Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Semiootika alused (11)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas taastada kontekste ?
  • Kuidas kõnelemine võib õnnestuda ?
  • Mille jaoks seda vaja on ?
  • Kuidas sõnast saab asja ?
  • Kuidas sõnade abil võib saavutada eesmärki ?
  • Miks ka mitte; nalja teed v ?
  • Palju õnne sünnipäevaks. Kas vastab tõele ?
  • Miks me saame üldse midagi teada ?
  • Kuidas need asjad on minu sees ?
  • Kell on pool kuus ­ mis jama, kell on kolmveerand kaks, vb tähendab see midagi muud ?
  • Mida uurime,kui uurime tähendust ?
 
Säutsu twitteris
Semiootika
Pragmaatika I
kommunikats käsitulus on esimene samm pragmaatikasse ( on olemas 3 semiootilist: süntaktika, semantika , kuidas märk seotud teiste märkide tähendustega, pragmaatika e märkide kasutamine)
*süntaktikal on ranged reeglid - ideaaliks on matemaatiline lingvistika . on see, mis ei tunne erandeid. hea süntaksi kirjeldust võime välja arvutada. siin on õiged ja valed ütlused.
*semantikas on reeglid ähmasemad ja tuleb erandeid. on ühelt poolt mõyttetud ütlused, aga neid ei saa kohe ära visata , sets me lihtsalt ei mõista neid kohe vb, teiselt poolt sellise, mis pole mõttetud,aga mis ei vasta tõele ning sellised, mis pole mõttetud, aga me isegi ei saa öelda, kas vastavad tõele või mitte - on kunstipärased.
*pragmaatikas on reeglid veel ähmasemad ja on pigem põhimõtted, mida oleks soovitatav täita.
siin on põhiline eesmärk see, et asi toimiks. tegelem põhimõtetega ja lõppkriteerium on see, kas asi toimib või mitte, mitte kas ta on õige.
käsitleb pärgi tegevust kui tegevust ja igal tegevusel on oma eesmärk ja seda tuleb hinnata tegevuse loogikast lähtudes. ntk kiiruisutajatel ja iluuisutajatel on erinevad eesmärgid. kiiruisutajad ei saa stiilipunkte, aga saab kiiresti finišisse, iluuisutaja saab stiilipunkte, aga ei jõua kiiresti finišisse.
Tähendus ja kontekst
Alfred Dreyfus ja Ferdinand Esterhazy.
huumoril on oma suhe tegelikkusega.
kuidas taastada kontekste?
sellega tegeles H.Paul Grice - tõde on seotud vestlusega.
Implikatuur
*see on järeludus, mida peame tegema ütlusest
"peame tegema" on 2 tüüpi:
1) konventsionaalne, tinglik : see ei ole kohustuslik, ta lähtub ühiskonnas kehtivatest, kui dmitte sõnastatutest kokkulepetest.
nt:Mari sai lapse ja läks mehele - tekib küsimus, kas Mari sai enne lapse ja läks siis mehele? loogiline oleks, et sai enne lapse, aga ka teistpidi mõeldes pole see lause vale. Kas siis vihjati millelegi? kui see oleks teisiti, siis see poleks vale, vaid kummaline
nt: Veni .Vidi. Vici . ( Caesar ) pole üksnes lause järjekord, vaid ka tegevuse järjekord.. süntaks on sümboolne - sõnade jrk ei pruugi tähendada tegude järjekorda. (aga vahel võib ka tähendada - lapse sai Mari, mitte koera , mitte tuhat krooni)
2) Konversatsionaalne (kõne) implikatuur: see on kohustuslik. kui see ei kehti, muutub ka algne ütlus mõttetuks. siin puhul ei pea teadma konteksti - kuidas mingis linnas rääkida.
nt "linnas hukati avalikult kuus kurjategijat"
Implikatuur ja presupositsioon
*presup eeldab ütlust, implikatuur järgib, neil on ühed ja samad loogikalised omadused. pres ja ka imp peavad olema tõesed ja nad ei seltu lause jaatavast või eitavast vormist st nad on olulisemad kui lause.
Nt: "Anna tütar naasis eile Pariisist"
selle lause presupositsioon:
a) Kas Annal on tütar?
b) Kas see tütar oli Pariisis?
ütlus ise võib olle õige või vale, aga presupositsioon ei muutu.
*kontekste on 2: eelnevad ütlused samast tekstist ja .....
Kuidas tõde peegeldub keeles, ehk räägime faktidest
*C. ja P. Kiparsky - avaldasid artikli "Fakt", mis näitasid, et faktidest räägime teistmoodi kui arvamustest ja sellel on nii semantilised kui ka süntaktilised tagajärjed.
nt: "Jaan 1.teab, et Peeter on kodus."
2. arvab ,
3.on veendunud, -> neil ütlustel on erinev staatus: 1. räägib faktist, ülejäänud räägivad arvamustest.
suhted kehtestuvad kõneakti käigus.
Olulisim on sotsiaalne staatus deklaratiivsete kõneaktide puhul – „sõda välja kuulutada ei saa, teil ei ole sellist staatust“
  • verdiktiividid, verdiktid – ntks kohtuotsust ei saa ju läbi viia baaris, kuigi tegu ja sõnad on samad – aga lihtsalt ei sobi konteksti antud tegu. Õigus kõneaktiks peab olema, eriti seotud formaalsete kõneaktidega: nt lapsele nime andmine, igaüks ei saa su lapsele nime anda.

Kõneaktid
siiamaani oli igal ülusel eesmärk, aga nüüd Searle näitab, et ütlusel on erand:
  • iroonia – ütlus iroonilises kasutuses tähendab midagi vastupidist kui need sõnad nt laps mängib pori sees, ema ütleb:„küll sa oled tubli , tee veel.“ tähtis osa on ka intonatsioonil( hääletoonil)
  • metafoor – ta tähendab midagi muud. Nt metafoor võib seotud olla ümbernimetamisega. Nt „siga“ siga tähendab elukat, kes palju sööb.
  • Kaudsed kõneaktid – kõneaktid, millel on erinevad eesmärgid. Otsene eesmärk on varjatud st tegelikt eesmärk on varjatud mingisuguse teise eesmärgiga. Võivad olla efektiivsemad viisakuse eesmärgi saavutamisel. Kaudne direktiivsus on veel kõrgem viisakus, kui lihtsalt öelda „palun“ ntks vabandage , ega te ei saa mulle ulatada soola?


Pragmaatika III
semiootiline hermeneutika
süntaktika vastab küsimusele KUIDAS on tehtud märk ja millised on sõnumi formaalsed struktuurid (peamiselt matemaatilised )
  • semantika on keerulisem ja vähem formaliseeritav valdkond . Tegeleb tähendusega – seob märgid tähendusega
  • 1. valdkond on sisemine e nõrk semantika – formaalne süsteem, mis käsitleb tähendusi kui struktuure ja see nõrk semantika on tegelt väga tugev vahend – võime asju seletada keeltest mitte väljudes (loome sünonüüme või tõlgime asju teise keelde
  • 2. tugev semantika – see on keelte tegelikkus.
  • Pragmaatika- tahame midagi seletada/väljendada – jagada käske jne. Raskesti formaliseeritav. Grice'i ja Searle'i teooria on esimesed sammud selle suunas.
(mitte ainult kõneleja tegu pole eesmärgistatud, vaid ka kuulaja, kui ta tahab aru saada, mida räägitakse)
hermeneutika
  • hermeneutiline tegevus on väga levinud. Hermeneutika kui spetsiifiline filosoofiline liin tekkis hilja . Hermeneutika tuleb „Hermesest“ , kes oli Kreeka jumalate käskjalg ja tegeleb kaubandusega.
  • Hermeneo tõlgendab, seletab.
  • Hermeetiline – suletud teadmised/
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Semiootika alused #1 Semiootika alused #2 Semiootika alused #3 Semiootika alused #4 Semiootika alused #5 Semiootika alused #6 Semiootika alused #7 Semiootika alused #8 Semiootika alused #9 Semiootika alused #10 Semiootika alused #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 270 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 11 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Andresmees Õppematerjali autor

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (11)

antonm profiilipilt
antonm: Palju infot, kuid ootasin paremat ülesehitust. parem kui üks teine 35 leheküljeline ( mis on kirjutatud 14 ja suurema fondiga) mis pakutud siin lehel. see on normaalse suurusega kirjutatud ja tekst on enamvähem normaalselt vormistatud
20:44 16-01-2012
statoconia profiilipilt
statoconia: Sain oma loengust puudumiste augud ära täita. :) Aitäh
14:55 13-01-2011
Tranquilize profiilipilt
Tranquilize: Kohati vigane, aga mälu värskendamiseks kõlbab küll!
19:05 22-01-2011


Sarnased materjalid

13
doc
Semiootika alused
13
doc
Semiootika alused
56
doc
Semiootika konspekt ja küsimused
10
pdf
Semiootika alused
26
docx
Semiootika KONSPEKT
3
docx
Semiootika alused
26
doc
SEMIOOTIKA AJALUGU II
11
docx
Keelesemiootika





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun