Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õiguse alused konspekt (3)

5 VÄGA HEA
Punktid
ÕIGUSE ALUSED 13.09.2010
  • Õigusallikate jaotus:

  • Õiguslik e. sanktsioneeritud tava – ajalooliselt valmiv
  • Riik on muutnud tava/normi kohustuslikuks
  • Õigusteadus
  • Kohtu- ja halduspretsedent
  • Leping
  • Normatiivakt e. õigust loov akt
  • Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid
  • Euroopa Liidu õigusaktid
    Õigusallikad jaotuvad kohustuslikeks ja soovituslikeks allikateks. Soovituslike alla kuuluvad nt. riigikohtulahendid ja ringkonna- ja maakohtulahendid.
    Objekti õigus subjektid 1) õigustatud pool ( maakohus )
    (õigusnormid) subjektiivne õigus
    2) kohustatud pool
    Juriidiine kohustus
    Juriidiline vastutus
    Karistus
    • Pretsedent – varem mitte ette tulnud juhtum, mis paneb aluse teistele samalaadsetele juhtumitele.

    Sotsiaalsed normid on üldise iseloomuga käitumisreeglid, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna huvides.
    Sotsiaalsete normide tunnused:
    • Kasulikkus – ühiskonna (vajalikkus) vajadused
    • Kohustuslikkus
    • Realiseerumine inimeste käitumises

    Sotsiaalsete normide liigid:
    • Tava – pikema ajalise kasutamise tulemusena kujunenud harjumus. Selle peab ühiskond heaks kiitma. Tekivad stiihiliselt. Tava on vabatahtlikult tehtav .
    • Moraalinormid – (kõlblus) eetika ja moraal on aluseks.
    • Korporatiivsed normid – teatud organisatsiooni liikmetele tehtivad reeglid. Neil on suhe riigiga (nt. kas teatud organisatsioon on legaalne või illegaalne st. riik otsustab)
    • Religioossed normid – usuorganisatsioonide poolt kehtestatud.
    • Õigusnormid – kõige olulisemad, käitumisreeglid. Õigusreeglid on riigi poolt kehtestatud käitumisreeglid, mille iseloomustavaks tunnuseks on riigi võimalus tema rikkumise eest rakendada sundi.

    Õigusnormid on abstraktsed reeglid. Kehtivad kõigile. Kirjeldab konkreetset juhtumit, käitumist.
    ÕIGUSNORMID
    TEISED SOTSIAALSED NORMID
    Riiklik sund
    Ühiskonna hukkamõist
    Alati kirja pandud
    Suulised või kirjalikud
    Tekkinud riigiga
    Ajalooliselt vanemad
    Õigusnormide liigid:
    I Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi
    • Kohustuvad (nt. vanem peab last ülal pidama )
    • Keelavad (nt. suitsetamine siseruumides)
    • Õigustavad e. lubavad (nt. õigus elule, õigus abielluda)

    II Territoriaalse kehtivuse järgi
    • Üleriigilised (nt. perekonnaseadus)
    • Lokaalsed õigusnormid (nt. maastikukaitsealad )
    • Kohalikud normid (nt. Pärnu linna parkimisseadus Narvas ei kehti

    III Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi
    • Imperatiivsed e. kategoorilised (kõik perekonnaõiguse normid)
    • Dispositiivsed e. kokkuleppelised ( lepingud , mida sõlmime(enamus))
    • Suhteliselt määratletud (poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel)

    IV Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi
    • Regulatiivsed (määratletud õigused ja kohustused)
    • Kaitsvad õigusnormid (karistusõiguslikud normid)

    Õigusnormi struktuur
    • Hüpotees – tingimused, õigusnormi kehtivuse kohta
    • Dispositsioon – lubatud või keelatud käitumine

    Kui ... on ... , siis ... , vastasel juhul ...
    (hüpotees) (dispostitsioon) (sanktsioon)
    Nt. Kui isik on 18, siis ta on abiellumisealine, vastasel juhul ta ei ole.
    H D S – Karistusseadustik
    eriosa
    üldosa
    ÕIGUS
    Õigusvaldkonnad
    (era- ja avalik õigus)
    Isik vs. isik Isik vs. riik
    Maa või halduskohtud
  • Avaliku teenistusega seotud vaidlused
  • Kodakondsus- ja migratsiooniga seotud küsimused
  • Omandi ja maareformiga seotud vaidlused
  • Riigivaraga seonduvad vaidlused
    Loomõigus Positiivne e. objektiivne õigus Subjekt
    Subjektiivne õigus
    Õigunormide kogum
    Subjektiivne õigus – objektiivse õiguse alusel subjekti õigus teha tegusid
    ÕIGUSSÜSTEEM
    ÕIGUS
    Õiguse valdkonnad
    ERAÕIGUS AVALIK ÕIGUS
    Reguleerib isikutevahelisi suhteid reguleerib riigi ja isiku vahelisi suhteid
    Õigusharud
    Õigusinstituut
    Õigusaktid
    Õigusnorm
    • Õigusaktide struktuur:

  • Seadusandlike ja haldusaktide struktuur
  • Pealkiri
  • Preambula (sissejuhatus võib olla, ei pea)
  • Üldsätted
  • Regulatiivne osa
  • Rakendussätted
  • Signatuur ja saatum (kuupäev)
  • Kohtuotsuse struktuur
  • Motiveeriv osa
  • Resolutiivosa
    • Õigusaktide kehtivus

  • Jõusolek ja õigusjõud
  • Jõus on iga jõustunud õigusakt
  • mida pole muudetud või tühistatud
  • mis ei ole muutunud kehtetuks
  • Õigusjõud e. seaduse kollisioon
  • Kõrgema õigusjõuga õigusakt
  • Hilisem õigusakt
  • Erinormidega õigusakt
  • Kehtivus ajas
  • Määramata tähtaja
  • Aktis endas määratud tähtajani
  • Aktis endas määratud sündmuse või toiminguni
  • Kehtivus ruumis
  • Kogu riigi territooriumil
  • Riigi territooriumil teatud tunnustega aladel
  • Riigi haldusjaotuste üksustes
  • Kehtivus isikute ringis
  • Kõikidele isikutele
  • Teatud isikutele (nt. ainult tudengitele)
    JÕUSTAMINE – kehtestamine
    JÕUSTUMINE – juba kehtiv õigusakt, mida peab järgima
    Õigusaktide süstematiseerimine – Tähendab tegevust, mille eesmärk on korrastada seadusandlust, viia see teatud süsteemi.
    Inkorporeerimineõigusaktide koondamine ja süstematiseerimine publikatsioonides kronoloogilises, tähestikulises, õigusharude või muus järjestuses. Selle puhul ei muudeta ega täiendata normatiivakte! Inkorporeerimine võib olle kaheliigiline:

    Kodifitseerimine – selle tulemusel tekib uus õigusakt. NB! Muudetakse õigusnorme.

  • Tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub obektide käitumises
  • Õigusnormide järgimine (kohustavate ja keelavate õigusnormide täitmine)
  • Õigusnormide kasutamine (lubavad)
  • Õigusnormide kohaldamine e. rakendamine – kompetentse riigiorgani tegevuse kaudu õigusnormi realiseerimine konkreetsel juhul.
    27.09.2010
    Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu. Tõlgendamise võimalused:
  • Tõlgendamine ulatuse järgi
  • Sõnasõnaline e. adekvaatne
  • Kitsendav või laiendav
  • Tõlgendus võtete järgi
  • Grammatiline e. keeleline
  • Süstemaatilis-loogiline
  • Ajalooline
  • Teleoloogiline e. eesmärgipärane
  • Juriidilise tähenduse järgi
  • Ametlik e. ofitsiaalne

  • Mitteametlik
    Kasuaalne – kohtulik, kaasus, juhtum
    Kausaalnepõhjuslik seos tegu tagajärg
    Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, millest osavõtjad on teineteisega seotud subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega. Õigussuhte objekt on nähtus, millele õigussuhte subjektide õigused/kohustused on suunatud.
    Õigusvõime on isiku võime omada ja kanda kohustusi.
    Teovõime on isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid (algab 18. eluaastast ja lõpeb surmaga) Jaguneb kaheks:
    • Täielik teovõime – alates 18. eluaastast ja lõpeb surmaga (täisealised)
    • Piiratud teovõime – alaealised -18. eluaastani või täisealistel isikutel, kes on nõrgamõistuslikud või vaimuhaiged või muu psüühikahäirega kestvalt! (See tähendab, ei saa aru oma tegudest või ei suuda juhtida oma käitumist).

    Deliktivõime on isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise ( delikti ) eest (algab 14. eluaastast ja lõpeb surmaga).
    Õigusnorm subjekt Subjektiivne õigus õigustatud isik - riik
    Posit. e. objek. õigus õigust. isik – kohust. isik
    Juriidiline kohustus
    Subjektiivne õigus on lubatud käitumise määr.
    Juriidiline kohustus on riigi poolt kehtestatud kohustatud käitumise määr.
    04.10.2010
    Juriidilised faktid on sellised tegelikkuses toimuvad muutused, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise.
    Juriidilised faktid jagunevad kaheks:
        • Sündmused – asjaolu, mis ei sõltu isiku tahtest (nt. sünnipäevad)
        • Teod
          • Õiguspärane (õigusnormidele vastav)
      • Juriidiline akt (õigusliku tagajärje saabumisele suunatud tegu)
      • Juriidiline tegu (toiming, mis kutsub esile juriidilised tagajärjed, sõltumata sooritaja tahtest) Võib panna toime ka piiratud teovõimega isik
      • Juriidilise resultaadiga tegu (suunatud vaimse loomingu saaduse loomisele) Võib panna toime ka piiratu teovõimega isik.
          • Õigusvastane

    Juriidilised faktid liigitatakse:
  • Õigusliku tagajärje alusel
    • Õigusi ja kohustusi tekitavad (kooli minek, abielu, tööle minek jne.)
    • Õigusi ja kohustusi muutvad (teovõime piiramine, kooli/kursuse vahetamine, töölepingu muutumine)
    • Õigusi ja kohustusi lõpetavad (lahutus, surm, kooli lõpetamine)

  • Faktide kogumi alusel
    • Lihtfaktid (nt. naine sünnitab ühe lapse, üks liikluseeskirja rikkumine )
    • Liitfaktid - kahe või enama juriidilise fakti toimimine (nt. liikluses kiiruse ületamine + purjus peaga sõitmine)
    • Juriidiline e. faktiline koosseis . tuleb pöörduda ametiasutusse (nt. pensioniikka jõudmine)

    Õiguse rakendamine e. kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (kohus, inspektsioonid,täidesaatva võimu organid ).
    Õiguse rakendamine peab olema:
    • Seaduslik
    • Põhistatud, st. kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema objektiivselt välja selgitatud
    • Otstarbekohane – seadusest kinnipidamine
    • Õiglane – ülim ideaal õigusele

    Õiguse rakendamise vajadus tekib:
    • Kui on toime pandud õigusrikkumine ja vaja kohaldada sanktsioone
    • Kui õigussuhe ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita
    • Õigusliku vaidluse korral (nt. töövaidlus, omandiõiguse vaidlustamine)

    Üldised käitumisnormid
    Isik täidab õigusnorme Isik paneb toime õigusrikkumise
    Riik kasutab sundi (õiguse rakendamine)
    Pädev organ (kohus, ametnik ) Pädev organ karistab isikut
    kohustab isikut viima oma (isiku ja üldsuse
    käitumine õigusnormidele mõjutamiseks)
    vastavaks.
    Tegu on seaduslik, kui otsus tugineb õigusnormidele, kui otsus on vastava riigiorgani kompetentsi piires, kui õigusnorm on kohustuslik igal juhul ja kui asjas on kehtiv otsus (st. ei võeta vastu uut otsust).
    Õigusrikkumine on käitumine, milles subjekt eirab õigusnormidega kehtestatud keeldu, ei täida oma juriidilist kohustust või ületab tema käitumisele õigusnormidega seotud piire . See on juriidiline fakt, süüline tegu, õigusvastane tegu. Isik on deliktivõimeline. Õigusrikkumine on juriidilise vastutuse aluseks.
    Õigusrikkumise liigid on:
    • Subjekt – õigusrikkuja (ei saa olla loomad, loodusjõud, vaimuhaiged ja deliktivõimetud alaealised -14. a.). Teatud juhtudel vastutav ainult ametiisik.
    • Subjektiivne koosseis – väljendab isiku suhtumist oma teosse, teistesse isikutesse ja üldsusesse.
    • Objekt – õigushüve, mille vastu õigusrikkumine on suunatud
    • Objektiivne koosseis – tegu või tegevusetus

    Tegu võib toime panna kahel moel:
      • Kavatsetus
      • Otsene tahtlus (teab ja tahab tagajärje, möönab)
      • Kaudne tahtlus (möönab, kuid ei näinud tagajärge ette)

    Teo õigusvastasust välistavad asjaolud :
  • Hädakaitse – kui mind või lähedast, asutust, riigihüve rünnatakse
  • Hädaseisund – toime pandud teise, suurema ohu ärahoidmiseks
  • Kurjategija kinnipidamine – tema kinnipidamiseks mingil määral viga/kahju tegemine
  • Vasakule Paremale
    Õiguse alused konspekt #1 Õiguse alused konspekt #2 Õiguse alused konspekt #3 Õiguse alused konspekt #4 Õiguse alused konspekt #5 Õiguse alused konspekt #6 Õiguse alused konspekt #7
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 67 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Dreadhead Õppematerjali autor
    Konspekt M.Erendi loengutest. Konspektist puuduvad mõned üksikud loengumaterjalid, enamus peaks siiski olemas olema.

    Sarnased õppematerjalid

    Õiguse alused konspekt
    6
    docx

    Õiguse alused konspekt

    kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Loomuõigus on kõige õigussüsteem; Islami, hinduistlik, judaistlik õigusüsteem; Kaug- tähtsam, see on omane juba sünnist peale. Subjektiivne õigus on Ida õigussüsteem; Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem; positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Sotsialistlik õigussüsteem. Eraõigus on õiguse valdkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid. Õigussubjektid on võrdsed ja Siseriiklik õigus on ühe riigi õiguskord. Siseriikliku õiguse ükski neist ei ole avaliku võimu kandja. Avalik õigus on õiguse loomisel on riik suveräänne ning õigustatud looma mistahes valdkond, mis korraldab suhteid riigi ja isiku vahel. Suhtes sisuga õigust v.a. välislepingutega piiratud ulatuses

    Õiguse alused
    Õiguse alused konspekt
    4
    docx

    Õiguse alused konspekt

    kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Loomuõigus on kõige õigussüsteem; Islami, hinduistlik, judaistlik õigusüsteem; Kaug- tähtsam, see on omane juba sünnist peale. Subjektiivne õigus on Ida õigussüsteem; Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem; positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Sotsialistlik õigussüsteem. Eraõigus on õiguse valdkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid. Õigussubjektid on võrdsed ja Siseriiklik õigus on ühe riigi õiguskord. ükski neist ei ole avaliku võimu kandja. Avalik õigus on õiguse Siseriikliku õiguse loomisel on riik suveräänne ning õigustatud valdkond, mis korraldab suhteid riigi ja isiku vahel. Suhtes looma mistahes sisuga õigust v.a

    Õigus alused
    Õiguste aluste eksam
    16
    docx

    Õiguste aluste eksam

    Kindlatel printsiipidel rajanev õigusnormidesüsteem Õigus on õigusnormide kogum. Õigus jaguneb: Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Riigi poolt kehtestatud. Loomuõigus e ülipositiivne õigus, sünnipäraselt saadud. Subjektiivne õigus on positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Siseriiklik õigus on ühe riigi õiguskord Siseriikliku õiguse loomisel on riik suveräänne ning õigustatud looma mistahes sisuga õigust v.a välislepingutega piiratud ulatuses. Rahvusvaheline õigus reguleerib riikidevahelisi suhteid. Õigusriik Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse (Kiris jt. 2012:33). Õigusriik on selline riik, kus valitsemist toimetatakse üldtunnustatud reeglite kohaselt,

    Õigus alused
    Õiguse alused konspekt
    25
    doc

    Õiguse alused konspekt

    Teistmise aluseks on mõne uue asjaolu ilmnemine, mis ei olnud asja esmase arutamise ajal teada. 4.ÕIGUS Õigus on käitumisreeglite süsteem, mis on loodid riigi poolt ühiskonnas kehtiva korra kindlustamiseks ja kaitsmiseks ning millest kinnipidamine on tagatud riikliku sunnijõu kasutamise võimalikkusega ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Subjektiivse ja objektiivse õiguse vahetegu. Objektiivse õiguse ehk positiivse õiguse on teatud ajal ja kohas kehtivate kirjalike õigusnormide kogum. Subjektiivse õiguse on positiivsetest õigusnormidest õigussubjektile tulenev õigustus. Õiguse jaotamine objektiivseks ja subjektiivseks on vaid teoreetiline, tegelikult on need omavahel tihedalt seotud Loomuõigus ­ sünniga kaasnevad nt.inimõigused.Neid saab piirata aga ei saa ära võtta. Nt. 48 tundi ilma kohtuloata kinnipidada

    Õigus
    Õiguse alused loengu põhjalik konspekt
    37
    doc

    Õiguse alused loengu põhjalik konspekt

    arusaamu riiklik-õiguslikust tegelikkusest. Jutt on terviklikust õigussüsteemist, mille kujunemise lätted ulatuvad XII-XIII sajandisse. Seda nimetatakse prantsuse ehk kontinentaalseks ehk romaani-germaani või ka seadusõigusel põhinevaks õigussüsteemiks. Eesti kuulub just sellesse õigussüsteemi. Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleeritb inimeste omavahelisi suhteid. Samas pole õigus aga esimene sotsiaalne kord. Nimelt on moraal ja tava õiguse eelastmed ojektiivses tähenduses, ning olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust, mis korrastasid inimkäitumist. §1 Sotsiaalsed normid 1. Sotsiaalsete normide mõiste Norm on üldiste määratluste järgi - reegel, juhis või mall. Sotsiaalne norm väljendab ühiskondlikku tahet, reguleerivad ühiskondlikke suhteid,s.t. inimeste käitumist üksteise suhtes. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist

    Politoloogia
    Õiguse alused kordamisküsimused
    16
    doc

    Õiguse alused kordamisküsimused

    ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi tekkimise vajadus- territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama ka sugukonnasiseste funktsioonide,

    Õigus
    ÕIGUSE ALUSED KT 1
    32
    docx

    ÕIGUSE ALUSED KT 1

    ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist. Kogukonnast oli saanud riik.

    Õigus alused
    Eksamiküsimuste vastused
    17
    doc

    Eksamiküsimuste vastused

    Eksami vastused 1. Õiguse kui teatud sotsiaalse korra kujunemine on protsess, mille võib jaotada õiguse eelajalooks ja õ. ajalooks. Sellise jaotuse aluseks on kirjalikke õ. allikate olemasolu või nende puudumine. Õ eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Seda perioodi nimetatakse õ eelajalooks ius non scriptum. Seda iseloomustab sisuliselt see, et õigus kui sotsiaalne kord polnud piisavalt eraldunud tava ja moraalikorrast. Normatiivsed üldistused olid lihtsad. Hiljem omandab õiguse üks või teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna

    Õigus




    Kommentaarid (3)

    kristajoost profiilipilt
    kristajoost: Hea materjal - skeemid on korrektsed ja definitsioonid välja kirjutatud
    15:53 08-01-2013
    caramelll profiilipilt
    caramelll: põhjalik aga vb liiga palju infot korraga
    18:14 15-01-2013
    kaekuskelm profiilipilt
    kaekuskelm: põhjalik, valmistusin selle abil eksamiks
    21:14 31-01-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun