Informatsiooni vahetamine (0)

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Seminari küsimuste vastused

1597 juba). Ajakirjadest vanim Journal des Savants (Prnts, 1665), I päevaleht 1660. aastal Saksamaal. Eesti ajalehed: 1675 ­ Ordinari Freitags Post-Zeitung (Tallinn); 1689 ­ Revalsche Post Zeitung (Tallinn). Eesti ajakirjad: Lühhike öppetus... (1766). I Eesti päevaleht oli Postimees (1891) Plakat: Eestis 17. saj II poolest. Vahendas valitsuse korraldusi, aga ka nt kuulutusi jms. Plakateid loeti rahvale avalikult ette. Tõid rahvale informatsiooni, kajastasid ka üldisi olusid ja probleeme. Vaatamata ebaregulaarsele ilmumisele süvendasid rahva infovajadust. Kalender: Eestis alates 1720. Kustutasid talurahva infonälga, sisaldasid populaarteaduslikke kirjutisi, ilukirjandust, huumorit jne. Kuna ajalehed ilmusid üsnagi episoodiliselt, oli K. enne 19. saj II poolt nende aseaineks. Levis massiliselt, ilmus perioodiliselt. Sisaldas ka sündmusinformatsiooni (st mujal varemalt toimunud sündmused). Rikastas keelt.

Massikommunikatsiooni ajalugu

12

doc

Ülevaade Eestis ilmuvatest ajalehtedest

suuromanik on Norra kontsern Schibsted. Postimeest trükitakse Kroonpressi trükikojas. Tiraaz 63 000 kuni 64 000 eksemplari. Septembris 2009 oli keskmine tiraaz 58 400. Nimi: SL Õhtuleht Keel: eesti 2 Hind: 9.00 krooni Väljaandja riik: Eesti Ilmumissagedus: Esmaspäev, Teisipäev, Kolmapäev, Neljapäev Kodulehekülg: www.sloleht.ee Iseloomustus: üleriigilise leviku ja meelelahutusliku kallakuga üldhuviajaleht. Peaeesmärk on anda lugejatele informatsiooni huvitavatest ja värsketest faktidest, sündmustest ja inimestest. Ajaloost: Ajaleht Õhtuleht alustas ilmumist 1944. aasta oktoobris, mil sõjast purustatud Tallinna elanikele oli pärast Saksa vägede lahkumist hädavajalik anda igapäevast tarbeinfot. Tallinna linnalehena ilmus Õhtuleht 1997. aasta märtsini ja tegi siis pöörde tabloidi suunas, hakates pakkuma sensatsioonilisemaid ja rohkem üksikostjale suunatud uudiseid, meelelahutust ja tarbijainfot.

Meedia

2

doc

Rooma vabariik

Rooma vabariigi languse põhjused: Protsess, mis viis Rooma vabariigi kokkuvarisemiseni 30. aastal eKr algas juba umbes sada aastat varem, so 2. sajandil eKr. Vabariigi languse põhjused on: 1) Rooma oli muutunud suurriigiks, vabariiklikud võimuorganid olid mõeldud linnriigi või äärmisel juhul väikese territooriumiga riigi valitsemiseks. Suurriiki vanaaja tingimustes vabariiklike võimuorganitega valitseda ei saanud. 2) Rooma kodanikud elasid hajutatult kogu suurriigi territooriumil. See tähendab, et paljude kodanike alaline elukoht oli Roomast kaugel ja nad ei saanud osaleda rahvakoosolekute töös. Kuna paljud Rooma kodanikud ei jõudnud oma elu jooksul kunagi Rooma linna, kaotas RAHVAKOOSOLEK MÕTTE. 3) Suure panuse Rooma vabariigi langusesse andis vabade talupoegade laostumine. Rooma armee koosnes peamiselt talupoegadest. Kuna aga riik pidevalt sõdis, ei saanud talupojad oma majapidamisega tegeleda. Nad laostusid ja nende

Ajalugu

132

doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine ­ kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead

Sotsiaalteadused

7

docx

Reformierakond

● kõigile maksumaksjale 500-eurose kuise tulumaksuvaba miinimumi kehtestamine, ● neljarajaliste Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Narva maanteede ehitamine, ● tõsta nelja aastaga täiskoormusega õpetaja keskmise palga vähemalt 2000 euroni, ● luua hooldusabi vajavate inimeste toetamiseks mitmekesiste lahenduste paketi, ● aktsiiside alandamine konkurentsivõimelisele ja tarbimist vähendavale tasemele. Hetkel ei ole lubaduste täitmisest väga suurt informatsiooni, kuid varasemalt aastatest 2011 ja 2015 on Reformierakonnal hulgaliselt täitmata lubadusi. Skandaalid Rahastamiskandaal ehk Silvergate . See toimus 2012. aasta mais, kui puhkes Eesti poliitiline skandaal, mis puudutab Eesti Reformierakonna liikmete annetusi, millega liikmed väidetavalt annetasid varjatud isikutena erakonnale anonüümsete toetajate raha. Silver Meikar annetas 2009.-2010. aastal suurtes kogustes raha Reformierakonna toetuseks

9. klassi ühiskond

Kommentaarid (0)