AUGUSTIPUTS Augustiputs oli 18. 22. augustil 1991. a Nõukogude Liidus toimunud riigipöörde katse. Augustiputs Eestis moodustas ühe osa kogu NSV Liidus 1991. aasta augustis toimunud augustiputsi sündmustest. Ei ole mõtet sellest sündmusest mingit kangelastegu pliiatsist välja imeda. Ma ei mõtle seejuures neid, kes olid Teletornis. Sündmused Tallinnas möödusid väga rahulikult. Tele- ja Raadiomaja ei rünnatud. Süüa tõid alates Keila Naisliidu pakkidele pea kõik ENSV toiduaineid töötlevad firmad. Mitmes liiduvabariigis suhtuti riigipöördesse äraootavalt või koguni poolehoiuga. Balti liiduvabariikides aga asusid kohalikud võimud otsustavalt tegutsema. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja valitsus kuulutasid korraldused ebaseaduslikuks. st. Eestis paiknevad sõjaväeosad viidi lahinguvalmidusse. Mitmete kohalike garnisonide (Võru, Viljandi, Pärnu) ülemad nõudsid
Fourth level Fifth level Ohvitseride keskkogu Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ELMAR LOHK (1901-1963) Õppis Saksamaal TUNTUMAD HOONED: Äri-ja elamuhoone Vabaduse väljak 10, Tallinna raadiomaja, Kaitseliidu hoone Tartus koos A.Kotliga, hotell "Palace" Vabaduse väljak 10 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Raadiomaja Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
klassitsistlik Panteon (Panthéon; arhitekt Jacques Germain Soufflot), Madeleine'i kirik, Saint Sulpice ning Montmartre'i mäge krooniv 20. sajandi alguses valminud SacréCoeuri kirik. Arhitektuuriansambleist on tuntuimad renessansiaegne Vogeeside väljak, klassitsistlik Concorde'i väljak ja südalinna suurim haljasala Marsi väljak, kus kõrgub Pariisi sümbol Eiffeli torn. Nüüdisaegset ehituskunsti esindavad raadiomaja, hiiglaslik Georges Pompidou kultuurikeskus, mis ehitati 19751977 turuhallide kohale, UNESCO hoone ja uued elamupiirkonnad. Pariisi suurimale kalmistule PèreLachaise'ile on maetud kuulsaid poliitika ja kultuuritegelasi, sealhulgas eesti kunstnik Eduard Viiralt. Pariis prantsuse Paris Pariisi lipp Pariisi vapp Pindala: 105,4 km² Elanikke: 2 142 800 (2004) koordinaadid: 48°51 N 02°20 E
teleekraanil: aitab, palun! Kui juba president on hädas, siis peab loomulikult midagi ette võtma. Mingi lahendus tuleb leida! Autode arvu piiramine ei tule ilmselt kõne allagi no katsume siis vastupidi, autode arvukust tõstes! Autojuhtide kassinäitus. Jalutades teisipäeva õhtuti oma kodunt raadiomaja poole, "Rahva oma kaitse" saadet tegema, liigun ma mõnda aega mööda Gonsiori tänavat. Küll see on umbes! Autod seisavad, nina üksteise tagumikus kinni nagu kiimalistel koertel. Vahel liiguvad meetrikese, siis jäävad jälle törtsti seisma. Huvitav on läbi autoakende silmitseda rooli taga kössitavaid juhte. Mõni mudib närviliselt käigukangi, mõni on juba apaatiasse langenud ja põrnitseb enda ette nagu
Carron - Art. Fouille". Lyon, Phrantsusmaa 1998-99 - Eesti kunstnike näitus. Inglise suursaadiku residents. Tabasalu, Eesti Personaalnäitused: 1989 - ETKVL. Tallinn, Eesti 1991 - Galerii MRK. Tallinn, Eesti 1993 - Lillepaviljon. Tallinn, Eesti 1994 - L'Espace du Temps Present. Pariis, Prantsusmaa 1994 - Krediidipank. Narva, Eesti 1995 - Vene galerii. Tallinn, Eesti. 1995 - V.Veretagini nim. Stuudio. Moskva, Venemaa 1995 - Ameerika Ärikeskus. Tallinn, Eesti 1996 - Raadiomaja. Tallinn, Eesti 1996 - Linnagalerii. Narva, Eesti 1997 - Ameerika Ärikeskus. Tallinn, Eesti 1997 - Tallinna Olümpia-Purjespordikeskus. Tallinn, Eesti 1997 - La Gallerie Passage. Tallinn, Eesti 1998 - Université Stendhal. Grenoble. Prantsusmaa 1999 - Vene Draamateatri Galerii. Tallinn, Eesti 5 LISAD 1 LISAD 2: Maalid Vaikelu Paabeli torniga Õhtu Kevad
klassitsistlik Panteon (Panthéon; arhitekt Jacques Germain Soufflot), Madeleine'i kirik , Saint Sulpice ning Montmartre'i mäge krooniv 20. sajandi alguses valminud SacréCoeuri kirik. Arhitektuuriansambleist on tuntuimad renessansiaegne Vogeeside väljak , klassitsistlik Concorde'i väljak ja südalinna suurim haljasala Marsi väljak , kus kõrgub Pariisi sümbol Eiffeli torn. Nüüdisaegset ehituskunsti esindavad raadiomaja, hiiglaslik Georges Pompidou kultuurikeskus, mis ehitati 19751977 turuhallide kohale, UNESCO hoone ja uued elamupiirkonnad. Pariisi suurimale kalmistule PèreLachaise'ile on maetud kuulsaid poliitika ja kultuuritegelasi, sealhulgas Eesti kunstnik Eduard Viiralt. Linna kõrgeim hoone on 210 meetri kõrgune Tour Montparnasse.
Arc de Triomphe Charles de Gaulle'i väljaku keskel asub Arc de Triomphe (võidukaar), mille all asub tundmatu sõduri haud.. 8 Nüüdisarhitektuuri ilmekad näited on raadiomaja, uued elamurajoonid, Unesco hoone ja Georges Pompidou kultuurikeskus. Pompidou kultuurikeskus Moulin Rouge 9 Kokkuvõte Pariis on maailma enim külastatud pealinn. Pariisis on kõike suurlinlik feeling, rahvuste paabel, Jumalaema kirik, Louvre, Eiffeli torn, Montmartre, Molulin Rouge, Eurodisneyland, Asterix'i teemapark, Grevini vahakujude muuseum. Reis Pariisi annab tohutu teadmiste- ja
1999.aastal toimus -Tulmenitus Tri raamatukogus. 2000.aastal toimus-"Ringhlingu saatejaamad Jrvamaal" ja raadiovastuvtjate vljapanekRaadionitus Oisu muuseumis . 2001.aastal toimus -"Kuma - raadio Eestimaa sdames." 2002.aastal toimus -"Raadio Elmar - 5." 2003.aastal toimus -"Pevakaja - 45." 2004.aastal toimus - Tri raadiosaatejaam Paide Gmnaasiumis. 2005.aastal toimus -Muusikaline tund Eesti raadios 1964-1996. 2006.aastal toimus -"Tagasipilk RAMETO tegemistele" Raadiomaja galeriis. 2007.aastal toimus-"Lasteraadio - 80." 2008.aastal toimus-"Vike Muuseumirott 2009." 2009.aastal toimus-"Reporter Lembit Lauri." 2010.aastal toimus-"Seitse ngemust Eestist" Tartumaa Muuseumis. On ka erinevad kogud.Fotokogu koosneb peamiselt raadio- ja televisiooni ning kodumaise raadiotstuse ajalugu kajastavatest fotomaterjalidest. Lisaks on kogus ringhlingu levikut, -ajaloo jdvustamist ja muuseumi tegevust kajastavaid fotosid.
Kuna Ita ja ta ema ei saanud poja hoidmisega kuigi palju hakkama, otsustas Ita lehte lapsehoidja kuulutuse panna. Nii neile sattus inimene, kes viskas diivani peale ennast külili, oli seal poollamaskil ja ütles, et hommikuti tuleb talle saiakesi tuua ja kohvi keeta. Ita tegigi seda paar korda, tõi soovitud saiakesi, kuid ema ütles Itale, et see pole päris õige asi hoidja, kes ei käi õues lapsega jalutamaski. (1) Kuidagi kuulis Ita raadiomaja inimestelt, et on üks hea lapsehoidja, Magda Miller. Temast sai Romanile tõepoolest teine ema. Magda mängis lapsega, nad käisid suurtel jalutustiirudel. Kui tohter ütles, et rahhiidi vastu aitab vasikaaju söömine, siis Magda tõi seda sageli keskturult ja söötis Romanile. Haigus hakkas tõesti taanduma. Roman armastas seda hoidjat, nii et kui Magda Miller suri, siis nuttis ta häbenemata ja lahinal. (1) Peale Magda surma oli kõik veelgi keerulisem, päevakava Ital oli karm
Jaanuaris üritasid NSVL eriüksused hõivata strateegiliselt tähtsaid objekte Vilniuses (teletorn, raadio- ja televisiooni maja. Vallutamise käigus sai surma 14 leedulast) ja Riias. (Samas Leedus teatati ka sellest, et ametisse pandud päästekomitee, et NSVL Leedus taastatakse.) Teine verevalamine toimus Riias. Eriüksuslaste ja lätlaste vahel, surma sai 5 inimest. Kardeti samasuguseid sündmusi ka Eestis ja hakati kaitsema lossi, tele-ja raadiomaja. Sinna veeti kohale hiiglaslikke kivirahne ja paneele. Jaanuari kriisi lahendamisel suur roll Jelsinil. Tallinnas korraldati Eesti-Läti-Leedu ja Vene föderatsiooni juhtide kokkusaamine ja kirjutati alla leping, milles tunnustati üksteise suveräänsust ja võimuorganeid ning tauniti jõukasutamist nagu NSVL on teinud. Eestis taasiseseisvumine veriseid sündmuseid kaasa ei toonud. NSVL-s taheti läbi viia referendum NSVL tuleviku suhtes, taheti näidata, et inimesed
Raske asutada, NLKP KK sekretariaat, ideologiseeritud. Kontroll oli väga mitmetasandiline ja keerukas: Glavlit. Ringhäälingu muutumine: Türi moodne saatejaam hävis sõjas. 1941-1944 võime me rääkida sellest perioodist, kust Eesti saateid tehakse Moskvast, Leningradist jne ehk väljaspool Eestit . Eestis oli siis hoopis saksa propaganda-masin. Ringhäälingust saab uuesti hakata rääkima Oktoobrist 1944- esimene sõjajärgne saade Tallinnast. 1949-1950 valmis esimene raadiomaja. 1957 moodustati Televisiooni-ja Raadiokomitee. Prooviti hakata üles ehitama oma kindlaid saateformaate. Televisiooni algusjärk 1955 alustas tööd Tallinna televisioonistuudio, alguses saated vaid nädalavahetustel. Taasiseseisvunud Eesti algusaastad 1987-1991 ajakirjandus veel riigi omanduses, nõukogudeaegse tegutsemisviisi mõju, kuid ajakirjandus juhtis muutusi. Meediaettevõtted
21. augustil läksid viimased väeüksused Jeltsini poolele ja enamik putšiste loobus üritusest. Mõned püüdsid veel asja jätkata, lennates 22. augustil Gorbatšovi juurde, et välja pressida tema toetust, kuid too nimetas neid reetureiks ja lasi Jeltsini pooldajatel nad arreteerida. Sellega oli riigipöördekatse ka läbi. 23. augustil saabus Gorbatšov Moskvasse tagasi. Võimukese oli selleks ajaks juba Jeltsini kätte nihkunud. Sündmused Tallinnas möödusid väga rahulikult. Tele- ja Raadiomaja ei rünnatud. Süüa tõid alates Keila Naisliidu pakkidele pea kõik ENSV toiduaineid töötlevad firmad. Mitmes liiduvabariigis suhtuti riigipöördesse äraootavalt või koguni poolehoiuga. Balti liiduvabariikides aga asusid kohalikud võimud otsustavalt tegutsema. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja valitsus kuulutasid korraldused ebaseaduslikuks. st. Eestis paiknevad sõjaväeosad viidi lahinguvalmidusse. Mitmete kohalike garnisonide (Võru, Viljandi, Pärnu)
15.mail toimunud Toompea lossi ründamisest Interrinde poolt, said kaitseliitlased teada alles raadiost ja esimene 200-liikmeline Kaitseliidu üksus jõudis kohale alles tund-poolteist peale häire andmist. (M.Jürjo, 2008 13-14) 19.augustil 1991 toimus riigipöörde katse Moskvas, see tõi kaasa ka vene dessantväelaste ilmumise Tallinnasse. Järjekordselt reageeris Kaitseliit kõige kiiremini. Otsustati võtta valve alla Toompea loss, teletorn, tele- ja raadiomaja. Valve oli jaotatud nii, et Kaitseliit valvas hoonet väljast ja siseruume valvas Kodukaitse(Kaitseliiduga sarnane organisatsioon, hiljem liitus Kaitseliiduga). Kokku kogunes umbes 500-700 meest, üle Eesti, põhiliselt Tartust, Tallinnas ja Raplast. Mehi juhtisid Kaitseliidu tolleaegne ülem Manivald Kasepõld, Tallinna maleva staabiülem Leo Kunnas ja Margus Rebane. Varustatus oli ebaühtlane, peamiselt kanti tsiviilriideid, mõned mehed kandsid ka laigulist Nõukogude välivormi
Üle kanti kultuurisündmusi, loenguid. * esimestel aastatel abonentmaks kallis lõbu (raadio tähtsus kasvas pidevalt) * Felix Moor (näitleja) üks raadiozanrite loojaid, pani aluse kuuldemängudele * 1932 raadiomäärustik, saatekava poliitiliselt erapooletu! * 1. jun 1934 raadio riigistati (parandused programmis, uuemad, kvaliteetemad seaded) * pärast 1940. a. Juunipööret raadio punase propagandateeninduse käsutusse * Eesti Raadio algselt Estonia kontserdimajas, vana raadiomaja ehitati pärast sõda (siseministeeriumi vastu) 2.Visuaalse kommunikatsiooni, eriti televisiooni areng maailmas ja Eestis kuni 1960. aastateni (televisioon ja raadio). MAAILMAS: * 1896 leiutas Edison vitaskoobi (projitseerib ekraanile) visuaalse meedia algus * Edison ja tema abiline Dixon leiutasid kaamera, mis tegi mitu pilti järjest augud linti, hammasrattad liigutajateks * 1894 võtsid Edisoni patendi üle vennad Lumiere'id, hakkasid kinofilme tegema (lühikesed tummfilmid) * 20
Ühiskond ongi tervikuna nii oluliselt ja kiiresti viimase 20 aasta jooksul muutunud, et seda ei osanud keegi tegelikult ette näha. Isa osales nendes muutustes ise ka väga otseselt- ta valiti viimase Ülemnõukogu (või siis esimese Riigikogu) liikmeks ning tema oli üks kuuekümne üheksast saadikust kes taastasid Eesti riikliku iseseisvuse 1992.aasta augustis. Tol ajal oli Lõuna-Eestist pärit saadikutele Tallinnas elamiseks hotell Raadiomaja vastas. Aga augustiputsi ajal saadikud 3 päeva Toompealt välja all-linna hotelli ei läinud kuna kardeti, et äkki ei saada hääletamiseks vajalikku kvoorumit kiiresti kokku sest Nõukogude Liidu meelsed võivad saadikuid rünnata või takistada. Mäletan, et ta korra päevas helistas ja rääkis mis seis hetkel on. Lapsevanema või kasvatamise mõistes ta klassikaline isa väga ei olnud. Ma ei tea kas
Õige on baltisaksa mõisnik (esimene sõna väikese algustähega). Õige on kirjutada Eesti-sisesed. Õige on kirjutada Tallinna lauluväljak (teine sõna väikese tähega, kui mõeldakse kohta). Kui kirjaga pöördutakse mitme isiku poole, on teie väikese tähega. Õige on kirjutada Siberi väikerahvad. Õige on kirjutada Tampere rahvusvaheline filmifestival. Õige on kirjutada keskmurre (väikese algustähega). Õige on kirjutada Euroopa rahvad. Sõna raadiomaja on väikese algustähega. Õige on kirjutada Hiina massaaž. Võib kirjutada kas emake Maa (kui peetakse silmas planeeti) või emake maa. Kirjutage Eesti meistrivõistlused ja Eesti meister. Õige on kirjutada Läti majandus ja Eesti majandus. Õige on kodanikupäev (väikese algustähega). Õige on Hiina kalender. Lõbustuspargis on Ameerika mäed (Ameerika suure algustähega). Spordiala on Ameerika jalgpall. Õige on Eesti juudi kogukond, mitte Eesti Juudi Kogukond.
Õige on kirjutada fjordide maa (väikeste algustähtedega). Õige on kirjutada Tallinna lauluväljak (teine sõna väikese tähega, kui mõeldakse kohta). ÕS 2006 järgi on Parma juust ehk Parmesan. Kui kirjaga pöördutakse mitme isiku poole, on teie väikese tähega. Õige on kirjutada Siberi väikerahvad. Õige on kirjutada Tampere rahvusvaheline filmifestival. Õige on kirjutada keskmurre (väikese algustähega). Õige on kirjutada Euroopa rahvad. Sõna raadiomaja on väikese algustähega. Õige on kirjutada Hiina massaaz. Võib kirjutada kas emake Maa (kui peetakse silmas planeeti) või emake maa. Õige on kirjutada jõuluaeg (väikese algustähega). Õige on kirjutada Pirita rannahoone (teine sõna väikese algustähega). Õige on kirjutada Läti majandus ja Eesti majandus. Õige on kodanikupäev (väikese algustähega). Õige on Hiina kalender. Õige on kirjutada kala Tai moodi. Nimi Tai on suure algustähega.
Idee luua Tallinna linnale telestuudio tekkis raadioamatööridel 1950. aastal. 1951. aasta lõpuks valmis projekt, mis pidi teenindama Tallinna ja selle ümbrust 50 km raadiuses. Tallinna Televisioonistuudio loodi NSV Liidu Kultuuriministeeriumi käskkirja alusel 29. juunil 1955. Samaaegselt loodi Eesti Sideministeeriumi Kaugnägemise keskus, kelle valdusse jäi tehniline baas ja seadmestik. Esimene saade väljastati 19. juulil 1955. Telesaateid toodeti ja väljastati Raadiomaja ruumides. Esimeste filmivõteteni jõuti augustis 1956. Esimene saade liikuva saatejaamaga toimus detsembris 1956. Algul kasutati nimetust Tallinna Telekeskus, seejärel Tallinna Televisioonistuudio. Alguses olid saated vaid laupäeviti ja pühapäeviti. Aasta lõpuks oli Eestis ligi 1300 telerit. Esimese aasta lõpus anti saateid keskmiselt 0,6 tundi päevas, 1965 kestis saatepäev 6,4 t. Oktoobrist 1956 väljastati programmi 6 päeva nädalas, 1961. aastast 7 päeva nädalas
annaabi.ee 
