sümbolitesse, väljendades seda sõnades ja kehakeele abil. Kodeerimisel tuleb sõnumi saatjal silmas pidada sõnumi eesmärki. Millise vormi sõnum võtab, sõltub selle oskuslikust ,,vormimisest" saatja poolt ning sõnumi edastamisviisidest ehk -kanalitest. Sõnumi edastamiseks kasutatakse kas suulist või kirjalikku edastamisviisi ja kehakeelt. Suulise ehk verbaalse sõnumi edastamist täiendavad alati oluliselt mitteverbaalsed ehk kehakeele signaalid, mis väljendavad tundeid ehk emotsioone, suhtumist ehk hoiakut, täiendavad, laiendavad ja täpsustavad sõnumit, hõlbustavad suhtlust eripärastes olukordades jne. Sõnumi edastajal (nt klienditeenindaja) tuleb keskenduda vastuvõtjale, andes sõnumi sisu edasi vastuvõtjale (nt kliendile) selges ja arusaadavas vormis. Sõnumi vastuvõtmine ja dekodeerimine võimaldavad vastuvõtjal saatja poolt teele läkitatud
On olemas kaks peamist põhjust arvata, et miks Universumit ei ole tegelikult olemas. Esiteks on see, et tänapäeva füüsikaseadused ei anna meile vastust Universumi olemuse küsimusele ( nii nagu ei anna neuroteadus teadvuse olemuse küsimusele ). Näiteks mis on aeg, ruum või mass? Ja teiseks on see, et Universumi olemus tuleb välja ajas rändamisest. See näitab seda, et aega tegelikult ei eksisteeri. Kogu aeg eksisteerib korraga. Minevik, olevik ja tulevik on suhtelised mõisted, sest see sõltub ajast, milles inimene parajasti viibib. Kogu aeg sarnaneb videomagne- tofoni kassetile salvestatud kujutisega. Universumi mitte-eksisteerimine tähendab seda, et kõik, mida me elu jooksul näeme ja kogeme, on tegelikult illusioon, mida pole olemas. See tuleb otseselt välja ajas rändamise füüsikateooriast, mis on ka vastavas valdkonnas kirja pandud
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
Igasugune kogemus võib mina mõjutada. Osaks meie mina-pildist võivad olla ka meid ümbritsev keskond (kodu, kodukoht) ja meie omand. Selline organiseeritud mina arusaamade kognitiivne konstruktsioon moodustab meie mina-skeemi, mis kujuneb meie eelnevate kogemuste põhjal ja mida kasutatakse uue informatsiooni vastuvõtmisel. P. Linville tõi kasutusele mõiste mina-keerukus, mis tähendab seda, et inimesed erinevad selles suhtes, mis määral mina-konseptsioon on jaotatav alajaotustesse. Ehkki meil on kõigil mingi arusaam endast, ei teadvusta me seda ühtemoodi. Automaatse käitumise puhul puudub eneseteadlikkus. Kõik inimesed on võimelised eneseteadvustamiseks. Mida rohkem inimene iseenda omadusi tunnetab ja mida keerulisemad need on, seda kõrgem on eneseteadvustamise aste. Eneseteadvustamist soodustab nt enda peeglist nägemine, enda hääle kuulmine lindilt või enda pildi vaatamine. Gibbonsi arvates aktiviseerub osa meie mina-skeemidest enesetedlikkuse tõusu korral.
*Test *Küsitlus/anketeerimine *Modelleerimine e mudeldamine. Luuakse mudel objektist, ei katsetata objekti enda peal. (+kliiniline, biograafiline, tegevuse produktide ja loomeproduktide uurimine) P=tõenäosus Vaidluteljed: Bioloogiline (geen) <-> sotsiaalne (kasvatus) Spekulatiivne (faktid, reeglid, teooriad) <-> empiiriline (tunded ja kõik on erinevad...) Teoreetiline <-> rakenduslik Uurimistsükkel: Teooria hüpotees andmed töötlus üldistus korrektiiv teooria (ring) Teaduslik psühholoogia annab tõsikindla teadmise, mis võimaldab usaldusväärset prognoosi. Humanistlik psühholoogia (Rogers, Maslow) psühholoogia on eelkõige blabla, mis peab oskama inimest kui individuaalset bölablad aidata. Kognetiivne psühholoogia (Burner, Broadbent, Miller, Neisser, Simon, Posner) Pärast 2 MS, siiamaani suurima mõjuga. Inimese prüühikat tuleks käsitleda ui informatsiooni vastuvõtvat,
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
Teraapia ja nõustamise erinevused: Teraapia Nõustamine Rekonstrueeriv Hariv Isiksuslik Situatiivne Analüütiline Probleemi-lahenduslik Teadvustamatu, eelteadvus Teadvus Rasked, pidevad emotsionaalsed Nö olmeprobleemid probleemid Minevik Olevik Kestvus pikem Kestvus lühem Nõustaja roll defineerub nelja teguri kombinatsioonis: 1. Sekkumise direktiivsuse astmest 2. Erialasest kuuluvusest 3. Organisatsiooni koosseisu kuulumisest 4. Probleemi käsitlemise laadist 2 Kes saab olla nõustaja? Eestis = Psühholoog III, IV, V Kutsestandard (kehtis kuni 31.12.2013 (www.kutsekoda
Mina esitamise strateegiad Inimesed kasutavad mitmeid mina-esitamise strateegiaid, et manipuleerida endast saadava muljega ja ühtlasi kontrollida seda, kuidas teised käituvad meie suhtes. Kui me teeme valiku selle vahel kuidas ennast esitada, siis meil on võimalik valida erinevate strateegiate vahel. Kuna inimesed soovivad saada kinnitust oma mina käsitlusele, siis nad valivad tavaliselt sellise strateegia, millised nad arvavad, et nad on. Ehkki iga strateegia loob erinevat liiki mulje, siis kigi nende aluseks on säilitada enda vimalusi kontrollida teistele endast jäetavat mulje. Üheks vimalikuks strateegiaks on nt teiste *hirmutamine- katsega püütakse teistes tekitada hirmu, esitades kardetavat isikut, hirmuäratavat jne. *näidise esitamine - kui püütakse luua muljet aususest ja korralikkusest (ma olen pühak ja kord ise). *Üheks vimalikuks strateegiaks on anumine- inimesed demonstreerivad abitust ja nagu paluvad
Toimimine kooskõlas teiste inimeste arvamuste ja tegudega. - väline konformsus - sisemine konformsus •Konformsuse põhjused: -soov käituda õigesti -soov meeldida teistele Destruktiivne kuulekus (blind obedience) •Inimesed võivad alluda teatud sotsiaalses olukorras teiste käskudele, mis on vastuolus indiviidi enda põhimõtete ja väärtustega = destruktiivne kuulekus •Stanley Milgram (1963): elektrišoki katse Iseloomujoonte teooria - Üritab kirjeldada inimesi teatava komplekti iseloomulike joonte kaudu, mis muuhulgas moodustavad dispositsioonilise eelduse käitumiseks sotsiaalsetes olukordades - Inimestel on loomuomane kalduvus reageerida erinevatele olukordadele sarnaselt (Epstein, 1983). - Kusjuures lisaks teistele omadustele eristab inimesi ka see, kuivõrd nad on valmis muutma oma käitumist lähtuvalt situatsioonist (high self-monitors – kohandavad oma käitumist ümbritsevate
taastamine) areng. Näide P. H. Millerilt unikaalne, erinev. Iga (1983) „kui Jenny oli 4aastane, jättis ta inimkonna liige on ainulaadne, meelde ainult 3 objekti mõne minuti meie arengule avaldavad mõju jooksul nähtud asjadest; 7 aastaselt erinevad faktorid, mis kõik suudab ta meenutada neist umbes 7 mõjutavad üht isikut teisiti kui objekti”. Tema mälu on läbi teinud teist. kvantitatiivse muutuse. Samal ajal on tema mälus toimunud ka kvalitatiivne Küsimused muutus ta on võtnud kasutusele arutlemiseks ja
Selleks võidakse küsida infot ka teistelt või teha ka mingeid teste. Johari aken võtab kokku selle kes sa oled ja kuidas see on mõjutatud meie eneseavamisest, samuti sellest kui palju teised jagavad infot sinu kohta sinuga. Aken peegeldab inimese mina ning selles on kõik inimese kohta, kaasa arvatud selline informatsioon mida inimene isegi ei tea. 1. Ühel dimensioonil on info selle kohta mida inimene enda kohta teab ja mida ta veel ei tea. 2. Teine dimensioon peegeldab seda mida teine inimene teie kohta teab ja mida veel ei tea. 3. Avatud alasse kuuluv peegeldab meie avatust maailmale, soovi olla avatud. Seal on kõik need aspektid enda kohta mis on teada endale ja teistele. See on üheks kõige tähtsamaks komponendiks suhtlemisel. Nt siia kuulub üsna palju sellist pinnapealset infot nagu inimese vanus, eriala ja ka kõik see mis te olete enda kohta teistele rääkinud.
vaimsed võimed) mesoderm - luustik ja nahk mesomorf Vistserotoonik – endomorf. Rohkem omane seltskondlikkus, suhtlemine, emotsionaalselt stabiilne, sallivus, orientatsioon perekonnale. Somatotoonik – mesomorf. Seiklused, agressiivsus, otsekohesus, püsivad veendumused, energilisus, valitsemispüüd. Tserebrotoonik – ektomorf. Privaatsus, madal sotsiaalsus, ülitundlikus valule, vaimne tegevus, dramatiseerib elu, unepuudus ja väsimus, pinges liigutused ja poos. Naiste kehalisus suurema variatiivsusega, seepärast ei saanud mõõta. PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA. Sigmund Freud (1856-1939). Klassikaline psühhoanalüüs. Sigmund Freudi probleem: uurides oma psüühilisi naisi avastas, et kõrgklassi daamide seas on palju kuritarvituse juhtumeid. Suurem osa patsiente oli üle elanud? Oma lähedase insesti? OLULISED IDEED: Alateadvus – käitumine ja alateadvus. On miski, mis pole kättesaadav teadvusele.
" Durkheimi järgi on sotsiaalseid fakte võimalik teaduslikult uurida. Sotsioloogia: sotsiaalsed institutsioonid ja sotsiaalsed faktid 1.4.Sotsioloogiline kujutlus Ameerika autor C. Wright Mills (1916 1962): sotsioloogiline kujutlus (1959). Mõiste "sotsioloogiline kujutlus" põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluste erinevusel Isiklik kogemus eraasjad, millega iga inimene igapäevaelus kokku puutub Ühiskondlik kogemus faktorid, mida indiviid ise kontrollida ei saa, kuid mis mõjutavad tema igapäevast elu Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse. Sotsioloogiline kujutlus Sotsioloogid uurivad, kuidas isiklikud probleemid muutuvad ühiskondlikeks probleemideks, kuidas muutuvad ühiskondlike probleemide definitsioonid ja määratlused erinevates gruppides. Sotsioloogiline kujutlus
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
· teade tuleb kodeerida vastuvõtjale arusaadavalt · saatja peab teadma, millist reaktsiooni ta vastuvõtjas tahab esile kutsuda · peab valima kõige efektiivsema kanali või kanalid · saatja kohuseks on välja arendada ka tagasiside kanalid, et hinnata reaktsiooni ja vajadusel suhtlust korrigeerida. Miks vastuvõtjal võib sõnum saamata jääda või miks ta seda adekvaatselt ei mõista? Sest sotsiaalsed süsteemid ei ole triviaalsed, sisemised ja välised faktorid koostoimes kujundavad lõpuni ette ennustamatu tulemi ... Sisemised põhjused- · tähelepanu /taju selektiivsus (mh tähelepanu temaatika) · valikuline moonutus (mh hoiakute ja emotsioonide temaatika) · valikuline meeldejätmine (mh mälu, õppimise temaatika) Teade olgu atraktiivne, selge, üheselt mõistetav ja korduv. VAJADUSED
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
Suhtlemispsühholoogia 2015 Kordamisküsimused 1.TAJUVEAD (VÄHEMALT 5) Esmasuse efekt - on seotud sellega, et esmasena suhtlemises tajutav info võib mõjutada hilisemat info vastuvõtmist ja selle töötlemist. Seega mõjutavad meid väga olulisel määral need muljed, mis me esmakohtumisel saame ehkki see info võib olla ekslik. Esmamuljel on võimalik eristada erinevaid etappe: Äratundmine- esmalt toimub teise inimese äratundmine, eristamine. Sellel etapil jälgitakse peamiselt üksiktunnuseid nagu näoväljendusi, liigutusi, kehaehitust, riietust. Üldmulje kujunemine. Järgnevalt lisandub hinnanguline etapp, milles tajuja enda jaoks väärtustab teatud omadusi. Ta hindab teise kas meeldivaks või ebameeldivaks, sõbralikuks või ebasõbralikuks jne. Sotsiaalsete tunnuste tajumine
On olemas kaks peamist põhjust arvata, et miks Universumit ei ole tegelikult olemas. Esiteks on see, et tänapäeva füüsikaseadused ei anna meile vastust Universumi olemuse küsimusele ( nii nagu ei anna neuroteadus teadvuse olemuse küsimusele ). Näiteks mis on aeg, ruum või mass? Ja teiseks on see, et Universumi olemus tuleb välja ajas rändamisest. See näitab seda, et aega tegelikult ei eksisteeri. Kogu aeg eksisteerib korraga. Minevik, olevik ja tulevik on suhtelised mõisted, sest see sõltub ajast, milles inimene parajasti viibib. Kogu aeg sarnaneb videomagne- tofoni kassetile salvestatud kujutisega. Universumi mitte-eksisteerimine tähendab seda, et kõik, mida me elu jooksul näeme ja kogeme, on tegelikult illusioon, mida pole olemas. See tuleb otseselt välja ajas rändamise füüsikateooriast, mis on ka vastavas valdkonnas kirja pandud
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
Öeldakse nimi, kes olen, kust tulen, mis siin teen, millega muidu tegeled, mis meeldib, mis ei meeldi) Reaalsuses aga räägitakse kõige pealt üldistest teemadest (nt vaata kui kole maja see ikka on, koliseb, kohutavalt libe tee jne) ja tasapisi tullakse isiklikele teemadele. Kõigepealt kombitakse teine inimene läbi nö ohututes ehk neutraalsetes teemades. Isikutaju: pilt teisest inimesest, seda mõjutavad faktorid Grupitaju: pilt eri rühmadest Sotsiaalselt vahendatud keskkonnataju. Looduse ja tehismaailma sotsiaalsus! Isikutaju Võtmetunnused Välimus. Riietus. Kõne. Käitumine. Stiil. Atraktiivsus. Tõmbab-tõukab! Iluideaalid. Sotsiaalne positsioon. Grupikuuluvus. Stereotüübid ja eelarvamused Stereotüübid kui taju vahendajad: välimuse, rassi ja rahvuse, tööala, rolliga seotud stereotüübid
Infolevi ............................................................................................. 41 Kommunikatsioonitõkked ................................................................. 44 Mõjutamine ehk interaktsioon ............................................................. 47 Mõjutamismehhanismid ................................................................... 56 Suhtlemisvahendid .............................................................................. 61 Mitteverbaalsed suhtlemise vahendid ............................................... 61 Visuaalsed vahendid ..................................................................... 63 Zesti tähendus sõltuvalt kultuurikeskkonnast ehk regionaalsed iseärasused . ................................................................................. 81 Soolised iseärasused ..................................................................... 87 Auditiivsed vahendid ..........................
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
kindlates olukordades (nt vastuolu ilmnedes, valetamise käigus jne). Tsingulaarcotrtexi tagumine piirkond on aktiivne siis, kui inimene kuuleb oma lähedalt tuttava inimese nime või tajub mingisugust enesele olulist infot. Seal põhjustavad aktiivsuse inimesele lähedased asjad/info. On hakatud uurima nähtust nagu aju töörežiimi võrgustikku, kus nt olukorras, kus inimene ei pea midagi tegema, näitab see võrgustik siiski selget aktiivsust, ehkki võiks arvata, et sel hetkel on aju ilmselt tervenisti „puhkerežiimil”. Vaatamata spetsialiseerumisele, on aju piirkonnad omavahel tihedalt seotud ning aju töötab tervikliku organina. Mida primitiimsem on mingi liik, on muud ajuosad tähelepanuväärsemad ja suuremad ajukoorest ning vastupidi. Mida kõrgematasemelisem on organism, seda rohkem on ka ajuvagusid ja käärde; primitiimsema aju on pinnalt siledam. On teooria evolutsioonist, mis üheltpoolt põhineb see histoloogiale,
ruumilisus) Materjali hulk ja iseloom: nt känkimine (psühholoogiline infosisaldusühik=känk (ingl k chunk); lühimälu mahu suurendamiseks; kokkupakkimine suuremateks ühikuteks; süstematiseerimine, seostamine) 2) säilitamine Unustamiskõver (Ebbinghaus, 1885) unustatakse kiiremini, kui ei oma meile mingit tähendust 3) mäletamine - äratundmine (tahtmatu) - meenutamine (tahtlik) Taastamistunnused kui ühte moodi info ei meenu katsetada teisi mooduseid Liigne pinge Reministsents teatava aja möödumisel parem mälestus, kristalliseerub. Tulvig ja Thomson 1973 kodeerimise spetsiifilisise printsiip = oluline on keskkond, kus meenutatakse, aga aitab ka sinna olukorda tagasikujutamine. Reprodutseerimine Meenumine - materjal aktualiseerub kergesti, ilma erilise pingutuseta Meenutamine - tahtlik, mällu salvestatud info meeldetuletamine Meelespidamine e säilitamine - üldistatud ja tähtis info talletatakse, ebaoluline
Materjali hulk ja iseloom: nt känkimine (psühholoogiline infosisaldusühik=känk (ingl k chunk); lühimälu mahu suurendamiseks; kokkupakkimine suuremateks ühikuteks; süstematiseerimine, seostamine) 2) säilitamine Unustamiskõver (Ebbinghaus, 1885) – unustatakse kiiremini, kui ei oma meile mingit tähendust 3) mäletamine - äratundmine (tahtmatu) - meenutamine (tahtlik) Taastamistunnused – kui ühte moodi info ei meenu katsetada teisi mooduseid Liigne pinge Reministsents – teatava aja möödumisel parem mälestus, kristalliseerub. Tulvig ja Thomson 1973 – kodeerimise spetsiifilisise printsiip = oluline on keskkond, kus meenutatakse, aga aitab ka sinna olukorda tagasikujutamine. Reprodutseerimine Meenumine - materjal aktualiseerub kergesti, ilma erilise pingutuseta Meenutamine - tahtlik, mällu salvestatud info meeldetuletamine Meelespidamine e säilitamine - üldistatud ja tähtis info talletatakse, ebaoluline
abielud, ümberasujad, soorollile mittevastav tööala) Kui inimene satub olukorda, kus tema positsioon muutub totaalselt, on võimalikud toimetulekustrateegiaid: 1)eraldumine (nt kontakti vältimine inimestega, kes võiksid teemat üles võtta; varjamine) 2)konflikt konfliktne positsioon, mis toetab tema identiteeti (nt kohtusse kaebamine) 3) möödavaatamine 4) kohanemine uue identiteedi aktsepteerimine. (nt millegi juurde õppimine). · Meie-nemad dimensioon Grupiidentiteet paneb inimesi vaatama kuuluvusgruppi positiivse pilguga, teisi gruppe pigem negatiivse piguga. Arvatakse, et paljud riikidevahelised konfliktid on just sellest nähtusest sõltuvad. Ohud identiteedile. Stigma (Goffman) · Stigma all mõeldakse teistsugusust, erinevust teistest. (vanas Kreekas tähendas stigma halba erinevust teistest) · Stigma ja stigmatiseerimine 3 tüüpi stigmat: 1) füüsiline. nt pikkus, puue
nägemine) ja sensomotoorsetele reaktsioonidele (nt reaktsiooniaeg), vaid Binet püüdis mõõta intellektuaalseid võimeid ja oskusi vahetult (nt loogiline mõtlemine, keelekasutus, situatsioonide võrdlemine, otsustamine). Teiseks kui Galton tegeles eranditult täiskasvanute intelligentsusega, siis Binet töötas välja testid eri vanuses lastele. Ta tõi sisse ,,vaimse vanuse" mõiste, mis tähendas kindla vanusegrupi suutlikkust lahendada teatava raskusastmega ülesandeid, kusjuures ülesannete raskusaste kasvas koos vanusega.Intelligentsuse koefitsient (IQ) tähendas alguses vaimse vanuse ja kronoloogilise vanuse vahet. Saksa psühholoog William Stern võttis kasutusele IQ kui vaimse vanuse ja kronoloogilise vanuse suhte, mida väljendatakse protsentides.Vaimne vanus IQ= ----------------------- X 100 Kronoloogiline vanus Sarnaselt sellele põhimõttele suhestatakse praegusel ajal konkreetse testi tulemus populatsiooninormiga
väikeajult ja ekptsapürdamidaalsüsteemilt. 4. LOENG Peenmotoorika on just täpsed liigutused. Kuidas liigutused välja tulevad ja täpselt? ET skui on siused haigused, siis on see kõik takistused Tsenfraalhalvatusel relfeksid hästi elavad ja käsi on spastiline, lihased pinges. Kui aga oleks perifeerne kahjustus, närvikahjustus - lõtv halvatus. Kraniaalnävid annavad infot näo, kaela suulihasetele. Kui hirmunud, pingutanud, siis vegetatiivne ehk autonoomne NS tööle. Parasümpraatilne NS lõõgastus. Sümpaatiline Kui on perifeerne, siis atroofia tekib ruttu. Aga tsenrtaalsega saab keha just liiga palju infot
Nad tunnevad põnevust ja kirge ning mõnikord järjestikulise tegevusena. Mõisted nagu ,,karjääriplaneerimine" on selle käsitusega peaaegu ammendamatut energiapuhangut. Samas saadab loovat energiat nõudvate kooskõlas ning osutavad, et karjäär on midagi, mida me kavandame ja suuname selgelt projektidega tegelemist teatud rahulikkus ja tasakaalukus. Fritz (1989) ütleb, et sõnastatud eesmärkide poole. Ehkki sellisel käsitusel on kindlasti oma plussid, vajame me ettekujutuse ja olemasoleva reaalsuse vahel eksisteerib loominguline pinge, mis aitab kiiretempolises ühiskonnas, kus muutus tundub olevat ainus püsiv nähtus, uusi tekitada loovat energiat. Selle rakendamine karjääri arendamisse aitab luua protsessi, mis paradigmasid, mis keskenduvad uuenduslikkusele ja paindlikkusele (Herr 1999). on isiklikult rahuldust pakkuv.
sotsiaalsete stereotüüpide ja eelarvamustega, isiksuseomadustega, situatsiooniga, atributeerimisviisidega. Sama isikut, sündmust, paika võib tajuda ja hinnata väga erinevalt pronksmees, Maire Aunaste, homoaktivist. Miks? Palju filtreid. Tulemus: kategoriseerimine - sotsiaalse ümbruse jaotus/liigitamine - Isikutaju: pilt teisest inimesest, inimeste kategoriseerimine, seda mõjutavad faktorid - Grupitaju: pilt eri rühmadest - Sotsiaalselt vahendatud keskkonnataju. Looduse ja tehismaailma sotsiaalsus! Meie - sotsiaalse taju filtrid Keel ja kultuurikontekst kui taju vahendajad Milliste sõnadega kirjeldame inimest, rühmi - sõna paneb märkama ja kujundab suhtumist. Marginaal, afroameeriklane, erivajadustega inimene ... Uurimused: lääne kultuuriruumis inimese kirjeldamine tema
tekivad mõtestatud taju ja taastumine. Vanematega praktiline ja emotsionaalne suhtlemine on lapse arengule määrav, eriti mõjutab see sensoorset ja tundmuste arengut. Tähtis on naeratamine ja lähedus. Imikuea tegevused on hiljem aluseks teiste tegevusliikide väljaarenemisele. 2. Maimikuiga (1.-3. eluaastani)- õpitakse kõndima ja kõnelema. Hakatakse eristama üksikuid esemeid ja nendevahelisi seoseid. II eluaasta lõpuks saavad määravaks verbaalsed signaalid. Maimik on väga liikuv, tema emotsioonid on pidurdamatud, arenema hakkab mittetahteline, kuid vahendatud mälu. 3. mudilasiga (3.-6. eluaastani)- põhitegevus on mäng, selles mõtestatakse tegelikkus. Tegelikkuse välimine külg- nähtused, asjad ja nendevahelised seosed- kandub psüühika sisemisse plaani, sh keeleprotsesside vahendusel. Algul imiteerib vanemate õpetusi, hiljem taandub see regulatsioonimehhanismiks
ehitamine. Seejärel on sõnum jõudnud lõpp-punkti. Sõnum edastatakse saatjalt vastuvõtjale kanali kaudu Kommunikatsioon vastastikune sõnumite tõlgendamine Osgood-Schrammi mudel kujutab kommunikatsiooni ringikujulisena mitte aga lineaarse ja ühe- suunalisena. Mudeliga soovitakse rõhutada, et teabevahetuses osalejaid on nii sõnumi saatjad kui ka vastuvõtjad, kes sõnumit dekodeerivad, tõlgendavad ja kodeerivad. Eelnenu mõju järgnevale: minevik kommunikatsioonis Spiraalikujulise Dance´i mudel seab kesksele kohale kommunikatsiooni dünaamilisuse - tegemist on pidevalt muutuva protsessiga. Rõhutatakse fakti, et eelnenud kommunikatsioon mõjutab ajas järgnevat sõnumite vahetamist. Siin on näha mineviku mõju esiletoomist. See, mida üks osalejatest ütleb, mõjutab seda, mis sellele järgneb. Seega pole võimalik muuta saadetud sõnumit olematuks. Iga järgmine sõnum kannab endas eelmise sõnumi tõlgendamise mõjusid.
Hoiakud • Hoiaku funktsioonid ja struktuur. Hoiaku kujunemine. Hoiak ja käitumise ennustamine. Hoiak, infotöötlus ning sotsiaalse keskkonna taju. Hoiaku mõõtmine. Hoiakute tootmine avalikus sfääris. Hoiakud ja väärtused. Hoiakute muuuutmine. Kognitiivne dissonats. Inimestevahelised suhted • Inimsuhete liigid. Suhete arengurajad: tutvus, meeldivus, lähedus. Rollijaotus suhetes. Armastuse teooriad, armastuse liigid. Suhete püsimise ja purunemise faktorid. Suhtlemismängud. • Tekstid: Berne, E. – kolm suhtlemismängu omal valikul. Fromm, E – Armastuse kunst Inimsuhete ruumiline mõõde • Ruumi roll inimsuhetes. Personaalne ruum ja suhtlemisdistantsid. Personaliseeritud keskkond. Privaatsus ja avatus. Kultuurierinevused ruumikäitumises. • Tekst: Valsiner,J., Heidmets, lk 33-37(1); lk 89-95 (2) Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine • Koostöö ja konkurents ühiskonnas. Frustratsioon ja