Informatsiooni vahetamine (0)

INFORMATSIOONI VAHETAMINE
Inimkonna ajaloo vältel on inimesed tahtnud üksteisega kauge maa taha informatsiooni vahetada. Selleks on kasutatud väga erinevaid vahendeid ja võimalusi.
Kogu inimeseks saamise lugu ei ole ju midagi muud kui oskus informatsiooni endas talletada ja seda edasi anda nii täpselt, nii müravabalt kui võimalik. (Lennart Meri)
Juba ürginimesed pidid omavahel infot vahetama .
Ühed esimesed andmete vahetamise vahendid olid näiteks tam-tam- trummid . Selleks on kasutatud tuld jne.
Ajapikku õpiti aina keerulisemaid sõnumeid. Kõneldav keel tekkis siis, kui leiti, et žestidele võib anda kokkuleppelise paralleelmärgi häälikulise sõnana ja kuna see moodus osutus tõhusaks, muutus keel inimest tähtsaimaks suhtlusvahendiks.
Inimene on mõtlev olevus vaid seetõttu, et ta oskab end keeleliselt väljendada. Maailma tunnetamiseks, tegelikkusest arusaamiseks ei piisa ainult nägemisest kuulmisest, haistmisest, maitsmisest ja kompimisest. Vaja on mõtlemisvõimet, oskust tajutut analüüsida ja süstematiseerida.
Keel liidab ühiskonna liikmed kollektiiviks, keele abil saab võimalikuks töö organiseerimine ja ühiskondlik tööjaotus. Keel on aidanud luua tsivilisatsiooni ja kultuuri.
Teabe vahetamine ja tähenduste edastamine on ühiskonna toimimise eeldus ja alus.
Aastatuhandeid suhtlesid inimesed omavahel suuliselt. Kirja areng oli aga oluliseks murranguks infovahetuses.
Pika maa taha suuliste, hiljem ka kirjalike teadete edastamiseks kasutasid jõukamad inimesed ja sõjapealikud saadikuid ehk virgatseid. Saadikute kasutamine oli levinud ka Eestis.
Tähtsamate avalike teadete levitamiseks loeti neid suuremates linnades peaväljakutel valjusti ette.
Roomas kasutati tähtsama poliitilise informatsiooni levitamiseks erilisi tahvleid, mis lugemiseks välja pandi. Vajadusel tehti tahvlitest koopiad ja saadeti ka provintsidesse. Selliseid tahvleid kutsuti acta diurna ja sellest pärinebki sõna žurnaal.
Roomas oli ka iga päev vahetatav tahvel nn „päevaleht acta urbana .
Kõne on väga asjakohane lähisuhtluses, aga üksteisest ruumis ja ajas kaugel asuvate inimeste vahel on tarvis kirjalikke tekste . Ka kommunikatsiooni erinevate põlvkondade vahel on vajalik, et eelmiste põlvede kogemused säiliksid, et ühiskonnal oleks kollektiivne mälu.

• Paberile trükitud ajalehe loomise au kuulub hiinlastele. 725. aasta paiku hakkas seal ilmuma ajaleht „Di-bao“ ja see ilmus muudetud pealkirjaga kuni 1911.aastani.
  
• 593. aastast kasutati Hiinas trükkimisel puutahvleid, millesse oli lõigatud paljundatava lehekülje tekst.
  
• 1040. aastal leiutas Hiinas sepp Pi- Sheng trükkimiseks savist hieroglüüfid.
  
• 1392.aastal valati Koreas esimesed vasksed hieroglüüfid.
  

Euroopaski tunti tahveltrükki. Renessansiajastul tuli kasutusele eriti võimas teabelevivahend: Johann Guttenberg leiutas 1440. aastal trükikunsti ( lahtiste tähetüüpide abil trükkimise) ja see muutis sõnumite edastamise kiiremaks ja paljudele kättesaadavaks. Käsitsi paljundatud lehtede ilmumine ei lõppenud kuni 16. sajandi lõpuni.
Teadete sagedamaks vahetamiseks tekkis vajadus kaubanduse arenedes keskaja lõpul. Kaubanduslike teadete vahetamiseks tekkisid asjaomased asutused, kus käsitsi paljundati uudiseid. 16. sajandil Veneetsias müüs selline büroo paljundatud lehekesi väikese mündi gazatta eest. Oma teatelehed olid ka kloostritel, kirikutel ja üksikutel linnadel.
Eestis loodi riiklik postikorraldus 1603 .aastal.
1583. aastal hakkas Saksamaal Kölnis ilmuma „Relatio Historica“, mida anti välja suurlaatade puhul kaks korda aastas. See sai perioodiliste väljaannete eelkäijaks.

• Regulaarselt ilmuv ajakirjandus tekkis 17. sajandi algul. Selleks ajaks oli trükikunst ja rahvusvaheline kaubandus tublisti edasi arenenud.
  
• Kiiresti hakkasid tekkima nädalalehed, mis andsid sõnumeid poliitika- ja majanduselust.
  
• Esimesed nädalalehed hakkasid ilmuma 1660. aastal Saksamaal, 1702. aastal Inglismaal ja 1777 . aastal Prantsusmaal.
  

Eestis varajasemate teabelehtede kohta andmed puuduvad. 1785. aastal hakati Kuressaares välja andma ajalehte „Arenburgische Wochen- oder Intelligenzbilätter“. See algul käsitsi paljundatud ajalehte hakati hiljem trükituna saatma pastoraatidesse, kus see siis ringles mööda mõisaid.

• Tallinnas hakkas esimene saksakeelne päevaleht ilmuma 1860. aastal.
  

18. sajandi teisest poolest algas ajakirjade hoogne asutamine. Ilmuma hakkasid ka teadus ajakirjad , loodusteadusajakirjad, arstide ajakirjad, ning nn moraaliajakirjad.
Esimeseks illustreeritud ajakirjaks peetakse „London Illustrated News`i“.
Tähtsat rolli ajakirjanduse levikus mängis ka trükikunsti areng.

• 19-20.sajandil leiutati trükitehnika, tänu millele sai võimalikuks lehtede paljundamine suurtes tiraažides.
  
• 1811. aastal läks käiku Koenigi konstrueeritud kiirpress, millega sai trükkida juba 400 poognat tunnis.
  
• 1829. aastal leiutati ka stereotüüpia, mis oli eelduseks rotatsioonimasinale.
  
• 1880. aastal leiutati fotode klišeerimine.
  
• 1884. aastal leiutati ladumismasin.
  

Kõik need leiutised said eelduseks kvaliteetse ja odava ajakirjanduse tekkeks.
Eestis olid enne ajakirjanduse tekkimist ametlike teadete levitamiseks suhteliselt pikka aega kasutusel trükised, mida kutsuti plakatiteks, patentideks, publikatsioonideks või relatsioonideks. Need olid kubermanguvalitsuse, kõrgemate kohtuvalitsuste või kirikuvõimude määrused, korraldused või kuulutused.
Osa neist olid sellised, mida loeti rahvale ette kirikukantslist.

• Vanim säilinud rootsiaegne plakat pärineb aastast 1638 .
  
• Vanimas eestikeelsed plakatid pärinevad 17. sajandi teisest poolest.
  
• Lugemisvarana tähtis kalenderperioodika. Ilmselt ilmus esimene eestikeelne kalender 1720. aastal. Säilinud on kalender aastast 1731.
  
• Kuni 18. sajandi lõpuni ilmus vaid üks kalendrisari (väljaandjaks J. Köler Tallinnast).
  
• 1830. aastal ilmus juba 6 kalendrisarja. Kalendrite tiraažid olid üsna suured ja see näitab nende populaarsust.
  

Kalender rahuldas talurahva infovajaduse. Seal olid kirjas kõik peamised tähtpäevad, laadapäevad, postijaamade vahemaad , kaalud ja mõõdud.
Väga oluline oli ka nn kalendrisaba, mis sisaldas vaimulikku lugemisvara , hiljem ka kirjanduspalasid, õpetusi, nõuandeid, nalju, populaarteaduslikke kirjutisi.
Esimesed kalendrid olid ajalehe asemel, seal kirjutati ka sündmustest mujal maailmas. S
Eal oli ka palju õpetlikku. Kirjeldati võõramaa taimi, loomi, rahvaid, veidi ka ajaloolise sisuga kirjatükke.
Üheks ajakirjanduse eelkäijaks oli ka rahvaraamat .
Esimene eestikeelne raamat ilmus 1525. aastal.
Piibli ilmumine lükkus Põhjasõja tõttu aastasse 1739.
Sellest ajast alates hakkas eesti kirjakeele kujunemist juhtima Põhja-Eesti keelepruuk.
Kogu eelnev avaldatud kirjandus valdavalt vaimuliku sisuga. Ilmalik kirjandus hakkas ilmuma alles 18. sajandi lõpul.
Ajakirjanduse tekkimise eelduseks on loomulikult lugeda oskav lugejaskond .

• Alates 17. sajandist on teabelevivahendite hulk märgatavalt suurenenud, kuna raamatute kõrval võeti infokanalitena kasutusele ajalehed.
  
• 19. sajandil lisandus telegraaf ja telefon.
  
• 20. sajandil: film , raadio, televisioon , helilint, internet .
  

Võime väita, et inimühiskond ongi tekkinud ja arenenud kommunikatsiooniprotsessis.
Kui aluseks võtta domineerivad suhtlusvahendid, saame eristada järgmisis kultuuri arengujärke:

• miimika , žestide ja signaalide kultuur;
  
• kõnekultuur ( 50 000 aastat tagasi);
  
• kirjakultuur (5 000 aastat tagasi);
  
• trükikultuur ( 500 aastat tagasi);
  
• elektroonilise kommunikatsiooni kultuur (100-150 aastat tagasi);
  
• digitaalne kultuur (10 aastat tagasi).
  

Viimastel aastakümnetel on tehnika areng teinud võimalikuks saada tohutul hulgal teavet ja selles ei ole kerge orienteeruda. Inimese võime vastu võtta ja töödelda informatsiooni on piiratud ning seepärast on vaja üha rohkem mõelda sellele, kuidas muuta teabeedastus võimalikult efektiivseks.
Kui vajalik teave jõuab õigel ajal inimeseni ja ta oskab sellest enda jaoks olulisema üles leida, siis suudab ta vastu võtta ka õigeid otsuseid ja suunata oma tegevust.
Oma loomult on inimene infovahetaja.

• edastab meelsasti uut teavet;
  
• on uudishimulik, kuulab meelsasti, et saada infot;
  

Kõnelemis- ja kuulamisoskus lisavad enesekindlust, see omakorda tagab edu igapäevasuhtluses ja positsiooni ühiskonnas.

• Enne teistega suhtlema asumist suhtleb inimene iseendaga .
  
• Enne otsuse langetamist kaalub poolt- ja vastuargumente või laseb end juhtida emotsioonidest.
  

Kommunikatsiooniprotsess on suhe kõneleja ja kuulaja(te) vahel.
Sõnumile annab tähenduse just kuulaja. On vaja kuulaja hinnangut .
4