Ajalugu on lähedane loomulikule, inimesed,kes selles osalevad on ajaloo loojad, mitte mingisugused ohvrid. Ajalugu on kunst ja see on lugu. et aru saada ajaloost, tuleb aru saada tekstist. Hans-Georg Gadamer (1900-2002) (kõige pikem iga on neil, kes kasvatavad uusi taimi nad tahavad näha oma pikaajalise töö vilju, kõige vähem ei ela mitte kaskadöör, vaid luuletaja. Luuletaja kirjutab oma südame paberile, annab KÕIK endast välja.) luuletaja on see, kes paneb end teksti, hermeneutik elab teiste elust, imeb tekstist kõik välja - on kasulik aru saada teistest. · gadamer alustas enne teist maailmasõda, aga kuulsaks sai pärast teist maailmasõda · tähtsaim teos on ,,tõde ja meetod" · lühikokkuvõte: enne arvati, et on olemas tõde, nüüd peame kuidagi seda tõtt kätte saama. Tõde ise särab nagu päike, ta on juba olemas ja nüüd on probleem selles, kuidas adekvaatset meetodit saada selle kättesaamiseks
pihtimuste potentsiaalse reaalsusega. Kirjandusloolasele läheb vaja autori loodavat legendi oma elust, mis on ainsana kirjandusfakt, mitte uurimistoimikut. Dokumentaalne biograafia peaks jääma nende meelest kultuuriloo valda, ning kirjanduse ja selle ajaloo seisukohalt on nad üksnes väline, ehkki tarvilik, teatmeline abimaterjal. 5. Kirjandusteos kui uurimisobjekt: kuidas läheneb sellele positivist, uuskriitik, marksist, hermeneutik? Millist lähenemisviisi teie pooldate? Positivist kui biograafilise suuna esindaja hakkab teost uurima lähtudes autorist. Selleks, et mõista seda, mida teos tegelikult öelda tahab, tuleb pöörduda autori juurde, analüüsida tema rassi, keskkonda, milles ta kirjutas, tema haridust ja elukäiku. Teos peegeldab kirjaniku elu, loomingu selgitamine eluloo kaudu ja vastupidi. Uuskriitiku jaoks on kirjandusteos eneseküllane tekst,
Kunstnik peab olema ilus. Kunstis väljenduvad ideed paremini kui looduses. Kunstniku roll on anda elule rohkem olemist, sellega intensiivistub ka intellekt. 15 7 9). Luik, Tõnu 1994 Heideggeri tõlgitsevais jälgedes Akadeemia 1/ 86-97 (KÜSIMUS: Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu.) MARTIN HEIDEGGER (1889 - 1976) - kontinentaalne filosoof, hermeneutik, fenomenoloog. Tuntuim teos “Olemine ja aeg” (1927) - aeg annab olevale olemise. Aluse ostmine, millelt olemasolev ennast olevana avaldab. Olev saab oma tähenduse ajahorisondis, mingis kontekstis. Elu on suhete võrgustik. Inimene on oma olemisse heidetud, ega saa seda ise valida. Seda heidutust on aga enese jaoks võimalik teha nö läbipaistvaks, mida küll kaasaegne teaduslik mõtlemine ja linnastunud eluviis ei soosi. Globaliseerunud maailm on indiviidile hoomamatu.