Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"helifilm" - 48 õppematerjali

helifilm – kuldämblik Täispikk tumfilm – mineviku varjud
thumbnail
4
doc

1920.-1940. aastate Hollywood

Kunstiline efekt oli aga kesine, sest paljud helifilmid olid viletsa kvaliteediga etenduste adaptsioonid, milles domineerisid dialoog, kehvapoolne näitlejatöö ja liikumatu kaamera ja mikrofon. Enamik filme olid ekraanile toodud Broadway show´d. Pikapeale õppisid rezissöörid ja stuudio tehnilised töötajad seda, kuidas maskeerida kaamera müra, muuta see vabamaks ja mobiliseerida mikrofonid ja helisalvestusseadmed. Sellest alates oli helifilm tulnud, et jääda. Heli ei muutnud ainult filmitööstust, vaid ka paljude rezissööride ja näitlejate karjääri. 1930ndatel tegid edusamme mitmed zanrid ja publikut hullutas uus staaride põlvkond, kuhu kuulusid Fred Astaire, Ginger Rogers, Joan Crawford, Spencer Tracy jt. Vanedel staaridel tuli uutele tulijatele teed rajada. Kolm neljast United Artistsi asutajast ­ Douglas Fairbanks, Mary Pickford ja D. W. Griffith ­ tegid helifilmis edutuid katseid

Filmikunst → Ameerika filmi ajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Filmimuusika

PANE TÄHELE JA MÄÄRA!!!!!!!!! Kes oli tummifilmiajastu suurkuju? Millega saadeti tummfilmi? Tummifilmimuusika eesmärgid? Tänapäevase filmimuusika suunad? (Hoolywood ja Euroopa) FILMIMUUSIKA AJALOOST "OPTILINE TEATER"-Gaston Paulin "Rongi saabumine"-tumm Järgmised filmid olid klaveri saatel Esimene helifilm -1927. aastal MILLEKS OLI VAJA MUUSIKA? Summutada algeliste projektsiooniaparaatide müra; Eriline värving; Helid rõhutavad filmitegelaste tundeid ja elamusi; Muusika muutub filmitegelasi sümpaatseks või tõukavateks; Atmosfääri kujundamine Muusika abil üritati võimalikult täpselt rõhutada ja täpsustada just seda mis antud hetkel ekraanil toimus HELILOOJATE FILMIMUUSIKA Spetsiaalne muusika mis on ettenähtud just antud filmile;(kirjutasid heliloojad) 1920

Muusika → Muusika
45 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti filmimuusika ajalugu, filmimuusika põhitunnused

Filmimuusikat kokku pannes valmib filmi partituur Helirezii on protseduur kus pilt ja heli viiakse omavahel kokku Paljud laulud on filmide kaudu tuntuks saanud Filmimuusika ajalugu Ajalugu saab alguse sellest kui filmi ja muusikat hakati omavahel ühendama. Thomas Alva Edisson esitles 1895 aparaati kinetofon ­ sellega sai vaadata pilti ja kuulata muusikat üheaegselt Filmimuusikat tehti ka klaveri ja orkestri abil tummfilmide saateks Esimene helifilm kus kasutati juba sünkroniseeritud teksti oli Ameerikas ,,The Jazz Singer" 1927 Eestis valmis esimene helifilm 1932 ,,Päikese lapsed" 1928 linastus esimene Walt Disney animafilm ,,Steamboat Willie" millele tehti esimene järelhelindamine 1940ndatel kasutati esimest korda mitmerealist helisalvestus tehnikat, mida kasutati esimest korda filmis ,,King-Kong" 1929 aastal algas Oscari Gala 1934 aastal hakati Oscareid andma ka filmimuusikale Tuntumaid filmimuusika kirjutajaid Eestis:

Muusika → Muusika
19 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Film 1900-1950

● Regina-Film- „Vanaema kingitus“ (1923) 1910. Eesti ● Esimene mängufilm „Karujaht Pärnumaal“ 1914, autor Johannes Pääsuke, 14 minutit pikk, ● Näitlejad leiti asjaarmastajate hulgast 1920. Eesti ● Eesti filmid pääsesid maailmaturule ● 1923. Eesti esimene täispikk mängufilm „Must teemant“ ● „Vigased pruudid“ , „Rummu Jüri“ Konstatin Märska ● Kino teadmiste laiendamiseks 1930. Eesti ● Eesti esimene helifilm „Kuldämblik“ ● Esimene rahvusvaheline projekt „Kire lained“ , „Päikese lapsed“ (1932) ● Esimene animafilm „Kutsu-Juku seiklusi“ 1931 ● 1930. kinos esimene värvifilm „Hulkurite kuningas“ ● http://uudised.err.ee/index.php?06220479 1940. Eesti ● STUUDIOD ● „Kinokroonika Eesti stuudio“ , „Lenfilm“ ● „Elu tsitadellis“, 1947, esimene sõjajärgne eesti näitlejatega mängufilm, esilinastus kinos „Oktoober“

Meedia → Meedia
1 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal

9B Teatrikunst Tallinnas asus 3 kutselist teatrit silmapaistvam oli Rahvusteater Estonia kutselised teatrid olid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas poolkutselised teatrid olid Kuressaares, Valgas ja Võrus väikelinnades asutati näiteringe kutselisi näitlejaid ja teisi teatri inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit, esimees oli Paul Pinna Filmikunst esimene täispikk mängufilm ,,Mineviku varjud" , mis linastus 1924. aastal esimene helifilm ,,Kuldämblik" , mis valmis 1930. aastal Eesti filmioperaatorid saavutasid kõrge taseme dokumentalistika vallas Pilt steenist ,,Mineviku varjud" Pilt steenist ,,Kuldämblik" Kasutatud materjal: Ajalooõpik 9. klass 1. osa https://www.efis.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_teater Aitäh kuulamast!

Kultuur-Kunst → Kultuur
1 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal

9B Teatrikunst Tallinnas asus 3 kutselist teatrit silmapaistvam oli Rahvusteater Estonia kutselised teatrid olid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas poolkutselised teatrid olid Kuressaares, Valgas ja Võrus väikelinnades asutati näiteringe kutselisi näitlejaid ja teisi teatri inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit, esimees oli Paul Pinna Filmikunst esimene täispikk mängufilm ,,Mineviku varjud" , mis linastus 1924. aastal esimene helifilm ,,Kuldämblik" , mis valmis 1930. aastal Eesti filmioperaatorid saavutasid kõrge taseme dokumentalistika vallas Pilt steenist ,,Mineviku varjud" Pilt steenist ,,Kuldämblik" Kasutatud materjal: Ajalooõpik 9. klass 1. osa https://www.efis.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_teater Aitäh kuulamast!

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Filmimuusika

Filmimuusika Filmimuusika koosneb-muusikast, kõnest, heliefektidest, tausatahelidest. Eesmärk: vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. Tummfilm: taustaks kasutati muusikat , kus saalis istusid pillimehed ja jälgisid laval toimuvat. Enamasti mängiti klaveril, viiulil. Filmiheliloojad: Gaston Paulin 1892 saatis Pariisis klaveril liikuvaid joonistusi. Helifilm: muusikal oli suur osatähtsus ­ väärtus reklaamina. Klassikaline muusika: 1950 hakati kasutama varem loodudmuusikat klaveril ette mängima. Charlie Caplin: 1889-1977 inglise komöödiafilmi lavastaja. Elektrooniline muusika:1960 tehnika ja süntesaatori areng. Menulaulud: iseseisev tunnuslaul filmis, millest võib kujunedamenulaul tunnuslaulule. Eesti tuntumad filmimuusika loojad on: OlevEhala, Erkki-Sven Tüür, Sven Grünberg. Eesti tuntumad filmid on: Nukitsamees, Näkimadalad, Suur tõll. Minu jaoks filmimuusika ongi filmi juures suurimaks mõj...

Muusika → Helitehnika
13 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Muusika eksamiks valmistumine

Muusika eksamiks ettevalmistus SUUR KINO Millal sündis filmikunst? Filmikunsti alguseks loetakse 28. detsembrit 1895. Siis toimus Pariisis esimene filmiseanss. Kinematograafia leiutasid vennad Louis ja Auguste Lumiére-d. Millal valmis esimene helifilm? Esimene helifilm valmis 1927.aastal. Millist helisalvestamise põhimõtet kasutatakse filmis? Filmis kasutatakse heli fotograafilise salvestamise põhimõtet. Selle avastas Tartu arst A. Wikszemski 1889. aastal. Nimeta tuntumaid eesti filmimuusika loojaid. Olav Ehala (s. 1950) ­ "Nukitsamees", "Eine murul", "Kapsapea". Erkki-Sven Tüür (s. 1959) ­ "Vernanda", "Tants aurukatla ümber". Leo Sumera (s. 1950) ­ "Suur Tõll", "Põrgu", "Vaatleja", "Kõrboja". Sven Grünberg (s

Muusika → Muusika
67 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Filmimuusika

Filmimuusika Filmimuusika eesmrk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. ks esimesi filmiheliloojaid oli prantslane Gaston Paulin. Tummfilmide saatmiseks kasutati peamiselt klaverit, viiulit ja hiljem kinoorelit. Muusikat kasutati ka selleks, et summutada algeliste projektsiooniaparaatide mra. Pillimehed saatsid filmi saalis seda vaadates. 1927. aastal linastunud "The Jazz Singer", peaosas laulja Al Jolson, oli juba osaliselt helifilm. Kommertsmuusikal oli helifilmide puhul algusest peale suur vrtus reklaamina. 1977. aastal kirjutas Frank Churchill W. Disney "Lumivalgekese ja seitsme pialoisi" muusika. Kinoteek - nimekiri juba varem loodud muusikapaladest koos soovitusega, millist kugu, millise filmis toimuva tegevuse taustaks sobiks mngida. Charlie Chaplin kirjutas oma filmidele muusika ise. Ameerika filmide muusika tugineb ldreeglina mnele vga meeldejvale laulule, millest hiljem vib kujuneda ka iseseisev menulaul.

Muusika → Muusika
48 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Eesti tuntumad filmimuusika loojad ja nende loodud muusika

Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Eltsa kallas Eesti tuntumad filmimuusika loojad ja nende loodud muusika Olav Ehala ,,Nukitsamees 28.10.2014 Eesti filmiloo esimestel aastatel vändatud filmide puhul tegemist tummfilmidega. Helifilmide võidukäigu alguseks Eestis võib lugeda 1929a. Kaks aastat enne seda, 1927. a oli loodud esimene helifilm maailmas - "The Jazz Singer".Minu valitud film on Nukitsamees Olav ehala .„Nukitsamehest“ sai film 1981. aastal. Helle Karise mängufilmile kirjutas muusika Olav Ehala ning 1999. aastal . Nukitsamehe osatäitjad: Nukitsamees – Egert Soll Iti – Anna-Liisa Kurve Kusti – Ülari Kirsipuu Tõnn — Mihkel Raud Moor – Ita Ever Mõhk – Tõnu Kark Tölpa – Urmas Kibuspuu Ätt – Kaarel Kilvet Ema – Ines Aru Isa – Aarne Üksküla

Muusika → Muusika
1 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Igapäevaelu 20. sajandil

Euroopas olid need liiga kallid.  Jazzmuusikaajastu. Jazz Age.  Louis Armstrong- kuulus trompetimänija ja laulja. Selle ajastu superstaar. Pärit New Orleansist.  Inglismaal loodi raadiokompanii BBC aastal 1923.  Esimesed katsetused televisooniga 1930.  Salvador Dali- Haispaania maalikunstnik. kuulsaim sürrealist. „pehmed kellad“  Howard Carter- avastas 1922 Tutanhamoni hauakambri.  Esimene helifilm valmis 1927  Esimesed värvifilmid- 1930  Walt Disney- USA filmirezissöör ja multifilmide looja.  Oscar- mainekaim filmiauhind, mida jagati esmakordselt 1929. aastal.  Hakati kasutama kodumasinaid nagu triikraud, külmik, röster, pesumasin, konditsioneer.  1930-ndatel leiutati lahustuv kohv ja snickers  Charles Lindbergh- USA lendur, kes 1927 lendas esimesena üle Atlandi ookeani.  Uued materjalid- nailon ja tsellofaan

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Filmi ajalugu Eadweard Muybridge

Filmi ajalugu Esimene liikuva pildiga film loodi Eadweard Muybridge poolt 1878. aastal, kui ta filmis liikuvat hobust. Filmimiseks kasutas ta stereoskoopilist kaamerat. Kaamerad olid paigaldatud paralleelselt hobuste jooksu rajaga ja kõik kaamera luugid olid kontrollitavad liikuva nööriga, mis pääsesid liikuma koos hobuste kapjadega. Seal oli 21 osa, et jäädvustada hobuste jooks. See teeb umbes 1000 pilti sekundis. 1893. aastal tutvustas Thomas Edison rahvale kinetograafi ja kinetoskoopi. 1895. aastal leiutasid vennad Lumiereid kinesgraafi, see oli kaasas kantav, kolm ühes võimalusega: kaamera,printer ja projektor. Liumiereid näitasid Pariisis filmi, kus veovankrit vedav hobune liikus vaatajate poole. Vaatajad olid rabatud ja hämmastunud. Nende silme eest möödusid järgemööda müür, mis langes lammutajate kirkahoopide all, jaama saabuv rong, suppi sööv beebi jm. Seanss lõpeb joovastunud aplausig...

Filmikunst → Filmiõpetus
8 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Kultuur kahe maailmasõja vahelisel perioodil

Starkopf (skulptuur ,,Andumus" 1927), Amandus Heinrich Adamson (skulptuur ,,Vabadussõja mälestussammas"Vabadussõja mälestussammas" 1922), Jaan Koort (skulptuur ,,Julius Kuperjanovi hauasammas" . Teatri ja filmikunst Kutselised teatrid olid Pärnus, Tartus Viljandis ja Narvas Poolkutselised teatrid olid Kuressaares, Valgas ja Võrus Eriti silmapaistev koht oli rahvusteater Estonial Ooperid ja balletid Esimene täispikk film ,,Mineviku Varjud" Esimene helifilm oli ,,Kuldämblik" Sport Eesti Spordi Keskliit (1940. aastal kuulus 243 kohalikku seltsi 15 000 sportlasega) Populaarne oli maadlemine, tõstmine, pallimängud, kergejõustik ja laskmine Suured spordipeod (Eesti mängud), maavõistlused Osaleti olümpiamängudel ning maailma ja Euroopa meistrivõistlustel Kristjan Palusalu (maadleja, 2 olümpia kulda) Paul Keres (tippmaletaja, rahvusvaheline meister) Kasutatud materjalid 9. klassi ajalooõpik

Ajalugu → 9. klass
4 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti Teater ja Eesti Film

K. Jaaks Peterson sünd: 14.märtsil 1801 riias.omandas keskhariduse Riia Kubermangugümnaasiumis,tundis huvi keelte vastu,õppis ÜT's algul usu- , hiljem filosoofiateaduskonnas.Fr. Robert Haehlmann sündis 31.dets 1798 Mõisa valitseja 2. Pojana.Õppis Rakvere kreisikoolis,Tartu gümnaasiumis,ÜT's,Õpetatud Eesti Selts,Pidas seal 1839 saksakeelse ettekande Kalevipojast.Lydia Koidula sündios 24.dets 1843 vändras,kihelkonnakooli J.V Janseni perekonnas,1862 sooritas Tartu koduõpetaja eksami,kirikumeelne hoiak.Juhatas Vanemuise lauluseltsi.August von Kotzebue:saksa näitekirjank,sündis Weimaris.Tallinnas kirjutas,lavastas ja mängis ise kaasa.August Wiera juhtis vanemuise tegevust 25a. Lavale toodi 1613 etendust tema ajal.Karl Menning(1879-1941).1. teatrikunsti õppinud näitejuht.Vanemuise suunamisel õppis teatrikunsti Saksamaal.Tema juhtimisel kujunes Vanemuisel kunstiteater.13.aug1906 sai vanemuise seltsist 1. Eesti kutseline teater.2. kutseline tea...

Kirjandus → Kirjandus
40 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Filmimuusika

Filmimuusika Filmimuusika on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element, mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. See ülesanne oli muusikal juba ammu enne filmikaamera leiutamist, kõlades mitmesuguste meelelahutuslike etenduste taustana. Esimese filmihelilooja nimele pretendeerijaid on mitmeid, nende seas prantslane Gaston Paulin. 1927. a oli loodud esimene helifilm maailmas - "The Jazz Singer". 1930. a firmamärgi "Konstantin Märska Filmiproduktsioon" all valminud mängufilm "Kuldämblik" oli esimene katsetus luua eesti oma helifilmi. Tegu oli nn. nõelhelifilmiga, st filmi heli oli eraldi grammofoniplaadil, mida püüti mängida filmiga sünkroonis. See oli küll oluliselt odavam kui optiline heli filmikoopial, ent põhjustas hulgaliselt komplikatsioone.

Muusika → Muusika
5 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kultuur kahe maailmasõja vahel

KULTUUR MAAILMASÕDADE VAHEL 1. Nimeta kolm Eesti Vabariigi hariduselus perioodil 1918-1940 toimunud muudatused? * 1919. aastal avati Tartu Ülikool eesti keelsena * Maareformi ajal riigistatud mõisahoonetesse kolisid koolid * Määrati kohustuslik 6.klassiline haridustee Esimene.. Lühitummfilm ­ karujaht pärnumaal Helifilm ­ kuldämblik Täispikk tumfilm ­ mineviku varjud Ooper ­ eevald aava ­ vikerlased 'Pallas' ­ 1918 juhtivate kunstnike ühendus Tartus( Eduard Viiralt ) 'Siuru' ­ kirjanike rühmitus 1920. a. alguses, mõjutas luule arengut (H.Visnapuu, M.Under) 'Arbujad' ­ noorem luuletajate põlvkond (A.Talvik, B.Alver) Eevald Aav ­ helilooja 'Vikerlased' Ernst Öpik ­ astronoom Paul Kogermann ­ keemik Ludvig Puusepp ­ neurokirurg A.H.Tammsaare ­ kirjanik 'tõde ja õigus' Cyrillius Kreek ­ helilooja 'reekviem' Kristjan Palusalu ­ maadleja ­ berliini OM 2 kulda Eduard Viiralt ­ kunstnik 'põrgu' Paul Keres ­ maletaja August Mäl...

Ajalugu → Ajalugu
52 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ajalugu III arvestus 11.klass

5. Kultuurielu 20. sajandi alguses. Keskhariduse levik, suurenes trükiste arv, tihe kultuuriasutuste võrk, riiklik toetus eesti kultuurile, vabad kontaktid teiste maadega, uued kultuurikanalid, eesti kultuuri keele ja emakeelse teadusliku terminoloogia teke, avati eestikeelsena Tartu Ülikool, asutati kirjanike koondis „Siuru“, levisid moodsad kunstivoolud, jätkus laulupidude traditsioon, loodi Eesti Lauljate Liit, oli esimene ooper, linastusid esimene animafilm ja helifilm, loodi raadio ringhääling, kasvas spordiseltside hulk.

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
38
pptx

Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal

Tuntud inimesed  Eduard Viiralt  Jaan Koort  Anton Starkopf Eduard Viiralti „Põrgu“ Teatrikunst  Teatrielu keskus Tallinn  Silmapaistev rahvusteater Estonia  Kutselised teatrid - Tartus, Pärnus, Viljandis, Narvas  Poolkutselised trupid - Kuressaares, Valgas, Võrus  Eesti Näitlejate Liit - kutseliste näitlejate, lavastajate, dekoraatorite koondamine Filmikunst  Esimene täispikk mängufilm „Mineviku varjud“ 1924  Esimene helifilm „Kuldämblik“ 1930  Filmioperaatorite kõrge tase dokumentalistika vallas Sport  Loodi Eesti Spordi Keskliit  1940. aastal 243 kohalikku seltsi, 15000 sportlast  Korraldati mitmeid võistluseid Populaarsemad spordialad  Maadlemine  Tõstmine  Pallimängud (jalgpall ja korvpall)  Kergejõustik  Laskmine Tuntumad sportlased  Kristjan Palusalu – maadleja Kaks kulda Berliini olümpia- mängudel  Paul Keres - maletaja

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Eesti filmimuusika

******************************* ************ 9. klass EESTI FILMIMUUSIKA essee ********** 1 SISSEJUHATUS Eesti helifilm üldse on saanud alguse aastast 1932, kui linastus film „Päikese lapsed“ mille tootjaks oli soome firma Theodor Lutsu Filmiproduktsioon, Suomi-Filmi. Kahjuks on säilinud vaid osa sellest teosest. Filmi kestvuseks on 47 minutit. Osatäitjaid oli filmis vaid 3. Ning filmiloojaid lausa 7. Filmi heliloojaks oli Georg Malmstén ja helirežisööriks Rafael Ylkänen. Esimest korda näidati seda Soome kinolinal, seejärel Rakveres ja siis kolmandana 09.nov.1932.a Pärnu kinos „Capitol“

Muusika → filmimuusika
13 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti kultuur kahe maailmasõja vahel.

EESTI KULTUUR KAHE MAAILMASÕJA VAHELISEL AJAL. Nii Eestis kui ka mujal maailmas arenes kultuur kiiresti. Sellele aitasid kaasa ka riigid ise. Kahe maailmasõja vahelisel ajal asendusid Eestis vene ja saksa kultuurimõjud inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri mõjudega. Suurenes elukutseliste kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate arv ning tekkisid uued proffesionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid. Hakati jagama ka preemiaid kirjanikele, kunsnikutele, näitlejatele, heliloojatele, sportlastele jne. Ka haridusele ja teadusele hakati rohkem tähelepanu pöörama. Hariduselu muutus palju eestipärasemaks. Venekeelne õppekava asendati eestikeelsega. Haridustaseme tõstmiseks kehtestati 6-klassiline koolikohustus ja ehitati hulk moodsaid koolimaju. Peale 6 klassi lõpetamist oli võimalik minna kutsekooli, kuna kutseharidusele hakati üha rohkem tähelepanu pöörama. Trükkima hakati ka eestikeelseid kooliõpikuid. Suur...

Ajalugu → Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Filmimuusika referaat

eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. See ülesanne oli muusikal juba ammu enne filmikaamera leiutamist kõlades mitmesuguste mee etenduste taustana. Vahel võib muusikat kuulates filmi sisust või atmosfäärist ettekujutuse saada, ilma filmi ennast nägemata. FILMIMUUSIKA AJALUGU Filmikunst sündis 28.detsembril 1895, mil Pariisis toimus esimene filmiseanss. Esimene helifilm valmis 1927.aastal. Esimese filmihelilooja nimele pretendeerijaid on mitmeid, nende seas prantslane Gaston Paulin. Kui insener Emile Reynaud demonstreeris 1892. aastal Pariisis oma ,,optilist teatrit" ehk, seadet, mille abil suudeti näidata enda tehtud liikuvaid joonistusi, saatis see praeguseks unustatud muusika teda klaveril. Tegelikult pole nn tummfilm kunagi tumm olnudki, sest filmiajaloo algusest peale kasutati kinodes taustaks muusikat ja sellel oli tummfilmiajastul isegi kaks ülesannet

Muusika → Muusika
46 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

Maailm kahe maailmasõja vahel 1919-1939 Maailm Esimese maailmasõja järel · Pinged suurriikide vahel säilivad · Tulemused rahuldasid väheseid (ainuke otsene võitja oli USA) · Suurim pettumus oli Saksamaal (ebaõiglased Versailles´ rahulepingu tingimused) · Sõjatulemustega polnud rahul ka Jaapan ja Itaalia · Venemaa ja Saksamaa alustavad sõjatööstuse arendamist Sõjajärgne majanduskriis · Eriti keeruline majanduslik olukord oli Saksamaal ja USAs (inflatsioon-tööpuudus- sotsiaalsete probleemide kasv-äärmusliikumiste teke-vajadus ,,kõva käega" valitseja järele) · 1920. aastate keskel algas maailmas suur majandusbuus, mis kestis aga vaid lühiajaliselt Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920.aastatel · 1925 Lacarno konverents (Saksamaa osales võrdõigusliku partnerina), sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles paika pandud läänepiiri · 1928 Brian...

Ajalugu → Ajalugu
149 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Konsp. 9.klassile - Vabadussõda, aastaarvud, mõisted.

üldkättesaadavaiks, Eesti Entsüklopeedia, kasvas ajalehtede ja ajakirjade arv Muusika-esimene ooper, kasvas kooride, orkestrite arv, kohalike laulupäevade ja üldlaulupidude traditsioon Kunst- 1918 loodi Tartus ühing Pallas, tutvustas kunsti Teatri- ja filmikunst-teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, kus oli 3 kutselist teatrit. Asutati asjaarmastajate näiteringe. Teatri alal tegevaid inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit.1924 linastus 1. täispikk mängufilm, 1930 1. helifilm Sport-Eesti Spordi Kekliit suunas spordiseltside tegevust, uued spordipeod, maavõistlused, osalemine om'il, mm'idel VABADUSSÕDA:11.11.1918-Saksa sõjavägi andis võimu üle Eesti ajutisele valitsusele 28.11.9118-Punaarmee vallutas Narva, vabadussõja algus Ietapp(28.11-1925.12.1918)-*Eestil puudus sõjavägi ja relvastus, Punaarmee jõudis Tallinna lähistele *puudus usk sõjalistesse võimetesse*vabatahtlikeks läksid koolipoisid ja

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
7
doc

1920 - 1930. ndad aastad Eestis ja mujal

kergeks saagiks sõjakatele tolitaarriikideIe. Teadus, tehnika, kultuur Teadus o Tuumafüüsika o NZ-l tehti esimene tehislik tuumareaktsioon o Pr. Tehti tehisradioaktiivsus o Tehisained o Vitamiinid ja antibiootikumid Tehnika o Elektrienergia laialdatus o Auto, külmkapp, pesumasin muutusid tarbekaubaks o TV saated o Mootor (traktorid, kombainid) o Lennundus Kultuur o 1920 ­ tummfilm o 1930 ­ helifilm, mida alul ei tunnistatud o kirjandus väljendas möödunud sõda o kunstis ­ sürrealism o paljud kunstnikud põgenesid New Yorki, sest kodumaal neid ei tunnustatud. o USA ­ muusikal o USA ­ dzäss o Läänest ­ uued seltskonnatantsud o Balletimaailm ­ modern või klassika? o USA ­ moderntants Muutused igapäevaelus o Uus tarbekaup o Elu muutus mugavamaks

Ajalugu → Ajalugu
108 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Walt Disney

kommersandi soovitusel välja midagi uut, milleks oli noil aegadel väga populaarse Pat Sullivani kass Felixi vastand Miki Hiir. Walt läks kaasa ka uuendustega filmitööstuses. Näiteks kui tuli turule kolmevärvilint, hakkas ka Walt kohe oma pooleliolevaid ja uusi filme värviliseks tegema, isegi kui tal tuli alustada täiesti algusest. Ajal mil Walt New Yorgis oma Miki Hiire filme tegi, toimus sündmus, mis vapustas kogu maailma. Nimelt tuli ekraanile esimene helifilm. Lasknud linale kolm Miki-filmi, mõistis Disney, et helifilmil on palju suuremad eelised tummfilmi ees ning tegi alates nüüdsest kõik oma filmid heliga. Kuid Disney ei varustanud filme lihtsalt heliga vaid viis multifilmi heliga varustamise uuele tasemele. Ta ei soovinud trafaretset lahendust, vaid tahtis ülesandega toime tulla omamoodi, kasutada heli joonisfilmis kui väljendusvahendit, mis on vahetult seotud kujutisega

Kultuur-Kunst → Kunst
12 allalaadimist
thumbnail
10
odt

2015. aasta eksami kordamine

neurokirurg) Kirjasõna: Koostati Eesti Entsüklopeedia. Marie Under - luuletaja/kirjanik Hendrik Visnapuu – luuletaja/kirjanik Kunst: 1918 aastal loodi Tartus ühing nimega Pallas. 1934.aastal valmis Kunstihoone, Eesti Kunstimuuseum. Teatri – ja filmikunst: Teatrielus keskuseks kujunes Tallinn rahvusteater Estonia, Teatri alal tegelevaid inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit. Esimene täispikk film esilinastus 1924.aastal ,,Mineviku varju'', esimene helifilm valmis kuus aastat hiljem ,,Kuldämblik'' Sport: Kõige populaarsemad spordialad olid maadlus ja tõstmine, tegeldi ka pallimängudega, kergejõustiku ja laskmisega. Eesti teise maailmasõja ajal – omariikluse kaotamine 1939. aastal 12.detsembril kirjutas Eesti alla baasidelepingule, mis lubas Venemaal tuua Eesti pinnale oma väed. Punaarmee okupeeris Eesti 17.juunil aastal 1940. 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSV liidu koosseisu. 1941. aastal 14

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Sise- ja välispoliitika Eesti Vabariigi ajal

Eesti ajalugu. Etnograafia ­ Oskar Loorits. Maailmanimega teadlased. Arstid ­ Puussepp neurokirurgia rajaja, Öpik, botaanikas Lipmaa ja Vilbaste. Kirjandus ­ Gailit, Visnapuu, Under, Tuglas, Merilaas, Alver, Suits, Tammsaare, Metsanurk, Ristikivi, Mälk, Vilde, Luts. Muusika ­ Tubin, Kapp(id), Eller, Tobias. Kunstnikud ­ Mägi, Triik, Vabe, Viiralt, Starkoff, Koort, Kits. 26 a alustas Eesti raadio, loodi filmiühing Estonia Film, eesti filmi teerajajaks Märska, 34 a I helifilm "kuldämblik", anti välja Eesti ensüklopeedia. EESTI VABARIIGI JA TAASISESEISVUNUD EESTI VABARIIGI VÕRDLUS 1. Rahvad on omavahel kokku põimunud 2. Erinevused jõukate ja vaeste vahel pole kahanenud, pigem vastupidi 3. Inimesed huvituvad rohkem glamuurist ja rikkusest, kui vaestest ja nälgivatest inimestest 4. Meie mõistes oli eesti omal ajal sissepoole pööratud, aga tolle aja in mõistes küllaltki avatud 5. Eesti on globaliseerumisulatuselt kümnes riik maailmas 6

Ajalugu → Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal - referaat

teatrid töötasid ka Tartus, Pärnus, Valgas ja Võrus. Väikelinnades ja maal asutati hulgaliselt asjaarmastajate näitering, mis katsusid jõudu üsna nõudliku repertuaariga. Kutselisi näitlejaid, lavastajaid, demoraatoreid ja teisi teatri alal tegevaid inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit, mille esimees oli tollane tuntuim lavatäht Paul Pinna. Arenes ka filmikunst. Esimene täispikk mängufilm, muistset vabadusvõitlust kajastav "Mineviku varjud", linastus 1924. aastal esimene helifilm "Kuldämblik" valmis kuus aastat hiljem. Eriti kõrge taseme saavutasid Eesti filmioperaatorid dokumentalistika vallas. 9 Kasutatud kirjandus * 9 klassi ajaloo õpik "Lähiajalugu" 10

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Norra Kuningriik

meresõitjad Suurbritannia saare, Islandi, Gröönimaa ja isegi Põhja-Ameerika mandrini. Kalapüük, laevaehitus ja laevandus on etendanud Norra majanduses tähtsat osa. Kuigi laevanduse osatähtsus on tasapisi langenud, on Norral suur kaubalaevastik. Aastate 1972 ja 1994 referendumitel otsustas Norra mitte liituda Euroopa Liiduga.Kultuur Filmikunst Esimeseks Norra mängufilmiks peetakse 6-minutilist draamat ,,Fiskerlivets farer", mille valmimisajaks peetakse aastat 1907. Esimene helifilm, ,,Den store barnedåpen", loodi 1931. aastal. Silmapaistvaimaks animeeritud filmiks peetakse Ivo Caprino ,,Flåklypa Grand Prix'd". Muusika Peale klassikalise muusika ­ Edvard Grieg, Rikard Nordraak ­ on Norra üks tähtsamaid muusikastiile olnud black metal. 1990ndatel aastatel loodi mitmeid bände, mis on siiani maailmakuulsad, nende seas ka Gorgoroth, Mayhem, ning Darkthrone. Norra popmuusika lipulaevadeks on a-ha ja Röyksopp. Kirjandus 19. sajand oli Norra kirjanduse õitseaeg

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal

sajandi l?pul peale seda, kui vennad Lumi?red n?itasid oma esimese pooleteise minutipikkuse filmi. Tuntuim tummfilmide n?itleja oli Charlie Chaplin. Jaapanis kogusid tummfilmid palju kuulsust, kus keegi samal ajal muusikat m?ngis v?i dialooge ette luges. ?ks esimestest sellistest filmidest oli "The jazz singer", mis loodi 1927. aasta oktoobris. 1920.aastal lisati heli vendade Lumi?re'ide leiutatud must-valgetele ,,elavatele piltidele''. Alles 1927.aastal loodi esimene t?ispikk helifilm, kuigi juba 1900. aastal projekteeriti esimesi helifilme. 1940-ndatel olid praktiliselt t?ielikult maailmas kasutusel helifilmid, mis asendasid tummfilme. Peale helifilmide tekkimist hakati looma paljusid eriefekte filmidele (peale lindistatud plahvatused jne.) Esimesed v?rvifilmid loodi aastal 1935. Sellel aastal loodi ka esimene modernne v?rvifilmi lint "Kodachrome" Kodak-ilt. Selle loojateks olid Leopold Godowsky ja Leopold Mannes ja sedasorti filmilinti m??di tollal ohtralt.

Ajalugu → Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

Levimuusika

Plaatide tootmine oli kulukam kui nootide väljaandmine. TPA saavutas ka siin kontrolli oma toodangu autoriõiguste üle.  Raadio- alates 1920 aastast USA-s kommertsraadio (just siis muutusid raadiovastuvõtjad piisavalt odavaks, et muutuda luksuskaubast kättesaadavaks ka laiadele massidele.) põhiline muusikalt teenimise allikas nihkus taas plaatidelt esitamisõigustele ja autoritasudele.  Helifilm – esim ene helifilm “Jazz Singers” aastal 1927. 1920- 1930 aastatel kujunes välja popmuusika süsteem ligikaudu sellisel kujul, nagu me teame seda praegu. Tekkis tööjaotus:  Kutselised lauljad- esinejad.  Plaadifirmade võrk.  Produtsendid.  A and R (Artists and Repertoire) osakond plaadifirmas, mis tegeleb uute potentsiaalselt edukate esinejate otsimisega ning neile repertuaari otsimisega.  Kriitikud ja muusikale spetsialiseerunud väljaanded.

Muusika → Muusika
73 allalaadimist
thumbnail
6
doc

8. Klass Eesti keele üleminekueksam

aastal. Kinost oli huvitatud ka kirjanik Oskar Luts. Ta jõudis isegi oma ,,Kevade" ...18...kirjutada, kuid läks siiski aastaid, enne kui raamatust film sai. Film ,,Kevade" ...19...1968. aastal. Eestis on tehtud ka palju toredaid joonisfilme ja ...20... . A linastus B käsikiri C tõsielusündmustest D peetakse E häält F suur G filmistsenaariumiks H helifilm I arvavad J loodusfilm K suurem L filmitegemist M nukufilme N jõudis O tegi Kolmas osa. Küsimused 21-30. Leidke lausele sobiv jätk ( A-L ) ja kirjutage selle ees olev täht vastavasse ruutu. Kaks lausejätku jääb üle! Olen 5 aastat elanud tänaval... 21 Vaatamata oma noorele eale Piia on tüdruk,

Eesti keel → Eesti keel
79 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Theodor Lutsu tegevusest ja tähendusest eesti filmiloos

aasta lõpul lahkus Luts „Soumi Film Oy“ kutsel Eestist Soome. Tema viimaseks ja kolmandaks Eestis tehtud mängufilmiks jäi „Päikese lapsed“, mis oli esimene optiline, filmilindile jäädvustatud heliribaga "kõne-laulu-helisuurfilm" ning kus ühes peaosas näeme Ants Eskolat. Film jäi melodraama žanri piiridesse, ent võtete viimine vabasse loodusse tõi filmi tollal tavatut elavust. Tegemist oli üksiti ühe meie esimese koostööfilmiga, Eesti-Soome ühistööga. Paraku osutus helifilm meile liialt kulukaks ja nii pidigi "Päikese lapsed" pikkadeks aastateks jääma siinmail viimaseks mängufilmiks. Kaheteistkümne Soomes veedetud aasta jooksul tegi ta 30 täispikka mängufilmi, neist mõned lavastaja või kunstilise juhendajana. 1944.-1946. aastani töötas Luts Rootsis operaatorina, pärast mida siirdus abikaasaga Brasiiliasse, kus tegeles põhiliselt filmiaparaatide ekspordiga, kuid tegi siiski kino ja televisiooni jaoks ka lühi- ja dokumentaalfilme. Theodor

Filmikunst → Maailma filmikunsti ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Eesti Vabariik 1919-1938

draamateater",, ,,Tallinna töölisteater", ,,Endla", ,,Koit", ,,Ilmarine". Poolkutselised teatrid olid: ,,Kannel", teater Valgas ja Kuressaares. Kuulsamad näitlejad olid: Paul Pinna, Netty Pinna, Hugo Laur ja Ants Lauter. 3)Alguse sai filmindus, millele aluse panijateks olid fotograafid vennad Parikased ja Märskad. Esimene täispikk mängufilm ,,Mineviku varjud"(K.Märska) valmis 1924. Peaosaline oli Ants Lauter. 1930.a valmis Eesti esimene helifilm ,,Kuldämblik"(K.Märska) 16. Kunsti areng. Loominguvõimelisemate kunstnike enamik koondus Tartusse, kus tegutses kunstikool ,,Pallas". Graafikutena said kuulsaks Wiiralt, tema ,,Kabareed" peetakse Eesti graafika zedöövriks. Väga kuulsad on tema ,,Põrgu" ja ,,Jutlustaja"; Kristjan Raud, kes illustreeris ,,Kalevipoja". Skulptoritena said kuulsaks A.Starkopf, J.Koort, F.Sannamees 17. Haridusreformid. Teaduse areng: kõrgkoolid, rahvusteadused, kuulsamad teadlased.

Ajalugu → Ajalugu
79 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Kahe maailmasõja vahelise aja kultuur

ballette. Kutselised teatrid, nagu Estonia olid ka Tartus, Pärnus, Narvas ja Viljandis. Väikelinnades tegutsesid väiksemad näiteringid. Kutselisi näitlejaid, lavastajaid, dekoraatoreid ja teisi teatri alal tegevaid inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit, mille esimees oli tollane tuntuim lavatäht Paul Pinna. Eesti oli ka arenenud filmikunst. 1924. aastal linastus esimene täispikk mängufilm ,,Mineviku varjud" ning kuus aastat hiljem ilmus esimene helifilm ,,Kuldämblik. "Eriti kõrge taseme Balti riikides dokumentalistika vallas saavutaski Eesti. Sport Peale Esimest maailmasõda tekkis Eestis palju noori ja andekaid sportlasi. Loodi palju spordiseltse, täpsemalt 243. Nende tegevuse suunamiseks loodi Eesti Spordi Keskliit. Kokku oli Eesti registreerituid sportlasi 15 000. Populaarseimad alad Eestis olid maadlemine, tõstmine, pallimängud, kergejõustik ja laskmine. Eesti sportlased võtsid osa ka

Ajalugu → Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
28
doc

"Kogude kujundamine" Kordamisküsimused

KOGU ­ MIS ON KOGU? KES ON KOGU? KUS ON KOGU KOHT? 1. Mis on raamatukogu kogu? See on eesmärgipäraselt kogutud, süstematiseeritud ja korrastatud ning kasutajale orienteeritud inforessursside kogum (vana nimetus - raamatukogu fond) 2. Mis on kogu kujundamine (arendamine)? Soovitud koostisega kogu loomine ja arendamine. Raamatukogu eesmärkidele vastavate kogude koostamine, korraldus ja arendamine. (protsess, mis koosneb komplekteerimisest, organiseerimisest ja juhtimisest) 3. Kogusid võib moodustada põhiliselt... (mille alusel?) o Laadi järgi (ajakirjad, ajalehed, auvised, raamatud jne kogud) o Kasutuse järgi (arhiiv-, aktiiv-, ava-, kohalkasutus-, reserv-, depoo-, põhi-, suletud, kojulaenutuskogujne 4. Mis on kogude kujundamise eesmärk? ­ kasutajate nõudluse rahuldamine! 5. Kelle huvidele peab vastama kogude kujundamine? - raamatukogu eesmärk...

Kirjandus → Kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
22
doc

9.klassi Ajaloo esimese poolaasta kokkuvõtte

Ajaloo eksam 1.pilet Pariisi rahukonverents, Rahvasteliidu teke ja uus poliitiline kaart Euroopas 11.november 1918 Compiegne vaherahu Pariisi rahukonverents 1919-1920 1)rahulepingute sõlmimine 2)piirid võitjate diktaat ­ USA, Pr & Ingl ­ suur kolmik Vm ei kutsutud, sest Vm sõlmis Sm separaatrahu ning enamlaste pärast ka. Kolmik ei tunnustanud sealset vahetunud riigivõimu. Kaotajaid ka ei kutsutud ning hiljem olid nad lihtsalt sunnitud nende tingimustega nõustuma. Rahvasteliit ­ organistatsioon, mis pidi ära hoidma tulevased sõjad ja kindlustama majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid Euroopa riikide vahel. Peakorter Genfis, Sveitsis ei toiminud sest: 1)USA ei kuulunud Rahvasteliitu ­ keeldusid tunnustamast RL põhikirja 2)Rahvasteliit sai ainult agressoriks kuulutada, sest reaalseid resursse tal polnud. Kui ei olnud sobilik olla liidus, siis ka lahkuti. Suurriigid määrasid uute tekkinud riikide piire: (Austria, Ungari,Tsehhoslovakkia,...

Ajalugu → Ajalugu
69 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Seminari küsimuste vastused

MAAILMAS: * 19. sajandi II poolel küsimus heli salvestamise osas (Edison salvestas esimesena heli 1877 ­ Mary Had A Little Lamb ­ nägi kasutust kontoridiktofonina) * merevägi tahtis raadiot endale hoida, I MS ajal koondas USA sõjalaevastik kõok oskustöölised endale * 1890ndateks olemas fonograaf, grammofon; leiutati mündifonograafid * silindrite asemel hakati tootma plaate * enne I MS tantsuõhtud ja kino ­ massikommunikatsiooni võimalus (1920 helifilm! Parandati mikrofoni kvaliteeti) * raadio arenes USAs fanaatikute toel, muidu riigi käes; EURs avalikult, avalik ringhääling * raadio kui programmi loov meedium ­ avastas Frank Conrad (oma garaazist jagas laule, infot, kohalikud kaubamajad nägid reklaamivõimalust) * 20. nov 1920 esimene USA raadiosaade (programm) * 1920ndate teisel poolel alalisvool>vahelduvvool, vastuvõtjad paranesid * raadios tekkisid esimesed seebiooperid. Sõja ajal läks raadiotel väga hästi (paberit polnud..)

Meedia → Massikommunikatsiooni ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Norra

on Ingun Bjørnsgaard ja Ina Christel Johannessen. Filmikunst Norra kultuuris ei ole filmikunst kesksel kohal. Esimeseks Norra mängufilmiks peetakse 5–6-minutilist draamafilmi "Fiskerlivets farer", mis on kaduma läinud. Selle valmimisajaks peetakse 1907. aastat, kuigi esilinastuse aeg pole teada. Tummfilmi ajastul tehti kokku umbes 45 lühemat või pikemat mängufilmi. Üle kolmandiku neist on kaduma läinud, sealhulgas peaaegu kõik enne 1920. aastat valminud filmid. Esimene helifilm oli Tancred Ibseni ja Einar Sisseneri "Den store barnedåpen" (1931, Oskar Braateni raamatu järgi). 1970. ja 1980. aastatel paranes filmikunsti riiklik toetamine. Silmapaistev nukufilmirežissöör oli Ivo Caprino. Alates 1980. aastatest on Norras valminud rahvusvahelist tähelepanu äratanud filme. 2000. aastatel on toodetud 20 täispikka kinofilmi aastas. Aastal 2001 loodi Norsk Filmfond. Domineeriv filmikompanii on 1932. aastast Norsk Film A/S.

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
25
doc

12. klassi teise poole ajaloo konspekt

· arstiteadus (Ludwig Puusepp tegi maailma esimese ajuoperatsiooni) · keemia (maailma esimene põlevkivikeemik oli Paul Kogermann) · astronoomia (E. Öpik 9. Alguse sai filmindus, millele aluse panijateks olid fotograafid, vennad Parikased ja vennad Märskad. Esimene film: Karujaht, esimene täispikk mängufilm oli ,,Mineviku varjud" (Konstatin Märska) ja valmis 1924, peaosaline Ants Lauter. 1930 valmis Eesti esimene helifilm ,,Kuldämblik" (Konstatin Märska). 10. Sport: populaarseks muutus sportimine ja tegevust alustasid mitmed spordiseltsid, näiteks Kalev. 1923 loodi Eesti Olümpia Komitee, mille esimeseks esimeheks valiti silmaarst dr. Friedrich Akel. 1924 saadeti Pariisi olümpiamängudele 44 sportlast. Tuntumad Eesti sportlased on Kristjan Palusalu (maadleja, 2 kuldmedalit Berliini olümpial), Paul Keres (maletaja) Alfred Neuland, Arnold Luhaäär (tõstmine)

Ajalugu → Ajalugu
164 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Üleilmastumise ja globaalprobleemide ajalooline kujunemine

Tehnoloogiline edenemine kahe ms vahel ei peatunud. Meditsiinis leiutati penitsilliin ja insuliin, transpordis arendati autot ja lennukit, mis individualiseerisid liikumist veelgi, tekkis ka õhupost. Sidetehnika arenes kiiresti, telefoniliinidega ühendati maailma suuremad linnad (kuigi ei jõudnud veel massidesse), ’25.aastal katsetati esmakordselt televisiooni. Väga populaarseks muutus raadio, esimene massülekanne tehti 1930.a Londonis kuningas George V kõnest; arenes ka kino ja helifilm, leiutati algne faksimasin. Kujunesid institutsioonid, mis said hilisema globaliseerumise kandjateks. Edasi arenesid solidaarsust ja heaolu propageerivad institutsioonid, nt Garvey mustanahaliste elu edendamise assotsiatsioon, Aafrika kogukondade liit; rahutemaatika levitamisega tegeles Gandhi, loodi Laste Päästmisfond humanitaarabi osutamiseks, Interpol ja arenes Rahvasteliit. Äriringkonnad asutasid Maailma Kaubanduskoja, loodi ka teisi rahavoogude liigutamiseks mõeldud assotsiatsioone

Geograafia → Globaliseeruv maailm
30 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11. klassi kokkuvõte

Eestisse levisid kiiresti moodsad kunstivoolud (nt kubism, ekspressionism jt). Tuntumad kunstnikud K. Mägi, Ado Vabbe, Günter Reindorff ja Eduard Viiralt. Muusika. Jätkus laulupidude traditsioon. Loodi Eesti Lauljate Liit. Ilmus esimene eesti ooper ­ Evald Aava "Vikerlased". Tegutsesid Heino Eller, Mart Saar, Gustav Ernesaks jt heliloojad. 1930-te II poolel muutus populaarseks salongimuusika, tõusis Raimond Valgre täht. Film & teater. Linastusid I helifilm ("Kuldämblik") ja I animafilm ("Kutsu Juku seiklused"). Olulisemad tegijad: Konstantin Märska ja Theodor Luts. Kutselisi teatreid oli Eestis 7. Tähed ­ Liina Reiman, Ants Eskola, Ants Lauter jt. 1926 loodi "Raadio Ringhääling", 1937 püstitati Euroopa moodsaim raadiomast Türile. Tuntuim raadiohääl oli Felix Moor. Sport. Kiiresti kasvas spordiseltside hulk. 1920 osaletakse esmakordselt OM-l, enim medalaid tõid Eestile maadlejad. Tuntuim Kristjan Palusalu (2 kulda 1936.a Berliini OM-lt)

Ajalugu → Ajalugu
180 allalaadimist
thumbnail
80
pdf

11. klassi ajaloo konspekt

Johannes Aavik (Eesti keel) Harri Moora (arheoloog) Usuelu Riigikirik Eestis puudus. Tähtsamateks religioonideks olid luteri usk ja õigeusk. Tekkis muinasusul põhinev taarausk. Ehitisi EV ajast Tartu sõjaväe.. Pärnu.. J.Laidoneri nimeline politseinike sanatoorium Haapsalus. Tallinn Urla maja Raadio 1924 anti eetrisse esimene eesti raadiosaade. 1926 alustati igapäevaste programmiga. Teater Paul Pinna Vivi Laid Film Esimene helifilm “Kuldämblik” Mängufilmide tootmine lõpetati. Toodeti dokumentaalfilme. Sport Alates 1920.aastast osaleti olümpiamängudel Alfred Neuland (1olümpiavõitja) Kristjan Palusalu (maadlus) Paul Keres (male) Eluolu II MAAILMASÕJA EELUGU JA ALGUS 28.nov 1935- SM alustab taasrelvastumist 1935 - Inglise-Saksa mereväeleping 1935 - Berliin-Rooma telg 1936 - Kominterni vastane pakt 1935​ ​Saarimaa ​taasühendamine

Ajalugu → Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

Hilary Karu 66 D 11 EESTI AJALUGU Muusika Jätkus laulupidude traditsioon. Loodi Eesti Lauljate Liit. Ilmus esimene eesti ooper ­ Evald Aava "Vikerlased". Tegutsesid Heino Eller, Mart Saar, Gustav Ernesaks jt heliloojad. 1930-te II poolel muutus populaarseks salongimuusika, tõusis Raimond Valgre täht. Film ja teater Linastusid I helifilm ("Kuldämblik") ja I animafilm ("Kutsu Juku seiklused"). Olulisemad tegijad: Konstantin Märska ja Theodor Luts. Kutselisi teatreid oli Eestis 7. Tähed ­ Liina Reiman, Ants Eskola, Ants Lauter jt. 1926 loodi "Raadio Ringhääling", 1937 püstitati Euroopa moodsaim raadiomast Türile. Tuntuim raadiohääl oli Felix Moor. Sport Kiiresti kasvas spordiseltside hulk. 1920 osaletakse esmakordselt OM-l, enim medalaid tõid Eestile maadlejad

Ajalugu → Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Üldine Teatriajalugu II

tragöödiatele. 4) Avangardistlikud voolud ­ Otsinguline aeg, teater väga liikuv. Tausta moodustasid sotsiaalsed vapustused. Esimene maailmasõda 1914­1918 viis Venemaal revolutsioonini 1917 ja põhjustas otseselt 30ndate majanduskriisi ja fasismi tõusu. Otseselt mõjutas kodanikukultuuri, avas kunstile uued perspektiivid. 1910­1920ndaid mõjutas filmikunst: võistlemine tummfilmiga viis alla igasuguse teatraalse meelelahutuse. Helifilm 1927; see muutis konkurentsi filmi ja teatri vahel veelgi teravamaks. 20ndatel arenes raadio, lindistamise võimalus, telefoni areng, elektrifitseerumine, tarbimiskultuuri tõus. Teaduslikud avastused: Einstein ja Freud (oluline kunstides). Kõige selle tulemusena tekkis väga palju erinevaid voole, mille ühiseks eesmärgiks oli vanade traditsioonide hülgamine. Ihalus uue järgi tuli sajandivahetusel: uue ootus. Ühisjoon ka tugev seotus kujutava kunstiga

Kategooriata → Üldine teatriajalugu
175 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

Eestisse levisid kiiresti moodsad kunstivoolud (nt kubism, ekspressionism jt). Tuntumad kunstnikud K. Mägi, Ado Vabbe, Günter Reindorff ja Eduard Viiralt. Muusika. Jätkus laulupidude traditsioon. Loodi Eesti Lauljate Liit. Ilmus esimene eesti ooper ­ Evald Aava "Vikerlased". Tegutsesid Heino Eller, Mart Saar, Gustav Ernesaks jt heliloojad. 1930-te II poolel muutus populaarseks salongimuusika, tõusis Raimond Valgre täht. Film & teater. Linastusid I helifilm ("Kuldämblik") ja I animafilm ("Kutsu Juku seiklused"). Olulisemad tegijad: Konstantin Märska ja Theodor Luts. Kutselisi teatreid oli Eestis 7. Tähed ­ Liina Reiman, Ants Eskola, Ants Lauter jt. 1926 loodi "Raadio Ringhääling", 1937 püstitati Euroopa moodsaim raadiomast Türile. Tuntuim raadiohääl oli Felix Moor. Sport. Kiiresti kasvas spordiseltside hulk. 1920 osaletakse esmakordselt OM-l, enim medalaid tõid Eestile maadlejad. Tuntuim Kristjan Palusalu (2 kulda 1936.a Berliini OM-lt)

Ajalugu → Ajalugu
1458 allalaadimist
thumbnail
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine ­ kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn o...

Sotsioloogia → Sotsiaalteadused
67 allalaadimist
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

Tänu televisiooni kiirele arengule on see intervall viimasel ajal oluliselt lühenenud. 244 Kinode vahendusel saabunud nootide kasutamist mainis intervjuus siinkirjutajale ka Tartu Ratsarügemendi džässbändi viimases koosseisus mänginud H. Asper (intervjuu siinkirjutajale 8.01.2007). 107 Nagu eeltoodud artiklistki nähtub, oli üks džässmuusika levimise põhiviise ka juba ammu- tuntud – noodid. Seega oli helifilm üks olulisi džässi propageerijaid ja levitajaid, tehes filmimuusika kättesaadavaks ka neile orkestritele, kus ei olnud transkribeerimisvõimelist arranžeerimisoskustega juhti. 5.5. NOODID JA HELIPLAADID Kuidas The Murphy Band repertuaari hankimise küsimuse lahendas, sellest oli juba eespool juttu. 1930. aastate hakul, kui tantsuorkestreid oli juba rohkem tekkinud, kuid enamikul orkestritest ei olnud veel arranžeerimisvõimelist juhti, tekitas nõudlus ka uue teenuseliigi –

Muusika → Muusika ajalugu
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun