suhtes, jääb sügavasse narkootilisse unne, pulss aeglustub, kehatemperatuur langeb, tundlikkus väheneb, tekivad püsivad
metafoorne keelekasutus aga sekundaarne. Kuna suhtlemine põhineb samal mõistete süsteemil nagu mõtlemine ja tegutseminegi, saab keele kaudu asitõendeid mõistetesüsteemi olemusest ning on jõutud järeldusele, et suurem osa sellest on metafoorne. Näiteks mõiste VAIDLUS ja mõistemetafoor ,,VAIDLUS ON SÕDA" näitab metafoori olemust mõista ja kogeda üht liiki asja (sõnastades selle) teist liiki asja kaudu. Veel enam, kogu mõtlemisprotsess on metafoorne - inimesele omane mõistete süsteem on oma ülesehituselt kujundatud metafooride abil - ning see mõjutab viisi, kuidas mõtleme, mida kogeme ja mida teeme. 2. Metafoorsete mõistete süsteemsus Metafoor on oma olemuselt kogemuslik ja kultuuriline. Me ei kasuta väljendeid millestki rääkimiseks juhuslikult, vaid nende tähenduse tõttu ja kuna metafoorne mõiste on loomult süsteemne, on süsteemne ka keelekasutus, mida me mõiste teatud aspektist kõnelemiseks kasutame
Olulisel määral kahjustab alkohol maksa, sest seal lagundatakse enamik veres leiduvast etanoolist. Alkohol mõjub rängalt pärilikkusele, mille otseseks tagajärjeks on nõrgamõistuslikud lapsed. Ebatäpsused töös ja tähelepanematus avalduvad alkoholi tarvutamisel koheselt, mistõttu eriti ohtlik on see elualadel, mis nõuavad kiiret reageerimist, nagu näiteks auto juhtimisel. Esialgu liigtused küll kiirenevad, ent peadselt kogu mõtlemisprotsess ja liigutused ikkagi märgatavalt aeglustuvad. Selle tunnused on näiteks inimese käitumise muutumine, enesekriitika, taktitunde ja tähelepanu kadumine, inimene muutub hoolimatuks, võivad esineda äkilised vihaefektid, tasakaaluhäired, mälulüngad, avaldub ülemäärane lõbusus, sõnaohtrus. Suuremal joobeastmel muutub inimene ükskõikseks keskkonna suhtes, jääb sügavasse narkootilisse unne, pulss
Olulisel määral kahjustab alkohol maksa, sest seal lagundatakse enamik veres leiduvast etanoolist. Alkohol mõjub rängalt pärilikkusele, mille otseseks tagajärjeks on nõrgamõistuslikud lapsed. Ebatäpsused töös ja tähelepanematus avalduvad alkoholi tarvutamisel koheselt, mistõttu eriti ohtlik on see elualadel, mis nõuavad kiiret reageerimist, nagu näiteks auto juhtimisel. Esialgu liigtused küll kiirenevad, ent peadselt kogu mõtlemisprotsess ja liigutused ikkagi märgatavalt aeglustuvad. Selle tunnused on näiteks inimese käitumise muutumine, enesekriitika, taktitunde ja tähelepanu kadumine, inimene muutub hoolimatuks, võivad esineda äkilised vihaefektid, tasakaaluhäired, mälulüngad, avaldub ülemäärane lõbusus, sõnaohtrus. Suuremal joobeastmel muutub inimene ükskõikseks keskkonna suhtes, jääb sügavasse narkootilisse unne, pulss aeglustub,
wikipedia.org/wiki/Etanool 3 Samas, http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool 4 Samas, http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool 5 (etanaal) ja etaanhapet kasutab organism ainevahetusprotsessides, millest sünteesitakse rasvu ja kolesterooli. Peaajus sünteesitakse etanaalist väga keeruka struktuuri ja narkootilise toimega ühendeid. Nende ühendite struktuur sarnaneb tugevate narkootikumide, hašiši ja morfiumiga. Alkoholi mõjul mõtlemisprotsess aeglustub ja raskeneb; liigutused küll alguses kiirenevad, kuid mõne aja möödudes aeglustuvad. Pole ühtegi organit, mida alkohol ei kahjusta. Kõige enam kannatab aju. Ajukoorerakkude hukkumise tõttu väheneb mälumaht (muutused toimuvad ajukoore osades, mis seotud mõttetegevuse ja mäluga). Olulisel määral kannatab ka maks, kus lagundatakse suurem osa veres leiduvast alkoholist. Samuti põhjustab alkohol südame- ja veresoonkonna haigusi, mao limaskesta kahjustusi jne.
(salvestamine) alalhoidmine (säilitamine) info ammutamine (meenutamine) Tajuprotsess- tajukujundi teke sõltub töömälu ressursside suunamisest ja ka töömälu mahust Mõtlemisprotsess- Töömälus hoitakse aktiivsena seda info, mida on parajasti vaja mõtlemiseks või probleemi lahendamiseks. Töömälu sisu on mõtete sisuks Kui suur on töömälu maht? Töömälu mahutab ainult ühe ühiku infot L9 korraga. (stseeni) Millised on töömälu ajumehhanismid
Sellised omadused on seotud tee kofeiinisisaldusega. Tee toniseeriv mõju kestab umbes 6 tundi. Tee avaldab toniseerivat toimet kogu närvisüsteemine. Välja on toodud ka seos stressi ja tee vahel. Kauakestvad ja korduvad stressid kurnavad jõuvarusid, tuues kaasa mitmeid haigusi. Tee suurendab aga vastupidavust ja pikendab vastupanuperioodi stressile. Tuntud on ka mõju peaajule. Tee laiendab peaaju veresooni ja parandab nende hapnikuvarustust. Selle tulemusena muutub mõtlemisprotsess intensiivsemaks ning aktiviseeruvad loomingulised jõuvarud. Paljud teadlased on tähendanud, et tee stimuleerib ideede sündi, ergutab fantaasialendu, kuid ei hajuta tähelepanu nagu teised stimulaatorid. Tee lisab inimesele otsustavust, suurendab võimet töödelda muljeid ja soodustab keskendunud mõtlemist. Peale selle tõstab tee tervikuna tundlikkust ja närvisüsteemi vastuvõtlikkust, suurendab reaktsioonikiirust ja soodustab uue informatsiooni omandamist ja meeldejätmist.
08.1939. See oli mitte kallaletungileping. Filosoofia mõtteviisid: 1) kriitiline mõtlemine. Xenephanes- tema leidis, et inimesed on oma jumalad ise välja mõelnud ning kujutanud nad enda taolistena. Antropomorfne- inimesesarnane Imagodei- jumala imidziga inimesed (Lenin) 2) loogiline mõtlemine- see on teadus mõtlemisest. Püütakse anda edasi tõepäraseid teadmisi. Loogikaisaks on Aristoteles. Toetus süllogistikale- järeldusõpetusele. 3) Üldistav mõtlemine Induktiivne mõtlemine- mõtlemisprotsess toimub üksikust üldise suunas. Deduktiivne mõtlemine- toimub üldiselt üksiku suunas. FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID: Jagunevad kolmeks: a) metafüüsiline-kõige tähtsam on see, mis on tegelikult olemas. Monism-ühe alge käsitlus Dualism- kahe alge käsitlus Pluralism- mitme lge käsitlus b) epistemoloogiline- tunnetamise probleem episteme- teadmine gnoseoloogia- tunnetuseõpetus TUNNETAMISE VÕIMALUSED 1) meeleline tunnetamine e sensuaalne tunnetamine
(a) autobiograafilises mälus (b) lühiajalises- ja töömälus (c) praimingus ja protseduurimälus (d) episoodilise ja semantilise mälu süsteemides 27. Mõtlemine on (a) konkreete sensoorne tunnetusprotsess (b) D. abstraktne intelliktuaalne tunnetusprotsess (c) mitteinduktiivne tunnetusprotsess (d) irratsionaalne tunnetusprotsess 28. Formalloogiliselt õige mõtlemisprotsess (a) ei pea olema faktiliselt õige (b) pole kunagi faktiliselt õige (c) on alati ka faktiliselt õige (d) ei pea olema intellektuaalne protsess 29. Heuristiliste meetodite kasutamisel mõtlemisprobleemide lahendamisel (a) on lõpplahendus üheselt antud (b) on lahendus enamasti võimatu (c) kasutatakse kindlaid deterministlikke algoritme (d) toetutakse varem edu toonud lahendusvõtetele 30
(Hofstede et al 2004) Jaapanlaste käitumist mõjutab tugevasti ka nende keele omapära. Nad kasutavad keelt teistmoodi kui kõik ülejäänud rahvad. Jaapani keelt kirjeldatakse kui ebamäärast ja kahemõttelist. Jaapanis peavad olema kõik asjad konteksti viidud, seepärast on sirgjooneline kõne kohatu. Seega on jaapanlasi vorminud nende ajaloost ja geograafiast tingitud erandlikud piirangud, aga ka nende mõtlemisprotsess, mis tuleneb teisest keelest kui kõik ülejäänud. (Lewis 2003) Erinevalt lääne inimestest ei meeldi jaapanlastele uued tutvused. Omaenda võrguühiskonnas teavad jaapani tippjuhid täpselt, kuidas kõnetada endast kõrgemal või madalamal seisjaid või endaga võrdseid. Kui jaapanlasi pole eelnevalt korralikult tutvustatud, ei suuda nad määratleda oma positsiooni. Visiitkaartide vahetamine on Jaapanis igapäevane
ajal) laste mõtlemise arendamise seisukohalt. Jean Piaget (1896-1980) peab organismi ja ümbritseva keskkonna vastastikust seost väga tihedaks just laste mõtlemise arengus. See nn. adapteerumine keskkonnaga, milles last abistavad mitmesugused kaasasündinud refleksid, nõuab keerukamates oludes uusi lahendusi. Just nn. sundmõtlemine ongi omamoodi mõtlemise arengu vedru. L. Võgotski ja teisedki uurijad on rõhutanud, et mõtlemisprotsess ise võib mõjutada ka inimese lihaste tegevust. Silmad ja mõnikord isegi kogu keha võib nagu iseenesest pöörduda objekti poole, millega mõtlemine on momendil seotud. Inimmõtlemise vääramatuks kaastingimuseks (resp. eelduseks) on kõne. Lapse mõtlemise arendamine pole võimalik ilma tema kõne arendamiseta. 7 Hea mõtlemise arendamine inimese ontogeneesis on põhimõtteliselt väga
1 Mõtlemine Vaimne tegevus ehk ajutegevus ei koosne kunagi mitte ainult sihipärasest mõtlemisest: suurem osa inimajust tegeleb igasuguste muude, samuti väga oluliste asjadega, nagu silmanärvidest saabunud kujutise analüüs, kõne süntees, assotsiatsioonide otsimine mälust, instinktimehhanismide järgimine jne jne. Isegi juhul, kui seda kõike peaks koordineerima meile tundmatu mittemateriaalne jumalik vaim, jääb nimetatud vaim ikkagi ainult üheks vaimse tegevuse komponendiks. Tegelik mõtlemisprotsess, nagu me seda enda peal kogeme, koosneb tuhandetest protsessidest, mida mõtleja reeglina ei teadvusta - teadvus on vaimse tegevuse jäämäe pisike veepinnale väljaulatuv nurk. Igasugune vaimne tegevus, nagu ka igasugune protsess üldse, ei ole kindlasti mitte alati mõtlemisprotsess. Poolunes lebamist, toidu ja veini nautimist ning mälestustes uitamist ei saa nimetada mõtlemiseks selle sõna üldkasutatavas tähenduses
elusorganismide puhul. Ometi on inimmaailmal üks eripära. Inimene on avastanud keskkonnaga kohanemiseks uue meetodi. Lisaks retseptor- ja efektorsüsteemile leidub inimesel erinevalt teistest loomaliikidest veel üks lüli. Cassirer nimetab seda sümbolsüsteemiks. See muudab inimese kogu elu. Orgaanilise looduse puhul antakse välisele ärritajale otsene ja vahetu vastus, inimese puhul aga vastus viivitub, sest vahepeal toimub aeglane ja keerukas mõtlemisprotsess. Inimene ei ela ainult füüsilises maailmas, vaid samal ajal ka sümboolses maailmas. Selle maailma osadeks on keel, müüt, kunst, religioon. Inimene ei tunneta reaalsust vahetult, sest on ennast ümbritsenud keeleliste vormide, kunstiliste kujundite, müütiliste sümbolite, religioossete riitustega jms. Ta elab illusioonide, emotsioonide, lootuste, hirmude keskel. Ta fantaseerib ja unistab. Cassirer püüab laiendada klassikalist inimese definitsiooni. Siiamaani on
Olulisel määral kahjustab alkohol maksa, sest seal lagundatakse enamik veres leiduvast etanoolist. Alkohol mõjub rängalt pärilikkusele, mille otseseks tagajärjeks on nõrgamõistuslikud lapsed. Ebatäpsused töös ja tähelepanematus avalduvad alkoholi tarvutamisel koheselt, mistõttu eriti ohtlik on see elualadel, mis nõuavad kiiret reageerimist, nagu näiteks auto juhtimisel. Esialgu liigtused küll kiirenevad, ent peadselt kogu mõtlemisprotsess ja liigutused ikkagi märgatavalt aeglustuvad. Selle tunnused on näiteks inimese käitumise muutumine, enesekriitika, taktitunde ja tähelepanu kadumine, inimene muutub hoolimatuks, võivad esineda äkilised vihaefektid, tasakaaluhäired, mälulüngad, avaldub ülemäärane lõbusus, sõnaohtrus. Suuremal joobeastmel muutub inimene ükskõikseks keskkonna suhtes, jääb sügavasse narkootilisse unne, pulss aeglustub, kehatemperatuur langeb,
Olulisel määral kahjustab alkohol maksa, sest seal lagundatakse enamik veres leiduvast etanoolist. Alkohol mõjub rängalt pärilikkusele, mille otseseks tagajärjeks on nõrgamõistuslikud lapsed. Ebatäpsused töös ja tähelepanematus avalduvad alkoholi tarvutamisel koheselt, mistõttu eriti ohtlik on see elualadel, mis nõuavad kiiret reageerimist, nagu näiteks auto juhtimisel. Esialgu liigtused küll kiirenevad, ent peadselt kogu mõtlemisprotsess ja liigutused ikkagi märgatavalt aeglustuvad. Selle tunnused on näiteks inimese käitumise muutumine, enesekriitika, taktitunde ja tähelepanu kadumine, inimene muutub hoolimatuks, võivad esineda äkilised vihaefektid, tasakaaluhäired, mälulüngad, avaldub ülemäärane lõbusus, sõnaohtrus. Suuremal joobeastmel muutub inimene ükskõikseks keskkonna suhtes, jääb sügavasse narkootilisse unne, pulss aeglustub, kehatemperatuur langeb,
Primitiivse mõtlemise järgi võib üks ja sama asi asuda üheaegselt kahes eri kohas. Ajalooline areng seisneb Levy-Bruhli järgi selles, et mõtlemine vabaneb üha enam eelloogiliste kollektiivsete kujutluste mõju alt ja allutakse üha enam loogikaseadustele. Temalt pärineb mõte kvalitatiivselt erinevate mõtlemistüüpide olemasolust inimmõtlemise raames (Tulviste1984: 20-26). 1.4 L . Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus Kui mõtlemisprotsess sõltub kultuurist, siis peaks kultuuri kiirel muutumisel ka mõtlemine kiiresti muutuma. Järelikult peaks toimuvaid muutusi saama eksperimentaalselt uurida. Sellest ideest lähtus Lev Võgotski (1896-1934). Tema poolt rajatud kultuurilis-ajaloolise psühholoogia põhiidee seisneb selles, et nn. kõrgemaid psüühilisi funktsioone saab seletada üksnes kultuurist lähtudes . Võgotski järgi saabki inimlik tunnetus tekkida ainult kultuuris. Madalamad funktsioonid on
detailsuselt võrreldavad, kuid ei tule aistingute andmetest vahetult, vaid tuginevad mälule. MÕTLEMINE on objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstrakne tunnetamine mõistete ja kujundite aluses. Otstarbe kohaseks käitumisek on tarvis psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole. INTUITSIOON rajaneb varasemate teadmiste/kogemuste kiirel ja teadvustamata läbitöötamisel. Mõtlemisprotsess käivitud tüüpiliselt siis, kui on tekkinud PROBLEEMSITUATSIOON. Mingile probleemile lahenduse leidmine on tavaliselt teatud tüüpi OTSINGUPROTSESS, mille käigus ühelt poolt kasutatakse püsimälu andmeid ja teiselt poolt loovfantaasia võimalusi, mis koos lubavad vaimusilmas näha erinevaid võimallike lahendusvariante, mille hulgast valitakse sobivaim. Kasutatakse nn katse ja eksituse meetodit jm. Mida emotsionaalsem on situatsioon, seda rohkem esineb mõtlemisvigu ning et
Kui me teiselt sellist tagasisidet ei saa, siis me hakkame selle üle kurtma - nt "ta ei kuula mind kunagi" jne. Aeg. Suhtlusprotsess sõltub alati teatud määral minevikust. Suhtlusprotsessis ei ole kunagi võimalik tagasi minna samasse punkti kust te alustasite, kuna suhtluses olukord pidevalt muutub. Selline kommunikatsioon leiab aset 3-l tasandil: 1. Intrapersonaalne kommunikatsioon mis toimub inimese sees. Siia alla kuulub nt mõtlemisprotsess, otsuste langetamine ja enesemääratlemine. Eneseõigustamine või – süüdistamine, päevikupidamine. 2. Interpersonaalne kommunikatsioon viitab sellisele kommunikatsioonile, kus inimesed vahetavad oma mõtteid ja tundeid.. Selle vormideks võivad olla nt vestlused, intervjuud, diskussioonid. 3. Avalik esinemine võib olla otsene, kui edastatakse oma sõnumit auditooriumi ees või siis
Rajajaks on Aristotele, kes rõhutas, et tegemist on süllogistikaga ehk järeldusõpetusega. Loogika on välja kujunenud filosoofiast. Loogiline mõtlemine tähendab, et see on suunatud tõsikindlatele teadmistele, et saada teada, kuidas asjad tegelikult on, seda iseloomustab üldistatavus, sest filosoofia keskendub terviklikkusele, sest eesmärgiks on saada teadmisi terviku kohta, sest see eeldab teatud üldistamist. Induktiivne mõtlemine- mõtlemisprotsess toimub üksikult üldise suunas, üksiknähtustel e faktide baasil saada teada üldisest e tervikust. Deduktiivne mõtlemine- mõtlemisprotsess toimub üldiselt üksiku suunas. Filosoofia all mõistame ka eetilisi norme, moraali. Eetika, kui teadus moraalist, on välja kasvanud filosoofiast. Filosoofia on tegelikult teatud mõttekäikude analüüs, mis analüüsib mõtteid ja väiteid. See on mõte mingist mõttest. FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID
Olulisel määral kahjustab alkohol maksa, sest seal lagundatakse enamik veres leiduvast etanoolist. Alkohol mõjub rängalt pärilikkusele, mille otseseks tagajärjeks on nõrgamõistuslikud lapsed. Ebatäpsused töös ja tähelepanematus avalduvad alkoholi tarvutamisel koheselt, mistõttu eriti ohtlik on see elualadel, mis nõuavad kiiret reageerimist, nagu näiteks auto juhtimisel. Esialgu liigtused küll kiirenevad, ent peadselt kogu mõtlemisprotsess ja liigutused ikkagi märgatavalt aeglustuvad. Selle tunnused on näiteks inimese käitumise muutumine, enesekriitika, taktitunde ja tähelepanu kadumine, inimene muutub hoolimatuks, võivad esineda äkilised vihaefektid, tasakaaluhäired, mälulüngad, avaldub ülemäärane lõbusus, sõnaohtrus. Suuremal joobeastmel muutub inimene ükskõikseks keskkonna suhtes, jääb sügavasse narkootilisse unne, pulss aeglustub, kehatemperatuur langeb, tundlikkus väheneb, tekivad
Skemaatiliselt toimub lagunemine järgmiselt: etanool etanaal etaanhape .... CO2 ja H2O. Etanooli oksüdatsioonil tekkinud aldehüüdi (etanaal) ja etaanhapet kasutab organism ainevahetusprotsessides, millest sünteesitakse rasvu ja kolesterooli. Peaajus sünteesitakse etanaalist väga keeruka struktuuri ja narkootilise toimega ühendeid. Nende ühendite struktuur sarnaneb tugevate narkootikumide, hasisi ja morfiumiga. Alkoholi mõjul mõtlemisprotsess aeglustub ja raskeneb; liigutused küll alguses kiirenevad, kuid mõne aja möödudes aeglustuvad. Pole ühtegi organit, mida alkohol ei kahjusta. Kõige enam kannatab aju. Ajukoorerakkude hukkumise tõttu väheneb mälumaht (muutused toimuvad ajukoore osades, mis seotud mõttetegevuse ja mäluga). Olulisel määral kannatab ka maks, kus lagundatakse suurem osa veres leiduvast alkoholist. Samuti põhjustab alkohol südame- ja veresoonkonna haigusi, mao limaskesta kahjustusi jne
kõigile mälusüsteemidele). Tajuprotsess: Informatsiooni filtreerimine modaalsuste vahel ja modaalsuse siseselt, ressursside jagamine ja tähelepanu suunamine – kuuluvad töömälu funktsioonide hulka. Seega, töömälu saab käsitleda kui tajuprotsessi, tajukujundi teke sõltub töömälu ressursside suunamisest ja ka töömälu mahust. Tajumine võib ebaõnnestuda, kui töömälu on koormatud mõne teise ülesandega. Mõtlemisprotsess: Töömälus hoitakse aktiivsena seda info, mida on parajasti vaja mõtlemiseks või probleemi lahendamiseks. Töömälu sisu on mõtete sisuks. MILLE POOLEST REŽIIMID TEINETEISEST ERINEVAD? - Paljusid ülesandeid suudab psüühika lahendada kahel erineval moel – märkamatult ja tahtmatult või teadlikult ja tahtlikult –ning erinevaid ajuosi kaasates Taoline dihhotoomia läbib paljusid psühholoogia
vältida vasturääkivusi o Primitiivse mõtlemise järgi võib üks ja sama asi asuda üheaegselt kahes eri kohas Ajalooline areng seisneb Levy-Bruhli järgi selles, et mõtlemine vabaneb üha enam eelloogiliste kollektiivsete kujutluste mõju alt ja allutakse üha enam loogikaseadustele. 3. L . Võgotski (1896-1934).kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus. Kui mõtlemisprotsess sõltub kultuurist, siis peaks kultuuri kiirel muutumisel ka mõtlemine kiiresti muutuma, ja toimuvaid muutusi peaks saama eksperimentaalselt uurida Võgotski kultuurilis-ajaloolise psühholoogia põhiidee on selles, et nn. kõrgemaid psüühilisi funktsioone saab seletada üksnes kultuurist lähtudes Inimlik tunnetus saabki ainult kultuuris tekkida. Madalamad funktsioonid on omased inimesele kui bioloogilisele liigile, need on sünnipärased ja universaalsed.
NB! Psüühika toimib siiski tervikuna! Tunnetusprotsessid 1. Taju - meelte vahendusel toimuv füüsikalise keskkonna varieeruvuse muundamine informatsiooniks ehk aktiivne sensoorne info tõlgendamise protsess. Taju paneb erinevate meelte kaudu vastu võetava info kokku. 2. Mälu organismi võime omandada, säilitada ja kasutada kogetut. Protsess ajus on keeruline. 3. Mõtlemine oma kogemuse ja tegevuse seesmine organiseerimine. Mõtlemisprotsess võimaldab vastu võtta tegutsemisotsuseid. 4. Tähelepanu vaimsete pingutuste kontsentreerumine tajutavatele ja mõttelistele sündmustele ehk töödeldava info valimine. Ei ole eraldi tunnetusprotsess, kuid käsitletakse eraldi seetõttu, et seda on võimalik eraldi suunata ja sellega tegeleda. 5. Kõne psüühiline aktiivsus keele kui märgisüsteemi kasutamisel suhtlemiseks ja tunnetustegevuseks. Ilma kõneta on raske mõelda, tajuda on võimalik.
mineȱsõltubȱmälluȱtalletatudȱteadmistest,ȱmidaȱkasutatakseȱselleks,ȱetȱvõrreldaȱolemasȬ olevaidȱjaȱeeldatavaidȱandmeid.ȱ NANDA Internationali õendusdiagnooside õpetamine ja rakendamine 77 Võimalike diagnooside määramine DiagnoosimiseȱalgetapisȱtäheldatudȱmärkideȱtähendusȱonȱmõistetavȱvaidȱselȱjuȬ hul,ȱ kuiȱ neileȱ onȱ konkreetsesȱ kliinilisesȱ situatsioonisȱ olemasȱ selgitus.ȱ Seeȱ onȱ akȬ tiivneȱ mõtlemisprotsess,ȱ millesȱ õdeȱ püüabȱ omaȱ teadmisteleȱ tuginedesȱ olemasoleȬ vaidȱandmeidȱseletada.ȱSageliȱtulebȱkaaludaȱmitutȱvõimalikkuȱdiagnoosiȱvõiȱseleȬ tust.ȱMõnikordȱonȱtäheldatudȱmärkidelȱvaidȱüksȱmõistlikȱtähendus.ȱNäiteksȱkuiȱ äsjaȱ lõikuseksȱ haiglasseȱ vastuȱ võetudȱ naineȱ hingeldabȱ jaȱ esitabȱ õeleȱ kiirustadesȱ arvukaltȱküsimusi,ȱeiȱoleȱmärgidȱpiisavaltȱspetsiifilised,ȱetȱkaaludaȱvaidȱühtȱvõiȬ malikkuȱ diagnoosi
annaabi.ee 
